Next Page: 10000

          

Ettevõtlusminister avas Lissabonis Portugali-Eesti äriseminari

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist avas eile pärastlõunal Lissabonis esindusliku Portugali-Eesti äriseminari, mis keskendus digimajandusele ja innovatsioonile. Minister kutsus Eesti ja Portugali ettevõtjaid üles tegema koostööd ning leidma uusi kontakte või tugevdama juba olemasolevaid. „„Portugal on hetkel kiire kasvu faasis tehnoloogiaettevõtetele väga atraktiivne paik ja on hea meel näha, et siin on kanda kinnitanud juba kolm Eesti tehnoloogiaettevõtet,“ ütles minister Tammist. „Eesti ja Portugal kasutavad mõlemad elektroonilist ID-kaarti ja see loob suurepärased võimalused äri tegemiseks ja kaubanduse edendamiseks meie riikide vahel,“ sõnas Tammist. „Lisaks töötame praegu lahenduse kallal, mis võimaldaks Portugali ID-kaardi omanikul luua Eestis ettevõte ja vastupidi,“ lisas minister. Lissabonis toimuv äriseminar on osa Portugali riigivisiidist ja selle eesmärk on edendada Eesti-Portugali ärisuhteid ja luua kontakte kahe riigi ettevõtete vahel. Kaasatud on ka 25-liikmeline Eesti äridelegatsioon, kus on esindatud nii IT valdkond, meditsiin, puidutööstus kui ka näiteks Eesti ehtekunst. „Loodan, et siin visiidil tekib nii mõnegi Eesti ja Portugali ettevõtte vahel kokkupuutepunkte ning järgmisel visiidil on Lissabonis Eesti ettevõtete edulugusid juba rohkem,“ lõpetas Tammist. Äriseminaril toimus lisaks koos Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi ja IKT asekantsleri Siim Sikkutiga kõrgetasemeline paneeldiskussioon, kus arutleti Eesti ja Portugali e-riigi võimaluste ja arengu üle. Minister Rene Tammist külastas ka Lissabonis tegutsevaid Eesti ettevõtteid: globaalseid pangandusteenuseid pakkuvat Moneset ja müügiprotsesside haldamise tarkvara pakkuvat Pipedrive’i.
EST

          

Eesti osaleb II Balti Innovatsioonifondi loomises

 Cache   
Valitsus nõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti ettepanekuga osaleda KredExi kaudu loodavas II Balti Innovatsioonifondi (BIF II) investeerimisfondis ning panustada sellesse 26 miljonit eurot. „BIF II käivitamine tagab kapitalile ligipääsu kiiresti kasvavatele ettevõtetele ja on loogiliseks jätkuks BIF I edukale rakendamisele,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Balti Innovatsioonifond on kolme Balti riigi ühine fondifond, millest investeeritakse varajases kasvu- või laienemisfaasis Balti ettevõtetesse investeerivatesse fondidesse, mida haldavad erasektoris tegutsevad fondivalitsejad, kes kaasavad enda poolt juhitavatesse fondidesse märkimisväärses ulatuses ka erakapitali. „Oluline on ka see, et tegu pole toetusega, vaid investeeringuga, mis peab end tagasi teenima. Kui hinnata BIF I majanduslikku mõju, siis senine areng on olnud Eesti ettevõtetele ja siinsele kapitaliturule väga soosiv. Aastavahetuse seisuga on sõlmitud lepingud seitsme allfondiga, millest on investeeritud 34 ettevõttesse kokku 155 miljonit eurot. Järgnevatel aastatel investeeritakse BIF I raames veel ligikaudu 300 miljonit eurot umbes 60 ettevõttesse. Ka BIF II investeeringute eesmärk on parandada suure kasvupotentsiaaliga ettevõtjate rahastamisvõimalusi ning aidata kaasa kapitalituru tasakaalustatud arengule,” sõnas minister Tammist. Seitsmest seni valitud allfondist kuus asuvad vähemalt ühe kontoriga ka Eestis. 34 investeeringust on 16 tehtud Eesti päritolu ettevõtetesse. Kokku on Eesti ettevõtetesse investeeritud 2018. a lõpu seisuga 87 miljonit eurot, mis teeb ca 56% BIFi raames tehtud investeeringute kogumahust. Kui arvestada, et Eesti ettevõtetesse on seni BIF I raames investeeritud 87 miljonit eurot ja Eesti riigi osalus on sellest 10,7 miljonit eurot, siis on Eesti jaoks investeeringu võimendus 8,1 korda. BIF II esialgseks suuruseks kavandatakse 156 miljonit eurot, millest Eesti osa 26 miljonit eurot, Läti 26 miljonit, Leedu 26 miljonit ning Euroopa Investeerimisfondi osalus 78 miljonit eurot. Seejuures on Euroopa Investeerimisfond tõstnud oma osakaalu 50%-ni, näidates sellega usku BIF II vajalikkusesse ja õnnestumisse. Avaliku sektori investorite panusele lisandub fondide tasandil ligikaudu 350 miljoni euro ulatuses erakapitali. BIF II investeeritakse kokku umbes 100 piirkonna suure kasvupotentsiaaliga ettevõttesse. KredExi juhataja Lehar Küti sõnul on oluline tagada kapitali kättesaadavus erinevates arengufaasides ettevõtetele, et ettevõtjad saaksid oma ambitsioonikaid plaane ellu viia. „KredEx osaleb otse ja läbi tütarettevõtte SmartCap neljas fondifondis, milleks on Balti Innovatsioonifond I, EstFund, Early Fund II ja loodav Balti Innovatsioonifond II. Kokku on nende fondifondide mahuks rohkem kui 400 miljonit eurot, millele erainvestorite poolt lisatakse juurde ligi 800 miljonit eurot. See on märkimisväärne täiendus Eesti kapitaliturule ja aitab olulisel määral kaasa sellele, et ettevõtjate ambitsioonikad plaanid ei jääks teostamata vaid kapitali puudumise tõttu,“ sõnas Kütt.
EST

          

Riik investeerib kõrgtehnoloogiliste investeeringute fondi kaudu 10 miljonit

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, KredEx ja SmartCap sõlmisid Early Fund II osakute märkimise lepingu 10 miljoni euro investeerimiseks algusfaasis kõrgtehnoloogilistesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, mille toote- või teenusearendus ja ärimudel tuginevad peamiselt teadus- ja arendustööle ning sellega kaasneva intellektuaalomandi kommertsialiseerimisele. „Paljude teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete jaoks on just käivitusperioodil takistuseks  kapitali piiratus. Kuna aga tegemist on valdkondadega, kus edukus sõltub suuresti ka kiirest stardist, siis otsustas riik luua täiendava toetusmeetmena fondi, mis toetab muutusi Eesti majanduses, aitab kasvatada eksporti ja luua kõrgelt kvalifitseeritud töökohti. Tegemist ei ole seejuures lihtsalt toetusega, vaid investeerimisfondiga, millel on ka ülesanne fondi varasid läbi tulusate investeeringute kasvatada,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldab lepingu alusel fondi omakapitali sissemakseks 10 miljonit eurot KredExile, mille tütarettevõte SmartCap leiab konkursi korras eraturult fondijuhi otseste investeeringute tegemiseks. SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai tõi välja, et Eestis on palju kogenud ettevõtjaid ja eksperte, kuid teadusmahukates valdkondades endiselt ebapiisavalt kapitali, et kõiki ideid realiseerida. „On väga tervitatav, et riik adresseerib just teadus- ja arendustöö mahukate iduettevõtete kapitali puuduse probleemi, investeerides kõrge kasvupotentsiaaliga innovatsioonile orienteeritud varase faasi tehnoloogiaettevõtetesse,“ sõnas Pettai. Pettai rõhutas, et lisaks kapitali kaasamisele on vähemalt sama oluline ka iduettevõtete koostöö investorite ja ekspertidega. „Seetõttu toetume investeeringute tegemisel kogenud riskikapitalivaldkonna fondijuhtidele, kellel on lisaks investeeringule kindel huvi ja võimekus pakkuda ettevõtetele ka mitmekülgset tuge ja professionaalset nõu,“ lisas ta. Riskikapitali pakkumine läbi fondifondide, nagu Balti Innovatsioonifond I ja EstFund, on eraturu väga hästi toimima pannud. Uus investeering ongi samm juba hästi toimiva risikikapitali turu edasiarendamises. Kokku jõuab Balti Innovatsioonifondi ja EstFundi toel ettevõteteni umbes 560 miljoni euro ulatuses era- ja riskikapitaliinvesteeringuid, millega on väga suures ulatuses turutõrkeid õnnestunud leevendada. Käesoleva investeeringuga püütakse anda lahendus keerukamale turutõrkele – teadus- ja arendusmahukate ja intellektuaalomandi-rohketes valdkondades on kapitali puudujääk endiselt tuntav, nagu selgus eelmisel sügisel MKMi, SmartCapi ja Startup Estonia koostöös tellitud turu-uuringust. Investeerimisotsuse aluseks on ka möödunud aastal erakondade poolt allkirjastatud leping, millega suunatakse 1% SKP-st teadus- ja arendustegevusele.
EST

          

Simson: Tallinna-Helsingi tunneli areng eeldab eraettevõtjate ning riikide vahelist koostööd

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson kohtus täna Finest Bay Area Development OY esindaja Peter Vesterbackaga, et tutvuda Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli projekti hetkeolukorraga ning võimalike järgmiste sammudega. MKM on seisukohal, et Eesti ja Soome vahelise raudteetunnel on riiklikult oluline projekt. „Vesterbacka veetav projekt on kahtlemata intrigeeriv, kuid me näeme sellel veel mitmeid lahtiseid otsi, mille osas on loomulikult küsimusi. Näiteks on meie jaoks tähtis, et lisaks Tallinnas Ülemistel asuva peatuskoha asukohale, peaks ühe alternatiivina kaaluma ka lisapeatuskohta Tallinna kesklinnas. Projekti eestvedajate kinnitusel on see võimalus olemas ning erinevaid alternatiive kaalutakse,“ rääkis Simsoni ja lisas: „On selge, et Tallinna-Helsingi vaheline tunnel oleks mõlemale riigile kasulik ning võimaldaks meie pealinnade lennujaamu ühendada nii, et tulevikus saaks nende vahel ligikaudu 20 minutiga reisida.“ Planeeringuala hõlmab endas nelja erinevat tunneli trassivarianti, mille hulgast valitakse planeeringu käigus sobivaim. Lisaks tunnelile näeb Vesterbacka plaan ette ka kahe tehissaare rajamist, millest üks asub Soome ning teine Eesti territoriaalvetes. „Finest Bay Area projekti taotluses on märgitud, et tehissaare juurde võidakse rajada ka püsiv süvasadam koos laevatee ja sadamakaiga. Kuna taotluses puudub meie hinnangul selgitus, miks sellist süvasadamat on vaja ning milleks seda kavatsetakse kasutada, uurisime Vesterbackalt ka antud võimaluse kohta. Nende selgitustest jäi hetkel arusaam, et peetakse silmas Soome poolel olevat tehissaart, kuhu arendajatel on plaanis rajada elukohad 50 000 inimesele ning hotellikohad 10 000 inimesele,“ selgitas majandus- ja taristuminister. Veel tundis minister tänasel kohtumisel huvi tunneli potentsiaalsete reisijate arvu vastu, sest varasemad uuringud ja Vesterbacka projekti mahud erinevad märgatavalt. „Nagu mainitud, on antud projektil mitmeid lahtiseid otsi, kuid see on projekti tänases faasis arusaadav. Sellised kohtumised, nagu oli meil täna Peter Vesterbackaga, on aga projekti edasise arengu nimel ääretult vajalikud,“ lõpetas Kadri Simson.
EST

          

Tammist: Teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasvuks tuleb võimendada erasektori investeeringuid

 Cache   
Täna allkirjastatakse Kadriorus ühiskondlik kokkulepe teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamiseks, et innovatsiooni avaliku sektori rahastus kasvaks ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. See on tänaseni olnud väga raske väljakutse, mis vajab lahendamist. Vajame laiapõhjalisemat innovatsioonistrateegiat, et omavahel paremini ühendada teadlaste võimed ning ettevõtjate vajadused. Eilsel valitsuse majandusarengukomisjoni istungil tegin ettepanekud ettevõtete teadus- ja arendustegevuse stimuleerimiseks ning erasektori vahendite suuremaks võimendamiseks. Teadus- ja arendustegevuste mahud küll kasvavad, kuid mitte sellises tempos, mis on Eesti konkurentsivõime parandamiseks vajalik. Me kulutame teadus- ja arendustegevusele tervikuna liiga vähe, et pikas perspektiivis globaalses konkurentsis püsida. Majanduse hea tervise aluseks on tipptasemel teadustegevus ning konkurentsivõimeliste tehnoloogiate kasutamine, mis eeldavad investeeringuid nii riigi- kui erasektorilt. Seega tuleb riigil sellises olukorras ettevõtete teadus- ja arendustegevust stimuleerida ning leida võimalusi erasektori vahendite suuremaks võimendamiseks. Konkreetse ettepanekuna pakkusin valitsuse majandusarengu komisjonile võimaluse jätkata ettevõtete teadusmahuka tootearenduse toetamist, et riik jagaks ettevõtjaga riske tootearendustsükli riskantsemates etappides. Ühe võimalusena tutvustasin eilses Valitsuse majandusarengukomisjonis fondi loomist, mis toetaks teadusmahukate iduettevõtete asutamist ja äriarendust varases faasis. Samuti on oluline jätkata rahvusvahelistes võrgustikes osalemist. Eraldiseisvalt tegin siseministrile ka ettepaneku vabastada Eesti ettevõtjate jaoks vajalikud insenerid ning teadlased sisserände piirarvu arvestusest. Kõrgelt haritud ja Eestile suurt lisandväärtust loovad välisspetsialistid on Eesti arenguks vajalikud nendes valdkondades, kus sobivaid spetsialiste on vähe või puuduvad üldse. Ettevõtluses kasutatavad uued tehnoloogiad nõuavad ka vastava kvalifikatsiooniga inimesi. Ühiskond toetub ettevõtlusele. Eesti inimeste jaoks on ettevõtluse konkurentsivõime parandamine oluline, et tasuv töö säiliks ka tulevikus. Ilma teadusmahukate investeeringuteta ei ole meie ettevõtetel võimalik globaalses väärtusahelas kõrgemale pürgida. Vastasel korral ei suudagi Eesti kunagi välja murda keskmise sissetulekuga riigi lõksust. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamisel peab põhifookus olema sellise tegevuse rakenduslikul mõõtmel. Rene Tammist ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
EST

          

Eesti parimad IT-ettevõtjad hakkavad e-riiki häkkima

 Cache   
Täna algab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatatud Digiriigi häkaton, mis toob kokku pea kakskümmend Eesti tehnoloogiaettevõtet, teiste seas Mooncascade’i, Helmese ja Net Groupi meeskonnad. Telliskivi Loomelinnakus tänasest kuni reedeni toimuv Digiriigi häkaton toob kokku riigiasutuste esindajad ja tehnoloogiaettevõtete eksperdid. Häkaton tähistab arendustalguid, kus tarkvaraarendajad proovivad piiratud aja jooksul luua toimiva IT-lahenduse, mis lahendab päriselulisi probleeme riigisektoris. „Digiriigi häkatoniga loome uusi võimalusi Eesti digiriigi ehitamiseks ja arendamiseks. IT-ettevõtjate ja riigi koostöö juba ideede loomise faasis saab meid viia senisest kiiremate, paindlikemate ning tõhusamate lahendusteni,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. „Arendustalgu formaadi katsetamisega tahame anda hoogu juurde e-riikluse arengule ja teha uudsed lahendused kodanikele kiiremini kättesaadavaks. Idee on ettevõtjate kogukonna poolt hästi vastu võetud ning huvilisi oli kokkuvõttes rohkem, kui me vastu võtta saime. Häkatonil osalevad ka ettevõtted, kes ei ole veel riigiga koostööd teinud, aga kellest võiks palju kasu olla,“ rääkis Tammist. Tarkvaraarendaja Mooncascade’i kaasasutaja Priit Salumaa ütles, et viis, kuidas riik arendab avalikke teenuseid ja e-riiki tervikuna, on muutumas. „E-riigi loomise aluslähenemine on oluliselt muutunud ja Digiriigi häkaton on hea näide sellest. Kui küsite, et kas 48 tunni jooksul on tõesti võimalik midagi asjalikku luua, siis häkatoni puhul on kõige olulisem just õppimine ja eksperimenteerimine. Enne suurte arenduste tegemist tuleb teha lühikesi ja odavaid eksperimente. Nii on võimalik jõuda hea teenuseni, mida inimestele meeldib kasutada,“ ütles ta. „Häkatonil ei peagi jõudma kuulikindlate ja lõplike lahendusteni, vaid tõestama, kas üks või teine idee põhimõtteliselt võiks toimida. Parem on välja selgitada ühe arendustalgu käigus, et mõni lahendus ei tööta, kui kulutada 12 kuud raha ja aega ning siis läbi kukkuda,“ sõnas ettevõtja. Riigiasutuste esindajad toovad häkatonile ülesandepüstitused oma valdkondadest. Näiteks on oodata nii tervishoiu-, äriregistri, transpordi ja muude oluliselt Eesti inimeste elu mõjutavate valdkondade ülesandeid. Neid hakkavadki IT-eksperdid lahendama, et 48 tunni pärast töötav teenus või vähemalt prototüüp valmis saada. Digiriigi häkatoni korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Garage48-ga.
EST

          

Eesti on startup-ettevõtluseks parim riik maailmas

 Cache   
Rahvusvaheline riskikapitaliettevõte Index Venture hindas maailma riikide ettevõtluspoliitikaid ning leidis, et Eesti majanduskeskkond on startupide-sõbralikkuses esikohal. Alustavatel ettevõtetel on siin väiksem risk põruda ning Eestit nähakse mõistliku ettevõtluspoliitika tõttu äritegevuseks väga atraktiivse kohana. „Eestit on sageli toodud esile avatud majandusega riigina, kus innovatsiooni peetakse normaalsuseks. Meil pole suuri rikkusi ega tohutut kogust maavarasid, seega ellu jäämiseks peamegi olema nutikad ning see väljendub ka suures ettevõtlusaktiivsuses ja uute niššide otsimises globaalsel turul. Eesti jaoks tähendab see peaasjalikult uute tehnoloogiatega tegelemist,“ selgitas ettevõtlusminister Rene Tammist. „Eesti on riik, kus välistalendid on oodatud. Meil on ka ainulaadne ja edukas e-residentsuse programm, mis sel reedel sai nelja –aastaseks. Eesti trumbiks on erasektori positiivne kaasamine riigi poliitikakujundamisse ja seadusloomesse. Alustavatel ettevõtetel on riigiga toimivad koostöövormid ning ka ettevõtted ise suhtlevad omavahel tihedalt. See tõstab teadlikkust ning annab ka korraliku baasi äritegevuse toetamiseks nii käivitusfaasis kui edaspidi. Ärikeskkond peab olema läbipaistev ja tagama innovatsioonile vajaliku ruumi, tugevdama investeerimiskindlust ja lisandväärtuse kasvu,“ lisas ta. Alustavad kõrgtehnoloogilised väikesed ja keskmised ettevõtted on potentsiaalselt suure majandusliku mõjuga. OECD analüüside tulemusel loovad kõrgtehnoloogilised alustavad ettevõtted kasvufaasi jõudmisel 25-50% uutest kõrgepalgalistest töökohtadest. Eesti iduettevõtete näitel on teada, et iduettevõtted loovad viis korda enam ja kaks korda kõrgemalt tasustatud uusi töökohti (tööjõumaksud töötaja kohta) kui sama vanad traditsioonilised ettevõtted. Samas seisavad Eesti iduettevõtjad silmitsi samasuguste probleemidega kogu maailmas. Ettevõtte algusfaasis õnnestub piiratud kapitali tõttu väga vähestel neist jõuda kasvufaasi. „Kõrgtehnoloogilisi iduettevõtteid võib iseloomustada küll suurem ebaõnnestumiste protsent, kuid seda kompenseerib läbimurdnud ettevõtete kõrgem lisandväärtus,“ sõnas minister Tammist. Kuigi probleemid on meil samad, mis näiteks teistes Euroopa riikides, oleme riigina suutnud uute ideedega kaasa liikuda ja anda innovatsioonile niisuguse majanduskeskkonna, kus uued lahendused - näiteks jagamismajandus - suudavad traditsiooniliste lahendustega koos edukad olla. „Meil on tehnoloogiasektoris hea koostöö juba olemas, kasutagem seda uute ja veel ambitsioonikamate projektide käivitamiseks. Praegu ongi aeg panna sisse järgmine käik ja leida järgmised suured ideed, kus Eesti saab sarnaselt e-residentsusele olla teenäitaja,“ leidis minister. „Euroopa alles hakkab arendama oma tehisintellekti, kvantarvutuste ja elektritranspordi tehnoloogiaid, samal ajal kui Hiina on võtnud eesmärgiks olla nendes suure mõjuga tehnoloogiasektorites maailma juhtivaks jõuks juba aastal 2025. Eesti ja Euroopa ettevõtluspoliitika ambitsioon peab olema suunatud tuleviku kujundamisele - sellele on juhtinud tähelepanu ka 30 Euroopa edukaimat iduettevõtjat,“ ütles minister Tammist. Uudis koos Euroopa riikide parimate iduettevõtjate pöördumisega Euroopa Komisjoni poole ettevõtluspoliitikate startupi-sõbralikumaks muutmiseks on leitav siit: https://techcrunch.com/2018/11/27/30-european-startup-ceos-call-for-better-stock-option-policies/?guccounter=1
EST

          

Eesti ettevõtetel tekib võimalus teha ühisprojekte USA tööstus- ja tehnoloogiaarenduspartneritega

 Cache   
Eesti ja Lõuna-Carolina sõlmisid täna lepingu, mis aitab ettevõtetel ja teadusasutustel hõlpsamalt leida partnereid, alustada koostööprojekte nii tehnoloogiate arenduseks, tööstuspartnerluseks ja ettevõtetele vastakuti USA ja Euroopa turule laienemiseks. „Lõuna-Carolina osariik on Eesti ettevõtjatele soodsaks stardipunktiks nii tehnoloogiaarenduse koostööks kui ka oma toodetega USA turule sisenemiseks. Meil on Lõuna-Carolinas ka väga hea kontaktivõrgustik – näiteks on koostööprojekti eest vedanud endine Eesti aukonsuli Harry Huge ja tema Huge Foundation, samuti hiljutine Eesti suursaadik Jim Melville. Nii tänane kui kaks aastat varem sõlmitud leping on toeks koostööpartnerite leidmisel Lõuna-Carolina ettevõtete ning teadus- ja haridusasutuste seast, samuti lihtsustab ligipääsu osariigi taristule ja tööstusele. Lõuna-Carolinas on USA suuruselt kuues sadam, seal tegutsevad auto- ja lennutööstuse suured tegijad, nagu Volvo, Boeing ja BMW jne. Lõuna-Carolina osariik on selgelt üks kindlamaid väravaid Eesti ettevõtjatele USA turule,“ selgitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. Majandusministeeriumi asekantsler Viljar Lubi kirjutas ministri volikirja alusel USAs alla rakenduslepingule Lõuna-Carolina osariigiga, USA poolt allkirjastas lepingu Lõuna-Carolina ülemaailmse liidu (Global Alliance of South Carolina, GASC) president ja tegevjuht Jim Melville. Jim Melville oli Eesti suursaadik kuni 29. juulini sel aastal. Täna allkirjastatud lepingu raames volitab MKM EASi kui lepingu rakendusasutust nõustama ja kaasrahastama koostööprojektides osalevaid Eesti ettevõtteid ettevõtte arenguprogrammi ja tootearenduse toetusprogrammi raames. „Kui Eesti ettevõtja leiab omale selle lepingu raames partneri Lõuna-Carolinast, siis on tal võimalik projekti rahastamiseks saada toetust arenguprogrammist või tootearenduse toetusest vastavalt nende toetuste tingimustele,“ ütles EASi ettevõtluskeskuse direktor Tanel Rebane. Kahe aasta eest kinnitasid Eesti ja Lõuna-Carolina osariik soovi koos arendada ettevõtlus-, tehnoloogia- ja innovatsioonivaldkonda. Täna allkirjastatud rakendusleping loob soodsa võimaluse Eesti ja Lõuna-Carolina ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste ühisprojektidele uute toodete arendamiseks ja kommertsialiseerimiseks. Eelistatud on projektid, mis on vähemalt prototüübi faasis ning arendusprojekt seisneks näiteks prototüübi testimises ja arendamises, tootmisvõimekuse väljatöötamises ja vastava ärimudeli väljatöötamises.
EST

          

Järgmise aasta riigieelarve toob tuge majanduse digipöördele

 Cache   
Valitsus andis täna põhimõttelise heakskiidu anda 2019. aasta riigieelarvega e-Eesti arendamisele jõudu juurde. E-riikluse edasi viimise keskmes on kasutajasõbralikud e-teenused ja IKT-arenguprogramm, mille eesmärk on tööstuse ja ehituse digipööre ning e-residentsuse programmi laiendamine. Järgmise aasta riigieelarvest suunatakse täiendavad 21 miljonit eurot meie e-riigi lahenduste ja taristu jätkusuutlikkuse ja kasutajasõbralikkuse arendamise jaoks. See on osa riigi eelarvestrateegia koostamisel valitsuse poolt eraldatud 118 miljonist eurost neljaks aastaks. „Eesti e-teenused peavad muutuma kasutajakesksemaks. Kõike mida suudavad masinad inimeste eest ise ära teha, et kodanike ja ettevõtjate halduskoormust vähendada, võiksid riiklikud e-teenused ka tulevikus tegema hakata. Iga arenduse juures ei tohi unustada aga, et peame neid hoidma järjepidevalt ajakohasena ja turvalisena, mistõttu oleme ka selleks kõigile riigiasutustele lisavahendeid plaaninud,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Mullu käivitatud IKT-arenguprogrammi kogumaht on kolme aasta peale 28 miljonit eurot, 2019. aastal investeerib riik sellest 10 miljonit eurot. Rene Tammisti sõnul on oluline anda Eesti majandusele hoogu juurde kasutades digitehnoloogiate võimalusi ja lahendades tehnoloogiasektori arengutakistusi. „IKT-arenguprogramm on valminud tihedas koostöös ettevõtjatega ning sel sügisel saame maitsta ka selle esimesi vilju. Näiteks avaneb oktoobris pilootfaasi edukalt läbinud digidiagnostika toetus, mis aitab Eesti tööstusettevõtetel saada selge pildi nende tootmisprotsesside digitaliseerimise võimalustest,“ ütles Tammist. „IKT-arenguprogramm ei ole suunatud ainult digisektori võimendamisele, vaid teenib kogu Eesti majanduse huve. Tänapäeval on keeruline leida majandusharu, kus ei vajata IKT-alaseid kompetentse,“ rääkis minister.
EST

          

Kodumaine tööstussektor järjest uuendusmeelsem

 Cache   
Üleeuroopalisest ettevõtete innovatsiooniuuringust selgus, et Eesti ettevõtted on pea sama innovaatilised kui Euroopas keskmiselt. Positiivset muutust näitab eelkõige valmisolek innovatsiooniks tööstusettevõtete seas, kes on järjest enam keskendumas tehnoloogilisele uuendamisele. 2016. aastal olid Statistikaameti poolt uuringu raames küsitletud ligi 3800 ettevõttest 47,7% innovaatilised, mis on lähedal Euroopa keskmisele tasemele. Samas on Eesti ettevõtete kulutused teadusarendustegevustele vaid 0,66 % SKPst, samal ajal kui Euroopa Liidu keskmine on 1.32%, kusjuures tööstussektori investeeringud teadusarendustegevustesse jäävad oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisest. Uuring näitab, et uuenduslikkus on Eesti ettevõtte arengu seisukohalt kriitilise tähtsusega. Kui innovaatiliste ettevõtete müügitulu kasvas perioodil 2014–2016 mõne protsendi võrra, siis mitteinnovaatiliste ettevõtte müügitulu kahanes enam kui kolmandiku võrra ning eksport veelgi rohkem. Et välisturgudel konkurentsivõimeline olla, on vaja järjepidevalt tegeleda uuendustegevustega.   Uuringutulemused näitavad, et innovatsiooni erasektoris takistavad rahapuudus, ettevõtete raskused laenu saamisel ning asjaolu, et suurele osale Eesti väikeettevõttetest ei ole teadus- ja arendustegevus jõukohane. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles kommentaariks, et need takistused näitavad selgelt, et teatud toodete ja teenuste osas turud ei toimi piisavalt hästi ning kuna toote-, teenuse- ja tehnoloogiaarenduse investeeringud on ettevõtte jaoks kõrge riskiteguriga,  on vajalik ka riigi tugi. „Ettevõtete innovaatilisust on vaja suurendada ning sellepärast on ka riik valmis tootearendusse panustama,“ ütles Palo. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on välja töötamas tootearenduse toetusmeedet, mille eesmärgiks on ergutada tööstusettevõtteid uute omatoodetega turule sisenema ja ekspordivõimekust kasvatama. Meetme eelarveks selle piloteerimisfaasis on 2018. aastal ette nähtud üks miljon eurot. Valitsus andis riigieelarvestrateegia arutelus heakskiidu ka järgneval neljal aastal meetmele 20 miljoni euro lisaraha leidmiseks. Minister lisas, et innovatsiooni hoogustamiseks ettevõtluses on riigil plaanis ka muid tegevusi, sealhulgas tööprotsesside automatiseerimise toetamiseks.  "Täna saavad ettevõtjad kasutada ettevõtte arenguprogrammi teenuseid või KredExi tehnoloogialaenu ettevõtte äriprotsesside digitaliseerimiseks. Veel sellel aastal avanevad meetmed, mis toetavad ettevõtete digitaliseerimise analüüse ning innovatsiooni panustamist laiemalt," nimetas Palo. Riik on märkimisväärses mahus juba paljude aastate vältel toetanud ka kuut tehnoloogiaarenduskeskust, mille fookuses on uute ja kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine. Innovatsiooniuuring tehakse ühtse metoodika alusel nii Euroopa Liidu kui ka OECD riikides iga kahe aasta tagant, uuringuperiood on kolm aastat. 2016. aasta uuringu kogumisse kuulus 3714 vähemalt kümne hõivatuga ettevõtet, neist 1878 kuulus tööstussektorisse ja 1836 teenindussektorisse.
EST

          

Aastast 2020 saab ehitada vaid A-energiaklassiga hooneid

 Cache   
Euroopa Komisjoni avaldas hoonete energiatõhususe direktiivis sätestatud liginullenergiahoone nõude kohta tõlgenduse, mille kohaselt peavad nõuded Komisjoni hinnangul kohalduma valmivatele hoonetele. Tulenevalt Euroopa Komisjoni antud tõlgendusest toob Eesti liginullenergiahoonete ehk A-energiaklassi nõude rakendamise aasta varasemaks, kuid nõue kohaldub ehitusloa andmisel. Alates 2020. aastast peavad kõik püstitatavad hooned vastama A-energiaklassile.  Liginullenergiahoone nõue kohaldub alates 2020. aastast antavatele ehituslubadele, puudutades hooneid, mille ehitus algab pärast 2020. aastat. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna nõunik Margus Tali selgitas, et A-energiaklassi nõue esitatakse hoonele juba ehitusloa andmise faasis, kuna nii on hoitakse ära rangete energiatõhususe nõuete esitamist hoonetele, mille planeerimisel ja püstitamisel ei ole sellise vajadusega arvestatud. Ta lisas, et liginullenergiahoone ehk A-energiaklassi nõudele üle minemine toimub järkjärgult. „Nii olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel kui uute püstitamisel muutuvad 2018. aasta lõpus energiatõhususe miinimumnõuded ühe energiaklassi võrra rangemaks. Seejärel kerkivad uute hoonete püstitamisel kohalduvad energiatõhususe nõuded veel ühe klassi võrra, vastates aastast 2020 liginullenergiahoone tasemele. See loob ehitussektorile paremad võimalused muudatustega kohanemiseks.“ Liikmesriigid peavad sätestama energiatõhususe miinimumnõuded, mis on tehniliselt mõistlikud ja tagavad parima alginvesteeringu ning energiakasutuse püsikulude summa. Tallinna Tehnikaülikooli läbi viidud uuringu kohaselt on kuluoptimaalne tase uute hoonete ehitamisel juba praeguseks hetkeks kerkinud A-energiaklassi tasemele. Võttes arvesse tehnoloogist arengut ning uudseid energiasäästu võimalusi, vaadatakse energiatõhususe miinimumnõuded üle iga viie aasta järel ning vajadusel sätestatakse uued kuluoptimaalsed energiatõhususe miinimumtasemed. Tallinna Tehnikaülikooli analüüsi saab lugeda siit.
EST

          

Urve Palo: Tasa ja targu teadmispõhise majanduse suunas

 Cache   
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti SKP tänavu II kvartalis 5,7 protsenti, mis oli kiireim kvartaalne kasv alates 2011. aastast. Samuti on tegu kiireima kasvuga Balti ja Põhjamaades – ülejäänud Euroopas kasvas majandus teises kvartalis esialgsetel andmetel 2,3 protsenti. "On positiivne näha kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektori panust SKP kasvu panustamas, kus tegutsevad paljud nii-öelda uue majanduse ettevõtted," ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogia minister Urve Palo. Ettevõtted, kes tegutsevad sellistes teadmismahukates valdkondades nagu bio-, nano- ja materjalitehnoloogia, ning ka muudes kõrge teadmiste mahukusega äriteenusete osutamises, omavad märkimisväärset mõju majandusele läbi loodud teadmise rakendamise muudes majandusharudes ning tugeva kasvulava ehitamise tulevikuks,“ lisas ta. "Samuti on oluline, et kiire lisandväärtuse kasv iseloomustab info- ja sidesektorit, kus lisandväärtus kasvas aastaga 12 protsenti." Kõige enam panustas majanduskasvu kiirenemisse ehitussektor, kus lisandväärtus kasvas aastaga 16 protsenti. Ehitamine tähendab suuri investeeringuid, mistõttu investeerimisotsuseid tehakse siis, kui kindlustunne majanduse jätkusuutlikkusse on suur. Tänavu on hakanud reaalmajandusse jõudma mullu ja tunamullu tehtud investeerimisotsused ning antud trendi jätkumist on oodata ka järgnevatel kvartalitel. Praegu on kindlustunne kõrgel tasemel nii eraisikute, investeerivate ettevõtjate, pankade kui ka ehitusettevõtjate seas. Samas mõjutab ehitussektori lisandväärtust olulisel määral riigi sekkumine. 2014–2020 Struktuurifondi perioodil taotletud toetustega rahastatud ehitised on hakanud jõudma ehitamisfaasi, ning osa on ka juba valminud. Aktiivsemalt mõjutab see eelkõige teede ja taristu ehitust ja hoonete puhul eluhoonete rekonstrueerimist, kus on olulise panuse andnud KredExi meetmed. Palo sõnul on veel vara rääkida buumist ehitusvaldkonnas. „Arvestades, et ehitusmahud on olnud mitu aastat seisakus, siis praegune tõus on ainult positiivne ning buumiga on veel vara hirmutada,“ lausus minister. Minister Palo märkis, et Eesti-sugune väikeriik, mille majandus on olnud mitu aastat seisakus, peabki astuma jõulisema sammuga edasi. „Vaid nii jõuame teistele riikidele järele. Majanduskasv põhineb tugevatel sammastel nagu eksport ja investeeringud, mistõttu on oodata kiire kasvu jätkumist ka lähitulevikus. Me näeme, et ettevõtete kasumid kasvavad käsikäes tööjõukuludega, mis on hea uudis nii ettevõtjale kui ka töövõtjale,“ ütles Palo.
EST

          

Rail Baltica projekt liitus digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsiooniga

 Cache   
Rail Baltic Estonia juht Indrek Orav ja RB Rail AS juht Baiba Rubesa andsid eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis digiallkirjad digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsioonile. Deklaratsioonis võtavad allkirjastajad eesmärgiks juurutada Rail Baltica projektis digitaalset ehitusinformatsiooni modelleerimist ja juhtimist (BIM) kõigis ehitise elukaare etappides. Varasemalt on deklaratsiooniga liitunud Tallinna linn, Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet ja Tallinna Sadam AS. “Digitaalse ehitusinformatsiooni loomine, kasutamine ning kogemuste jagamine on väga olulisel kohal nii Rail Baltica arendamise kui projekti elukaare kulude kujundamise faasis,” sõnas Rail Baltica projekti keskselt koordineeriva RB Rail AS-i juht Baiba Rubesa. Rail Baltic Estonia OÜ juhi Indrek Orava sõnul on Rail Baltica projekti juures digiehituse parimate praktikate rakendamine oluline, sest aitab eduka kasutuselevõtu puhul vähendada projekti materjali, raha- ja inimressursi kulu. „Kahtlemata annab Rail Baltica projekti liitumine digiehituse initsiatiiviga signaali ka ehitussektorile ja projekteerijatele, kes soovivad edaspidi projekti hankekonkursitel osaleda,“ lausus Orav. Majandusministeeriumi digitaalehituse valdkonnajuhi Risto Vahenurme sõnul näitab senine kogemus mudelprojekteerimist kasutavatest naaberriikidest, et sellega on võimalik hoida kokku kuni 20 protsenti ehituse maksumusest. „On väga tervitatav, et Rail Baltic Estonia ja RB Rail AS võtavad suuna BIM’i põhimõtete ja tehnoloogia kasutamisele juba Rail Baltica projekti algusjärgus. Lisaks on märkimisväärne, et Eesti digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsiooniga liitus esimene rahvusvaheline ettevõte, mis aitab kaasa riikidevahelisele BIM-alasele koostööle,“ lisas Vahenurm. Digitaalse ehitusinformatsiooni loomine ning jagamine on ehitussektori tulemuslikkuse ja kvaliteedi parandamisel võtmetähtsusega. Rail Baltica projekti raames on digitaalse ehitusinformatsiooni modelleerimise ja juhtimise kaudu võimalik tõsta rajatise kõigis elukaare etappides selle funktsionaalsust ning kvaliteeti, samas vähendada ehitamise ja elukaare kulusid. Kontakt: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonnajuht Risto Vahenurm (risto.vahenurm@mkm.ee)
EST

          

Digiehituse käsiraamat ergutab BIM-i kasutuselevõttu kogu Euroopas

 Cache   
Digitaalse ehitusinfo modelleerimise ja juhtimise (BIM) käsiraamat annab Eesti näidete abil suuniseid BIMi järjekindlaks kasutuselevõtuks kogu Euroopa avalikus sektoris. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on aktiivselt osalenud Euroopa Liidu digitaalehituse töörühma töös ja kuulub käsiraamatu koostajate hulka. Ministeeriumi digitaalehituse valdkonnajuht Risto Vahenurm märkis, et käsiraamatus on esitletud tervikuna Eesti ehitussektori ja ka Riigi Kinnisvara AS BIM-i juurutamisele lähenemise näited. „Käsiraamatu eesmärk on tõsta avaliku sektori BIM-teadlikkust kogu Euroopas ja toetada ka Eesti avaliku sektori tellijate ühist kavatsust BIM-i juurutada,“ ütles Vahenurm. BIM ehk ehitusinfo modelleerimine ja juhtimine tõstab ehitise funktsionaalsust ja kvaliteeti, vähendab vigu ja vastuolusid projekteerimise ning ehitamise faasis, vähendades nii ehitusprojekti materjali, raha- ja inimressursi kulul. Selleks, et ka Eesti rahvusvahelise ehituspraktikaga ühes tempos püsiks, on oluline ehitussektorit ajakohastada ning ka Eestis liikuda paberil toimuvast loomisprotsessist kolmemõõtmelise projekteerimise ja efektiivse ehitusinfo vahetamise suunas. Selle tegevuse kiirendamiseks kirjutasid suuremad avaliku sektori tellijad kolmapäeval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis alla ühiste kavatsuste deklaratsioonile. Euroopa Liidu siseturu volinik Elżbieta Bieńkowska ütles, et usub, et käsiraamat ja selle kasutamine aitavad kaasa avatud, konkurentsivõimelise ja maailma juhtivale digitaalsele ühtsele turule ehitusvaldkonnas. „Tahaksin kutsuda üles selle võimalikult laiaulatuslikku kasutamist. Samuti julgustaksin avalikus ja erasektoris laiemat diskussiooni edasisteks ühismeetmeteks," lausus Bieńkowska Euroopa Liidu BIM töörühma kuuluvad eksperdid, poliitikakujundajad ja avaliku sektori tellija 21st riigist. Töörühma eesmärk on edendada digitaalse ehitusinfo ühist kasutuselevõttu avalikus sektoris parandamaks riigi raha väärtust, avaliku kinnisvara kvaliteeti ja tööstuse jätkusuutlikku konkurentsivõimet. Euroopa avaliku sektori BIM-käsiraamatut saab alla laadida töögrupi veebisaidilt http://eubim.eu/handbook /07.07.2017/
EST

          

Palo asub juurutama digitaalset ehitamist

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri Urve Palo eestvedamisel allkirjastasid Tallinna abilinnapea Taavi Aas, Riigi Kinnisvara juhatuse liige Tanel Tiits, Maanteeaameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsiooni, mille eesmärk on juurutada avaliku sektori tellijate seas digitaalset mudelprojekteerimist (BIM) kõigis ehitise elukaare etappides. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et rahvusvahelise ehituspraktikaga ühes tempos püsimiseks, tuleb ka meil sektorit ajakohastada ning liikuda paberil toimuvast loomisprotsessist kolmemõõtmelise projekteerimise suunas. „Vaid nii on meil võimalik suurendada ehitussektori konkurentsivõimet ning realiseerida tootlikkuse ja ekspordi kasvupotentsiaali,“ lausus minister.    Ta lisas, et Eestis on rajatud hooneid kasutades mudelprojekteerimist, kuid need on vaid üksikud näited. „Puudu on ühtne teadmine, kuidas mudelprojekteerimist rakendada, millised on tingimused ja eeldused. Allkirjastatud deklaratsiooni eesmärk on laiendada tänast parimat BIM-teadlikkust ja koostööd avaliku sektori tellijate vahel,“ selgitas Palo.   Mudelprojekteerimine tõstab ehitise funktsionaalsust ja kvaliteeti, vähendab vigu ja vastuolusid projekteerimise ning ehitamise faasis, vähendades nii ehitusprojekti materjali, raha- ja inimressursi kulu. Lisaks tagab see hoone haldamisel kiire ja kvaliteetse informatsiooni kättesaadavuse. Naaberriikide kogemuse näitab, et mudelprojekteerimisega on võimalik vähendada ehitusel tehtavaid vigu kuni 30 protsenti ja hoida kokku kuni 20 protsenti ehituse maksumusest. Samuti võimaldab asjakohane olemasolev informatsioon kiiremaid ümberehitamise võimalusi tulevikus. Ehitise digitaalse infomudeli kasutusele võtmisega toetatakse ehitussektori arengut nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Deklaratsioonile allakirjutanud on seisukohal, et digitaalse ehitusinformatsiooni loomine ning jagamine on ehitussektori tulemuslikkuse ja kvaliteedi parandamisel võtmetähtsusega. Allakirjutanute eesmärgiks on digitaalse ehitusinformatsiooni modelleerimise ja juhtimise kaudu tõsta ehitise kõigis elukaare etappides ehitise funktsionaalsust ning kvaliteeti, vähendada ehitamise ja elukaare kulusid ning suurendada kinnisvarasektori konkurentsivõimet. Kõige rohkem on digiehituse võimalusi kasutanud deklaratsiooniga liitunud Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Kõik RKASi uued hooned projekteeritakse BIM-is. Valminud hoonetest võib nimetada näiteks Rahvusarhiivi uue peahoone Tartus ja Terviseameti uue labori- ja büroohoone Tallinnas. Praegu töös olevatest hoonetest väärivad märkimist Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone, Tallinna kohtumaja ning Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk Tallinnas, samuti tulevased riigigümnaasiumid Viimsis ja Raplas. Eesti Rahva Muuseumi uue hoone põhjal algatas RKAS Eesti esimese pilootprojekti BIM haldusmudeli kasutuselevõtuks. Viimasega soovitakse seda, et BIM-tehnoloogia jõuaks projekteerijate töölaualt ja ehitusplatsilt edasi ka kinnisvara haldusesse ning hooldusesse. Tallinna sadama hoonetest saavad digiehitused olema järgmisel aastal rekonstrueeritav D-terminal, Admiraliteedi kanali jalakäijate sild ning planeeritav kruiisiterminal. Tallinna linna esimene BIM-is projekteeritav, ehitatav ja hooldatav hoone on tulevane kultuurikeskus Kaja ja Mustamäe linnaosavalitsuse maja, mille projekt valmib tänavu oktoobris. Deklaratsiooniga samuti liitunud Maanteeamet viis eelmisel aastal läbi optimaalse ehitusprotsessi innohanke eesmärgiga vähendada kogu projekteerimise ja ehituse protsessis liigseid töötunde andmete töötlemisel ja kontrollimisel. Selle aasta lõpul kavatseb Maanteeamet koos Soome IT firmadega ja Eesti teedehitusturul osalejatega testida tarkvara. 2019. aasta lõpuks soovib Maanteeamet koos teiste avalike tellijatega kokku leppida toimivad ja osapoolte vajadusi rahuldavad ehitise täitedokumentide kasutamise standardid, et tulevikus lihtsamalt ning vähemate töötundidega erinevate tellijate tööde andmeid integreerida uute projektidega. Ühiste kavatsuste deklaratsiooniga on avaldanud soovi liituda veel mitmed avaliku sektori asutused, nagu näiteks Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Deklaratsiooniga on võimalik liituda ka teistel avaliku sektori tellijatel, kellel tuleks allkirjastamiseks ühendust võtta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonnajuhi Risto Vahenurmega aadressil risto.vahenurm@mkm.ee. Deklaratsiooni tekstiga saab tutvuda siin. /05.07.2017/
EST

          

Simson arutas konkurentsivõime nõukogul alustavate ettevõtete rahastamise üle

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson osales täna Maltal Euroopa Liidu konkurentsivõime ministrite kohtumisel, kus arutleti idu- ja kasvufirmadele soodsa tegevuskeskkonna loomise teemal. Ministrid arutlesid koos ettevõtjatega, kuidas soodustada innovatsiooni edendavate, konkurentsivõimet suurendavate ning kiiresti arenevate ettevõtete teket Euroopa Liidus, mis tugevdaks liidu positsiooni globaalsel turul. Ühe võimalusena saavad väikesed ja keskmised teadus-arendustegevusega tegelevad ettevõtted arengu rahastamiseks kasutada InnoFin garantiiskeemi, mille on algatanud Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank. InnovFin garantii tagab kuni 50 protsenti laenust ja garantii riskitasu on 0,5 protsenti. Tagatavad laenud võivad olla vahemikus 25 000 – 7,5 miljonit eurot ning tagasimakse periood on kuni 10 aastat. Garantiid saavad taotleda ettevõtted, kes on kiires kasvufaasis, panustanud palju teadus- ja arendustegevusse või kaitsnud viimase kahe aasta jooksul patendi või kasuliku mudeli. Euroopa Investeerimispanga Innovatsiooni ja konkurentsivõime direktor Gunnar Muent esitles ministritele edulugu InnoFini kasust ettevõtetele, mis põhines Eesti energiasalvesteid tootval ettevõttel Skeleton Technologies. Eestis on InnovFin skeemiga liitunud laenuandjana LHV, kes rakendab seda alates märtsist 2015. /06.04.2017/
EST

          

Simson: iduettevõtted vajavad EL-is ühtset õigusruumi

 Cache   
Euroopa Komisjon tutvustas täna konkurentsivõime ministritele idu- ja kasvuettevõtete algatust, mis aitab luua keskkonda, et iduettevõtted saaksid kasvada ning jääda ka hilisemas arengufaasis Euroopasse. Oma kõnes ütles Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson, et eelkõige on vajalik tagada EL-i töötav ühtne siseturg, et iduettevõtetel ei tuleks orienteeruda 28 erinevas õigusruumis. Minister lisas, et Eesti küll toetab rahastamisinstrumendi loomist kasvufaasis ettevõtetele, kuid samas peaks avalik sektor käituma nagu erainvestor, olles iduettevõtte lähedal ja pakkudes vajadusel mentorlust. Kõigi liikmesriikide iduettevõtetel peab olema sellele võrdne ligipääs. Lisaks toetab Eesti Euroopa Komisjoni kavatsusi kõrvaldada tõkkeid innovaatiliste ettevõtete teelt, nagu näiteks jagamismajanduse edendamine, eID ja e-lahenduste laiem kasutuselevõtt. Lisaks idu- ja kasvuettevõtetele arutasid EL-i konkurentsiministrid esmaspäeval tarbijakaitsekoostöö tõhustamise, EL-i tööstuse konkurentsivõime tõstmise ja riigihangete teemasid. Kadri Simson kohtus esmaspäeval kahepoolselt Austria, Bulgaaria, Tšehhi ja Ühendkuningriigi kolleegidega. /20.02.2017/
EST

          

Liiklusohutusprogramm 2016-2025 võimaldab säästa üle 250 inimese elu

 Cache   
Valitsus võttis vastu uue liiklusohutusprogrammi (LOP), mille lõppeesmärgiks on säästa aastatel 2016-2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt 950 inimesele. Majandus- ja taristuministri sõnul vajas uus Liiklusohutusprogramm varasema lähenemisega võrreldes ka sisulisemat ümbertegemist. „Liiklusohutusprogramm 2003-2015 näitas, et senine mudel, kus otsiti ning rakendati järjest üksiktegevusi, enam ei toimi. Perioodil 2010-2014 püstitatud täiendav eesmärk – kolme aasta keskmisena vähem kui 1500 vigastatut, jäi saavutamata. Eelmise programmi tegevustest täideti vaid 53 protsenti ettenähtud tähtaegadel ja mahus ning 17 protsenti tegevustest jäi üldse rakendamata,“ selgitas minister Kadri Simson. „Seega pühenduti uue LOP-i planeerimisel enam süsteemi tervikuks sidumisele ja koostööle,“ märkis minister. Erinevalt senisest traditsioonilisest liiklusohutuse käsitlusest, kus peamine vastutus liiklusohtude vältimises oli rõhutatult eeskätt juhil, näeb uus nullvisioon ette ülesanded igale osapoolele liikluses. Nullvisioon lähtub eeldusest, et eksimise tõenäosust ei ole võimalik inimesel endal täielikult nullini vähendada, mistõttu tuleb liikluskeskkond kujundada selliseks, mis vähendab inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Kui tavapäraselt on kogu vastutus liikluse ohutu toimimise eest pandud liiklejatele, siis uue mõtteviisi järgi lasub vastutus nii transpordisüsteemi kavandajatel, elluviijatel kui haldajatel. Liiklejad vastutavad vaid liiklusreeglite täitmise eest. Liikluse suuremaks ohutuseks ja inimkannatuste vähendamiseks keskendutakse uues programmis kolmele peamisele liiklusohutust mõjutavale valdkonnale: vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja, ohutu liikluskeskkond ning ohutu sõiduk. Valdkonnas – vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja – keskendutakse liikluses osalejate ohutu ja alalhoidliku liikluskäitumise kujundamisele ning ühise vastutuse põhimõttele. Ühise vastuse põhimõte seisneb enda ohutuse tagamises ja vastutustundlikus suhtumises teistesse liiklejatesse. Ohutu liikluskeskkonna kujundamisel lähtutakse keskkonnasäästlikkusest ning aastaaegade eripäradest liikluse korraldamisel. Eesmärk on, et liikluskeskkond oleks lihtsasti mõistetav ja liiklejad tajuksid sellest tulenevaid ohtusid. Sõidukite puhul on rõhk ohutumate sõidukite kasutamises ja näiteks juhiabisüsteemides, mis ei lase juhil ilma teatud tingimusi täitmata autot või seadet kasutada. Klassikaliselt on liiklusohutussüsteemi kujundamisel keskendutud liiklusõnnetusteni viinud riskide tuvastamisele ning nende maandamisele. Ainult sellele lähenemisele toetumine ei ole käesoleval ajal enam piisav, kuna tagajärgedele reageerimine on olemuselt vastuolus nullvisioonist tuleneva ennetamise põhimõtetega. Probleemide ennetamine liiklussüsteemi planeerimise faasis on väiksemate kulude ja suurema efekti saavutamise tõttu oluliselt kuluefektiivsem. Ühe inimese hukkumisega ühiskonnale kaasnev kahju ületab tänastes hindades 2 miljonit eurot. Seega prognoositav liiklussurmade ärahoidmine võimaldab vähendada riigile tekkivat sotsiaalmajanduslikku kahju vähemalt 521 miljonit eurot. Liiklusohutusprogrammi rahastatakse riigieelarvest ja osaliselt omavalitsusüksuste eelarvetest. Aastateks 2016-2019 planeeritav koguvajadus on 18,52 miljonit eurot. Olemasolevad eelarvelised vahendid moodustavad 11,45 miljonit eurot. Vabariigi valitsuse juurde on moodustatud liikluskomisjon, kelle ülesandeks on liiklusohutuse strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide seadmine ning liiklusohutusprogrammist tulenevate tegevuste koordineerimine. Liiklusohutusprogrammi elluviimist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. /16.02.2017/
EST

          

Aastaks 2030 on eesmärgiks elamuvaldkond korda saada

 Cache   
Täna riigikogule edasi saadetud energiamajanduse arengukava elamumajanduse lisa kohaselt soovib riik oluliselt enam panustada hoonefondi uuendamisse ning on valinud maksimaalsele energiasäästu saavutamisele ja elukeskkonna terviklikule parandamisele keskenduva tee. Elamumajanduse pikaajaliseks eesmärgiks on Eesti inimeste elamistingimuste parandamine, mis saavutatakse läbi hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamise ning uusehituse mahtude suurendamise ja kvaliteedi tõstmise. Arengukava seab pikaajalised ambitsioonikad sihid ja näeb ette komplekssed lahendused seatud eesmärkide saavutamiseks. Tagatud saab meeldiv, kvaliteetne, energiasäästlik ning terviklikult lahendatud elukeskkond ning elamufond vastab hoonete sisekliima kehtivatele standarditele. „Viimasel paarikümnel aastal ehitatud eluruumide maht jääb oluliselt alla perioodi 1950-1990 keskmisele eluruumide mahule. Ligemale pool sajandit tagasi ehitatud hoonete vanus läheneb tol ajal normatiividega määratud elueale. Täna oleme olukorras, kus tuleb luua eeldused eluea lõppfaasis olevate elamute terviklikuks ja majanduslikult efektiivseks uuendamiseks ning uusehituse hoogustamiseks,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. Energiasääst ja sisekliima paranemine sõltuvad sellest, kui suur osa hoonefondist ja mis tasemel rekonstrueeritakse, samuti sellest, kui ranged nõuded uutele hoonetele kehtestatakse. Oviir selgitas, et eluasemete teoreetiliseks taastuvvajaduseks loetakse 6000 uut eluruumi aastas, mida Eestis viimasel kümnel aastal on saavutatud alla 50 protsendi. Arengukava seab eesmärgiks, et aastaks 2030 tuleb rekonstrueerida 50 protsenti korterelamutest ja 40 protsenti väikeelamutest. Eesti elamufondis ligi kolmandik on aastaks 2050 liginullenergiahooned. „See tähendab, et panustame senisest enam korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimisse ning uute liginullenergiahoonete ehitamisse, samuti riigi eeskuju näitamisse uute hoonete ehitamisel,“ ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Elamufondi rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete küttenergia vajadust kuni 50 protsenti ja saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja süsihappegaasi heitkoguse vähenemine, seeläbi vähenevad ka eluasemete ülalpidamiskulud ja tõuseb kinnisvara väärtus,“ märkis Oviir. Minister hoiatas, et kui korterelamute rekonstrueerimise tempo ei kiirene, on projekteerimisjärgus eluea lõppfaasis olevate majade elanike arv aastaks 2030 hinnanguliselt 200 000 inimest. Uuringud on ka näidanud, et eluasemelaenu käendusega pakutav tugi ei ole elamispinna nõudluse stimuleerimiseks piisav. Selleks, et tagada elamufondi jätkusuutlikkus ja maksimaalne energiasääst pikemas vaates kui aastani 2030, on lisaks investeeringutele olemasolevate hoonete energiatõhususse kasvav vajadus ka uusehituse hoogustamise järele. Minister lisas, et elamu- ja soojusmajandusse panustatakse eelkõige toetuste abil, aga seadusandlusega luuakse ka alternatiivne keskkond investeeringuteks. „Olukord, kus avaliku sektori omandis on vaid 1,8 protsenti kogu elamufondist, kitsendab oluliselt riigi võimekust nii elamispindade tagamisel kui ka energiasäästu eesmärkide saavutamisel. Linnastumise ja leibkondade mobiilsusega kaasneb ulatuslik igapäevane pendel- ja väljaränne. Need on suundumused, mida tuleb arvestada elamumajanduse arendamisele suunatud investeeringute planeerimisel,“ sõnas Oviir. Uue lähenemise elamupoliitikale toob üürielamute programm, mida plaanitakse valitsusele tutvustada oktoobris. Üürielamute programmiga luuakse komplekssed lahendused, mille elluviimine aitab saavutada nii eluruumide parema kvaliteedi, energiasäästu kui ka sisekliima tagamist. Lisaks parandab see riigi võimekust suunata leibkondade elu- ja töökohavalikuid ning leevendab tõmbekeskuste ääremaastumist ja pidurdab väljarännet. Minister rõhutas, et oluline on teha vahet munitsipaal- ja sotsiaalkorteritel ehk koostatava üürielamute programmi kontekstis ei toetata sotsiaalkorterite ehitamist. Tulemusena mitmekesistub eluasemeteenuste kättesaadavus töökoha ja elukohana olulistes tõmbekeskustes üle Eesti ning luuakse eeldused stabiilsete üürisuhete tekkeks. ENMAK 2030 kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030 ja meetmeid nende saavutamiseks ning energiamajanduse visiooni aastani 2050. Koordineeritult teiste ettevõtluse arendamisele ja töökohtade loomisele suunatud riiklike arengukavadega, panustab riiklik energiamajanduse arengukava optimaalselt atraktiivse ettevõtlus- ja elukeskkonna loomisse Eestis. /06.10.2016/
EST

          

Euroopa transpordijuhid kinnitasid Rail Balticu tulekut

 Cache   
Esmaspäevast kolmapäevani Hollandis Rotterdamis toimuvatel Euroopa transpordi päevadel (TEN-T) allkirjastati kaks Rail Balticu ehituseks olulist rahvusvahelist dokumenti. Eile leppisid Eesti, Läti ja Leedu kokku Euroopa Liidu ühendamise rahastu (CEF) vahendite  kasutamise ja kontrolli põhimõtted. Täna hommikul kohtusid Soome, Poola ja Baltimaade esindajad Euroopa Komisjoni koordinaatori Catherine Trautmanniga, et kinnitada jätkuvat head koostööd, et Balti regiooni Euroopa südamega tugevamalt ühendav kiire raudtee kindlasti valmis ehitada. „Nende kahe dokumendiga kinnitasid kõik osapooled nii üksteisele kui projekti rahastavale Euroopa Komisjonile, et Rail Baltic tuleb. Kiire raudteeühendus on Kesk-Euroopast kaugemal asuvatele riikidele konkurentsivõime säilimiseks ja Euroopa terviklikuks arenguks väga oluline,“ sõnas Eesti nimel dokumentidele alla kirjutanud transpordi asekantsler Ahti Kuningas. Soome ja Poola on Rail Balticu planeerimis- ja ehitusfaasis projekti partneriteks, kellega Balti riigid näevad võimalust mõne aasta pärast oluliselt tihendada koostööd valmiva raudtee opereerimise korraldamisel ning kauba- ja reisijavoogude juhtimisel. „Euroopa Liidu praegune eelarveperiood lõpeb 2020. aastal ning siis on Rail Balticu valmimine juba piisavalt lähedal, et uue eelarveperioodi raames siduda Balti riike läbiva raudteega uusi taristuprojekte, olgu selleks siis Poolat läbiva trassikoridori kiiremaks ehitamine või raudtee võimalik pikendamine Helsingisse“, selgitas Ahti Kuningas. TEN-T on üleeuroopaline transpordivõrgustik, mis on jagatud üheksaks prioriteetseks põhikoridoriks. Eesti, Läti ja Leedu kuuluvad selles võrgustikus Põhjamere-Läänemere koridori, kus üheks olulisemaks Euroopa toel ehitatavaks uueks transpordiühenduseks on Rail Balticu kiire raudteeühendus. TEN-T Põhjamere-Balti koridori iseloomustavad suured kauba- ja reisijateveo mahud ning see liidab Euroopa juhtivamad sadamad ELi kiireimini areneva piirkonnaga – Läänemere piirkonnaga. Koridori üheks suuremaks puuduseks loetakse aga hea ja kiire raudteeühenduse puudumist Baltimaade ja ülejäänud Euroopa vahel. /21.06.2016/
EST

          

Startup Estonia jätkab tegevust KredExis

 Cache   
Seoses Arengufondi ümberkorraldamisega ning riigi investeerimistegevuse konsolideerimisega saab "Startup Estonia" programmi elluviijaks KredEx. Muudatused realiseeruvad selle aasta teise kvartali jooksul. Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et seoses ümberkorraldamisega ei muutu Startup Estonia partnerite jaoks midagi. „Programm jätkab tööd ning plaanitud tegevused viiakse lõpuni.“ Minister lisas, et konsultatsioonidest iduettevõtete kogukonnaga tuli selgelt välja nende eelistus näha programmi KredExi juures. „Kogukonna esindajad leidsid, et Startup Estonia programmi sisenevate ettevõtete jaoks on tegu parima võimaliku lahendusega, kuna KredExi alla on koondunud kõik riiklikud fondiinvesteeringud ja nii on uued alustavad ettevõtted järgmise faasi investoritele lähemal.“ "KredExil on hea tuntus ja maine nii turuosaliste kui ettevõtlusega alustajate hulgas, teadlikkus sihtrühmast ja kapitaliturust ning pikk riikliku poliitika elluviimise kogemus ja programmi elluviimiseks või teenuste turult sisse ostmiseks vajalik ekspertiis," ütles Oviir. Minister avaldas lootust, et Startup Estonia ja KredExi meeskonna kootöös hakkab viimastel aastatel kiirelt arenenud idufirmade keskkond veelgi jõudsamalt arenema ja luuakse järgmised globaalse tuntusega edulood. KredExi juht Lehar Kütt ütles, et Startup Estonia programmi tegevuste KredExi alla viimine on loomulik osa protsessist, mille käigus koondatakse riigi riskikapitaliinvesteeringutega seonduv ühte organisatsiooni. „Startup Estonia programmil on oluline roll selles, et Eestist võrsuksid järgmised rahvusvahelised edulood. Selleks parandatakse iduettevõtete ligipääsu kapitalile, arendatakse sobivat tegevuskeskkonda ja iduettevõtete rahvusvahelist võimekust.“ Eestis on praegu 500-700 iduettevõtet, nende hulk peaks „Startup Estonia“ programmi tegevuse mõjul aastaks 2020 kahekordistuma. Eesti iduettevõtted kaasasid 2015. a 95 mln EUR kapitali, alates 2006. a kokku 268 mln EUR, millest 1/5 on Eesti investoritelt. Eesti iduettevõtted on loonud üle 2300 töökoha, mille keskmine palk on ca 1700 EUR. Aastal 2015. tasusid iduettevõtted riigile maksutuluna ca 22 mln EUR. KredEx on finantsasutus, mis aitab Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda pakkudes riigi garantiiga tagatisi, krediidikindlustust, laene ja riskikapitali. KredExi riskikapitali-alaste tegevuste portfell hakkab hõlmama riigi esindamist SmartCapi senise portfelli juures, Startup Estonia raames loodavate ärikiirendite haldamist, Eesti riigi osalusel loodud fondifondide haldamises osalemist. /09.03.2016/
EST

          

Uuring: Eesti startup ökosüsteemi kasvu pidurdab talentide ja kapitali puudus

 Cache   
Rahvusvaheliselt tunnustatud iduettevõtete uuringu kohaselt on Eesti startup’id ligi kolm korda ülemaailmsest keskmisest rohkem rahul riikliku poliitikaga, kuid suurimate puudujääkidena nähakse kasvavat talendi ning kapitali puudust. Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et Startup Compassi raport on eeskätt kompliment siinsetele ettevõtetele, ehkki ka riik on juba mitu aastat kõrgtehnoloogilise ettevõtluse levikut toetanud ning meie ökosüsteemi tuntus ei ole juhus. „Kui ettevõtjad on juba olnud ääretult tublid, siis ka avalik sektor on pakkunud üha enam tuge, et edulugude hulk mitmekordistuks,“ ütles Oviir. Minister tunnustas startupe, tänu kellele saab Eesti majandus uue hingamise, kui siin luuakse kõrget lisandväärtust tootvaid ning hea palgaga töökohti. Startup Estonia ja Startup Compassi koostöös valminud uuring toob positiivsete leidudena välja valitsuse uuendusmeelseid algatusi, näiteks e-valitsust, e-residentsust ja riigiasutuste asjaajamise digitaliseerimist, mis on pälvinud suure startup kogukonna toetuse – Eestis on rahulolu riikliku poliitikaga 66 protsenti, samas ülemaailmseks keskmiseks on 25 protsenti. Samuti on Eesti startup ökosüsteemi kasvuindeks erakordselt kõrge, olles peamiselt tingitud riskikapitali investeeringute kiirest suurenemisest viimastel aastatel. Suurimate kasvupiduritena näeb raport vähest välistöötajate hulka, mis on kaks korda madalam kui Silicon Valley’s. Idufirmad vajavad kasvamiseks   kogemusega talente – arendajaid, disainereid, müügiinimesi, kellest on tööturul puudus. Seega tuleb meil olla avatud ja proaktiivsed välismaalaste siia toomisel, seejuures on aga konkurents teiste riikidega tugev. Lisaks toob uuring välja raskused varase ja kasvufaasi rahastuse kaasamisel. Välisinvestorid eelistavad investeerida keskkonda, mida nad tunnevad ja mille regulatsioonid oleks lihtsasti mõistetavad ja sõbralikud, täna aga Eestit sellisena ei nähta ning seetõttu peavad Eesti startup tihtipeale investeeringuid kaasama välismaal asuvasse õiguslikku kehasse. Seega peaksime pöörama rohkem tähelepanu lahendustele, kuidas muuta siinsetesse startup’idesse investeerimine investori-sõbralikumaks. “Eesti ei ole ega ka muutu kunagi Silicon Valley’ks, see kindlasti ei tohiks olla ega muutuda eesmärgiks iseeneses,” kirjeldas Startup Estonia juht Mari Vavulski: ”Eesti üks suurimaid erinevusi startup mekaga on targa raha puudus - inimesed, kes on korduvalt edu saavutanud ning valmis lisaks rahale ka oma teadmisi, oskuseid ja kogemusi investeerima üha uutesse startupidesse. Eesti startup ökosüsteemi arendamisel on ülimalt oluline keskenduda ka kodust edukaks kasvanud startupidele – muutmaks nende jaoks Eesti selleks kohaks, kuhu tulla maailmas edu saavutamise järel tagasi ning investeerida üha uutesse ja uutesse kohalikesse startupidesse oma teadmisi, oskuseid ja kogemusi”. Startup Estonia on Eesti startup’ide tugiüksus, mille eesmärgiks on läbi tugeva startup kogukonna, tarkade inimeste, targa raha ja paremate regulatsioonide soodustada siinsete startup-ettevõtete kasvu ja arengut ning suurendada Eesti kui startup-riigi tuntust ja atraktiivsust. Startup Estonia programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Compassi poolt koostatav rahvusvaheline startup ökosüsteemide uuring on suurim omataoline maailmas, hõlmates üle 11 000 osaleja. Täismahus uuringu raport on leitav aadressil http://blog.compass.co/estonia/. Lisainfo: Kadi-Ingrid Lilles Startup Estonia kommunikatsioonijuht +372 5656 8595 kadi@startupestonia.ee /05.02.2016/
EST

          

Täna avatakse Jõhvis tööstuspark

 Cache   
Täna avab SA Ida-Viru Tööstusalad Jõhvis uue tööstuspargi. Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et tööstuspargi avamine Ida-Virumaal toob piirkonda tööandjaid juurde. Riigikontrolli hinnangul on Ida-Virumaal võrreldes teiste maakondadega suhteliselt suur töötus ja vabade töökohtade määr. Minister avaldas lootust, et uue tööstuspargi avamine leevendab seda olukorda lähiaastatel.  „On tervitatav, et tööpuuduses vaevlevas piirkonnas toimuvad kiired arengud ning riik neid toetab. Tulevaks aastaks eraldatud lisavahendid võimaldavad sihtasutusel arendada pooleli olevaid projekte kiiremas tempos ja selle kaudu tuua aktiivset ettevõtlust Ida-Virumaale,“ ütles Oviir. Ettevõtlusministri valitsemisala eraldas järgmise aasta eelarvest 700 000 eurot kiirendamaks SA Ida-Viru Tööstusalad arengut ning uute töökohtade loomist Narvas, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Ida-Virumaa tööstusalad hõlmavad Narva logistika- ja tööstusparki, Jõhvi logistika- ja äriparki, Kohtla-Järve tööstusparki, Kiviõli ettevõtlusala ja Jõhvi tööstusparki. Narva tööstuspargi esimene etapp on aasta lõpuks toonud 500 töökohta, järgmiseks kaheks aastaks on sõlmitud lepingud 400 uue töökoha loomiseks. Jõhvi tööstusparki tulevad lähema viie aasta jooksul erinevad väiksemad ettevõtted, kokku 300-400 uut töökohta. Kohtla-Järvel on läbirääkimiste faasis lähiaastateks üle 300 töökoha loomine. Kiviõlis käivad samuti läbirääkimised lähiaastail üle 150 töökoha loomiseks. Kokku on Ida-Virumaa tööstusparkidesse planeeritud 4400 töökohta selle kümnendi lõpuks. 25/11/2015
EST

          

Valitsus kinnitas muudatused transporditaristu investeeringuprojektide rahastuses

 Cache   
Valitsus kinnitas täna majandus- ja taristuministri ettepanekud Euroopa Liidu raha kasutamise muudatuste kohta taristuprojektide investeeringutes. Muudatused on seotud Euroopa Liidu 2007 – 2013 aastaks ettenähtud vahendite kasutamise lõpptähtaja saabumisega, mistõttu on nüüd võimalik teatud projektide ülejääki kasutada teiste taristuinvesteeringute juures, kus rahavajadus suurem.   „Soovime võimalikult hästi ja eesmärgipäraselt ära kasutada Euroopa Liidu poolt eraldatud Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengufondi vahendeid olulisemate transpordisektori projektide elluviimiseks. Paljud projektid on jõudnud faasi, kus lõplik rahavajadus on saanud paika ning kus tegelikud kulud prognoositust väiksemad, sealt on võimalik suunata vahendeid ümber teiste projektide täiendavaks rahastamiseks. Transpordivaldkonnas suuname raha neisse projektidesse kus vajadus suurem, nagu näiteks Kihnu ja Vormsi liini praamidele ning Eesti Raudtee kontaktvõrkude rekonstrueerimisse, “ märkis majandus- ja taristuminister Kristen Michal.    Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava muutmise tulemusena suunatakse täiendavad Euroopa Regionaalarengufondi vahendid summas ca 1,7 miljonit eurot näiteks Kihnu ja Vormsi liinidel sõitvate „Kihnu Virve“ ja „Ormsö“ laevade eest tasumiseks ning ca 800 000 euro Ühtekuuluvusfondi vahenditega toetatakse täiendavalt Eesti Raudtee projekti, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida Tallinna läänesuunalist elektrirongide poolt kasutatavat kontaktvõrku ja alajaamu.   Lisaks kinnitas valitsus majandusministri ettepaneku suunata täiendavalt Ühtekuuluvusfondi väiksemaid summasid Tallinna ringtee rekonstrueerimise, Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu teelõigu ja väikesadamate renoveerimise kulude katteks. Transpordiinvesteeringute kava Ühtekuuluvusfondi kaudu toetatavate projektide nimekiri on koostatud mahus ligi 640 miljonit eurot, millest struktuuritoetus on ca 525 miljonit eurot.   /12.11.2015/
EST

          

Ida-Virumaa tööstuspargid saavad täiendava investeeringu töökohtade loomise kiirendamiseks

 Cache   
Riik eraldab järgmise aasta eelarvest 700 000 eurot kiirendamaks uute töökohtade loomist Narvas, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Majandusminister Kristen Michal kohtus Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liikme Teet Kuusmikuga arutamaks, milliseid tulemusi on investeeringust oodata. “Lisavahendid võimaldavad luua atraktiivsed tingimused ettevõtjatele oma tegevuse Ida-Virumaale toomiseks,” sõnas Michal. “Investeering lubab Narva tööstuspargi teise etapi, Kohtla-Järve keemiatööstuspargi ning Kiviõli ettevõtlusala arenduse valmis teha 2016. aasta lõpuks, planeeritud 2018 lõpu asemel,” märkis minister. “Eestis tervikuna on keskmine töötuse määr väga madal - 4,1 protsenti, mis viitab pigem tööjõu puudusele. Ida-Virumaal on aga olukord keerulisem 8,5 protsendise tööpuudusega. Seetõttu suunamegi töökohtade loomist toetavad meetmed just sinna. Investeeringuid kiirendades saame sealsetes tööstusparkides 1600 töökoha loomise ajaliselt varasemaks tuua. Kui varasema plaani kohaselt oleks saanud Narva tööstuspargi laienduses ettevõtted töökohti hakata rajama 2019. aastal, siis nüüd juba järgmise aasta lõpus,” lausus Michal. Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juhatuse liige Teet Kuusmik avaldas heameelt, et ministeerium leidis võimalused tööstusparkide toetamiseks ning on veendunud, et investeering läheb õigesse kohta. “Narvas on tööstuspargi vastu olnud see aasta eriti palju huvilisi. Esimeses arendusetapis, mis hõlmab 32 krunti, on lepingutega kaetud 29. Kolme ülejäänu osas käivad ka juba läbirääkimised. Seetõttu on teise etapi käivitamine 2016. aastal äärmiselt oluline, et säiliks võimekus ettevõtjaid vastu võtta,” sõnas Kuusmik. “Ida-Virumaa on järjepidevalt arenev piirkond ning kuigi meil on tööpuudus kõrgem kui Eestis keskmiselt, saab see koos kaasaegsetete tööstusparkidega olla ettevõtjatele hoopis võimalus,” märkis Kuusmik. Ida-Virumaa tööstusalad hõlmavad Narva logistika- ja tööstusparki, Jõhvi logistika- ja äriparki, Kohtla-Järve tööstusparki, Kiviõli ettevõtlusala ja Jõhvi tööstusparki. Narva tööstuspargi esimene etapp on aasta lõpuks toonud 500 töökohta, järgmiseks kaheks aastaks on sõlmitud lepingud 400 uue töökoha loomiseks. Jõhvi tööstusparki tulevad lähema viie aasta jooksul erinevad väiksemad ettevõtted, kokku 300-400 uut töökohta. Kohtla-Järvel on läbirääkimiste faasis lähiaastateks üle 300 töökoha loomine. Kiviõlis käivad samuti läbirääkimised lähiaastail üle 150 töökoha loomiseks. Kokku on Ida-Virumaa tööstusparkidesse planeeritud 4400 töökohta selle kümnendi lõpuks. /30.10.2015/
EST

          

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2016. aasta eelarve olulisemad punktid

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2016. aasta eelarve on 668 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aastaga on majandusministeeriumil järgmisel aastal Eesti majanduse ja taristu arendamiseks kasutada umbes 74 miljonit eurot rohkem, seda eeskätt investeeringute osas. Suurt rõhku pöörame järgmisel aastal teede ehitusse ja korrashoidu, ettevõtlussektori arendamisse ning targemasse energiakasutusse. Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse ning hooldesse suuname 307 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni võrra rohkem kui mullu. Sealhulgas soovime suuremat rõhku pöörata ka kohalike teede kvaliteedi hoidmisele ja tõstmisele, selleks plaanime kasutada 28 miljonit eurot, millele lisanduvad välisvahendid. Olulisi projekte alustatakse ka Tallinna probleemsemate ristmike koormuse vähendamiseks, näiteks Haabersti ringil ja Russalka ristmikul. Suur osa projektide kogumaksumusest tasutakse Euroopa Liidu välisabifondide toel. Jätkub Tallinna ringtee ehitus, projekti kogumaksumus on kokku 63,8 miljonit eurot. 2015. aastal  tehti töid 3,8 miljoni euro eest, järgmisel aastal plaanitud tööde maksumus on juba 19 miljonit. Alustame Reidi tee ehitusega Tallinnas, mis leevendab oluliselt Pirita tee „pudelikaela“ Russalka ristmikul ning vähendab sadama piirkonnas kesklinna liikluskoormust. Projekti kogumaksumusest 28,5 miljonist eurost on plaanis 2016. aastal käiku lasta pool ehk 14,25 miljonit. Alustame Tallinna-Narva maantee liiklussõlmede ehitamist, projekti kogumaksumus on 30 miljonit ning järgmise aasta eelarvesse on sellest plaanitud 5 miljonit eurot. Alustame Tallinnas Haabersti ristmiku rekonstrueerimistöödega, mille tulemusel vähendame oluliselt ummikuid Harkust ning Tiskre, Tabasalu ja Muraste elurajoonidest linna sissesõidul. Projekti kogumaksumuseks on 19,65 miljonit ning 2016. aastal läheb käiku 9,8 miljonit. Alustame Tallinna-Pärnu-Ikla maantee Ääsmäe ja Kernu vahelise teelõigu ehitust, mille 19 miljoni eurosest eelarvest on järgmisel aastal on plaanis teha töid veel 3,7 miljoni euro eest. Jätkub Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee rekonstrueerimine, kuhu 2016. aastal plaanime 6,15 miljoni euro eest töid. Sel aastal on kavas teha seal rekonstrueerimistöid 7,2 miljoni ulatuses, projekti kogumaksumus on 13,35 miljonit eurot. Jätkub Tallinn - Tartu - Luhamaa maantee Mõigu - Vaida teelõigu rekonstrueerimine, kus 2016. aastal on plaanis teha veel töid 5 miljoni euro eest. Lisaks teede ehitusele ja rekonstrueerimisele investeerime ka muudesse taristuprojektidesse. Parandame lennujaama keskkonnaseisundit ja lennuohutust, ehitame Rail Balticu terminali ja lennujaama vahelise trammitee, rekonstrueerime raudteed mitmes olulises lõigus ning soetame uue parvlaeva Saaremaa ja Hiiumaa vahelisele liinile. Kokku kulub kõigi nende projektide elluviimiseks mitme aasta jooksul koos välisvahenditega ligi 191 miljonit eurot, järgmise aasta sees on töid plaanitud 64,4 miljoni euro eest. Jätkame Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamist ja lennuohutuse suurendamist. Projekti kogumaht on 70 miljonit eurot, järgmise aasta eelarves plaanime sellest kasutada 18 miljonit. Ülemistele rajatava Rail Balticu reisiterminali ja lennujaama vahelise trammiühenduse loomiseks kulub kokku 19,8 miljonit eurot, sellest 9,6 on plaanis käiku lasta järgmisel aastal. Rail Balticu erinevate ettevalmistustööde jaoks kulub järgmisel aastal orienteeruvalt 5 miljonit eurot. Jätkame Tapa-Tartu raudtee rekonstrueerimist, selle projekti raames tehakse järgmisel aastal töid 8,7 miljoni euro ulatuses, projekti kogumaht on 30 miljonit eurot. Algab Tallinna-Keila-Paldiski ja Keila-Riisipere raudtee kapitaalremondi II etapp, mis läheb maksma 23,76 miljonit eurot, millest järgmisel aastal läheb käiku 7,1 miljonit. Tallinna ja Rapla vahelise raudteelõigu rekonstrueerimise tulemusel saab seal tõsta reisirongide piirkiirust. Rekonstrueerimistöödeks on ette nähtud kokku 11,76 miljonit eurot, sellest 6,4 miljonit kasutatakse ära tänavu ning pea 5 miljoni eest töid on plaanitud järgmiseks aastaks. Sõru ja Triigi sadamate vahel ühendust pidav uus parvlaev maksab 9,4 miljonit eurot ja valmib 2017. aasta esimeses pooles, 2016. aasta eelarves on laevaehituseks ette nähtud 6,6 miljonit eurot. Tagame ühistransporditeenuse vähemalt selle aasta mahus ning püüame hoida piletihindade tõusu reisija jaoks võimalikult väikese. Riigi poolt dotatsioonidena makstav piletihinna osa küll tõenäoliselt suureneb, kuid kui vähendame sellega autoga reisijate arvu, on see lõppkokkuvõttes kasulikum nii taristule, keskkonnale kui tarbijale. Eesti liikmelisus Euroopa Kosmoseagentuuris (ESA) täisliikmena maksab Eesti iga-aastast liikmemaksu ligikaudu 870 000 eurot, millele lisandub tasu valikprogrammides osalemiseks ca 1,6 miljonit eurot. Liikmelisus võimaldab Eesti ettevõtjatel ja teadusasutustel osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, siseneda kõrgtehnoloogia tarneahelatesse, leida uusi koostööpartnereid, saada ligipääs maailma tipptasemel teadus- ja tehnoloogiaalasele ekspertiisile, meelitada ligi välisinvesteeringuid ning panustada kõrgtehnoloogilisse eksporti. Järgmisel aastal avanevad energeetikavaldkonnas ühtekuuluvusfondist rahastatavad meetmed, millega toetatakse kaugküttevõrkude ning kaugküttekatlamajade renoveerimist perioodil 2016 - 2023 ühtekokku 71 miljoni euroga. Vahendite targemaks planeerimiseks on juba avatud meede soojusmajanduse arengukavade koostamiseks. Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, parima ekspertiisi kaasamisel, soojusmajanduse tulevikuplaanide koostamisel. Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis tehakse lähiajal kättesaadavaks vahendid, millega toetatakse kohalikust toorainest toodetava biometaani kasutamist ühistranspordis ning vajalike gaasitanklate rajamist. Ida-Virumaa tööstuspargi arengu kiirendamiseks ja töökohtade loomiseks eraldab riik 700 000 eurot. Lisaks eraldab ministeerium struktuurifondi vahenditest 60 miljonit eurot Eesti varajase faasi fondifondi asutamiseks. Fondifond investeerib allfondidesse, mis omakorda investeerivad peamiselt Eesti seemne- ja start-up-faasi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seeläbi tekib ka Eesti pensionifondidel võimalus investeerida allfondidesse, mis omakorda pakuvad rahastamisvõimalusi ettevõtetele.  Järgmisel aastal avanevad energeetikavaldkonnas ühtekuuluvusfondist rahastatavad meetmed, millega toetatakse kaugküttevõrkude ning kaugküttekatlamajade renoveerimist perioodil 2016 - 2023 ühtekokku 71 miljoni euroga. Vahendite targemaks planeerimiseks on juba avatud meede soojusmajanduse arengukavade koostamiseks. Meetme eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi, parima ekspertiisi kaasamisel, soojusmajanduse tulevikuplaanide koostamisel. Tuleval aastal avanevad ühtekuuluvusfondist rahastatavad ettevõtlusmeetmed. Toetusi jagatakse ettevõtjatele perioodil 2016-2020 kokku 480 miljonit eurot. Suurimate summadega toetatakse turisminõudluse suurendamist, ettevõttearendust ja ekspordivõimekust. Elamumajanduses on jätkuvalt oluline olemasolevate elamute ja hoonete renoveerimine energiasäästlikuks, jätkub ka paljulapseliste perede toetusprogramm, milleks on tuleval aastal eraldatud 3,2 miljonit eurot. Seni on seda toetust saanud juba üle 2000 paljulapselise perekonna.  /24.09.2015/
EST

          

Riik toetab biometaani kasutamist ühistranspordis

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal allkirjastas eelnõu, mis toetab biometaani kasutuselevõttu Eesti transpordisektoris. Kohalikust toormest toodetud kütus on majandus- ja taristuministri sõnul oluline Eesti energiasõltumatuse tagamiseks ning biometaani kasutamine ühistranspordis toob puhtama õhu linnades, kus ühistransport läheb üle keskkonnasõbralikumale küttele. „Pilootfaasis toetab riik tanklate rajamist ja avalike bussiliinide viimist biometaanile,“ ütles minister. „Algus on juba tehtud. Tartu ja Pärnu tegutsevad, et linna ühistransport liiguks keskkonnasõbralikul ja kohalikul toormel baseeruval kütusel juba ülejärgmisel aastal. Tartus tähendab see 2017 aastal umbkaudu 65 gaasil töötavat innovaatilisemat bussi. Mõlemad linnad saavad selle tulemusena puhtama linnaõhu, madalama mürataseme ning stabiilsema kütusehinna ühistranspordile,“ lisas ta. Kohalikud omavalitsused ja maavalitsused saavad toetust biometaani nõudluse tekitamiseks. Juhul, kui bussifirmadel on biometaani ostukohustus teatud hinna piires, tekib juurde ka biometaani tarbimine. Liinivedude toimumine on aga garanteeritud, kuna biometaani ja maagaasi on võimalik tarbida samades bussides ning tegemist on peaaegu identsete kütustega. Tanklaid toetatakse, et parandada surugaasi (CNG) ja biometaani kättesaadavust tarbijate jaoks. Selleks, et oleks võimalik soodustada biometaani tarbimist, peab suurendama CNG kasutamist. Tanklatoetuse saajad peavad tõestama toetusvajadust oma projektidele ning tankla rajamisega kaasneb kohustus pakkuda müügiks biometaani. Toetust saavad ligikaudu 20 tanklat. Eesti on võtnud endale eesmärgiks tõsta taastuvenergia kasutamine transpordisektoris 10 protsendini aastaks 2020. Seda võib teha ka imporditavate biokütustega, kuid otstarbekam on kodumaise biometaani tarbimine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb koostööd Keskkonnainvesteeringute keskusega, et võtta mootorikütusena kasutusele biometaan, mis on keskkonnasõbralikum ja pikas perspektiivis stabiilsema hinnaga kui importkütused ning mille kasutamine aitab parandada Eesti energiajulgeolekut. /21.09.2015/
EST

          

Michal: Leedu gaasiterminal on üks regiooni energiasõltumatuse pakkujaid

 Cache   
Reedel külastas majandus- ja taristuminister Kristen Michal Leedut, kus kohtus sealse energeetikaministri Rokas Masiulisega. Üheskoos külastati Klaipedas möödunud aasta lõpus tööd alustanud ujuvat veeldatud maagaasi terminali. „Leedu veeldatud maagaasi terminal on käivitunud üle ootuste edukalt. Loodud on alternatiivne tarneallikas seni üksnes Venemaalt pärit maagaasile. Terminali käivitamisega kaasnenud positiivne mõju ulatub ka Eestisse - käesoleval aastal on Leedu kaudu tarnitud gaas moodustanud juba enam kui 25% kogu Eestis tarbitud maagaasist. Meie jaoks on see osa mitmekesisusest ning energiajulgeolekust, oleme ju aastaid järjekindlalt ajanud Vene gaasimüüja mõju vähendamise poliitikat,“, sõnas majandusminister Kristen Michal.  Ministrid arutasid kohtumisel ka teisi regiooni energiajulgeolekut ning energiaturgude arenguid puudutavaid teemasid. Põhjalikumalt peatuti Baltimaid ja Poolat ühendava gaasiühenduse projektil, kus kõnelused osapoolte vahel projekti finantseerimise tingimuste üle on jõudnud otsustavasse faasi. „Regiooni gaasituru arengu seisukohalt on Baltimaade gaasituru füüsiline ühendamine Poolaga ülimalt oluline, lähiajal saadakse selles ka loodetavasti kõiki pooli rahuldav kokkulepe“, ütles minister Michal. Ministrid tõdesid, et Eesti ja Leedu vaated energiajulgeoleku ja turu arendamise küsimuses on väga lähedased ning ühisosa suur. Üksmeelel oldi, et regiooni energiajulgeoleku parandamiseks tuleb jätkata tööd Balti riikide energiaturgude integreerimiseks Euroopa Liidu ühtse siseturuga. Leedu pool andis kohtumisel ka ülevaate Leedu-Rootsi ja Leedu-Poola elektriühenduste ehitustööde edenemisest. Mõlema projekti valmimistähtajad on selle aasta lõpus. Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis sai ülevaate ka Eesti e-teenustest ning e-residentsusest ning sai ka ise Eesti e-residendiks.   Fotod: https://www.dropbox.com/sh/nmxa9e9uxqbyd8v/AAA5-3ZIWZB5tEELYX4xisIDa?dl=0 
EST

          

Vanad elektrisüsteemid vahetatakse lähiaastail uute ja ohutute vastu

 Cache   
Valitsus kinnitas täna võrgueeskirja muudatused, mis näevad ette ligikaudu 10 000 Tallinna tarbija, 1930 – 1960 aasta vahel rajatud majade elektripaigaldiste üleviimise kaasaegsele pingesüsteemile.   „Tallinnas on veel piirkondi, mille elektrisüsteemid on kuni 85 aastat vanad. Et vähendada pingekõikumisi, elektrikatkestusi, elektriseadmete purunemist ning suurendada kodude ohutust, on arukas vanad seadmed ja juhtmed välja vahetada. Kokku võtab üleminek kokku 12 aastat ja põhiliselt puudutab see Põhja Tallinna ning mõne kesklinna piirkonna vanemaid maju, kus tuleb elektriliine uuendada,“ ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal.   Muudatuse kohaselt peab tarbija kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt teate saamist kohandama oma elektripaigaldise üleminekuks uuele pingesüsteemile. Eelnevalt moderniseerib Elektrilevi maja välised võrgud. Võrguettevõtja finantseerib ning korraldab liitumiskilbi ja hoone peajaotuskilbi vahelise kaabli projekteerimise ning ehitamise. Hoonesisese elektripaigaldise uuendamise kulud ja nõuetekohase maanduse ehitamise kulud tuleb hoone omanikul endal katta. Minister lisas, et ümberehitustööde tegemiseks saavad korterelamute ja eramute elanikud juba praegu küsida Kredexilt toetust, mis on kuni 30 protsenti tööde maksumusest ja peaks katma suurema osa juhtmete maksumusest ning paigaldusest. Sel aastal on toetuste kogumaht 300 000 eurot.   „Täna on võrguettevõttel kohustus hoida töös paralleelselt kahte elektrivõrku, nii uut kui vana. Minnes igal pool üle kaasaegsele võrguühendusele, vähendab see kõikide Elektrilevi klientide võrguteenuse hinda ning vähendab elektrikadusid. Samuti on oluline ka ohutuse suurenemine – näiteks Tallinnas tulekahjude arv oli eelmisel aastal 456, millest umbes viiendik on tingitud elektripaigaldise rikkest, ning osa sellest ka vananenud juhtmestikust. Samuti ei saa vanades süsteemides kasutada ka elektriohutust tagavat rikkevoolukaitset,“ rääkis Michal.   Elektritarbija saab võrguettevõtjalt teate, kui on valmisolek uue pingesüsteemi pakkumiseks ning seejärel on kolm aastat aega, et oma elektrisüsteemi uuendada. Täielik üleminek uuele pingesüsteemile toimub 12 aasta jooksul. Majavälised tööd viib läbi Elektrilevi ning kliendid selle eest tasuma ei pea. Elektriarvesteid ei pea samuti elektritarbijad ise välja vahetama.   Taust:   Võrgueeskirja muudatused Valitsus kinnitas võrgueeskirja muudatused, mis näevad ette ligikaudu 10 000 Tallinna tarbija elektripaigaldiste* üleviimise kaasaegsele pingesüsteemile. Eelnevalt moderniseerib Elektrilevi nö maja välised võrgud ja seadmed ning oleks mõistlik, kui sama teeks ka tarbijad majas sees. Uue pingesüsteemi eelised Vahetades aegunud süsteemi uue vastu, väheneb oluliselt elektrikatkestuste arv. Uus pingesüsteem võimaldab tarbijat varustada erinevatest alajaamadest, näiteks kui üks alajaam lülitub välja, lülitatakse tarbija teisele alajaamale.  Uus pingesüsteem võimaldab kasutada tänapäevaseid ja võimsamaid elektriseadmeid ja saab kasutada kolmefaasilisi elektriseadmeid.  Pingekõikumise probleemid vähenevad, sest uued kaabelliinid on suure ristlõikega ning võrk on ehitatud ringtoite skeemi järgi. Uue liinipinge ja renoveeritud majasisese elektrivõrgu korral väheneb elektri- ja tuleõnnetuste oht. Tallinnas tulekahjude arv hoonetes oli eelmisel aastal 456, millest ca viiendik on tingitud elektripaigaldise rikkest. Millal ja kes peavad liituma? Vana pingesüsteem ehitati välja 1930.–1960. aastatel ja on ajalooliselt olemas ainult Tallinnas. Selliseid hooneid on hetkel 1491 (liitumispunkti) ehk 10 560 tarbijat (korterite arvu arvestades). Enamik hoonetest asub Põhja-Tallinnas, aga on  ka eramud valdavalt Järvevana tee vahetus läheduses. Suuremad kortermajad asuvad ka Gonsiori, Kreutzwaldi, Raua ja Väike-Ameerika tänavatel. Täpsemat infot saab Elektrilevilt. Tarbija kohustub tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse hiljemalt kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt teate saamist. Kui näiteks teatis tuleb alles viie aasta pärast, siis sellele lisandub kolm aastat. Mõistagi võib ka kohe renoveerimisega alustada. Täielik üleminek uuele pingesüsteemile toimub hiljemalt 12 aasta jooksul. Viimastel aastatel on keskmiselt korrastatud elektrisüsteem ca sajas hoones aastas. Kui palju see maksab? Vana pingesüsteemiga piirkondades on tüüpilise 6 korteriga elamu puhul tööde hinnanguline maksumus 1500–3000 eurot. Kui näiteks arvestada tööde kogumaksumuseks maja kohta 2000 eurot, jagada see ära kuue korteri peale ja lahutada maha KredExi toetus, on väljaminek korteri kohta ca 230 eurot. Eramu puhul on väljaminek suurusjärgus 1000–2000 eurot. Korterisiseseid elektripaigaldisi ei pea tingimata välja vahetama, kuid paljudel juhtudel on seda ilmselt mõistlik teha.  Alates 27. aprillist 2015 on võimalik KredExist taotleda elektrisüsteemi renoveerimise toetust. Toetuse määr on kuni 30% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Sel aastal on toetuse maht 300 000 eurot. Elektrisüsteemide seisukord on kindlasti oluline ka kinnisvara väärtuse hindamisel.  Kahe võrgu üleval hoidmine on ebaefektiivne Võrguettevõtjal on täna kohustus hoida töös kahte paralleelvõrku, mis on ebaefektiivne ja tõstab võrgutasusid kõigile tarbijatele (kokku ca pool miljonit klienti). Vana süsteemi edasine ülalpidamine nõuaks lähiaastatel Elektrilevilt investeeringuid 22 miljoni euro ulatuses. Energiasääst vana süsteemi likvideerimisel oleks 3,2 GW/h aastas (üle 100 000 euro) ja samuti väheneb CO2 leke. * elektripaigaldis – kortermaja puhul on silmas peetud majas sees ühiskasutuses olevaid juhtmeid, kaitsmeid jne. Voolumõõtja asjasse ei puutu, need vahetatakse kaugloetavate vastu ümber võrguettevõtja poolt vastavalt graafikule. Korterisse sisse keegi ei tungi juhtmeid vahetama.   Lisa:   Kredexi tingimused: Taotlejaks võivad olla Tallinna linna korteriühistud ja –ühisused ning väikeelamute omanikud, kelle elamuid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil, mis asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas.   Meetmega on abikõlblikud järgmiste tegevustega seotud kulud: Ehitustööd vanal pingesüsteemil olevate korterelamu elektripaigaldiste üldosa asendamiseks nõuetekohase uue pingesüsteemi vastu, sealhulgas: maanduse, peajaotuskilbi ja magistraalkaablite ehitamine kuni korteriteni; üldvalgustuse toitekaablite ehitamine koridori ja keldri üldvalgustuse toite väljaehitamiseks valgusteid asendamata; korterite elektripaigaldiste ühendamine elektripaigaldise üldosaga senistes ühenduskohtades; arvestite teisaldamine korteritest üldkasutatavasse ruumi (erijuhtudel teisaldamist ei toimu, kui puudub nende paigaldamiseks vaba pind). Ehitustööd vanal pingesüsteemil oleva väikeelamu peajaotuskilbi ja maanduse asendamiseks nõuetekohase pingesüsteemi vastu. Ehitustööde läbiviimiseks vajaliku elektriprojekti koostamisega seotud kulu juhul, kui ehitustööd teostatakse sama toetuse taotluse raames. Maksimaalne võimalik toetussumma taotleja kohta on: korterelamu puhul kuni 200 eurot korteri kohta; väikeelamu puhul kuni 800 eurot. Toetuse määr on kuni 30% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Meetmega on taotlejal kohustus teostada toetatavad tegevused 8 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetust eraldatakse jooksvalt kuni meetme eelarveliste vahendite ammendumiseni. Peamised nõuded taotlejale: Väikeelamu puhul peab olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja füüsilisest isikust omanik, ühis- või kaasomandis olevate kinnisasjade puhul füüsilistest isikutest omanike volitatud esindaja; Korteriühistu, elamuühistu ja korteriühisuse puhul omama kehtivat üldkoosoleku otsust rekonstrueerimistööde teostamise kohta; Olema otseselt vastutav projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest, mitte tegutsema vahendajana; Toetuse saamisel tagama omafinantseeringu vähemalt 70% Uue pingesisüsteemiga liitumine: https://www.elektrilevi.ee/tallinna-uus-pingesysteem Kredexi toetus: http://kredex.ee/korteriuhistu/korteriuhistu-toetused/elektripaigaldiste-renoveerimise-toetus
EST

          

Valitsus arutab vanade elektrisüsteemide uuendamist

 Cache   
Valitsus arutab neljapäeval võrgueeskirja muudatusi, mis näeb ette ligikaudu 10 000 Tallinna tarbija, 1930.–1960. aasta vahel rajatud majade elektripaigaldiste üleviimise kaasaegsele pingesüsteemile.   „Ajalooliselt on Tallinnas veel piirkonnad, mille elektrisüsteemid on kuni 85 aastat vanad. Et vähendada pingekõikumisi, elektrikatkestusi, elektriseadmete purunemist ning suurendada kodude ohutust, on arukas vanad seadmed ja juhtmed välja vahetada. Kokku võtab üleminek kokku 12 aastat ja põhiliselt puudutab see Põhja-Tallinna ning mõne kesklinna piirkonna vanemaid maju, kus tuleb elektriliine uuendada,“ ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal.   Minister lisas, et ümberehitustööde tegemiseks saavad korterelamute ja eramute elanikud juba praegu küsida Kredexilt toetust, mis on kuni 30 protsenti tööde maksumusest ja peaks katma suurema osa juhtmete maksumusest ning paigaldusest. Sel aastal on toetuste kogumaht 300 000 eurot.   „Täna on võrguettevõttel kohustus hoida töös paralleelselt kahte elektrivõrku, nii uut kui vana. Minnes igalpool üle kaasaegsele võrguühendusele, vähendab see kõikide Elektrilevi klientide võrguteenuse hinda ning vähendab elektrikadusid. Samuti on oluline ka ohutuse suurenemine – näiteks Tallinnas oli tulekahjude arv eelmisel aastal 456, millest umbes viiendik oli tingitud elektripaigaldise rikkest ning osa sellest ka vananenud juhtmestikust. Samuti ei saa kasutada vanades süsteemides ka rikkevoolukaitset, mis peaks inimese ohutuse tagama,“ rääkis Michal.   Elektritarbija saab võrguettevõtjalt teate, kui on valmisolek uue pingesüsteemi pakkumiseks ning seejärel on kolm aastat aega, et oma elektrisüsteemi uuendada. Täielik üleminek uuele pingesüsteemile toimub 12 aasta jooksul. Majavälised tööd viib läbi Elektrilevi ning kliendid selle eest tasuma ei pea. Elektriarvesteid ei pea samuti elektritarbijad ise välja vahetama.   Taust:   Võrgueeskirja muudatused Valitsus kinnitab võrgueeskirja muudatused, mis näeb ette ligikaudu 10 000 Tallinna tarbija elektripaigaldiste* üleviimise kaasaegsele pingesüsteemile. Eelnevalt moderniseerib Elektrilevi maja välised võrgud ja seadmed ning oleks mõistlik, kui sama teeks ka tarbijad majas sees.   Uue pingesüsteemi eelised Vahetades aegunud süsteemi uue vastu, väheneb oluliselt elektrikatkestuste arv. Uus pingesüsteem võimaldab tarbijat varustada erinevatest alajaamadest, näiteks kui üks alajaam lülitub välja, lülitatakse tarbija teisele alajaamale.  Uus pingesüsteem võimaldab kasutada tänapäevaseid ja võimsamaid elektriseadmeid ja saab kasutada kolmefaasilisi elektriseadmeid.  Pingekõikumise probleemid vähenevad, sest uued kaabelliinid on suure ristlõikega ning võrk on ehitatud ringtoite skeemi järgi. Uue liinipinge ja renoveeritud majasisese elektrivõrgu korral väheneb elektri- ja tuleõnnetuste oht. Tallinnas tulekahjude arv hoonetes oli eelmisel aastal 456, millest umbes viiendik on tingitud elektripaigaldise rikkest.   Millal ja kes peavad liituma Vana pingesüsteem ehitati välja 1930.–1960. aastatel ja on ajalooliselt olemas ainult Tallinnas. Selliseid hooneid on hetkel 1491 (liitumispunkti) ehk 10 560 tarbijat (korterite arvu arvestades). Enamik hoonetest asub Põhja-Tallinnas, aga on  ka eramud valdavalt Järvevana tee vahetus läheduses. Suuremad kortermajad asuvad ka Gonsiori, Kreutzwaldi, Raua ja Väike-Ameerika tänavatel. Täpsemat infot saab Elektrilevilt. Tarbija kohustub tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse hiljemalt kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt teate saamist. Kui näiteks teatis tuleb alles viie aasta pärast, siis sellele lisandub kolm aastat. Mõistagi võib ka kohe renoveerimisega alustada. Täielik üleminek uuele pingesüsteemile toimub hiljemalt 12 aasta jooksul. Viimastel aastatel on elektrisüsteem korrastatud keskmiselt umbes sajas hoones aastas.   Palju see maksab Vana pingesüsteemiga piirkondades on tüüpilise 6 korteriga elamu puhul tööde hinnanguline maksumus 1500–3000 eurot. Kui näiteks arvestada tööde kogumaksumuseks maja kohta 2000 eurot, jagada see ära kuue korteri peale ja lahutada maha Kredexi toetus, on väljaminek korteri kohta umbes 230 eurot. Eramu puhul on väljaminek suurusjärgus 1000–2000 eurot. Korterisiseseid elektripaigaldisi ei pea tingimata välja vahetama, kuid paljudel juhtudel on see soovituslik.  Alates 27. aprillist 2015 on võimalik KredExist taotleda elektrisüsteemi renoveerimise toetust. Toetuse määr on kuni 30 protsenti toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest. Sel aastal on toetuse maht 300 000 eurot. Elektrisüsteemide seisukord on kindlasti oluline ka kinnisvara väärtuse hindamisel.    Kahe võrgu üleval hoidmine on ebaefektiivne Võrguettevõtjal on täna kohustus hoida töös kahte paralleelvõrku, mis on ebaefektiivne ja tõstab võrgutasusid kõigile tarbijatele (kokku ca pool miljonit klienti). Vana süsteemi edasine ülalpidamine nõuaks lähiaastatel Elektrilevilt investeeringuid 22 miljoni euro ulatuses. Energiasääst vana süsteemi likvideerimisel oleks 3,2 GW/h aastas (üle 100 000 euro) ja samuti väheneb CO2 leke.   * elektripaigaldis – kortermaja puhul on silmas peetud majas sees ühiskasutuses olevaid juhtmeid, kaitsmeid jne. Voolumõõtja asjasse ei puutu, need vahetatakse kaugloetavate vastu ümber võrguettevõtja poolt vastavalt graafikule. Vajadus juhtmete vahetamiseks korterisse pääseda puudub.   Lisa:   Kredexi tingimused: Taotlejaks on Tallinna linna korteriühistud ja –ühisused ning väikeelamute omanikud, kelle elamuid varustatakse elektriga vanal pingesüsteemil, mis asuvad Elektrilevi OÜ võrgupiirkonnas.   Meetmega on abikõlblikud järgmiste tegevustega seotud kulud: • Ehitustööd vanal pingesüsteemil olevate korterelamu elektripaigaldiste üldosa asendamiseks nõuetekohase uue pingesüsteemi vastu, sealhulgas: maanduse, peajaotuskilbi ja magistraalkaablite ehitamine kuni korteriteni; üldvalgustuse toitekaablite ehitamine koridori ja keldri üldvalgustuse toite väljaehitamiseks valgusteid asendamata; korterite elektripaigaldiste ühendamine elektripaigaldise üldosaga senistes ühenduskohtades; arvestite teisaldamine korteritest üldkasutatavasse ruumi (erijuhtudel teisaldamist ei toimu, kui puudub nende paigaldamiseks vaba pind). • Ehitustööd vanal pingesüsteemil oleva väikeelamu peajaotuskilbi ja maanduse asendamiseks nõuetekohase pingesüsteemi vastu. • Ehitustööde läbiviimiseks vajaliku elektriprojekti koostamisega seotud kulu juhul, kui ehitustööd teostatakse sama toetuse taotluse raames.   Maksimaalne võimalik toetussumma taotleja kohta on: • Korterelamu puhul kuni 200 eurot korteri kohta • Väikeelamu puhul kuni 800 eurot Toetuse määr on kuni 30% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest.  Meetmega on taotlejal kohustus teostada toetatavad tegevused 8 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. Toetust eraldatakse jooksvalt kuni meetme eelarveliste vahendite ammendumiseni.   Peamised nõuded taotlejale • Väikeelamu puhul olema kinnistusraamatusse kantud kinnisasja füüsilisest isikust omanik, ühis- või kaasomandis olevate kinnisasjade puhul füüsilistest isikutest omanike volitatud esindaja; • Korteriühistu, elamuühistu ja korteriühisuse puhul omama kehtivat üldkoosoleku otsust rekonstrueerimistööde teostamise kohta; • Olema otseselt vastutav projekti ettevalmistamise ja juhtimise eest, mitte tegutsema vahendajana; • Toetuse saamisel tagama omafinantseeringu vähemalt 70%   Uue pingesisüsteemiga liitumine: https://www.elektrilevi.ee/tallinna-uus-pingesysteem Kredexi toetus: http://kredex.ee/korteriuhistu/korteriuhistu-toetused/elektripaigaldiste-renoveerimise-toetus
EST

          

Eesti avas e-Residentsuse taotlemise portaali

 Cache   
Täna käivitus e-Residentsuse taotlemise portaal aadressil e-resident.gov.ee, mis lubab ükskõik kust maailmas saata avalduse digitaalse identiteedi programmiga liitumiseks. e-Residentsus mängib suurt rolli Eesti püüdlustes luua esimene piirideta e-ühiskond ning tegu on maailma esimese digitaalse identiteediga, millel on valitsuse tugi. Eesti on maailma esimene riik, mis pakub e-Residentsust – piiriülene digitaalne identiteet on saadaval igaühele, kel on soov luua ja juhtida asukohast sõltumatut ettevõtet läbi veebi. Eesti e-Residendid võivad asutada interneti kaudu ettevõtte, teha e-panganduse tehinguid, saada ligipääsu rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele, esitada tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, kaugjuhtida ettevõtet ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid. Lihtsustunud taotlemisprotsess on Eesti riigisektori erakordse koostöö tulemus ning selles osalesid Siseministeerium oma IT- ja arenduskeskusega, Politsei- ja Piirivalveamet, Justiitsministeerium, Välisministeerium ning Eesti saatkonnad ja konsulaadid üle maailma, Rahandusministeerium, Riigi Infosüsteemide Amet, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja teised osapooled. ”Eesti on ainus riik maailmas, mis suudab liikuda sellise kiirusega ja üks väheseid, kus valitsusasutused suudavad olla nii koostööaltid. Meil on suurepärane võimalus panna paika digitaalse identiteedi standard internetis ja aidata miljonitel ettevõtjatel luua ja kasvatada oma äri,” ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka. Tänu riigisektori põhjalikule integreeritusele on võimalik taotlus veebis täita vaid umbes kümne minutiga. Peale teenustasu maksmist ja taustakontrolli läbimist tarvitseb e-Residentidel vaid üks kord külastada kas Eesti välisesindust või politseijaoskonda (seni oli kohustus külastada Eesti Politsei- ja Piirivalveametit kaks korda), et saada kätte e-Residenti digi-ID. e-Residendid saavad digi-ID kätte ühes maailma 34 riigist, kus Eestil on saatkond või konsulaat või siis Politsei- ja Piirivalveameti teeninduspunktist Eestis. Taotlemise protseduur kestab keskmiselt üks kuu, alates taotluse esitamisest veebi teel kuni e-Residendi digi-ID kättesaamiseni. Lisaks avalikule sektorile aitasid mitmed erasektori esindajad tagada veebilehe kõrgeima standardi ja disaini, nende seas Fujitsu, Stagnation Lab ja Velvet, kelle töö tagas veebiportaali usaldusväärsuse ja kasutatavuse. Pangad nagu LHV, Swedbank ja SEB, Notarite Koda, Eesti Advokatuur ja mitmed teised erasektori partnerid panustavad tõsiselt e-Residentsuse edasisse arengusse. Enne tänast oli e-Residentsuse taotlemise portaal kinnises testfaasis, kus katsetati põhjalikult portaali turvalisust ja kasutatavust. Nüüd käivitus avalik portaal, kus igaüks maailmas võib taotleda e-Residentsust. Programmi arendamine jätkub ja mõned ettevõtte elektroonilise asutamise etapid, nagu näiteks pangakonto avamine, eeldavad käiku Eestisse. e-Residentsuse programmi meeskond töötab selle nimel, et protsessi tõhustada. e-Residentsusest huvitatud isikud võivad registreeruda e-Residentsuse infokirja saajaks aadressil e-resident.gov.ee. ”Me lõime e-Residentsuse, et kasvatada digitaalset majandust, meelitada Eestisse uusi investeeringuid ja luua uusi ärisidemeid. e-Residentsus pakub kõigile, kel on Eestiga ettevõtlus- või muud sidemed, võimalust kasutada Eesti e-teenuseid. Kuid ühtlasi võib igaüks maailmas olenemata oma asukohast taotleda e-Residentsust, et saada ligipääs võimalusele luua ja administreerida ettevõtet internetis. Programmi loomisega loodab Eesti anda tõuke maailma ettevõtluspotentsiaalile,” ütles e-Residentsuse programmi juht Kaspar Korjus. Hetkel on kokku üle 1500 e-Residendi 73 maailma riigist, kes osalesid testperioodil, mil taotlemiseks tuli külastada Eesti politseid kahel korral. Rohkem kui üle poole e-Residentidest on naaberriikidest: Soomest (34 protsenti), Venemaalt (15), Ukrainast (6), Lätist (6) ja USAst (3,5), kellele järgnevad väikese vahega Saksamaa, Ühendkuningriik, Leedu ja Itaalia. Enam kui 18 000 potentsiaalset e-Residenti on tellinud programmi infokirja. e-Residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. e-Residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. e-Residentsuse taotlemise portaal käivitati ametlikult ICT Week 2015 raames Tallinnas toimuval konverentsil Nordic Digital Day, mis keskendus Põhjamaade IKT innovatsioonile ja reformidele. Nordic Digital Day konverents toimub Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. ICT Week 2015 toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi toel. Homme Tallinnas toimuval tehnoloogiakonverentsil Latitude59 antakse kolmele tunnustatud rahvusvahelisele investorile Michael Jacksonile, Paul Bragielile ja Fadi Bisharale Eesti e-Residentsus. Kõigil kolmel mehel on juba Eestis eksisteerivad ärisidemed: näiteks Michael Jackson endine Skype tippjuht ja Paul Bragiel on Eesti kiirendi Gamefounders kaasasutaja.Kõik mehed on aktiivselt tegevad ülemaailmses tehnoloogia ökosüsteemis ning nende panus Eesti ja e-Residentsuse saadikutena maailmas ja oma portfellis leiduvate ettevõtete seas, mis otsivad võimalusi Euroopasse laieneda ja oma ärisid digitaalselt juhtida.
EST

          

MKM investeerib majanduse elavdamisesse 140 miljonit eurot

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) investeerib aastatel 2015-2020 üle 140 miljoni euro, et parandada kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavust ettevõtetele.    „Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamise meetme eesmärgiks on tagada ettevõtetele nii traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajalik kapital, et tõsta nende üldist konkurentsivõimet, kui ka riskikapital kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks, et toetada nende kiiret kasvu,“ ütles ettevõtlusminister Urve Palo.    Palo lisas, et ettevõtteid finantseeritakse KredExi ja Arengufondi laenude, käenduste, garantiide ja riskikapitali investeeringutega.    Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks annab Sihtasutus KredEx laene ja tagatisi ning KredEx Krediidikindlustus AS kindlustab eksporditehinguid – kogusummas 85,5 miljonit eurot. Samuti luuakse sihtasutus KredExi juurde fondifond, milleks MKM eraldab struktuurifondi vahenditest 60 miljonit eurot. Fondifond investeerib allfondidesse, mis omakorda investeerivad peamiselt Eesti seemne- ja start-up-faasi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seeläbi tekib ka Eesti pensionifondidel võimalus investeerida allfondidesse, mis omakorda pakuvad rahastamisvõimalusi ettevõtetele.    MKM-i tellimusel viis Ernst & Young Baltic AS läbi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise ning tegi ettepaneku tuua turule innovatsioonilaen ettevõtete toote- ja arendustegevuse soodustamiseks. Samuti luua Arengufondi juurde varase faasi investeerimisskeem, mille raames investeerida läbi kiirendiprogrammide erinevate valdkondade iduettevõtetesse.    Arengufondi kiirendid on abiks alustavale idufirmale   Arengufondi Start-up Estonia programmi üheks osaks on kiirendid. „Kiirendiprogrammid pakuvad iduettevõtjale toote ja teenuse arendamiseks kohalikku varase faasi kasvukapitali ning kiirendi meeskond osutab tuge oma teadmiste, oskuste ja võrgustikuga. See aitab iduettevõtjatele anda olulise arengukiirenduse, et jõuda järgmisesse olulisse arenguetappi – jätkufinantseeringuni,“ ütles Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa.    Start-up Estonia eesmärk on pakkuda koostöös Eesti idufirmade ökosüsteemiga Eesti alustavatele ettevõtjatele lihtsasti mõistetavat ja terviklikku arengukeskkonda ning aidata kaasa ambitsioonikate ja maailmale väärtuslike ettevõtete loomisele ning arendamisele.    Innovatsioonilaen soodustab investeeringuid arendustegevusse   Ettevõtete innovatsiooni, konkreetsemalt toote- ja teenusarenduse tegevuste finantseerimisvajaduste analüüsil ilmnes, et soodustingimustel suuremat riski võimaldav laenutoode aitaks elavdada investeerimist toote- ja teenusarendusse ning vähendaks ettevõtete poolt kogetavat rahastamise puudujääki.   Innovatsioonilaenu sihtrühmaks oleksid majanduslikult aktiivseid VKE-d, sõltumata nende tegevusvaldkonnast, kellel on rahavood olemasolevast äritegevusest ning kes soovivad oma väärtuspakkumist laiendada. Eelhindamise tulemustest lähtudes peaks innovatsioonilaenu sihtotstarve olema toote- ja teenusarenduse ning arenduse tulemuste kommertsialiseerimisega seotud tegevuste kulude finantseerimine.    Eelhindamise läbiviimisel keskenduti kavandatavate finantsinstrumentide rakendamise tingimuste väljatöötamisele, mille tulemusel valmis finantsinstrumentide investeerimisstrateegia ettepanek. Muuhulgas analüüsiti väljapakutud rakendamistingimuste vastavust riigiabi reeglitele ning tuvastati instrumentide rakendamise eeldatavad tulemused prioriteedi eesmärkide kontekstis ning ringlusefekti tulemusel avalduv võimendav mõju. Ringlusefekti analüüsi põhjal jõuti tulemusele, et sõltuvalt eelarveliste vahendite panusest ja rakendamise tingimustest võib tänu tagasimakstavate eelarveliste vahendite uuesti investeerimisest ettevõtetesse jõuda 2014-2020 programmiperioodil ringlusesse kuni 760 miljonit eurot.
EST

          

Sulling: Eesti loodab tihendada koostööd Euroopa Investeerimisfondiga

 Cache   
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling ja KredExi juht Andrus Treier kohtusid Luksemburgis Euroopa Investeerimisfondi (EIF) tegevjuhi Pier Luigi Gilibert’ga, peasekretäri Maria Leanderi ning Põhjamaade ja Ida-Euroopa piirkonna juhi Graham Cope’iga, et arutada Eesti ja EIFi senise hea koostöö laiendamise võimalusi Eesti riskikapitalituru arendamisel. Minister Anne Sullingu sõnul on EIF olnud Eestile hea partner Balti Innovatsioonifondi juhtimisel, mille kaudu suurendatakse kapitaliinvesteeringuid Eesti, Läti ja Leedu väikestesse ja keskmistesse suure kasvupotentsiaaliga ettevõtetesse. „Tänu senisele koostööle on Euroopa Investeerimisfondil Eesti turust väga hea ülevaade, seega püüame leida võimalusi, et EIFi kogemust ja oskusi veelgi paremini rakendada,“ ütles minister Anne Sulling. Ühe võimaluse Eesti tihedamaks koostööks EIFiga võib Anne Sullingu sõnul anda KredExi osalusel loodav varase faasi fondifond, mille eesmärk on luua eeldused selleks, et rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtted saaksid kaasata kohalikku kapitali ja tegutseda Eestis. „Investorid usaldavad suure kogemusega edukaid fondijuhte, seega soovib Eesti, et selle algatusega oleks seotud just Euroopa Investeerimisfond,“ märkis Anne Sulling. Tema sõnul otsib Eesti fondile usaldusväärset juhti, kes ise investeeriks ning otsiks kaasfinantseeringuid ka teistelt erainvestoritelt. Euroopa Investeerimisfond toetab Euroopa väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning aitab neil leida rahastamisvõimalusi. EIF kavandab ja arendab finantsinstrumente, mis on suunatud just sellele turusegmendile. Eestis jõuavad need ettevõtjateni peamiselt KredExi kaudu. Selle aasta mai seisuga on EIF toetanud ühel või teisel moel 361 Eesti ettevõtet.
EST

          

Sulling: Eesti toidutööstuse eksporti edendavad innovaatilised tooted

 Cache   
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling külastas Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskust (TFTAK), kus luuakse innovaatilisi lahendusi toidutööstuse, sealhulgas Eesti piimatööstuste jaoks. Anne Sullingu sõnul on TFTAK hea näide sellest, kuidas teadustöö saab ettevõtlusele appi tulla, ettevõtlus omakorda kaasa aidata teaduse arengule ning koostöös sünnivad uued tooted, mis võiksid kasvatada Eesti toidutööstuse tooteportfelli ja suurendada ekspordivõimekust. “Eesti piimasektor vajab nii kiireid kui pikaajalisi strateegiaid. Lühemas plaanis on esmane ülesanne leida uus ja püsiv turg toodetele, mis seni läksid Venemaa turule. Pikemas perspektiivis aitab piimatööstust aga edasi tootearendus ning seejuures on ettevõtetele abiks nii Tallinnas tegutsev Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus kui ka Tartus tegutsev Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus,” ütles Anne Sulling. Ministri sõnul tuleb lähiaastatel kindlasti suurendada Eesti piimatöötlemise võimekust, et meil oleks võimalik toorpiima asemel eksportida kõrgema väärtusega tooteid. Tehnoloogia arenduskeskustest peaks Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2014-2020 lõpuks kujunema aga rahvusvaheliselt tunnustatud arenduskeskused, kus lisaks Eesti ettevõtjatele vajalikele arendustöödele suudetakse pakkuda ka välisettevõtetele huvipakkuvat kõrgetasemelist arendustööd. „Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse klientidest kolmandik on rahvusvahelised ettevõtted, seega on see arenduskeskus tõestanud end usaldusväärse partnerina ning loonud ettevõtetega koostöö jätkumiseks väga head eeldused. Samuti on märkimisväärne TFTAKis kaitstud teadustööde arv, “ märkis Anne Sulling. Tema sõnul peab tehnoloogia arenduskeskuste siht olema pärast toetusperioodi lõppu jätkata iseseisvana ning selleks on oluline kliendibaasi ja arendusvõimekust praeguses faasis kasvatada. Tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) programmiga on ettevõtjatel Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014-2020 senisest lihtsam liituda. Tehnoloogia arenduskeskuste toetuste eelarve perioodiks 2014-2020 on 40 miljonit eurot. Maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta on 7 miljonit eurot, toetuse määr abikõlbulikest kuludest on keskmiselt 50%. Meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ning toetuste taotlusi võtab vastu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.  
EST

          

Riski- ja erakapitalituru arendamiseks luuakse KredExi fondifond

 Cache   
Valitsus kiitis heaks ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muudatused, mille peamine eesmärk on mitmekesistada ettevõtluse toetamise instrumente. Peale otsetoetuste, laenude ja tagatiste lisanduvad uue rahastamisvõimalusena investeeringud nendesse investeerimisfondidesse, mis investeerivad Eesti ettevõtete omakapitali. KredExi juurde luuakse fondifond, milleks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldab perioodil 2014-2020 struktuurifondi vahenditest 60 miljonit eurot. Seeläbi tekib ka pensionifondidel võimalus investeerida allfondidesse, mis omakorda pakuvad rahastamisvõimalusi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullingu sõnul jaguneb KredExi fondifond kasvufaasi, varase faasi ja äriinglite kaasinvesteeringute vahel ning läbi selle instrumendi saab investeeringu ligikaudu 60 Eesti iduettevõtet. „Riiklikud fondiinvesteeringud aitavad arendada riski- ja erakapitali turgu ning seeläbi pakkuda alustavatele ja arenevatele ettevõtetele lisavõimalusi raha kaasamiseks. Samuti on see hea kasvulava uutele fondijuhtidele,“ ütles Anne Sulling. Eelmisel aastal tehti ettevõtetesse investeeringuid 27,5 miljoni euro ulatuses, sellest ligikaudu 22 miljonit eurot investeeriti ettevõtete kasvufaasis. Varase faasi investeeringuid on seni aga tehtud väga vähe. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega on Eesti riski- ja erakapitali investeeringute mahud 1,7 korda väiksemad. Eelnõuga tõstetakse ka laenude riikliku tagamise maksimaalset määra seniselt 75%-lt 80%-ni. Samuti saab KredEx õiguse omandada ja võõrandada osalus laenu saanud äriühingutes ilma valitsuse igakordse volituseta. Eelnõu jõustub märtsis 2015. 
EST

          

Analüüs aitab riigi avalikke e-teenuseid kasutajasõbralikumaks muuta

 Cache   
Mitmed riigiasutuste e-teenused oleks otstarbekas ühe teenuse protsessi kokku panna ja hästi toimivaid e-teenuseid saab disainida veelgi paremaks, selgus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (MKM) lõppenud 20 avaliku sektori e-teenuse detailianalüüsi ja kontseptsiooni väljatöötamise pilootprojektist. Ministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozovi sõnul on riigisektoris probleemiks, et e-teenuste hankimisel ei ole pööratud piisavalt tähelepanu eelanalüüsile, vaid on keskendatud kohe lahenduste tegemisele. “Projekti eesmärk oli, et riigist saaks targem tellija ja arendajate ning analüüsi teostajate põhipartner juba varases faasis,” ütles ta. "Enne e-teenuse väljatöötamist ja realiseerimist on väga kasulik viia läbi ärianalüüs, et veenduda teenuse loomise vajalikkuses ja võimalikkuses. Asutustel on piisavalt häid ideid e-teenuste loomiseks, kuid nad vajavad tehnilist ressurssi ning seda on mõistlik kaasata väljastpoolt,“ rääkis analüüsi läbi viinud Trinidad Consultingu juhtivanalüütik Andrus Sarv. Projekti valiti osalema 20 e-teenust tuludeklaratsiooni esitamisest ja autojuhilubade eksamiaja broneerimisest kuni maksuvõla ajatamiseni ja ehitusloa taotlemiseni. Kõiki teenuseid analüüsiti ühtsetel väljatöötud alustel ning sellest lähtuvalt valmis teenustele tulevikuvaate kirjeldus ning prototüüp. Näiteks leiti analüüsis, et ehituse valdkonna teenused nagu projekteerimistingimuste taotlemine, ehitusloa taotlemine ning ehituste kooskõlastamine tuleks liita ühte protsessi. Täna on tegemist eraldiseisvate teenustega, mida on asutused arendanud ja hallanud igaüks omaette. Mõned teenused võiks liita aga teiste teenustega ning seeläbi kaoks vajadus eraldiseisva järele. Näiteks soovitatakse analüüsis kaotada majandustegevuse teate esitamine majandustegevuse registris ning viia teenus ettevõtjaportaali. Mahepõllumajandusega tegelevate ettevõtete tunnistust võiks aga taotleda hoopis e-PRIA kaudu, mitte läbi eraldiseisva Põllumajandusministeeriumi e-teenuse. Osa juba hästi toimivaid teenuseid saaks aga edasi arendada selliselt, et need vähendaksid halduskoormust  ja oleksid kasutajale veelgi mugavad. Näiteks analüüsiti, kuidas teha tuludeklaratsiooni esitamist veelgi lihtsamaks teha ning muuta liiklusteooria ja sõiduteooria eksamile registreerimist paindlikumaks. Mitmeid pilootprojektis osalenud teenused nagu maksuvõla ajatamise teenust  Maksu- ja Tolliametis, numbrimärgi tellimise ja sõidueksamile registreerumise teenuseid Maanteeametis ongi nüüd kavas ka reaalselt edasi arendada ning nii kodanikele kui ka ametnikele kasutajasõbralikumaks muuta. Kasutajasõbralikum e-teenus tähendab, et see on testitud nii teenuse sisu kui ka kasutaja vaatepunktist ja võimaldab tulevikus kõiki teenuseid senisest lihtsamini hallata. Pärast pilootprojekti vaadatakse üle teisedki riigi pakutavad e-teenused. Avaliku sektori e-teenuste arendamist toetatakse aastatel 2014-2020 Euroopa Liidu struktuurifondidest kokku ligikaudu 90 miljoni euroga. Projektis osalesid: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet, Veeteede Amet, Lennuamet, Põllumajandusamet, Riigi Infosüsteemi Amet ja Maksu- ja Tolliamet. Projekt valmis 30.09.2014. Projekti teostajaks oli disaini ja ärianalüüsi ettevõte Trinidad Consulting OÜ, allhankijana osales PricewaterhouseCoopers Advisors OÜ. Projektis analüüsiti järgmisi teenuseid: Konkurentsiamet: hinnavalemi ja soojuse piirhinna kooskõlastamine Lennuamet: osa 66 lennundustehnilise töötaja loa taotlemine, kõrgehitiste ja -rajatiste kooskõlastamine Maanteeamet: eksamiaegade broneerimine, sõidukite registreerimise eelne dokumentide menetlemine (kallihinnalised sõidukid), piirangute seadmine, numbrimärkide tellimine ja hoiustamine, proovinumbrimärgi logiraamat Maksu- ja Tolliamet: tuludeklaratsiooni esitamine, maksuvõla ajatamine MKM: majandustegevusteate esitamine, projekteerimistingimuste taotluse menetlemine, ehitusloa taotluse menetlemine Põllumajandusamet: muu ehitise kooskõlastamine (maaparandus), ettevõtte tunnustamine mahepõllumajanduses Riigi Infosüsteemi Amet: teenuse avamine asutustele Tehnilise Järelevalve Amet: kemikaalid-teabelehed, raudteerajatiste ehituslubade menetlemine Veeteede Amet: laevakülastuse registreerimine, merel töötamise dokumentide väljastamine
EST

          

20 riigi e-teenust muutuvad kasutajasõbralikumaks

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium käivitas pilootprojekti, milles analüüsib üheksa riigiasutuse kokku 20 e-teenust eesmärgiga muuta neid kvaliteetsemaks ja kasutajasõbralikumaks. „Valisime pilootprojekti 20 e-teenust, tuludeklaratsiooni esitamisest ja autojuhilubade eksamiaja broneerimisest kuni maksuvõla ajatamiseni ja ehitusloa taotlemiseni,“ selgitas ministeeriumi Infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov. „Projekti jooksul saavad riigi IT-lahenduste tellijad parema ülevaate teenusedisaini ja IT-analüüsi pakutavatest võimalustest ning oskavad edaspidi nii uute kui ka olemasolevate e-teenuste arendamist targemini planeerida.“ Rozovi sõnul on seni olnud probleemiks, et e-teenuste hankimisel ei pööratud piisavalt tähelepanu eelanalüüsile, vaid keskenduti kohe lahenduste tegemisele. “Projekti eesmärk on, et riigist saaks targem tellija ja arendajate ning analüüsi teostajate põhipartner juba varases faasis,” ütles ta. Kasutajasõbralikum e-teenus tähendab, et see on testitud nii teenuse sisu kui ka kasutaja vaatepunktist ja võimaldab tulevikus kõiki teenuseid senisest lihtsamini hallata. Pärast pilootprojekti õnnestumist vaadatakse üle teisedki riigi pakutavad e-teenused. Avaliku sektori e-teenuste arendamist toetatakse aastatel 2014-2020 Euroopa Liidu struktuurifondidest kokku ca 80 mln euroga. Projektis osaleb üheksa asutust: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Konkurentsiamet, Veeteede Amet, Lennuamet, Põllumajandusamet, Riigi Infosüsteemi Amet ja Maksu- ja Tolliamet. Projekt valmib 30.09.2014. Projekti teostajaks on disaini ja ärianalüüsi ettevõte Trinidad Consulting OÜ, allhankijana osaleb projektis PricewaterhouseCoopers Advisors OÜ.
EST

          

Sulling: Eestil on potentsiaal olla edukas Smart City valdkonnas

 Cache   
Teisipäeval kohtus väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling Eesti Infotehnoloogia Liidu (ITL) juhatuse liikmetega, et ühiselt otsida võimalusi Eesti e-riigi lahenduste paremaks eksportimiseks. Ministri sõnul on Eesti küll e-riigina tugev, aga e-lahenduste väljapoole müümiseks peame oma teenused märksa selgepiirilisemalt pakendama. „E-riigi lahenduste müümisel on see probleem, et need tuleb teha iga riigi jaoks ümber, justkui rätsepülikonnad. Nii aga kaob efektiivsus. Seepärast on meie huvides liikuda rätseplahendustelt valdkondadesse, kus saame oma IT-tooteid eksportida suuremas mahus.“  „Seda potentsiaali näeme Smart City valdkonnas, kus on võimalik välja arendada tooteid, mida on võimalik müüa suuremahuliselt - sadades või tuhandetes eksemplarides,“ märkis Sulling. Smart City (Tark Linn) on kontseptsioon, mis näeb ette kogukonna elukvaliteedi tõstmist läbi infotehnoloogiliste võimaluste kasutamise. Ministri kinnitusel pole maailmas suurlinna, mis ei pööraks aina rohkem tähelepanu sellele, kuidas kasutada moodsat tehnoloogiat elukorralduse paremaks muutmiseks.  „Smart City on tehnoloogianišš, kus on Eesti ettevõtetel potentsiaal olla edukad. Seda toetab meie kuvand e-riigina, mitmed teostamisel olevad projektid, näiteks järgmisel aastal valmivad nutikad valgustuslahendused seitsmes Eesti linnas või üleriigiline elektriautode laadijate võrgustik, ning meie ettevõtete pädevus uue tehnoloogia valdkondades,“ lausus Sulling. Sullingu sõnul on Smart City alasest koostööst räägitud ka Jaapani suurima konglomeraadi Mitsubishi Corporationi ning teiste globaalsete suurettevõtete esindajatega, kellel on olemas selge huvi koostöö vastu Eestiga. „Oleme veel arutelu faasis. Peame otsima võimalused Eesti potentsiaali ära kasutamiseks.“ Minister Anne Sullingu ja Eesti Infotehnoloogia Liidu kohtumisel arutati ka IKT-sektori koostööd teiste valdkondadega, IT tugikeskuste Eestisse toomist ning klastrite arendamise programmi uuendamist.   Kohtumisel osalesid ITLi president Anneli Heinsoo (Tieto) ITL-i juhatuse liikmed Heiki Kübbar (Icefire), Rain Laane (Microsoft), Mart Einpalu (Levira) ja ITLi tegevjuht Jüri Jõema. 
EST

          

Sulling soovib luua varajase faasi ettevõtetele 60 miljoni eurost fondi

 Cache   
Täna kohtus väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling Euroopa Investeerimisfondi (EIF) peajuristi Maria Leanderi ja Ida-Euroopa regiooni juhi Graham Cope-ga. Ühiselt arutati võimalusi luua Eestisse nö varajase faasi fond mahuga ligi 60 miljonit eurot. Sullingu sõnul on Eesti teinud head koostööd Euroopa Investeerimisfondiga Balti Investeerimisfondi raames. „Balti Investeerimisfond keskendub eelkõige kasvufaasis ettevõtetele, kuid soovime nüüd luua täiendavaid finantseerimisvõimalusi varajase faasi ettevõtetele.“ „Tahame Kredexi ja Euroopa Investeerimisfondi koostöös asutada varajase faasi fondi, mis investeeriks allfondidesse, mis omakorda investeeriks peamiselt Eesti seemne ja start-up faasi ettevõtetesse,“ rääkis Sulling kavatsustest. Ministri sõnul hakkaks plaanitavat fondi juhtima Euroopa Investeerimisfond ning peale allfondide stabiliseerumist (ca kahe aasta pärast) antakse selle juhtimine allfondide kaupa järkjärgult KredExile üle. „Eesti saaks läbi sellise mudeli väärtuslikku kogemust tulevikus ise fondi haldamisteenuse osutamiseks,“ lisas Sulling. Euroopa Investeerimisfond loodi 1994. aastal väikeettevõtete aitamiseks. Selle peamine aktsionär on Euroopa Investeerimispank, kellega koos moodustab Euroopa Investeerimisfond EIP Grupi. Euroopa Investeerimisfond tegutseb Euroopa Liidu liikmesriikides, Türgis, Islandil, Liechtensteinis ja Norras.  
EST

          

Anne Sulling: Eesti IT-sektoril on mida eksportida

 Cache   
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling rõhutas täna ettevõtet Cybernetica külastades, et Eesti IKT-lahendused on maailma tugevamate hulgas ja potentsiaali IKT sektori ekspordikäibe suurendamiseks on küllaga. Minister Sulling tutvus täna Eesti e-riigi lahenduste väljatöötamises aktiivselt osaleva ettevõttega Cybernetica, mis on muuhulgas olnud riigile üheks partneriks X-tee väljatöötamisel. Kohtumise peateemaks kujunes Eesti IT-ettevõtete ekspordivõimekus. Cybernetica juhatuse esimehe Oliver Väärtnõu sõnul on Eesti IT-ettevõtetel võimekus konkureerida välisturul maailma vägevamatega nii hinna kui kvaliteedi poolest, kuid lõpliku otsuse tegemisel saab reeglina määravaks suurkorporatsioonide nimi ja tuntus. Sullingu hinnangul võiks siinkohal ettevõtjatele appi tulla riik nii kontaktide loomise kui ka eelmüügi faasis. „Eesti e-lugu müüb maailmas hästi ning see aitab ka meie ettevõtjatel uksi avada. Nüüd peame koos nendest ustest sisse astuma ning ettevõtjate jaoks kasulike lepingutega naasma,“ ütles Sulling. Minister Anne Sulling külastas täna riist- ja tarkvarasüsteemide arendusettevõtet Cybernetica AS, kes on olnud riigile üheks partneriks mitmete oluliste lahenduste väljatöötamisel nagu X-tee, elektrooniline hääletamine, E-toll ning meresõiduohutuse infrastruktuuri valgusnavigatsiooni- ja sidesüsteemid. Pilte kohtumisest on võimalik näha MKMi Facebooki lehel: www.facebook.com/majandusministeerium  
EST

          

Disaini tegevuskava viis kahe aasta jooksul kokku disainerid ja ettevõtjad

 Cache   
Ettevõtjate huvi kaasata tootearendusse disainereid on aasta-aastalt suurem, kuid koostöö võiks olla veelgi tihedam, tõdeti täna Disainivaldkonna tegevusplaani 2012-2013 kokkuvõtet tutvustaval seminaril.„Kahe aasta jooksul tehti disaini ja ettevõtluse koostöö arendamisel palju rohkem, kui tegevuskavas plaaniti,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ettevõtlustalituse peaspetsialist Piret Potisepp. „Rõõm on tõdeda, et selle tulemusena on kasvanud nii disainerite võimekus pakkuda oma teenuseid ettevõtjatele kui ka teadlike disainikasutajatest ettevõtjate arv. Järjest enamate juhtideni jõuab arusaam, et disain ei peaks olema asi iseeneses, vaid elementaarne osa firma strateegilises ja operatiivses juhtimises. Disain on tööriist, mille abil on võimalik tõsta oma toodete ja teenuste lisandväärtust ning konkurentsivõimet.“Potisepa sõnul peaks edaspidi sarnase tegevuskava koostamist ja läbiviimist initsieerima disainisektor ise. „Arenguruumi disaini võimaluste teadvustamisel on – uuringust selgub, et vaid 33% ettevõtetest on viimase kahe aasta jooksul professionaalset disainiteenust kasutanud. Samas leiavad nendest ligi pooled, et see on klientide rahulolu suurendanud ja ettevõtte konkurentsivõimet tõstnud,“ ütles ta.Kahe aasta jooksul viidi tegevuskava raames läbi hulk tegevusi. Näiteks toimus ettevõtjate disainialase teadlikkuse tõstmiseks Eesti Disainikeskuse eestvedamisel koolitusprogramm Disainivedur, kus lisaks infopäevadele Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Võrus analüüsiti koostöös disainijuhiga 11 ettevõttes disainiga seotud kasvuvõimalusi. 28 Lääne-Eesti loomeettevõtjat osales pooleaastases koolitusprojektis „LoomeElamus“. Algas ulatuslik koolitus- ja arendusprogramm Disainibuldooser, kus pilootfaasis kaasati 10 ettevõtet ja 10 disainerit ja mille tulemusena valmib igal ettevõttel toote-, teenuse või muu arendusprojekt.Disaini kasutamise soodustamiseks ettevõtetes laiendati EASi pakutava innovatsiooniosaku kasutusvaldkonda ka disainiteenustele. Praeguseks on innovatsiooniosakut kasutanud enam kui 1500 ettevõtet, millest disainiteenuste osakaal oli ca 15-20% kõikidest projektidest. 2012. aastal alustas EAS disainijuhtimise alase nõustamise toetamist, 2012. aasta alguses kuni 2013. aasta lõpuni on rahuldatud 88 taotlust kogusummas 365 474 eurot. Samuti toetas EAS disainiettevõtete osalemist rahvusvahelistel konverentsidel ja messidel.Disainihariduse kvaliteedi tõstmiseks toimus 2012. ja 2013. aastal Disainikeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Tehnikaülikooli koostöös 60 disaini- ja tootearenduse töötuba gümnaasiumidele, kus osales 1275 noort; toimusid talvekoolid noortele leiutajatele, disainialased koolitused õpetajatele jne. Disainiõpe on leidnud koha põhikooli kunstiõpetuse programmis. Väljatöötamisel on disainerite kutsekvalifikatsioonisüsteem.Kvaliteetse disaini nõudluse suurendamiseks on MKM alustanud nõudluspoole innovatsioonipoliitika väljatöötamist.Disaini tegevuskava 2012-2013 viisid ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Disainikeskuse, Eesti Disainerite Liidu ja teiste disainivaldkonna erialaühenduste ning tugistruktuuridega.Tegevusplaanil oli neli eesmärki: tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet disaini efektiivse ja targa rakendamise kaudu ettevõtluses, suurendada strateegiliste disainikasutajate arvu Eesti ettevõtete hulgas, aidata kaasa teistele majandussektoritele lisandväärtust pakkuva disainiteenuste turu tekkimisele Eestis ja kasvatada Eesti disainiteenuste sektori iseseisvat ekspordivõimekust.Disaini tegevuskavaga 2012-2013 ja selle täitmise aruandega saab tutvuda MKMi kodulehel http://www.mkm.ee/disainikava. Tegevusplaani aruanne esitatakse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks „Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013“ aastaaruannete koosseisus.
EST

          

Rail Balticu ühisettevõtte asutamine lükkub järgmise aasta algusesse

 Cache   
Teisipäeval toimunud Rail Balticu rakkerühma kohtumisel jõudsid Eesti, Läti ja Leedu esindajad ühisele arusaamisele, et Rail Balticu ühisettevõtte asutamise ajagraafik ei võimalda ettevõtte asutamist 1. jaanuariks 2014, kuid kõik osapooled soovivad jõuda ettevõtte loomiseni uue aasta alguses niipea kui võimalik.Rakkerühma eesistuja Indrek Sirp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist märkis, et mitmed teemad aktsionäride lepingus vajavad veel täpsustamist, kuigi paljudes punktides on saavutatud konsensus. “Seisukohtade ühtlustamine läbirääkijate vahel on osutunud arvatust keerukamaks, seega ei suuda me püsida algselt väljapakutud ajagraafikus, mille kohaselt oleks Rail Balticu ühisettevõte asutatud hiljemalt 1. jaanuariks 2014,” ütles Sirp. Lõppenud läbirääkimiste vooru peamisteks teemadeks olid Rail Balticu projekti elluviimise faasid, äriplaani koostamise põhimõtted ning ettevõtte juhtorganite pädevus ja kohutustused. Läbirääkimisi jätkatakse tuleval nädalal Vilniuses. Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega (nn Euroopa laius) moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse. Rail Baltic on osa Põhjamerest Läänemereni ulatuvast Euroopa põhitranspordikoridorist. 
EST

          

Estonian Airi uus nõukogu liige on Jaan Tamm

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kutsus täna Estonian Airi nõukogust tagasi Erkki Raasukese ning nimetas uue liikmena ametisse Jaan Tamme.“Jaan Tamme asumine Estonian Airi nõukogusse tähendab omaniku järelevalve prioriteetides edasiminekut – oleme liikunud ettevõtte finantsilise saneerimisest järgmisesse faasi, kus on vaja arendada kasumlikku Eesti lennufirmat,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.Jaan Tamm töötab täna AS Infortari tegevdirektorina ning teostab selle heaks omanikujärelevalvet paljudes teistes äriühingutes. Varem töötas ta kümnendi SEB elektroonilise panganduse ning e-Tehnoloogia ja operatsioonide divisjonide juhina.“Avaldan tänu Erkki Raasukesele tema töö eest Estonian Airi nõukogu esimehena selle ettevõtte ehk kõige keerulisemal eluetapil. Nõukogu muudatus on kooskõlas varasema plaaniga, kuna Raasukese tööülesanded ei näinud ette praktilist tegevust mõnes riigi äriühingu nõukogus,” lisas Parts.Erkki Raasuke jätkab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunikuna. 
EST

          

Arengufondi riskikapitalifondi „Early Fund II“ mahtu suurendatakse 18,9 miljoni euroni

 Cache   
Valitsus kinnitas täna eelnõu, millega volitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi omandama Arengufondi riskikapitalifondi „Early Fund II“ osakuid 6 391 165 euro eest, kasvatades fondi mahtu sellega 18 870 242 euroni.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Tea Danilovi sõnul on fond teinud varase kasvufaasi investeeringuid ettevõtetesse, mis vajavad kasvamiseks täiendavat kapitali. “Investeeringu haldamise perioodi jooksul ootame, et investeerimisportfellis olevate ettevõtjate käive kasvab hinnanguliselt vähemalt 2 korda ja uusi töökohti luuakse juurde vähemalt 30%,” ütles Danilov.„Early Fund II“ on Eesti Arengufondi poolt loodud fondivalitseja SmartCapile kuuluv riskikapitalifond. Fondi tingimuste kohaselt investeeritakse varase kasvufaasi tehnoloogiaettevõtetesse.Käesoleva aasta oktoobri seisuga on fond teinud kuus investeerimisotsust kogusummas 1,2 miljonit eurot, sh neli investeeringut Arengufondi investeerimisportfellis olevatesse ettevõtjatesse jätkuinvesteeringuna ja kaks uut investeeringut.  Kui Fondi portfelliettevõtetele arvestada juurde Arengufondi portfelliettevõtted, on riikliku riskikapitali osalusega Eestis hetkel 18 ettevõtet.Varasemalt on Eesti Arengufondi investeerimisportfelli väärtust edukalt kasvatanud ettevõtted GrabCAD ja Fits.me, kes on kaasanud täiendavalt kapitali rahvusvahelistelt investoritelt kõrgemate väärtustasemete juures ning Modesat Communications, mille äritegevuse omandas ostutehingu käigus hiljuti USA börsiettevõte Xilinx Inc. 
EST

          

MKM ootab ettepanekuid avalike teenuste standardite loomiseks

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis avalikule konsulteerimisele avalike teenuste korraldamise rohelise raamatu, mille eesmärk on standardiseerida avaliku sektori pakutavad teenused kodaniku vaatest lähtuvalt.MKM infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Raivo Piiritalo sõnul ootab MKM inimeste aktiivset tagasisidet, kuna loodavad standardid puudutavad igaüht läbi tarbitavate teenuste. „Saaksime muuta asjaajamise tunduvalt lihtsamaks, kui inimeselt ei küsitaks näiteks iga kord uuesti andmeid, mida riik on varem juba tema kohta kogunud, või et inimesel on pidev ülevaade selle kohta, millises faasis on tema taotluse menetlemine,“ ütles Piiritalo. „Rohelise raamatuga tahamegi luua eeldused lihtsa, vähekoormava, läbipaistva, turvalise ja tõhusa avaliku teenuse korraldamiseks nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste asutuste poolt,“ lisas ta.Avalike teenuste korraldamise rohelises raamatus koondatakse üldistatult kodanike ja ettevõtjate probleemid avalike teenuste tarbimisel ja osutamisel, pakutakse välja võimalikud lahendused probleemidele ning sõnastatakse avalike teenuste mõiste ning aluspõhimõtted nende pakkumiseks. Diskussioonipaberina ei paku roheline raamat lõplikke lahendusi.Osalusveebi www.osale.ee kaudu on kõigil huvilistel võimalik teha ettepanekuid esialgsesse dokumenti kuni 16. oktoobrini 2012.Avalike teenuste korraldamise rohelise raamatu koostamist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Dokumendiga on võimalik tutvuda siin. 
EST

          

Juulis jätkus jaekaubanduse kasv

 Cache   
Jaemüügi korralik kasv jätkus juulis, kuid eelmiste kuudega võrreldes aeglasemas tempos. Viimastel kuudel on Eesti Euroopa Liidu kiireimat sisekaubanduse kasvu näidanud ning head eeldused positsiooni hoidmiseks on ka juuli arvestuses. Jooksevhindades arvestatuna ületas juba kolmandat kuud järjest jaekaubandusettevõtete müügitulu kriisieelseid tipptasemeid. 2012. aasta juulis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 392 miljoni euroni, suurenedes aastaga 6%. Võrreldes eelmise kuuga suurenes müük korrigeerimata andmetel 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 489 miljonit eurot, tõustes aastaga 11%. Selle aasta esimesel poolel on Eesti jaekaubandus näidanud keskmiselt 9-protsendilist kasvu aastases võrdluses. Euroopa Liidu võrdluses küllaltki kiire kasvu allikas on ühest küljest endiselt kriisist taastumise faasis olek, mis eeldabki kiiremat kasvu peale suurt kukkumist, kuid ka tarbijate finantsiline olukord on järjest paranenud. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on viimase aasta jooksul suutnud säästa stabiilselt veidi enam kui kolmandik Eesti perekondadest, veidi enam kui pooled tulevad täpselt ots-otsaga kokku ja ca kümnendik elab säästudest või võlgu. Säästjate tegevust näitab ka Eesti Panga statistika, kus kodumajapidamiste hoiused on aastaga kasvanud 371 miljoni euro võrra. Kuigi hoiuseintressid on järjest langenud ning inflatsiooni arvestades on reaalintress juba mõnda aega negatiivne, on paljud perekonnad eelistanud säästmist tarbimisele. Samas on tõenäoline, et põhiliselt kuuluvad säästjad kõrgematesse tuludetsiilidesse ning see raha ootab tarbimise asemel pigem investeerimisvõimalusi. Siiski on olemas mõningane puhver, et kui majandusolud peaks halvenema ei pruugi mõjud sisetarbimisele olla enam nii negatiivsed kui eelmise majanduslanguse ajal ning kaupmehed võivad tulevikku vaadata mõnevõrra julgemalt.Suurematest kaubagruppidest suurenes toidukaupade müük 5%. Vahepeal aeglustunud hinnatõus kiirenes juulis jälle ning järgnevatel kuudel on samuti oht antud trendi jätkumiseks. Inflatsioonivõimalus on väiksem piimatoodete osas, kuna piima kokkuostuhind on järjest langenud ning tooraine seoses sellega odavamaks muutunud. Teistes toiduainete gruppides võivad maailmaturu hinnamõjud olla suuremad ning järgnevatel kuudel müüki pigem negatiivselt mõjutada. Ainsa kaupluste grupina vähenes müügimaht majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali poodides, olles 1% võrra madalam kui aasta varem. Võimalik, et kehvema ilma tõttu jäeti nii mõnedki tavapärased suvised remonditööd tegemata.Sõidukikaubanduse ettevõtetele osutus juuli selle aasta üheks edukaimaks ning müügimaht suurenes aastaga 49%. Enam kui 40-protsendilist kasvu näitas nii sõidukite müük kui ka nende remont. Mootorikütust müüdi püsivhindades 5% rohkem, kuid hinnatõusu tõttu suurenes antud segmendi ettevõtete müügitulu 17%.  Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter tegi juulis läbi mõningase languse, mis peamiselt oli tingitud sessoonsusest. Rohkem vähenesid ootused järgmiste kuude müügi suhtes, kuid kaupmeeste ettevaatlikkust näitab ka asjaolu, et indeks jäi madalamaks, kui eelmise aasta augustis. Tarbijate kindlustunne  tõusis veidi augustis.Järgnevatel kuudel on oodata seniste trendide jätkumist ning Eesti tarbijal peaks olema piisavalt jõudu, et vähemalt 5-6 protsendilist jaemüügi aastakasvu näidata. 
EST

          

Vedelkütuse agentuuri kasum ulatus mullu 6,5 miljoni euroni

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas reedel riikliku kütusevaru hoidja AS-i Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (OSPA) mulluse majandusaasta aruande, mille kohaselt teenis ettevõte 6,5 miljonit eurot kasumit, millest 5,9 miljonit moodustas kasum varude roteerimisest.Kasumi tingis suuresti kütuste kõrged hinnad maailmaturul, mille tõttu varude müügimaksumus oli oluliselt kõrgem varude keskmisest soetusmaksumusest. Kuna varude roteerimisel toimus nii vana varu müük kui ka uute soetus 2011. aasta novembri turuhinna alusel, kasutas OSPA rotatsioonikasumi ära uute varude soetamiseks.Arvestades, et tulevaste varude roteerimistel võib olukord olla vastupidine, otsustas üldkoosolek kanda varude rotatsioonikasumi eraldi reservi, millest kaetakse võimalikud tulevaste perioodide kahjumid.OSPA varude haldamise tulude-kulude saldo osutus planeeritud -457 929 euro asemel -165 318 euroni tänu planeeritust väiksematele kuludele. Tulenevalt varude haldamise kulupõhisusest on varude haldamise tulude-kulude saldo tasandamiseks loodud eraldi varumaksete reserv, mida vastavalt kujunenud tegelikele kuludele vähendatakse üldkoosoleku otsusega 576 464 eurolt 411 146 euroni.OSPA müügitulu oli mullu kokku 21,2 miljonit eurot, millest 4,9 miljonit moodustas varumaksete osa ja 16,3 miljonit eurot varude roteerimisega kaasnenud kütuse müük. OSPA tegevuse üheks märksõnaks on kütusevarude rotatsioon, millega on märkimisväärselt suurendatud Eestis hoitavate varude osakaalu. Kui varude moodustamise viimases faasis 2009. aastal suurendati Eestis hoitavate varude osakaalu 15 päevalt 36 päevani, siis praeguseks on Eestis hoitavate varude maht jõudnud 47 päevani.Eesti Vedelkütusevaru Agentuur on sajaprotsendiliselt Eesti riigile kuuluv aktsiaselts, mis tegeleb vedelkütusevarude moodustamise ja haldamisega. Kütusevarusid hoitakse vedelkütuse ettevõtete huvides, kus kütuse ettevõtted saavad võimaliku kütuste varustamisraskuste korral OSPA varust kütust osta. Riigi vedelkütusevarud asuvad peale Eesti veel Soomes, Rootsis ja Taanis.
EST

          

Uuring: Rail Baltic uuel trassil on reaalne

 Cache   
Briti konsultatsioonifirma AECOM poolt läbi viidud uuring näitas, et piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt kasumlik. „See uuring on alles algus, tegemist on väga pika protsessiga. Reaalsuses võime rääkida uue raudtee valmimisest alates 2025. aastast,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Nüüd on kolme Balti riigi jaoks otsustuskoht, kas ja kuidas projektiga edasi minna.“ Eesti näeb lahendusena, et seniselt projektipõhiselt juhtimiselt tuleb edasi minna ühise arendusettevõttega, kuhu panustavad kõik kolm Balti riiki võrdselt. Ühisfirma peaks 5-6 aastaga jõudma ettevalmistustöödega punkti, kus saab teha finantseerimisotsuse. „Eelkõige näen, et Rail Baltic algusega Tallinnast kujuneb Skandinaavia-Baltikumi regiooni maismaatranspordi sõlmpunktiks, mis lahendab pikaaegse murekoha, kuidas saada mööda maismaad kiiresti Lääne-Euroopasse,“ lisas Parts. „Aga me peame samas väga tõsiselt silma vaatama kõikidele raskustele, eelkõige mis puudutab rahastust.“ Samas kinnitas Parts, et riik jätkab ka raudtee senise taristu arendamist. „Aastaks 2014 saab Eesti uued reisirongid ning see annab meile võimaluse kahekordistada senised reisijateveo mahud. Rail Baltic ei kaota ära olemasolevaid marsruute, vaid annab uusi juurde,“ lisas ta. Uuringu lähteülesanne oli uurida 1435 mm standardil põhineva (nn Euroopa laiuse), kahe rööpmepaariga, elektrifitseeritud ja võimalikult optimaalse marsruudiga raudtee rajamise võimalust Tallinnast Leedu-Poola piirile, mida saab kasutada nii reisijate kui ka kaupade veoks. Uuringust selgub, et projekti tasuvus sõltub peamiselt kahest näitajast:  reisijate- ja kaubaveo mahust ning Euroopa Liidu toetusest. Eeldusel, et näiteks aastal 2030 sõidab Tallinn-Pärnu vahel ligikaudu 5000 reisijat päevas ja Pärnu Riia vahel 3500 ning aastas liigub mööda kogu trassi umbes 13 miljonit tonni kaupa, on ELi toetuse olemasolul kogu projekt kasumlik. 728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn-Pärnu-Riia- Panevezys-Kaunas. Reisirongil kulub selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui 10 tundi. Eeldusel, et rööpad kulgeks edasi Poola, jõuaks Varssavisse reisirong ligikaudu kuue tunniga. Kokku maksaks uuringu kohaselt kogu trassi taristu väljaehitus praegustes hindades 3,7 miljardit eurot, millest Eesti osa on 1,04 miljardit eurot. Euroopa Liidu toetuseks on uuring arvestanud kaks miljardit eurot. Uuringut rahastati 50 protsendi ulatuses EL TEN-T eelarvest, ülejäänu katsid Eesti, Läti ja Leedu riigid. Uuring viidi läbi ajavahemikus aprill 2010 kuni juuni 2011. AECOM rõhutab oma aruendes, et raporti tulemused on siiski esialgsed ja väga üldised. Rail Balticu arendamise järgmises faasis tuleb selgeks teha nii eelistatud trassivalikust tulenevad tulud kui ka kulud ja selge võimalik ärimudel.  
EST

          

Eksportivatele ettevõtetele avanevad uued laenuvõimalused

 Cache   
Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks eelnõu, mille alusel luuakse eksportivatele ettevõtetele struktuurivahenditest rahastatav laenumeede „Allutatud laenu programm“."Allutatud laenu programm" on suunatud eksportivatele või ekspordikavatsusega Eesti ettevõtjatele, kellel puuduvad projekti finantseerimiseks omavahendid, piisav tagatisvara või kelle projekti hindab finantseerimisasutus liialt riskantseks.„Eesmärk on parandada ettevõtetele kapitali kättesaadavust. Allutatud laenu meede toetab ettevõtete kasvu ja laienemist,“ üles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Programmi raames hakatakse väljastama kahte erinevat tüüpi laenu: allutatud laenu tehnoloogia investeeringuteks ning samuti jätkatakse ettevõtjate tugipaketti kuulunud allutatud laenu pakkumist.Tulenevalt majanduslangusest on ettevõtjatel täna jätkuvalt probleeme laenu ja liisingu saamisega, kuna näiteks keerukamatesse masinatesse ja seadmetesse investeerimisel nõutakse omafinantseeringut kuni 40%. Samas on ettevõtjate omafinantseerimisvõime veel endiselt nõrk, kuna majanduslanguse aastatel vähenesid nii ettevõtjate käive, kasumlikkus kui ka omakapital. Endiselt ei ole taastunud võimalike tagatisvarade väärtused. Uue kasvufaasi ettevalmistamiseks on aga vaja teha tootlikkuse kasvule suunatud investeeringuid ning leida uusi välisturge.EASi tehnoloogiainvesteeringu toetusmeede on tänaseks ammendunud, suletud on ka täiendav tugipakett ettevõtetele kapitalile ligipääsu tagamiseks, mistõttu tekkiski vajadus uue laenumeetme järgi.Laenuprogrammi, mille mahuks on ca 27 miljonit eurot, hakkab vahendama Sihtasutus KredEx koostöös pankade ja liisingfirmadega. Laenumeede tehnoloogia investeeringuteks avaneb eeldatavasti mais, allutatud laenu pakkumine jätkub aga tõrgeteta ka praegu.Meedet finantseeritakse 100% Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. 
EST

          

Käivitus konkurss ettevõtluse edendaja tunnustamiseks

 Cache   
Täna käivitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium konkursi „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2010“, mis on Eesti eelvoor Euroopa ettevõtlusauhinna konkursile.  „Elame ajal, kus on vaja mõista, et vaid ettevõtlus teeb meid tõeliselt jõukamaks. Tahame tunnustada neid, kes on teinud midagi erilist ja ainulaadset, et edendada meid ümbritsevat keskkonda ja pakkunud ettevõtjatele vajalikku tuge,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.Konkursile on oodatud ettevõtlust ja ettevõtluskeskkonda edendavad projektid kokku viies eri kategoorias: ettevõtlikku vaimu edendamine, oskustesse investeerimine, ettevõtluskeskkonna parandamine, ettevõtluse rahvusvahelistumise toetamine ning vastutustundlik ja kaasav ettevõtlus.Kandideerima oodatakse valitsus- ja omavalitsusasutusi koos allasutustega, ettevõtluse tugiorganisatsioone, haridus- ja noorteorganisatsioone ning kõiki teisi institutsioone, sihtasutusi ja mittetulundusühendusi, kes oma tegevusega on edendanud ettevõtluskeskkonda. Erasektorist oodatakse konkursile ainult neid algatusi, mille puhul on toimunud koostöö avaliku sektoriga - kas idee välja töötamise või elluviimise faasis.Euroopa ettevõtlusauhinnad 2011 kandidaadiks esitatakse kuni 2 parimat projekti. Võitjaid tunnustatakse auhinnagalal, samuti on nad oodatud „Euroopa ettevõtlusauhinnad” autasustamistseremooniale 2011. aasta kevadel Budapestis ning nende algatust tutvustatakse Euroopa ettevõtlusauhindade veebisaidil.Konkurss toimub sel aastal juba viiendat korda. Varasematel aastatel on tunnustuse pälvinud mitmed ettevõtlust arendavad projektid, näiteks Äriregistri Ettevõtjaportaal või ettevõtluskonkurss „Ajujaht“.Aega projektide esitamiseks on kuni 2. augustini.Täpsem teave konkursi tingimuste ja projektide esitamise kohta:http://www.mkm.ee/euroopa-ettevotlusauhinnad/  
EST

          

Juhan Parts: Eraldame rohelistele IT-projektidele miljon krooni

 Cache   
Täna toimub Kumu auditooriumis Infoühiskonna konverents 2010, kus keskendutakse rohelisele IT-le ning avaliku sektori rollile sotsiaalses meedias. Rohelise majanduse ning IT edendamise olulisust selles rõhutasid nii konverentsi avakõne pidanud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kui ka ürituse peaesineja Graham Vickery OECD-st. „Toetamaks rohelist IT-d ja ka teisi ökoloogiliselt tõhusaid projekte plaanime eraldada innovatsiooniosakute toetusmeetme eelarvest miljon krooni,“ sõnas Parts. „Loodame antud valdkonnas näha 20 pilootprojekti, mis võiks olla eeskujuks ja innustuseks teistele. Seega rohelised projektid on juba täna teretulnud ning täpsemat infot selle kohta saab EAS-ist.“Konverentsi peaesineja, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) internetimajanduse programmidirektor Graham Vickery, selgitas oma rohelist IT-d tutvustavas ettekandes, et ehkki seni on riiklikud initsiatiivid keskendunud energiasäästlikkuse suurendamisele infotehnoloogia kasutamise faasis, on samavõrd oluline keskenduda teadusarendusele ning tootmisele. „Täna pole oluline ainult tark tegutsemine, vaid targalt mõtlemine. Oluline pole mitte vanade asjade paremini tegemine, vaid uutmoodi tegutsemine.“MicorLinki arendusjuht Märt Ridala aga pidas oma ettekandes oluliseks rõhutada seda, et  tõeline roheline IT seisneb tarkvaras, sest selle tootmine ei saasta, aga loob hüvesid, mis mujal saastamist vähendavad.Keskkonnasõbralikkusele rõhumine nii majanduses kui  IT-vallas maailmas üha kasvav trend, mille päevakajalisus nii riikide poliitikas kui ettevõtete jaoks kasvab jõudsalt.  Euroopa Liidu liikmesriikide süsihappegaasi emissioon moodustab 14% kogu maailma õhu saastamisest ja IT tekitab täna 2-2,5% kogu maailma süsihappegaasist. Samal ajal on IT-l suur potentsiaal anda panus ülejäänud 98% süsihappegaasi vähendamisse, kasutades tehnoloogiat arukalt muudes eluvaldkondades.Ka minister Juhan Parts rõhutas, et ressursside mõistlik kasutamine on tänapäeval üks majandusarengu alustalasid ja just infotehnoloogial on siin otsustav roll. „Rohelistele tehnoloogiatele kasvab nõudlus, seda toetatakse maailmas ka läbi riiklike poliitikate. Kui Eesti ettevõtted tahavad globaliseeruvas maailmamajanduses olla edukad, peab neil olema oma „roheline“ pakkumine,“ sõnas majandus- ja kommunikatsiooniminister.Rohelist eeskuju on üles näidanud muuhulgas ka Eesti riik, kus suur osa infoühiskonna tegevustest on tugeva rohelise-IT varjundiga. Head näited sellest on paberivaba asjaajamine, laialdaste e-teenuste loomine ning lairibaprojekti käivitamine, mis tõhustaks videokonverentside pidamist, kaugtöö tegemist jne.Konverents kestab täna kella 17.00-ni ning sündmust saab jälgida otsepildis ka internetis: http://143323.edicypages.com/otseulekanne. Küsimusi esinejatele on võimalik esitada Twitteri keskkonnas: www.twitter.com/infoyhiskond.Päeva teises pooles keskendutakse avaliku sektori rollile sotsiaalses meedias ning selle teemal kõnelevad teiste seas Linnar Viik, Priit Hõbemägi ja Anto Veldre.  Infoühiskonna konverents toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.
EST

          

Financial Advisor Associate

 Cache   
Job Details Company Overview Financial Advisor Associate The Morgan Stanley Financial Advisor Associate (FAA) Program prepares ambitious self-starters to become Financial Advisors through intensive training and development. Our extensive curriculum provides you, state - of- the -art wealth management tools, techniques and resources needed to create strategies and build a client base of high-net worth individuals. When you launch your career as a Financial Advisor, you are prepared to apply your product knowledge and wealth management talents to deliver clients with individualized and comprehensive financial guidance. Becoming a Financial Advisor at Morgan Stanley will allow you to: Help Clients Achieve Their Goals - You can help clients achieve their financial goals and help them make a difference in their lives. Make a Difference While Accomplishing Work-Life Balance - As a Financial Advisor you may have the opportunity to control your work schedule and the flexibility to achieve work-life balance as you manage your own business. Play Your Part - Listen to your clients and work with them to develop portfolios reflective of what's most important to them. Build a Personally and Financially Rewarding Career - You have the potential to grow your business, assist your clients with their financial and investment needs and meet your personal financial goals. To succeed, you'll need the right combination of personal attributes: - Drive: As a Financial Advisor, you are entirely responsible for generating your own income. To succeed, you'll need to be organized, focused and highly disciplined. - Ambition: You'll work hard, struggle through slow periods and face tough challenges while building your business. You're the kind of person who doesn't give up and knows you'll get to where you want to be. - Accountability: There are no shortcuts to succeeding in this business, and you'll need to be demanding of yourself. You'll treat your clients properly, with consistency and care. You'll be diligent in your work and in disclosing details your clients need to know. - Confidence: Assurance in yourself and your work conveys to your clients a feeling of confidence in their choices and financial future. Top Financial Advisors are comfortable talking with people. They can engage easily in conversation and confidently handle the challenges of running their own business. A Training Process Geared Towards Your Success Our rigorous training and development program fully prepares our FAAs to enter our elite Financial Advisor workforce. The FAA Program is highly selective, and we accept only the top candidates. The program is broken out into three phases: Phase 1 FAAs are required to pass the pass the Securities Industry Essential ( SIE) Exam and obtain the Series 7 and 66 licensing exams, begin consultation meetings with their designated coaches appointed to them at the commencement of the program, complete assigned curriculum, and attend National Performance Training Sessions. Phase 2 FAAs learn about wealth management topics and client conversations, participate in weekly coaching meetings, prospect for clients and open new account relationships. Phase 3 In this final stage FAAs learn to manage and expand client relationships, gather referrals, target specific niche markets, complete the Financial Planning Specialist (FPS) program, and meet frequently with their Manager. Job Responsibilities - Complete proprietary training in finance, wealth planning, investment strategies and product knowledge. - Effectively source business prospects and employ client acquisition techniques. - Consult with clients on wealth management strategies based on their financial and investment goals. - Balance referral activities, customer follow-ups and administrative tasks. - Comply with all regulatory requirements, including licensing and registrations. - Meet pre-determined production goals as outlined in training program. Financial Advisor Associate Job Requirements The best Financial Advisors are high achievers, astute listeners and skilled problem solvers who can offer specialized advice to help clients meet their wealth management needs. - Holds bachelor's degree or equivalent to five years professional experience in business development, management, sales, legal, accounting, education, military, finance or other business-related field. - Exemplary communication, presentation, time-management and organizational skills. - Talented at networking with businesses and personal communities. - Ability to listen to client needs and provide financial solutions. - Authorization to work in the U.S. without restriction. - Successful completion of background check and pre-employment assessments. Hiring Process Our hiring procedure is a multistep process that can take four to six weeks to complete. Successful candidates can expect to complete online assessments, two or three rounds of interviews, and business planning exercises. All offers of employment are contingent on a background check. How To Apply Visit URL blocked - click to apply About Us Morgan Stanley Wealth Management, an industry leader, provides access to a wide range of products and services to individuals, businesses and institutions, including brokerage and investment advisory services, financial and wealth planning, cash management and lending products and services, annuities and insurance, retirement and trust services. It is the policy of the firm to ensure equal employment opportunity without discrimination or harassment on the basis of race, color, religion, creed, age, sex, gender, gender identity or expression, sexual orientation, national origin, citizenship, disability, marital and civil partnership/union status, pregnancy (including unlawful discrimination on the basis of a legally protected pregnancy/maternity leave), protected veteran or military service status, genetic information, or any other characteristic protected by law. Morgan Stanley is an equal opportunity employer committed to diversifying its workforce (M/F/Disability/Vet). Morgan Stanley Wealth Management is a business of Morgan Stanley Smith Barney LLC. Member SIPC. CRC ******* 8/18 Recommended skills Securities (Finance) Finance Scheduling Wealth Management Business Development Accounting
          

Azure Developer

 Cache   
Dear Candidate, Greeting of the day!!! This is Prakhar Shukla from Saibber LLC . We do have Azure Developer in Cary, NC with direct client. Kindly go through the job dissertation given below and reply me your resume at# or call ************ Role: Azure Developer Location: Cary, NC Duration: 6-12 Months Experience 8+ Years is mandatory Job Description - Hands on development experience in Azure - Primary job is to learn current ongoing Project managed by Client - Develop, manage code and keep the environment up and running. - Experience in Azure IaaS and PaaS administration related activities will be good. - Strong understanding of the cloud computing and experience working with Azure/AWS to migrate applications to the cloud in the IaaS, PaaS, FaaS, SaaS etc. environments. - Experience with creating CI/CD pipeline using Azure DevOps. - Experience creating templates to provision cloud resources using ARM templates, Terraform etc. - Expertise in hands on development of complex components and applications. - Expertise in Agile development methodology. - Strong troubleshooting abilities. Thanks & Regards, Prakhar Shukla T: ************ E: ********************** - provided by Dice
          

Ettevõtlusõpe - ilma enam ei saa ehk kadunud sokkide lugu

 Cache   

SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator Erika Veide kirjutab, et kui meil ka õnnestub elus teatud valdkondi vältida, siis majandusest ja ettevõtlusest meil pääsu ei ole. See on keskkond, kuhu iga laps ja noor varem või hiljem mingis rollis satub.

Elame hetkel kõige kiiremini muutuval ajal inimkonna ajaloos. Oli aegu, kui info liikus sama kiiresti kui lendas kirjatuvi või liikus postitõld. Praegu on info liikumise kiirus jõudmas järele mõttekiirusele. Info väga kiire jagamine ja kättesaadavus on osa tänapäeva elust. 
 
Meie lapsed on seega sündinud põnevasse aega. Aega, mis on meile küll uudne, kuid ometi tahame me teha kõik selleks, et järgmine põlvkond selles ajas oma parima suudaks luua. Mis on need tänapäeva oskused, milleta me oma lapsi iseseisvasse ellu saata ei taha, ei tohi? Sellest võib tulla päris pikk nimekiri.
 
Mõtleme hetkeks näiteks konkurentsile. Vikipeedia andmeil on konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kas peame lapsi õpetama hakkama saama nii ühel kui ka teisel pool? Või kujunevad need oskused kogetu põhjal?
 
Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste kujundamine ehk ettevõtlusõpe on üks neist tähtsatest tänapäevastest oskustest, mis tulevad kasuks igal elualal. Kui mõnikümmend aastat tagasi ei osatud koolis selliste oskuste arendamisele veel mõeldagi, siis täna peame suutma need oskused lastele elus edukalt toime tulemiseks kaasa anda. 
 
Mida on võimalik läbi ettevõtlusõppe pakkuda?
 
Eesti koolides on ettevõtlusõppe aluseks haridus- ja ettevõtlusekspertidest koosneva töörühma loodud ettevõtluspädevuse mudel, mida järgides on võimalik arendada ettevõtlikkust süsteemselt.
 
Enesejuhtimine.Mida rohkem on inimese elus erinevaid rolle enese suhestamiseks teiste inimestega, seda edukam ja tervem ta on. Enesejuhtimise oskus ja selle pidev arendamine aitab inimesel saada rohkem ja mõjusamalt iseendaks, leida kooskõla oma rollides ning tõsta oma enesehinnangut. Ettevõtlusõpe keskendub erinevate tegevuste ja ülesannete kaudu peaasjalikult neljale aspektile: metatunnetus, emotsioonidega toimetulek, autonoomne motivatsioon ja arenguuskumus. Me sünnime oma perekonna mustritesse ja loome oma tuleviku tarvis uusi mustreid. Kaheldakse sellise inimese arukuses, kes pidevalt tehes samu tegevusi ja ka astudes samale rehale, loodab saada erinevaid tulemusi. Ometi aeg-ajalt leiame end samas olukorras ja samuti meie kasvavad noored. Inimene vajab oma mustrite keskel elades oskust  ära tunda, kas need tegevused viivad mind soovitud eesmärgini. Et ka lapsed mõistaksid, et enesedistsipliin ei muud, kui üks valik. Valik selle vahel, mida ma tahan praegu ning mida ma tahan üle kõige - kui ma tahan üle kõige saada paremasse vormi, siis ahvatlev kook praegu peaks jääma söömata.
 
Sotsiaalsete olukordade lahendamine. Selle pädevuse juures püütakse arendada õppija algatusvõimet, suhtlemisoskust ja koostööd. Keskmisel inimesel on elus umbes kümme tuhat kontakti.  Pikas plaanis sõltub inimese elukvaliteet sellest, kui pädevalt ja hästi ta nendes suhetes ja kontaktides toime on tulnud. Me kõik naudime last, kes täitsa ise ja omaalgatuslikult koristab ära toa, valmistab perele esimese õhtusöögi, liitub mõne põneva programmiga, töötab vabatahtlikuna või on muul moel tubli. Saame aru, et üles on kasvanud üks tore ja ettevõtlik inimene. 
 
Mõni laps vajab sellel teel rohkem innustamist.Teine leiab igal nurgal kire, mis aitab teda edasi. Me oleme erinevad, kuid oleme kõik nõus, et on ülimalt raske elada, töötada ja suhelda inimesega, kellel puudub igasugune initsiatiiv. Need kogemused on rusuvad ja ka sellise inimesega kokku puutujate arengut pärssivad. Tänapäevased teadmised õppimisest ja arengust toetavad arusaama, et kõik pädevused on arendatavad. Seega ei saa ettevõtlikkusest rääkida kui ainult kaasasündinud omadusest.
 
Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine.See osa keskendub kõige lihtsamalt öeldes mõtlemisoskusele. Erinevate tegevuste käigus aitame arendada loovust, probleemilahendamise oskust, kavandamist ning eetilisust ja jätkusuutlikkust. Viimase alapädevuse juures on oluline õpetada vaagima ja arutlema olukordade üle, samal ajal kasutades erinevaid väärtuspõhimõtteid (isiklikke ning ärilisi, ühiskondlikke, kultuurilisi jne).
 
Äriideede elluviimine, mis koosneb kolmest alapädevusest: keskkonna mõistmine, ärivõimaluste avastamine ja finantskirjaoskus. Üks müstilisemaid asju on sokkide kadumine pärast pesu. Sama müstiline on paljude jaoks iga kuu lõpus küsimus, kuhu kogu raha kadus. Rahatarkuse õppimine ja kujundamine aitab pikas perspektiivis nii palju tarbetut stressi vältida ja annab hulga eeliseid. Loomulikult arendatakse ettevõtlusõppes laiemat teadmist, kuidas majandus toimib ja milline on iga inimese mõju ja roll majandussüsteemis.
 
Kui meil ka õnnestub elus teatud valdkondi vältida, siis majandusest ja ettevõtlusest meil pääsu ei ole. See on keskkond, kuhu iga laps ja noor varem või pisut hiljem mingis rollis satub. Hea on anda talle kaasa parimad teadmised ja võimalused õnnestumiseks. Ma ei näe enam võimalust saata lapsi isaseisvasse ellu ilma ettevõtlikkuse ning ettevõtlusalaste teadmiste ja oskusteta. Aeg, mil elame, on kahjuks liiga kiire ja armutu, et õppida vaid külma vette visatuna oma kogemustest ja vigadest.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Ettevõtlusõppe materjalid on kõigile kasutamiseks
 
SA Innove juhtimisel on Edu ja Tegu raames välja töötatud metoodilised ettevõtlusõppe materjalid nii põhikoolidele, gümnaasiumidele kui kutsekoolidele. Haridustee alguses on rõhk pigem ettevõtlikkusega seonduvate pädevuste arendamisel, hilisemates faasides lisanduvad ettevõtluseks ja tööeluks vajalikud teadmised ning oskused. 
 
Ettevõtluspädevuse lõiming üldhariduse õppeainetes 1.-4. kooliastmes 
Ettevõtlusõpetuse valikaine põhikoolile (3. aste) 
Ettevõtlusõpetuse valikaine gümnaasiumile (4. aste)  
Ettevõtlusõppe baasmoodulid 2.-5. taseme kutseõppele 
Ettevõtlusõppe spetsialiseeritud moodulid 4. ja 5. taseme kutseõppele 
 
Kõigi moodulite ja ainekavade ligipääsud ning muud abistavad materjalid (videod tundides kasutamiseks, ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik, koolide kogemuslood jms) on leitavad ettevõtlusõppe programmi kodulehel https://ettevõtlusõpe.ee/metoodika/.
 
Erika Veide,SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator
 
Lugu ilmus esmakordselt SA Innove blogis 27. veebruaril
 
Foto: Koolielu arhiiv

          

Associate Application Developer

 Cache   
ADP is hiring an Associate Application Developer to contribute as part of a passionate team of engineering technologists building some of our most innovative products leveraging the latest technologies with managed cloud services, serverless architectures (BaaS), ephemeral containers (FaaS), data analytics, AI/ML and more!Does this sound like you?
  • Puzzle solver. Sees obstacles as opportunities. Uses logic and judgment to navigate and unravel challenges.
  • Analytical mastermind. Examines systems and spots trends that others wouldn't find.Self-Starter. High-reaching and unstoppable. A cant-stop-won't-stop attitude and an urge to persevere until you get it right.
  • Trailblazer. Passionate about change and shaping the future.We believe people make great companies, not the other way around. Our people make all the difference in delivering innovative HR technologies and solutions that help employees all over the world do their jobs better. The result? We're building the next generation of ADP technologies. This role will be in our newly launched STUDIO 55 in the heart of beautiful downtown Pasadena. Take a peek into our awesome environment here: https://www.youtube.com/watch?v=5j1SnFm4l6c&sns=fbAs an Associate Application Developer, you'll work closely with product management and other product development teams to develop a strong understanding of the product and business objectives to build next-generation integration technologies for ADP.THINGS YOU'LL DO:
    • Assist with providing technical and software solutions that meet operational and functional requirements
    • Employ development best practices, standards, architecture
    • Contribute to product innovation by leveraging latest software trends
    • Support end-to-end solutions to ensure internal ADP applications are well documented, properly scaled, and tested to effectively serve our customers
    • Troubleshoot issues in collaboration with different teams to determine root cause and recommend resolution?WHAT TO EXPECT FROM US:
      • We will help you build your career and we will support your ambitions.
      • We will help to train you in full stack Java development, including programming skills, learning libraries and frameworks, system architecture and design, writing documentation, communicating with other teams, managing projects and tasks.
      • We will teach you the innovation process that delivers real-world products.
      • We will support your aspirations and career ambitions to help you to grow into a senior backend developer, over time, by giving you the opportunity to acquire the skills, and by providing you with the mentoring, feedback, and training needed to grow into that role with us.EXPERIENCE YOU NEED:
        • Bachelor's Degree in Computer Science with focus in Object Oriented technologies
        • Ability to communicate effectively within an Agile software development team
        • Exposure to software development best practices, security concerns, testing and deployment strategiesHOW YOU'LL STAND OUT:
          • You are passionate, have a collaborative attitude, and a focus on delivering high quality solutions
          • Github account or personal engineering blog
          • Experience developing web applications and web services (RESTful)
          • Exposure to front end technologies such as AngularJS, React, JavaScript, jQuery, HTML5 and CSS
          • Cloud experience such as Amazon AWS, Google Cloud Platform, or Azure
          • Knowledge of API design/consumption
          • Knowledge of J2EE, Spring/Spring Boot and Hibernate or any other ORM tool #LI-AS1 We're designing a better way to work, so you can achieve what you're working for. Consistently named one of the 'Most Admired Companies' by FORTUNE? Magazine, and recognized by DiversityInc? as one of the 'Top 50 Companies for Diversity,' ADP works with more than 740,000 organizations across the globe to help their people work smarter, embrace new challenges, and unleash their talent. "Always Designing for People" means we're creating platforms that will transform how great work gets done, so together we can unlock a world of opportunity. At ADP, we believe that diversity fuels innovation. ADP is committed to equal employment opportunities regardless of race, color, genetic information, creed, religion, sex, sexual orientation, gender identity, lawful alien status, national origin, age, marital status, or protected veteran status. We support an inclusive workplace where associates excel based on personal merit, qualifications, experience, ability, and job performance.
  •           

    Senior Software Engineer

     Cache   
    Hey. - Are you a super talented software engineer who is getting tired of working on the same boring stuff all the time? Maybe you've spent a bunch of time keeping up on the latest tech but don't see many opportunities to use it in your day job? Perhaps you're looking for the opportunity to play a key role in shaping the direction and culture of an exciting new startup, working alongside other talented and driven individuals such as yourself? - If any of that sounds familiar and you're ready to finally do something about it, read on... Who are we? We are Prismatic, a well-capitalized startup in Sioux Falls, SD founded by three individuals with a proven track record of building and scaling exceptional software companies. Our mission is to build an embedded iPaaS (Integration Platform as a Service) that changes the way software vendors provide integrations to their customers. We believe there is a massive untapped potential in providing software integrations to end-users, and that many otherwise useful integrations either never get built or never get completely finished because building software integrations is quite difficult and expensive, for a multitude of reasons. Prismatic aims to solve this. - Our team has deep experience in this area, having previously spent fifteen years together building a software company and scaling it into an industry disruptor and a national leader, which involved selling, building, implementing, and supporting hundreds of unique software integrations. We believe we are well positioned to make a serious dent in the iPaaS market, which is a market that by all estimates is poised for a high degree of growth over the next several years as the proliferation of software continues. - We're looking for experienced, talented individuals to join us as early members of our engineering team and help build and shape the first version of our platform. Who are you? You're a highly talented software engineer with the following attributes: You have several years of experience in a senior development role Your teammates regard you as one of the best on the team and frequently seek you out for advice on technical problems You are extremely proficient with JavaScript or Python, ideally both You're able to design efficient database schemas and SQL queries, ideally in PostgreSQL or similar RDBMS You're comfortable working in any layer of the tech stack, be it front-end, back-end, database, CI/CD tooling, etc. You're a very adept learner and develop proficiency with new tools quickly The thought of joining a small startup and being responsible for helping to shape the company culture and the product while it's still in its early days is exciting to you You live in the Sioux Falls, SD area - And serious bonus points if you have any of the following attributes: You have professional experience with Vue.js, React, or Django You have experience building GraphQL APIs You have experience implementing OAuth in a production application You have experience working with various services offered by AWS, Azure, or GCP, ideally with things like AWS Lambda, RDS, etc. You're passionate about and involved in the Open Source community And now, the good part You'd be joining our team of smart, driven, experienced individuals to build a multi-tenant cloud-hosted iPaaS solution using some of the latest technology while adhering to modern best practices such as: 12-factor application design Dockerized development environment Microservices and FaaS-based architecture Unit and E2E testing, code formatting, and code linting integrated into workflow Continuous integration and deployment (CI/CD) GitHub Flow git workflow - Along with that, we offer: Competitive salary plus stock options Health, dental, and vision insurance Company-paid life and disability insurance 401(k) with company match Unlimited PTO policy The best tools, including MacBook Pro docked to big monitors Free snacks and drinks Weekly company cocktail hour on Friday afternoon How to ApplySend your resume to . Tell us which position you're applying for and include a cover letter explaining why you'd be a good fit. - Keywords: Software engineer, software architect, software developer, software development, computer programmer, computer programming
              

    Cloud Technology Leader

     Cache   
    We believe work is not a place, but rather a thing you do. Our technology revolves around this core philosophy. We are relentlessly committed to helping people work and play from anywhere, on any device. Innovation, creativity and a passion for ever-improving performance drive our company and our people forward. We empower the original mobile device: YOU!
    What we're looking for:


    Citrix is a cloud company that enables mobile workstyles. We create a continuum between work and life by allowing people to work whenever, wherever, and however they choose. Flexibility and collaboration is what we are all about. The perks: We offer competitive compensation and a comprehensive benefits package. You will enjoy our workstyle within an incredible culture. We will give you all the tools you need to succeed so you can grow and develop with us.
    Citrix is rapidly developing and expanding its portfolio of global-scale cloud applications across all product lines, including app/desktop virtualization, networking, and content collaboration. These applications must deliver enterprise-grade availability, performance, security, and compliance while leveraging consumer internet economies of scale in multiple clouds (and in hybrid scenarios that reach behind the enterprise firewall). This requires excellent architecture and DevOps process in software development, operations, and site reliability engineering.
    We need a seasoned engineer with deep understanding and hands-on experience in these areas to deliver corporate-wide technical leadership across our 2,000+ strong engineering organization. The right candidate for this role excels in both outbound leadership (evangelism, leveraged communication, and executive influence) and inbound leadership (innovating, solving hard technical problems hands-on-keyboard, and rapidly learning and evaluating new technologies).

    Responsibilities:
    - Be an Citrix engineering authority on overall cloud architecture, and site reliability engineering.
    - Be the Citrix engineering authority on one or more special topics, such as Kubernetes-based service meshes, wide-column NoSQL, or global traffic management.
    - Work with other senior technical leaders to develop, validate, and communicate the technical vision for our cloud operations (and how we can best deliver value to our customers).
    - Serve as SME and design lead on project teams solving real-world problems in architecture, cloud resiliency and deployment at scale.
    - Advise engineering and corporate leadership on cloud research investment and long-term direction.
    - Ensure Citrix leads the industry in cloud application delivery.

    Desired Skills and Experience:
    - Expertise in multiple cloud application programming languages and platforms
    - Demonstrable knowledge of multiple tier-1 cloud platforms (Azure, AWS, Google Cloud, etc.)
    - Proven record of innovation combined with shipping real products
    - Notable published research and patents in cloud application technology
    - Industry software development experience in SaaS, large-scale web applications, and large-scale enterprise software
    - Ability to design and execute on research agenda.
    - Proven ability to deliver scalable, reliable, secure, and winning multi-tenant, cloud native applications
    - Cost engineering large scale, SaaS applications to meet profit margin and earnings targets
    - Examples of leveraging cloud services for product development
    - Examples of developing micro-service system architectures (moderate to complex)
    - Knowledge of SQL, NoSQL, big data, and object storage technologies (including global data replication)
    - Practical knowledge of key web UI technologies (React, Angular, etc.)
    - Design and implementation of cloud-based systems for global availability including practice in chaos engineering
    - Practical knowledge of APM, monitoring, and logging at scale
    - Experience with cloud-based security principles and crypto technologies including HSMs and key management
    - Experience building SaaS solutions at scale using technologies and concepts such as CDN, messaging, caching, batch, FaaS, DDos, GTM, and search
    - Experience with cloud hosting and provisioning technologies such as Kubernetes, Istio, Terraform, Helm

    Requirements:
    - MS or Ph.D. in Computer Science or related technical field, or equivalent practical experience
    - 7 years of industry experience in cloud at scale #LI-RW1

    What you re looking for:
    Our technology is built on the idea that everyone should be able to work from anywhere, at any time, and on any device. It s a simple philosophy that guides everything we do including how we work. If you re an engineer, we ll give you plenty of ways to test your skills on cutting edge technology. We want employees to do what they do best, every day.

    Be bold. Take risks. Imagine a better way to work. If this sounds like you then we d love to talk.

    Functional Area:Cloud Ops
    About us:

    Citrix is a cloud company that enables mobile workstyles. We create a continuum between work and life by allowing people to work whenever, wherever, and however they choose. Flexibility and collaboration is what we re all about. The Perks: We offer competitive compensation and a comprehensive benefits package. You ll enjoy our workstyle within an incredible culture. We ll give you all the tools you need to succeed so you can grow and develop with us.

    Citrix Systems, Inc. is firmly committed to Equal Employment Opportunity (EEO) and to compliance with all federal, state and local laws that prohibit employment discrimination on the basis of age, race, color, gender, sexual orientation, gender identity, ethnicity, national origin, citizenship, religion, genetic carrier status, disability, pregnancy, childbirth or related medical conditions, marital status, protected veteran status and other protected classifications.

    Citrix uses applicant information consistent with the Citrix Recruitment Policy Notice at https://www.citrix.com/about/legal/privacy/citrix-recruitment-privacy-notice.html

    Citrix welcomes and encourages applications from people with disabilities. Reasonable accommodations are available on request for candidates taking part in all aspects of the selection process. If you are an individual with a disability and require a reasonable accommodation to complete any part of the job application process, please contact us at (877) 924-8749 or email us at ASKHR@citrix.com for assistance.

    If this is an evergreen requisition, by applying you are giving Citrix consent to be considered for future openings of other roles of similar qualifications.
              

    为什么你不必害怕 Kubernetes

     Cache   

    Kubernetes 绝对是满足复杂 web 应用程序需求的最简单、最容易的方法。

    Digital creative of a browser on the internet

    在 90 年代末和 2000 年代初,在大型网站工作很有趣。我的经历让我想起了 American Greetings Interactive,在情人节那天,我们拥有了互联网上排名前 10 位之一的网站(以网络访问量衡量)。我们为 AmericanGreetings.comBlueMountain.com 等公司提供了电子贺卡,并为 MSN 和 AOL 等合作伙伴提供了电子贺卡。该组织的老员工仍然深切地记得与 Hallmark 等其它电子贺卡网站进行大战的史诗般的故事。顺便说一句,我还为 Holly Hobbie、Care Bears 和 Strawberry Shortcake 运营过大型网站。

    我记得那就像是昨天发生的一样,这是我们第一次遇到真正的问题。通常,我们的前门(路由器、防火墙和负载均衡器)有大约 200Mbps 的流量进入。但是,突然之间,Multi Router Traffic Grapher(MRTG)图示突然在几分钟内飙升至 2Gbps。我疯了似地东奔西跑。我了解了我们的整个技术堆栈,从路由器、交换机、防火墙和负载平衡器,到 Linux/Apache web 服务器,到我们的 Python 堆栈(FastCGI 的元版本),以及网络文件系统(NFS)服务器。我知道所有配置文件在哪里,我可以访问所有管理界面,并且我是一位经验丰富的,打过硬仗的系统管理员,具有多年解决复杂问题的经验。

    但是,我无法弄清楚发生了什么……

    当你在一千个 Linux 服务器上疯狂地键入命令时,五分钟的感觉就像是永恒。我知道站点可能会在任何时候崩溃,因为当它被划分成更小的集群时,压垮上千个节点的集群是那么的容易。

    我迅速跑到老板的办公桌前,解释了情况。他几乎没有从电子邮件中抬起头来,这使我感到沮丧。他抬头看了看,笑了笑,说道:“是的,市场营销可能会开展广告活动。有时会发生这种情况。”他告诉我在应用程序中设置一个特殊标志,以减轻 Akamai 的访问量。我跑回我的办公桌,在上千台 web 服务器上设置了标志,几分钟后,站点恢复正常。灾难也就被避免了。

    我可以再分享 50 个类似的故事,但你脑海中可能会有一点好奇:“这种运维方式将走向何方?”

    关键是,我们遇到了业务问题。当技术问题使你无法开展业务时,它们就变成了业务问题。换句话说,如果你的网站无法访问,你就不能处理客户交易。

    那么,所有这些与 Kubernetes 有什么关系?一切!世界已经改变。早在 90 年代末和 00 年代初,只有大型网站才出现大型的、规模级web-scale的问题。现在,有了微服务和数字化转型,每个企业都面临着一个大型的、规模级的问题——可能是多个大型的、规模级的问题。

    你的企业需要能够通过许多不同的人构建的许多不同的、通常是复杂的服务来管理复杂的规模级的网站。你的网站需要动态地处理流量,并且它们必须是安全的。这些属性需要在所有层(从基础结构到应用程序层)上由 API 驱动。

    进入 Kubernetes

    Kubernetes 并不复杂;你的业务问题才复杂。当你想在生产环境中运行应用程序时,要满足性能(伸缩性、性能抖动等)和安全性要求,就需要最低程度的复杂性。诸如高可用性(HA)、容量要求(N+1、N+2、N+100)以及保证最终一致性的数据技术等就会成为必需。这些是每家进行数字化转型的公司的生产要求,而不仅仅是 Google、Facebook 和 Twitter 这样的大型网站。

    在旧时代,我还在 American Greetings 任职时,每次我们加入一个新的服务,它看起来像这样:所有这些都是由网站运营团队来处理的,没有一个是通过订单系统转移给其他团队来处理的。这是在 DevOps 出现之前的 DevOps:

    1. 配置 DNS(通常是内部服务层和面向公众的外部)
    2. 配置负载均衡器(通常是内部服务和面向公众的)
    3. 配置对文件的共享访问(大型 NFS 服务器、群集文件系统等)
    4. 配置集群软件(数据库、服务层等)
    5. 配置 web 服务器群集(可以是 10 或 50 个服务器)

    大多数配置是通过配置管理自动完成的,但是配置仍然很复杂,因为每个系统和服务都有不同的配置文件,而且格式完全不同。我们研究了像 Augeas 这样的工具来简化它,但是我们认为使用转换器来尝试和标准化一堆不同的配置文件是一种反模式。

    如今,借助 Kubernetes,启动一项新服务本质上看起来如下:

    1. 配置 Kubernetes YAML/JSON。
    2. 提交给 Kubernetes API(kubectl create -f service.yaml)。

    Kubernetes 大大简化了服务的启动和管理。服务所有者(无论是系统管理员、开发人员还是架构师)都可以创建 Kubernetes 格式的 YAML/JSON 文件。使用 Kubernetes,每个系统和每个用户都说相同的语言。所有用户都可以在同一 Git 存储库中提交这些文件,从而启用 GitOps。

    而且,可以弃用和删除服务。从历史上看,删除 DNS 条目、负载平衡器条目和 Web 服务器的配置等是非常可怕的,因为你几乎肯定会破坏某些东西。使用 Kubernetes,所有内容都处于命名空间下,因此可以通过单个命令删除整个服务。尽管你仍然需要确保其它应用程序不使用它(微服务和函数即服务 [FaaS] 的缺点),但你可以更加确信:删除服务不会破坏基础架构环境。

    构建、管理和使用 Kubernetes

    太多的人专注于构建和管理 Kubernetes 而不是使用它(详见 Kubernetes 是一辆翻斗车)。

    在单个节点上构建一个简单的 Kubernetes 环境并不比安装 LAMP 堆栈复杂得多,但是我们无休止地争论着构建与购买的问题。不是 Kubernetes 很难;它以高可用性大规模运行应用程序。建立一个复杂的、高可用性的 Kubernetes 集群很困难,因为要建立如此规模的任何集群都是很困难的。它需要规划和大量软件。建造一辆简单的翻斗车并不复杂,但是建造一辆可以运载 10 吨垃圾并能以 200 迈的速度稳定行驶的卡车则很复杂。

    管理 Kubernetes 可能很复杂,因为管理大型的、规模级的集群可能很复杂。有时,管理此基础架构很有意义;而有时不是。由于 Kubernetes 是一个社区驱动的开源项目,它使行业能够以多种不同方式对其进行管理。供应商可以出售托管版本,而用户可以根据需要自行决定对其进行管理。(但是你应该质疑是否确实需要。)

    使用 Kubernetes 是迄今为止运行大规模网站的最简单方法。Kubernetes 正在普及运行一组大型、复杂的 Web 服务的能力——就像当年 Linux 在 Web 1.0 中所做的那样。

    由于时间和金钱是一个零和游戏,因此我建议将重点放在使用 Kubernetes 上。将你的时间和金钱花费在掌握 Kubernetes 原语或处理活跃度和就绪性探针的最佳方法上(表明大型、复杂的服务很难的另一个例子)。不要专注于构建和管理 Kubernetes。(在构建和管理上)许多供应商可以为你提供帮助。

    结论

    我记得对无数的问题进行了故障排除,比如我在这篇文章的开头所描述的问题——当时 Linux 内核中的 NFS、我们自产的 CFEngine、仅在某些 Web 服务器上出现的重定向问题等)。开发人员无法帮助我解决所有这些问题。实际上,除非开发人员具备高级系统管理员的技能,否则他们甚至不可能进入系统并作为第二双眼睛提供帮助。没有带有图形或“可观察性”的控制台——可观察性在我和其他系统管理员的大脑中。如今,有了 Kubernetes、Prometheus、Grafana 等,一切都改变了。

    关键是:

    1. 时代不一样了。现在,所有 Web 应用程序都是大型的分布式系统。就像 AmericanGreetings.com 过去一样复杂,现在每个网站都有扩展性和 HA 的要求。
    2. 运行大型的分布式系统是很困难的。绝对是。这是业务的需求,不是 Kubernetes 的问题。使用更简单的编排系统并不是解决方案。

    Kubernetes 绝对是满足复杂 Web 应用程序需求的最简单,最容易的方法。这是我们生活的时代,而 Kubernetes 擅长于此。你可以讨论是否应该自己构建或管理 Kubernetes。有很多供应商可以帮助你构建和管理它,但是很难否认这是大规模运行复杂 Web 应用程序的最简单方法。


    via: https://opensource.com/article/19/10/kubernetes-complex-business-problem

    作者:Scott McCarty 选题:lujun9972 译者:laingke 校对:wxy

    本文由 LCTT 原创编译,Linux中国 荣誉推出


              

    FÉLÁR Gyönyörű 3 részes Rattan Vizijácint Garnitúra 2+2+1 Bambusz Vizililiom Bútor szék asztal Új - Jelenlegi ára: 145 000 Ft

     Cache   
    AKCIÓS- Féláron Vadonatúj exkluzív  Vizililiom garnitúra 
    -3 részes, 2+2+1 asztal
     
    a képen látható összeállításban,
    Gyönyörű formájú és mintázatú Vizililiom fonat bútor 
    Anyaga valódi rattan és sötét mahagóni fa
    3 részes: 2 db egyforma dupla kanapé (képen az egyik csomagolt) + 1 db kerek mahagóni faasztal
    Kanapé mérete: kb 120 x 60 x 80 cm ( szél, mély, magas)
      Házhoz szállítás is lehetséges, erről vásárlás előtt érdeklődjön.
    A termékek korlátozott számban a meglévő készlet erejéig elérhetők.  
    Tekintse meg a többi kínálatunkat is!
     
    Féláron eladók még Új Rattan bútorok, szoba, -konyha, előszoba, -fürdőszoba kiegészítők,
    Bambusz függönyök, rattan evőeszköztartók, többféle virágtartó, újságtartó, kalaptartó, esernyőtartó, garnitúrák, tükrös komódok, fiókos rattan szekrények , bambusz ládák, szennyestartók, tálak, tálcák, tárolók, szobainas, stb...  
     
    Nagy raktárkészlet
    Személyes átvétel lehetséges 

    FÉLÁR Gyönyörű  3 részes Rattan Vizijácint Garnitúra 2+2+1 Bambusz Vizililiom Bútor szék asztal Új
    Jelenlegi ára: 145 000 Ft
    Az aukció vége: 2019-11-27 17:01
              

    「FAAS市場:世界及び中国市場分析・予測(~2024年)」調査レポートを販売開始、FAAS市場規模、市場動向、企業情報などが掲載。

     Cache   
    2019年11月5日株式会社マーケットリサーチセンター株式会社マーケットリサーチセンター(本社:東京都港区、世界の市場調査資料販売)では、「FAAS市場:世界及び中国市場分析・予測(~2024年)」レポートの販売...
              

    Show HN: Alexellis/mongodb-function connection pooling with OpenFaaS http://bit.ly/2CiSZE5

     Cache   
    Show HN: Alexellis/mongodb-function connection pooling with OpenFaaS http://bit.ly/2oVefgb November 6, 2019 at 06:52PM from Blogger http://bit.ly/2X0zSs9 via SEO Services

    Source


              

    USAC STAT BOOK: AMSOIL NATIONAL SPRINT CARS - 11/6/2019

     Cache   
    #4 Justin Grant, winner of the first two preliminary nights at the 2018 Oval Nationals.

    USAC STAT BOOK: AMSOIL NATIONAL SPRINT CARS - 11/6/2019

    By: Richie Murray – USAC Media

    Perris, California (November 6, 2019)………It’s all on the line now for USAC AMSOIL National Sprint Car competitors at this point.  Only five races remain out west this week at Perris, Calif. and the following weekend in San Tan Valley, Ariz.  For C.J. Leary and Tyler Courtney, in particular, the only stat that matters is who ends up with the most points.  Here are the stats leading into this week’s 24th running of the Budweiser Oval Nationals presented by All Coast Construction at California’s Perris Auto Speedway on Thursday, Friday & Saturday, November 7-8-9.

     

    USAC AMSOIL NATIONAL SPRINT CAR STAT LEADERS:

    Most Wins: (7) Tyler Courtney

    Driver Point Leader: C.J. Leary

    Owner Point Leader: Reinbold/Underwood Motorsports #19AZ

    Leading Rookie Driver: Dustin Clark

    Laps Led: (157) Tyler Courtney

    Top-Fives: (20) Tyler Courtney & C.J. Leary

    Top-Tens: (26) C.J. Leary

    Fast Qualifying Times: (9) C.J. Leary

    Heat Race Wins: (14) Tyler Courtney

    Feature Starts: 7 drivers with 29

    Most Times as Hard Charger (5) Brady Bacon & Tyler Courtney

    ----------------------------------------------------------------------------

    2019 USAC AMSOIL SPRINT CAR NATIONAL CHAMPIONSHIP SCHEDULE & RESULTS:

    Feb 14: Ocala, FL - Bubba Raceway Park

    WINNER: Chris Windom (Goacher Racing #5G)

    Feb 15: Ocala, FL - Bubba Raceway Park

    WINNER: Justin Grant (TOPP Motorsports #4)

    Feb 16: Ocala, FL - Bubba Raceway Park

    WINNER: C.J. Leary (Reinbold/Underwood Motorsports #19)

    Apr 12: Bloomington, IN - Bloomington Speedway

    WINNER: Brady Bacon (Dynamics, Inc. #69)

    May 10: Rossburg, OH - Eldora Speedway

    WINNER: Tyler Courtney (Clauson/Marshall/Newman Racing #7BC)

    May 17: Granite City, IL – Tri-City Speedway

    WINNER: Chris Windom (Goacher Racing #5G)

    May 22: Terre Haute, IN - Terre Haute Action Track

    WINNER: Chase Stockon (32 TBI Racing #32)

    Jun 11: (E) Bechtelsville, PA - Grandview Speedway

    WINNER: Brady Bacon (Dynamics, Inc. #69)

    Jun 12: (E) Swedesboro, NJ – Bridgeport Speedway

    WINNER: Jason McDougal (Daigh/Phillips #71p)

    Jun 15: (E) Port Royal, PA – Port Royal Speedway

    WINNER: Tyler Courtney (Clauson/Marshall/Newman Racing #7BC)

    Jul 5: Knoxville, IA – Knoxville Raceway

    WINNER: Brady Bacon (Dynamics, Inc. #69)

    Jul 6: Knoxville, IA – Knoxville Raceway

    WINNER: Brady Bacon (Dynamics, Inc. #69)

    Jul 17: Rossburg, OH - Eldora Speedway

    WINNER: Tyler Courtney (Clauson/Marshall/Newman Racing #7BC)

    Jul 18: (I) Gas City, IN – Gas City I-69 Speedway

    WINNER: Shane Cottle (Epperson Racing #2E)

    Jul 19: (I) Plymouth, IN – Plymouth Speedway

    WINNER: Tyler Courtney (Clauson/Marshall/Newman Racing #7BC)

    Jul 20: (I) Kokomo, IN - Kokomo Speedway

    WINNER: Chris Windom (Goacher Racing #5G)

    Jul 21: (I) Lawrenceburg, IN - Lawrenceburg Speedway

    WINNER: Justin Grant (TOPP Motorsports #4)

    Jul 24: (I) Terre Haute, IN - Terre Haute Action Track

    WINNER: Tyler Courtney (Clauson/Marshall/Newman Racing #7BC)

    Jul 25: (I) Putnamville, IN - Lincoln Park Speedway

    WINNER: Kyle Cummins (Rock Steady Racing #3R)

    Jul 26: (I) Bloomington, IN - Bloomington Speedway

    WINNER: Kevin Thomas, Jr. (Hayward/Thomas Motorsports #19)

    Jul 27: (I) Haubstadt, IN - Tri-State Speedway

    WINNER: Kyle Cummins (Rock Steady Racing #3R)

    Aug 21: (SE) Kokomo, IN - Kokomo Speedway

    WINNER: Justin Grant (TOPP Motorsports #4)

    Aug 22: Kokomo, IN - Kokomo Speedway

    WINNER: Thomas Meseraull (Tom Eades Racing #47)

    Aug 23: Kokomo, IN - Kokomo Speedway

    WINNER: Logan Seavey (Reinbold/Underwood Motorsports #19s)

    Aug 24: Kokomo, IN - Kokomo Speedway

    WINNER: Tyler Courtney (Clauson/Marshall/Newman Racing #7BC)

    Sep 13: Terre Haute, IN - Terre Haute Action Track

    WINNER: Justin Grant (TOPP Motorsports #4)

    Sep 14: (M) Haubstadt, IN - Tri-State Speedway

    WINNER: Kyle Cummins (Rock Steady Racing #3R)

    Sep 26: Gas City, IN – Gas City I-69 Speedway

    WINNER: Chris Windom (Goacher Racing #5G)

    Sep 28: Rossburg, OH - Eldora Speedway

    WINNER: Tyler Courtney (Clauson/Marshall/Newman Racing #7BC)

    Oct 5: Lawrenceburg, IN - Lawrenceburg Speedway

    WINNER: Kevin Thomas, Jr. (Hayward/Thomas Motorsports #19)

    Nov 7: © Perris, CA - Perris Auto Speedway

    Nov 8: © Perris, CA - Perris Auto Speedway

    Nov 9: © Perris, CA - Perris Auto Speedway

    Nov 15: © San Tan Valley, AZ - Arizona Speedway

    Nov 16: © San Tan Valley, AZ - Arizona Speedway

    ------------------------ KEY DEFINITIONS -------------------------

    Races noted with (M) represent a race co-sanctioned by MSCS.

    Races noted with (SE) represent a non-points-paying "Special Event"

    Races noted with (E) represent Eastern Storm

    Races noted with (I) represent Indiana Sprint Week

    Races noted with © represent a race with the AMSOIL USAC/CRA Sprint Car Series

    ----------------------------------------------------------------------------

    2019 FINAL USAC AMSOIL SPRINT CAR NATIONAL CHAMPIONSHIP DRIVER POINT STANDINGS (TOP-10):

    1.   (2,003) C.J. Leary (Greenfield, IN)

    2.   (1,956) Tyler Courtney (Indianapolis, IN)

    3.   (1,861) Kevin Thomas, Jr. (Cullman, AL)

    4.   (1,850) Justin Grant (Ione, CA)

    5.   (1,843) Chris Windom (Canton, IL)

    6.   (1,837) Brady Bacon (Broken Arrow, OK)

    7.   (1,757) Chase Stockon (Fort Branch, IN)

    8.   (1,483) Jason McDougal (Broken Arrow, OK)

    9.   (1,361) Carson Short (Marion, IL)

    10. (1,193) Isaac Chapple (Willow Branch, IN)

    ----------------------------------------------------------------------------

    2019 USAC AMSOIL SPRINT CAR NATIONAL CHAMPIONSHIP OWNER POINT STANDINGS (TOP-10):

    1.   (2,003) Reinbold/Underwood Motorsports #19AZ

    2.   (1,956) Clauson/Marshall/Newman Racing #7BC

    3.   (1,861) Hayward/Thomas Motorsports #19

    4.   (1,850) TOPP Motorsports #4

    5.   (1,843) Parallax Group/Goacher Racing #5G

    6.   (1,837) Dynamics, Inc. #69

    7.   (1,757) 32 TBI Racing #32

    8.   (1,483) Daigh/Phillips Motorsports #71p

    9.   (1,203) RCM Motorsports #21

    10. (1,193) LNR/Isaac Chapple Racing #52

    ----------------------------------------------------------------------------

    2019 USAC AMSOIL SPRINT CAR NATIONAL CHAMPIONSHIP ROOKIE DRIVER POINT STANDINGS:

    1.   (678) Dustin Clark (Washington, IN)

    2.   (549) Brian VanMeveren (Woodbury, MN)

    3.   (229) Stephen Schnapf (Evansville, IN)

    4.   (215) T.J. Artz (Lincoln, NE)

    5.   (212) Terry Richards (Denton, NE)

    6.   (147) Kent Schmidt (Owensville, IN)

    7.   (133) Dustin Ingle (Lima, OH)

    8.   (109) Zane Hendricks (Stillwater, OK)

    9.   (95) Tom Harris (Banbury, Oxfordshire, UK)

    10. (94) Ty Tilton (Lima, OH)

    ----------------------------------------------------------------------------

    2019 USAC AMSOIL SPRINT CAR NATIONAL CHAMPIONSHIP STATISTICS:

    FEATURE WINS:

    1. (7) Tyler Courtney (May 10 at Eldora Speedway, Jun 15 at Port Royal Speedway, Jul 17 at Eldora Speedway, Jul 19 at Plymouth Speedway, Jul 24 at the Terre Haute Action Track, Aug 24 at Kokomo Speedway & Sep 28 at Eldora Speedway)

    2. (4) Brady Bacon (Apr 12 at Bloomington Speedway, Jun 11 at Grandview Speedway, Jul 5 at Knoxville Raceway & Jul 6 at Knoxville Raceway)

        (4) Chris Windom (Feb 14 at Bubba Raceway Park, May 17 at Tri-City Speedway, Jul 20 at Kokomo Speedway & Sep 26 at Gas City I-69 Speedway)

    4. (3) Kyle Cummins (Jul 25 at Lincoln Park Speedway, Jul 27 at Tri-State Speedway Sep 14 at Tri-State Speedway)

        (3) Justin Grant (Feb 15 at Bubba Raceway Park, Jul 21 at Lawrenceburg Speedway & Sep 13 at the Terre Haute Action Track)

    6. (2) Kevin Thomas, Jr. (Jul 26 at Bloomington Speedway & Oct 5 at Lawrenceburg Speedway)

    7. (1) Shane Cottle (Jul 18 at Gas City I-69 Speedway)

        (1) C.J. Leary (Feb 16 at Bubba Raceway Park)

        (1) Jason McDougal (Jun 12 at Bridgeport Speedway)

        (1) Thomas Meseraull (Aug 22 at Kokomo Speedway)

        (1) Logan Seavey (Aug 23 at Kokomo Speedway)

        (1) Chase Stockon (May 22 at the Terre Haute Action Track)

    ----------------------------------------------------------------------------

    FEATURE LAPS LED:

    1.   (157) Tyler Courtney

    2.   (143) Brady Bacon

    3.   (86) Kevin Thomas, Jr.

    4.   (83) Justin Grant

    5.   (82) Chris Windom

    6.   (78) C.J. Leary

    7.   (65) Kyle Cummins

    8.   (40) Jason McDougal

    9.   (36) Chase Stockon

    10. (30) Logan Seavey

    11. (26) Stephen Schnapf

    12. (22) Thomas Meseraull

    13. (19) Scotty Weir

    14. (11) Robert Ballou

    15. (9) Carson Short

    16. (6) Jarett Andretti

    17. (1) Dustin Clark & Shane Cottle

    ----------------------------------------------------------------------------

    TOP-FIVE FEATURE FINISHES:

    1.   (21) Tyler Courtney & C.J. Leary

    3.   (19) Kevin Thomas, Jr. & Chris Windom

    5.   (18) Justin Grant

    6.   (14) Brady Bacon

    7.   (9) Chase Stockon

    8.   (5) Kyle Cummins

    9.   (4) Jason McDougal

    10. (3) Carson Short

    11. (2) Robert Ballou & Logan Seavey

    13. (1) Chad Boespflug, Isaac Chapple, Shane Cottle, Brandon Mattox, Thomas Meseraull, Kendall Ruble, Stephen Schnapf & Scotty Weir

    ----------------------------------------------------------------------------

    TOP-TEN FEATURE FINISHES:

    1.   (27) C.J. Leary

    2.   (26) Brady Bacon, Chase Stockon & Chris Windom

    5.   (25) Tyler Courtney & Justin Grant

    7.   (23) Kevin Thomas, Jr.

    8.   (18) Jason McDougal

    9.   (14) Carson Short

    10. (13) Kyle Cummins

    11. (7) Robert Ballou

    12. (6) Isaac Chapple

    13. (4) Chad Boespflug

    14. (3) Jarett Andretti, Nick Bilbee, Dave Darland, Josh Hodges, Thomas Meseraull, Scotty Weir & Matt Westfall

    21. (2) Max Adams, Ryan Bernal, Timmy Buckwalter, Shane Cottle, Damion Gardner, Dakota Jackson, Brandon Mattox, Kendall Ruble & Logan Seavey

    30. (1) Brent Beauchamp, Joey Biasi, Mario Clouser, Tom Harris, Zane Hendricks, Dallas Hewitt, Critter Malone, Brody Roa, Stephen Schnapf, Hunter Schuerenberg & Brady Short

    ----------------------------------------------------------------------------

    FAST QUALIFYING TIMES:

    1. (9) C.J. Leary

    2. (7) Tyler Courtney

    3. (4) Justin Grant

    4. (3) Carson Short & Chase Stockon

    6. (1) Brady Bacon, Timmy Buckwalter, Thomas Meseraull, Kevin Thomas, Jr. & Chris Windom

    ----------------------------------------------------------------------------

    HEAT RACE WINS (Presented by Simpson Race Products, Competition Suspension (CSI), AutoMeter & Indy Race Parts):

    1.   (14) Tyler Courtney

    2.   (10) C.J. Leary

    3.   (9) Justin Grant

    4.   (8) Robert Ballou & Kevin Thomas, Jr.

    6.   (7) Brady Bacon

    7.   (6) Carson Short

    8.   (4) Kyle Cummins

    9.   (3) Chad Boespflug, Dustin Clark, Jason McDougal, Thomas Meseraull, Chase Stockon & Scotty Weir

    15. (2) Shane Cottle, Josh Hodges & Chris Windom

    18. (1) Max Adams, Nick Bilbee, Timmy Buckwalter, Isaac Chapple, Anthony D’Alessio, Dave Darland, Damion Gardner, Matt Goodnight, Chayse Hayhurst, A.J. Hopkins, Dakota Jackson, Cole Ketcham, Brody Roa, Stephen Schnapf, Brady Short, Wesley Smith & Matt Westfall

    ----------------------------------------------------------------------------

    QUALIFYING RACE WINS:

    1. (2) Brady Bacon

    2. (1) Tyler Courtney, Justin Grant, Jason McDougal, Hunter Schuerenberg & Chase Stockon

    ----------------------------------------------------------------------------

    SEMI WINS:

    1. (3) Chase Stockon

    2. (2) Tyler Courtney, Jason McDougal, Kevin Thomas, Jr. & Chris Windom

    6. (1) Max Adams, Brady Bacon, Nick Bilbee, Chad Boespflug, Timmy Buckwalter, Mario Clouser, Shane Cottle, Dave Darland, Josh Hodges, A.J. Hopkins, Dakota Jackson, C.J. Leary, Bill Rose, Carson Short & Matt Westfall

    ----------------------------------------------------------------------------

    C-MAIN WINS:

    1. (1) Max Adams, Donny Brackett, Shane Cottle, Trey Gropp, Chris Morgan, Kory Schudy & Corey Smith

    ----------------------------------------------------------------------------

    FEATURE STARTS:

    1.   (29) Brady Bacon, Tyler Courtney, Justin Grant, C.J. Leary, Chase Stockon, Kevin Thomas, Jr. & Chris Windom

    8.   (28) Jason McDougal

    9.   (27) Isaac Chapple

    10. (26) Carson Short

    11. (21) Dave Darland

    12. (19) Josh Hodges

    13. (16) Dustin Clark & Kyle Cummins

    15. (14) Chad Boespflug

    16. (14) Max Adams

    17. (11) Brian VanMeveren, Scotty Weir & Matt Westfall

    20. (10) Robert Ballou, Timmy Buckwalter & Thomas Meseraull

    23. (9) Dakota Jackson & Brandon Mattox

    25. (8) Shane Cottle

    26. (8) Jarett Andretti & Dustin Smith

    28. (6) Joey Biasi, Nick Bilbee, Mario Clouser, Matt Goodnight, Brody Roa & Stephen Schnapf

    34. (5) Kent Schmidt

    35. (4) Cole Ketcham, Carmen Perigo & Corey Smith

    38. (3) Bill Balog, Steven Drevicki, Damion Gardner, A.J. Hopkins, Dustin Ingle, Jordan Kinser, Tye Mihocko, Hunter Schuerenberg, Logan Seavey & Korey Weyant

    48. (2) T.J. Artz, Ryan Bernal, Donny Brackett, Wyatt Burks, Zach Daum, Mitchell Davis, Aric Gentry, Ryan Godown, Tom Harris, Chayse Hayhurst, Zane Hendricks, Dallas Hewitt, Riley Kreisel, Critter Malone, Nate McMillin, Anthony Nicholson, Terry Richards, Kendall Ruble, Brady Short, Landon Simon, Wesley Smith, Steve Thomas & Mitch Wissmiller

    71. (1) Garrett Abrams, Collin Ambrose, Koby Barksdale, Brent Beauchamp, Clinton Boyles, Dominick Buffalino, Harley Burns, Shane Cockrum, Kory Crabtree, Anthony D’Alessio, Tony DiMattia, Don Droud, Jr., Jared Esh, Logan Faucon, Michael Fischesser, Dickie Gaines, Noah Gass, Travis Hery, J.J. Hughes, Steve Irwin, Brian Karraker, Tyler Kendall, Cole Ketcham, Trevor Kobylarz, Kyle Lick, Paul May, Justin Owen, Craig Pellegrini, Jr., Eric Perrott, Chris Phillips Kyle Robbins, Jadon Rogers, Bill Rose, Kory Schudy, Justin Standridge, John Stehman, Joe Stornetta, Kody Swanson, Ty Tilton, Lee Underwood & Cody White

    ----------------------------------------------------------------------------

    SALDANA RACING PRODUCTS CLEAN SWEEP:

    7/24: Terre Haute Action Track – Tyler Courtney

    9/28: Eldora Speedway – Tyler Courtney

    ----------------------------------------------------------------------------

    KSE RACING PRODUCTS “HARD CHARGER” OF THE RACE:

    2/14: Bubba Raceway Park – Chad Boespflug (22nd to 12th)

    2/15: Bubba Raceway Park – Tyler Courtney (22nd to 3rd)

    2/16: Bubba Raceway Park – Tyler Courtney (9th to 3rd)

    4/12: Bubba Raceway Park – Tyler Courtney (9th to 4th)                           

    5/10: Eldora Speedway – Isaac Chapple (18th to 10th)

    5/17: Tri-City Speedway – Isaac Chapple (15th to 5th)

    5/22: Terre Haute Action Track – Isaac Chapple (16th to 10th)

    6/11: Grandview Speedway – Ryan Godown (18th to 11th)

    6/12: Bridgeport Speedway – Brady Bacon (12th to 7th)

    6/15: Port Royal Speedway – Brady Bacon (17th to 7th)

    7/5: Knoxville Raceway – Jason McDougal (20th to 8th)

    7/6: Knoxville Raceway – Korey Weyant (23rd to 12th)

    7/17: Eldora Speedway – Tom Harris (18th to 7th)

    7/18: Gas City I-69 Speedway – Shane Cottle (18th to 1st)

    7/19: Plymouth Speedway – Matt Westfall (19th to 11th)

    7/20: Kokomo Speedway – Justin Grant (18th to 8th)

    7/21: Lawrenceburg Speedway – Dave Darland (22nd to 11th)

    7/24: Terre Haute Action Track – Brady Bacon (14th to 4th)

    7/25: Lincoln Park Speedway – Shane Cottle (22nd to 9th)

    7/26: Bloomington Speedway – Tyler Courtney (22nd to 9th)

    7/27: Tri-State Speedway – Brady Bacon (15th to 5th)

    8/22: Kokomo Speedway – Chris Windom (16th to 7th)

    8/23: Kokomo Speedway – Brady Bacon (22nd to 10th)

    8/24: Kokomo Speedway – Chris Windom (18th to 8th)

    9/13: Terre Haute Action Track – Tyler Courtney (9th to 3rd)

    9/14: Tri-State Speedway – Brady Bacon (19th to 8th)

    9/26: Gas City I-69 Speedway – Jason McDougal (17th to 8th)

    9/28: Eldora Speedway – Matt Westfall (16th to 7th)

    10/5: Lawrenceburg Speedway – Jarett Andretti (13th to 8th)

    ----------------------------------------------------------------------------

    WILWOOD BRAKES 13TH PLACE FINISHER:

    2/14: Bubba Raceway Park – Dakota Jackson

    2/15: Bubba Raceway Park – Robert Ballou

    2/16: Bubba Raceway Park – Chad Boespflug

    4/12: Bloomington Speedway – Dakota Jackson

    5/10: Eldora Speedway – Matt Westfall

    5/17: Tri-City Speedway – Mitchell Davis

    5/22: Terre Haute Action Track – Brandon Mattox

    6/11: Grandview Speedway – Steven Drevicki

    6/12: Bridgeport Speedway – Chad Boespflug

    6/15: Port Royal Speedway – Dustin Clark

    7/5: Knoxville Raceway – Don Droud, Jr.

    7/6: Knoxville Raceway – Wyatt Burks

    7/17: Eldora Speedway – Carson Short

    7/18: Gas City I-69 Speedway – Max Adams

    7/19: Plymouth Speedway – Max Adams

    7/20: Kokomo Speedway – Shane Cottle

    7/21: Lawrenceburg Speedway – Dickie Gaines

    7/24: Terre Haute Action Track – Dustin Smith

    7/25: Lincoln Park Speedway – Jason McDougal

    7/26: Bloomington Speedway – Josh Hodges

    7/27: Tri-State Speedway – Critter Malone

    8/22: Kokomo Speedway – Dave Darland

    8/23: Kokomo Speedway – Scotty Weir

    8/24: Kokomo Speedway – Josh Hodges

    9/13: Terre Haute Action Track – Dustin Smith

    9/14: Tri-State Speedway – Carson Short

    9/26: Gas City I-69 Speedway – Tye Mihocko

    9/28: Eldora Speedway – Scotty Weir

    10/5: Lawrenceburg Speedway – Mario Clouser

    ----------------------------------------------------------------------------

    ROGER & BARB TAPY 13TH FASTEST QUALIFIER:

    2/14: Bubba Raceway Park – Travis Hery

    2/15: Bubba Raceway Park – Dakota Jackson

    2/16: Bubba Raceway Park – Joey Biasi

    4/12: Bubba Raceway Park – Robert Ballou

    5/10: Eldora Speedway – Chad Boespflug

    5/17: Tri-City Speedway – Jason McDougal

    5/22: Terre Haute Action Track – Brandon Mattox

    6/11: Grandview Speedway – Dave Darland

    6/12: Bridgeport Speedway – Joey Biasi

    6/15: Port Royal Speedway – Chad Boespflug

    7/5: Knoxville Raceway – Matt Westfall

    7/6: Knoxville Raceway – C.J. Leary

    7/17: Eldora Speedway – Isaac Chapple

    7/18: Gas City I-69 Speedway – Kyle Cummins

    7/19: Plymouth Speedway – Dakota Jackson

    7/20: Kokomo Speedway – Kyle Cummins

    7/21: Lawrenceburg Speedway – Josh Hodges

    7/24: Terre Haute Action Track – Dakota Jackson

    7/25: Lincoln Park Speedway – Thomas Meseraull

    7/26: Bloomington Speedway – Brandon Mattox

    7/27: Tri-State Speedway – Tony DiMattia

    8/22: Kokomo Speedway – Kevin Thomas, Jr.

    8/23: Kokomo Speedway – Hunter Schuerenberg

    9/13: Terre Haute Action Track – Dustin Smith

    9/14: Tri-State Speedway – Chris Windom

    9/26: Gas City I-69 Speedway – Harley Burns

    9/28: Eldora Speedway – Isaac Chapple

    10/5: Lawrenceburg Speedway – Kyle Cummins

    ----------------------------------------------------------------------------

    SALDANA RACING PRODUCTS FIRST NON-TRANSFER:

    2/14: Bubba Raceway Park – Matt Westfall

    2/15: Bubba Raceway Park – Travis Hery

    2/16: Bubba Raceway Park – Ty Tilton

    4/12: Bubba Raceway Park – Michael Koontz

    5/10: Eldora Speedway – Dallas Hewitt

    5/17: Tri-City Speedway – James Lyerla

    6/11: Grandview Speedway – Brian VanMeveren

    7/5: Knoxville Raceway – Steve Irwin

    7/6: Knoxville Raceway – Glen Saville

    7/17: Eldora Speedway – Gage Etgen

    7/18: Gas City I-69 Speedway – Brody Roa

    7/19: Plymouth Speedway – Dave Darland

    7/20: Kokomo Speedway – Max Adams

    7/21: Lawrenceburg Speedway – Tom Harris

    7/24: Terre Haute Action Track – Dakota Jackson

    7/25: Lincoln Park Speedway – Isaac Chapple

    7/26: Bloomington Speedway – Lee Underwood

    7/27: Tri-State Speedway – Kevin Thomas, Jr.

    8/22: Kokomo Speedway – Brandon Mattox

    8/23: Kokomo Speedway – Jarett Andretti

    8/24: Kokomo Speedway – Matt Goodnight

    9/13: Terre Haute Action Track – Eric Perrott

    9/14: Tri-State Speedway – Stephen Schnapf

    9/26: Gas City I-69 Speedway – Dustin Smith

    9/28: Eldora Speedway – Matt Goodnight

    10/5: Lawrenceburg Speedway – Steve Thomas

    ----------------------------------------------------------------------------

    ALL-TIME USAC NATIONAL SPRINT CAR STATS:

     

    ALL-TIME USAC NATIONAL SPRINT CAR DRIVER FEATURE WINS:

    1. [62 wins] Dave Darland

    2. [52 wins] Tom Bigelow

    3. [47 wins] Tracy Hines

    4. [46 wins] Jack Hewitt

    5. [45 wins] Larry Dickson

    6. [42 wins] Pancho Carter

    7. [41 wins] Bryan Clauson

    8. [40 wins] Gary Bettenhausen

    9. [37 wins] Sheldon Kinser

    10. [35 wins] Jon Stanbrough & Rich Vogler

    12. [32 wins] Rollie Beale

    13. [29 wins] Robert Ballou

    14. [28 wins] Levi Jones & J.J. Yeley

    16. [27 wins] Brady Bacon & Kevin Thomas, Jr.

    18. [26 wins] Tony Elliott & Dave Steele

    20. [25 wins] Steve Butler, Jay Drake & Chris Windom

    23. [24 wins] Tyler Courtney

    24. [23 wins] A.J. Foyt & Roger McCluskey

    26. [22 wins] Rick Hood, Bubby Jones & Sam Sessions

    29. [21 wins] Greg Weld

    30. [17 wins] Jerry Coons, Jr., Parnelli Jones & Bud Kaeding

    33. [16 wins] Damion Gardner & Justin Grant

    35. [15 wins] Bobby East, Cory Kruseman, Jud Larson & Brian Tyler

    39. [14 wins] Billy Cassella, Jim Hurtubise, Lee Kunzman & Bruce Walkup

    43. [13 wins] Don Branson & Steve Chassey

    45. [12 wins] Eric Gordon & Chase Stockon

    47. [11 wins] Daron Clayton & Greg Leffler

    49. [10 wins] Thomas Meseraull & Tony Stewart

    51. [9 wins] Mario Andretti, Hunter Schuerenberg & Robbie Stanley

    54. [8 wins] Mike Bliss, Chet Fillip, C.J. Leary, Johnny Rutherford & Joe Saldana

    59. [7 wins] Kevin Doty, Darren Hagen, Kenny Irwin, Jr., Doug Kalitta, Jim Keeker, Bobby Santos, Brady Short, Kevin Thomas, Bobby Unser & Josh Wise

    69. [6 wins] Chad Boespflug, Kevin Briscoe, Kyle Cummins, Jac Haudenschild, Jason McCord, Jan Opperman, Tom Sneva, George Snider & Dick Tobias

    78. [5 wins] Larry Cannon, Dana Carter, Derek Davidson, Gene Lee Gibson, Jeff Gordon, Chuck Gurney, Shane Hmiel, Kevin Huntley, Frankie Kerr, Kelly Kinser, Eddie Leavitt, Jim Mahoney, Andy Michner, Johnny Parsons, Bill Puterbaugh & Cole Whitt

    94. [4 wins] Rob Chaney, Shane Cottle, Cary Faas, Jesse Hockett, Steve Kinser, Michael Lewis, Don Nordhorn, Lee Osborne, Red Riegel, Ken Schrader, Al Smith & Danny Smith

    104. [3 wins] Chuck Amati, Sonny Ates, Jeff Bloom, Mark Cassella, Jerry Daniels, Bob East, Bob Frey, Dickie Gaines, Wayne Hammond, Tray House, Kenny Jacobs, Tony Jones, Kyle Larson, Ralph Liguori, Charlie Masters, Mike Mosley, Larry Rice, Ron Shuman, Mitch Smith & Doug Wolfgang

    126. [2 wins] Chad Boat, Marvin Carman, Ed Carpenter, Brad Doty, Nic Faas, Cy Fairchild, Brad Fox, Arnie Knepper, Danny Lasoski, Mack McClellan, Jason McDougal, James McElreath, Lealand McSpadden, Danny Milburn, Mat Neely, Ryan Newman, Jerry Poland, Casey Riggs, Bill Rose, Mickey Shaw, Terry Shepherd, Dean Shirley, Brad Sweet, Kevin Swindell, Sammy Swindell, Mike Spencer, Bud Tingelstad, Billy Vukovich, Mike Ward & Carl Williams

    156. [1 win] Donnie Adams, A.J. Anderson, Brad Armstrong, Tony Armstrong, Tommy Astone, Dick Atkins, Brent Beauchamp, Jeff Bland, Jr., Stan Bowman, Alan Brown, Karl Busson, Johnny Capels, David Cardey, Bob Cicconi, Henry Clarke, Troy Cline, Duke Cook, Mel Cornett, Allen Crowe, Billy Engelhart, Cotton Farmer, Aaron Farney, Gary Fedewa, Blake Fitzpatrick, Joe Gaerte, Russ Gamester, Rickie Gaunt, Elmer George, Brian Gerster, Todd Gibson, Ron Gregory, Richard Griffin, Garrett Hansen, Jerry Hansen, Jim Hemmings, Josh Hodges, Bob Hogle, Jackie Howerton, Chuck Hulse, Logan Jarrett, Marc Jessup, Gordon Johncock, Chet Johnson, Page Jones, Bob Kinser, Mike Kirby, Fred Linder, Steve Long, Hank Lower, Brett Mann, Bobby Marshman, Larry Martin, Mike Martin, Brad Marvel, Justin Marvel, Rusty McClure, Bob McCoy, Jim McElreath, Bobby Olivero, Gary Patterson, Billy Pauch, Dave Peperak, Jiggs Peters, Aaron Pierce, Paul Pitzer, Terry Pletch, Billy Puterbaugh, Jr., Bud Randall, Byron Reed, Boston Reid, Rodney Ritter, Jr., Brody Roa, David Roahrig, Logan Seavey, Carson Short, Billy Shuman, Jimmy Sills, Smokey Snellbaker, Wib Spalding, Greg Staab, Randy Standridge, Ron Standridge, Ricky Stenhouse, Jr., Kody Swanson, Tanner Swanson, Mike Sweeney, Jeff Swindell, Clark Templeman, Tyler Thomas, Bill Tyler, Rick Ungar, Lennie Waldo, Tyler Walker, Scotty Weir, Kenny Weld, Bob Wente, Matt Westfall, Johnny White, Rip Williams, Jacob Wilson & Eddie Wirth

    ----------------------------------------------------------------------------

    ALL-TIME USAC NATIONAL SPRINT CAR FAST QUALIFYING TIMES

    1. (65) Tom Bigelow

    2. (60) Dave Darland & Tracy Hines

    4. (39) Levi Jones

    5. (37) Larry Dickson

    6. (36) Bryan Clauson

    7. (35) Rich Vogler

    8. (33) Brady Bacon

    9. (31) Sheldon Kinser

    10. (30) Pancho Carter

    11. (28) Kevin Thomas, Jr.

    12. (27) Dave Steele & Chase Stockon

    14. (26) Jay Drake

    15. (24) Gary Bettenhausen, Justin Grant & J.J. Yeley

    18. (23) Jon Stanbrough

    19. (22) Steve Butler

    20. (21) C.J. Leary

    21. (20) Jerry Coons, Jr., Tony Elliott & Roger McCluskey

    24. (19) Greg Weld

    25. (17) Don Branson & A.J. Foyt

    27. (16) Rollie Beale, Jack Hewitt & Doug Kalitta

    30. (15) Kenny Irwin, Jr., Sam Sessions & Brian Tyler

    33. (14) Billy Cassella & Parnelli Jones

    35. (13) Bobby East & Bruce Walkup

    37. (12) Steve Chassey, Damion Gardner, Rick Hood, Bill Puterbaugh & Joe Saldana

    42. (11) Tyler Courtney & George Snider

    44. (10) Sonny Ates

    45. (9) Jim Hurtubise, Jud Larson, Eddie Leavitt, Johnny Rutherford, Chris Windom & Josh Wise

    51. (8) Robert Ballou, Bubby Jones, Kelly Kinser & Thomas Meseraull

    55. (7) Marvin Carman, Mark Cassella, Cary Faas, Bud Kaeding, Jim Keeker, Cory Kruseman, Larry Rice, Hunter Schuerenberg, Carson Short, Mike Spencer, Bud Tingelstad & Bobby Unser

    67. (6) Mike Bliss, Daron Clayton, Shane Cottle, Derek Davidson, Eric Gordon, Richard Griffin, Jac Haudenschild, Tray House, James McElreath, Johnny Parsons, Ken Schrader

    78. (5) Chad Boespflug, Cy Fairchild, Blake Fitzpatrick, Bob Frey, Andy Michner, Jan Opperman, Boston Reid, Tom Sneva, Robbie Stanley, Brad Sweet & Kevin Thomas

    89. (4) Jeff Bloom, Kevin Briscoe, Kyle Cummins, Billy Engelhart, Chet Fillip, Darren Hagen, Chuck Hulse, Kenny Jacobs, Lee Kunzman, Jim McElreath, Don Nordhorn, Dave Peperak, Billy Puterbaugh, Jr., Joey Saldana, Terry Shepherd, Ron Shuman, Mitch Smith & Bob Wente

    107. (3) Tommy Astone, Dave Blaney, Karl Busson, Kevin Doty, Brian Gerster, Todd Gibson, Jeff Gordon, Gary Gray, John Heydenreich, Gordon Johncock, Greg Leffler, Ralph Liguori, Steve Long, Larry Martin, Justin Marvel, Jason McCord, Larry Moore, Mat Neely, Ryan Newman, Lee Osborne, Brandon Petty, Jerry Poland, Bob Pratt, Brady Short, Danny Smith, Tony Stewart, Dean Thompson, Dick Tobias, Scotty Weir, Cole Whitt and John Wolfe

    139. (2) Jarett Andretti, Mario Andretti, Keith Bloom, Chuck Booth, Don Brown, Duke Cook, Allen Crowe, Nic Faas, Larry Gates, Gene Lee Gibson, Coleman Gulick, Dave Hanna, Darl Harrison, Shane Hmiel, Josh Hodges, Marc Jessup, Brad Marvel, Max McGhee, Kevin Miller, Dustin Morgan, Brad Noffsinger, Gary Patterson, Byron Reed, Jerry Richert, Dave Roahrig, Jimmy Sills, Al Smith, Ricky Stenhouse, Jr., Greg Stephens, Stevie Sussex, Kody Swanson, Tyler Thomas, Jerry Weeks, Johnny White, Carl Williams & Jacob Wilson

    184. (1) Pat Abold, Donnie Adams, Bobby Adamson, Mark Alderson, Chuck Amati, Dick Atkins, Terry Babb, Brent Beauchamp, Ryan Bernal, Lee Brewer, Jr., Timmy Buckwalter, Dale Burton, Gary Cameron, Larry Cannon, Billy Cantrell, Dana Carter, Rob Chaney, Bob Cicconi, Leon Clum, Peter Cozzolino, Don Davis, Doc Dawson, Brad Doty, Cotton Farmer, Dave Feese, Braylon Fitzpatrick, Brad Fox, Jared Fox, Joe Gaerte, Harry Garrett, Rickie Gaunt, Elmer George, Bobby Grim, Chuck Gurney, Norm Hall, Jerry Hansen, Brian Hayden, Jonathan Hendrick, Hank Henry, Tyler Hewitt, Ted Hines, Jesse Hockett, Bob Hogle, Danny Holtsclaw, Kevin Huntley, Gary Irvin, Mike Johnson, Dee Jones, Page Jones, Todd Kane, Ray Kenens, Joey Kerr, Rich Leavell, Jason Leffler, Michael Lewis, John Logan, Ed Lynch, Jr., Critter Malone, Louie Mann, Mike Mann, Charlie Masters, Rusty McClure, Wes McIntyre, Blake Miller, Jerry Miller, Jr., Ron Milton, Hal Minyard, Matt Mitchell, Warren Mockler, Mike Mosley, Mike Murgoitio, Paul Pitzer, Gary Ponzini, Ande Possman, Roger Rager, Davey Ray, Jerry Richert, Jr., Red Riegel, Travis Rilat, Manny Rockhold, Bill Rose, Joe Roush, Jerry Russell, Bobby Santos, Don Schilling, John Sernett, Neil Shepherd, Jeremy Sherman, Dean Shirley, Eric Shively, Randy Smith, Wib Spalding, Ned Spath, Greg Staab, Steve Stapp, Richard Summers, Jake Swanson, Jeff Swindell, Kevin Swindell, Sammy Swindell, Tom Tepe, Leon Thickstun, Richard Vander Weerd, Jonathan Vennard, Billy Vukovich, Billy Vukovich III, Lennie Waldo, Gus Wasson, Shawn Westerfeld, Tony Weyant, Austin Williams, Rip Williams, Eddie Wirth & Mitch Wissmiller

    ----------------------------------------------------------------------------

    ALL-TIME USAC SPRINT CAR DRIVER CHAMPIONS:

    1956: Pat O'Connor (Midwest) & Tommy Hinnershitz (Eastern), 1957: Elmer George (Midwest) & Bill Randall (Eastern), 1958: Eddie Sachs (Midwest) & Johnny Thomson (Eastern), 1959: Don Branson (Midwest) & Tommy Hinnershitz (Eastern), 1960: Parnelli Jones (Midwest) & A.J. Foyt (Eastern), 1961: Parnelli Jones, 1962: Parnelli Jones, 1963: Roger McCluskey, 1964: Don Branson, 1965: Johnny Rutherford, 1966: Roger McCluskey, 1967: Greg Weld, 1968: Larry Dickson, 1969: Gary Bettenhausen, 1970: Larry Dickson, 1971: Gary Bettenhausen, 1972: Sam Sessions, 1973: Rollie Beale, 1974: Pancho Carter, 1975: Larry Dickson, 1976: Pancho Carter, 1977: Sheldon Kinser, 1978: Tom Bigelow, 1979: Greg Leffler, 1980: Rich Vogler, 1981: Sheldon Kinser, 1982: Sheldon Kinser, 1983: Ken Schrader, 1984: Rick Hood, 1985: Rick Hood, 1986: Steve Butler, 1987: Steve Butler, 1988: Steve Butler, 1989: Rich Vogler, 1990: Steve Butler, 1991: Robbie Stanley, 1992: Robbie Stanley, 1993: Robbie Stanley, 1994: Doug Kalitta, 1995: Tony Stewart, 1996: Brian Tyler, 1997: Brian Tyler, 1998: Tony Elliott, 1999: Dave Darland, 2000: Tony Elliott, 2001: J.J. Yeley, 2002: Tracy Hines, 2003: J.J. Yeley, 2004: Jay Drake, 2005: Levi Jones, 2006: Josh Wise, 2007: Levi Jones, 2008: Jerry Coons, Jr., 2009: Levi Jones, 2010: Levi Jones (Dirt) & Shane Hmiel (Pavement), 2011: Levi Jones (Dirt) & Bobby Santos (Pavement), 2012: Bryan Clauson, 2013: Bryan Clauson, 2014: Brady Bacon, 2015: Robert Ballou, 2016: Brady Bacon, 2017: Chris Windom, 2018: Tyler Courtney

    ----------------------------------------------------------------------------

    ALL-TIME USAC SPRINT CAR OWNER CHAMPIONS:

    1961: Sterling Plumbing & Heating, 1962: Bruce Homeyer, 1963: Bruce Homeyer, 1964: Jud Phillips, 1965: Jack Colvin, 1966: Anderson Products, 1967: Rufus Gray, 1968: Ray Smith, 1969: Willie Davis, 1970: Kenny Lay, 1971: Willie Davis, 1972: Mauri Amerling, 1973: R-B Racing Associates, 1974: Conger & Stapp Racing, 1975: Ernie Ensign, 1976: Steve Stapp Racing, 1977: Sherman Armstrong, 1978: Sherman Armstrong, 1979: Lloyd Weaver, 1980: Gohr Distributing Co., 1981: Ben Leyba, 1982: Ben Leyba, 1983: Damon Fortune, 1984: Damon Fortune, 1985: Damon Fortune, 1986: Phil Poor, 1987: Jeff Stoops, 1988: Jeff Stoops, 1989: Dynamics, Inc., 1990: Johnny Vance Racing Team, Inc., 1991: Ron Stanley, 1992: Dynamics, Inc., 1993: Dynamics, Inc., 1994: Utopia Services, Inc., 1995: Niebel Engines, Inc., 1996: Dynamics, Inc., 1997: Dynamics, Inc., 1998: Vance/Walker Racing, 1999: Dynamics, Inc., 2000: Walker/Lamers Racing, 2001: Walker/Gratton Racing, 2002: Dynamics, Inc., 2003: Tony Stewart Racing, 2004: Dynamics, Inc., 2005: 2B Racing, 2006: Tony Stewart Racing, 2007: Tony Stewart Racing, 2008: Dynamics, Inc., 2009: Tony Stewart Racing, 2010: Tony Stewart Racing, 2011: Tony Stewart Racing, 2012: CTR/BCI/Curb-Agajanian, 2013: Tony Stewart Racing/Curb-Agajanian, 2014: Dynamics, Inc., 2015: Robert Ballou, 2016: Dynamics, Inc., 2017: Baldwin Brothers Racing, 2018: Clauson Marshall Newman Racing

    ----------------------------------------------------------------------------

    ALL-TIME USAC SPRINT CAR ROOKIES OF THE YEAR

    1971: Darl Harrison, 1972: Billy Cassella, 1973: Rich Leavell, 1974: Lee Osborne, 1975: Marvin Carman, 1976: Roger Rager, 1977: Eddie Leavitt, 1978: Tim Richmond, 1979: Jerry Carman, 1980: Frank Riddle, 1981: Steve Long & Johnny Coogan, 1982: Danny Milburn, 1983: Dean Shirley, 1984: Jerry Russell, 1985: Terry Shepherd, 1986: Kenny Jacobs, 1987: Rick Ungar, 1988: Dean Jacobs, 1989: Eric Gordon, 1990: Rick Howerton, 1991: Tony Stewart, 1992: Gary Cameron II, 1993: Kenny Irwin, Jr., 1994: Bobby Smith, 1995: Mark Cassella, 1996: Gus Wasson, 1997: J.J. Yeley, 1998: Tracy Hines, 1999: Ryan Newman, 2000: Bud Kaeding, 2001: Ed Carpenter, 2002: Boston Reid, 2003: Michael Lewis & Mat Neely, 2004: Josh Ford & Josh Wise, 2005: Darren Hagen, 2006: Scotty Weir, 2007: Ricky Stenhouse, Jr., 2008: Chad Boat, 2009: Henry Clarke, 2010: Justin Grant, 2011: Coleman Gulick, 2012: C.J. Leary, 2013: Tyler Courtney, 2014: Jarett Andretti, 2015: Aaron Farney, 2016: Isaac Chapple, 2017: Stevie Sussex, 2018: Timmy Buckwalter & Logan Seavey

     


              

    Building a Native Add-On for Node

     Cache   

    #313 — November 7, 2019

    Read on the Web

    Node Weekly

    Building a Native Add-On for Node in 2019 — A look at some of the reasons to build a native add-on for Node, and how Sqreen went about making it a reality for a feature of their service.

    Vladimir de Turckheim

    npm Inc.'s Community, Docs, and npm 7 Update — A lengthy blog post that includes a variety of updates from npm Inc. Key points:

    • There are some updates on what’s coming in npm v7.
    • They now have a public ‘project board’ so we can see their progress on a real-time basis.
    • They’re ‘cleaning up’ their current repos to make future contributions easier.
    • The official npm.community site is no longer to be used for issues, bug reports, and feature requests, with those things moving back to GitHub.
    • The CLI docs are getting a new look.

    The npm Blog

    Production-Grade Redis — Better monitoring, seamless scaling, durable and portable Redis hosting supporting all the latest features.

    RedisGreen sponsor

    You Can't Submit an Electron 6 (or 7) App to the Apple Store? — Electron is a popular cross-platform app development toolkit maintained by GitHub. The bad news? It uses Chromium which uses several ‘private’ Apple APIs and Apple aren’t keen on accepting apps that use them for a variety of reasons.

    David Costa

    Node v13.1.0 (Current) Released — Not a significant release, but there’s a new --trace-uncaught flag to print stack traces at the time an uncaught exception is thrown (rather than later), plus a few minor tweaks.

    Node.js Foundation

    💻 Jobs

    Node.js Developer at X-Team (Remote) — Work with the world's leading brands, from anywhere. Travel the world while being part of the most energizing community of developers.

    X-Team

    Find a Job Through Vettery — Vettery specializes in tech roles and is completely free for job seekers. Create a profile to get started.

    Vettery

    📚 Articles and Tutorials

    How to Build Data-Driven GitHub Badges with Node and OpenFaaS Cloud — Learn how you can write your own data-driven GitHub badges for your projects and codebases on GitHub.

    Alex Ellis

    ▶  Building Distributed Systems with Node.js — Through a live coding demo, you’ll learn how to take a single-server app and scale it infinitely.

    James Simpson

    Performance Tips for Electron Developers — If you’re using Electron to build apps, the Electron team have collected together some performance tips and strategies in their documentation.

    Electron Team

    Top CI Pipeline Best Practices - A Developer's Guide — At the center of a good CI/CD setup is a well-designed pipeline. Check out this best practices guide for developers. 👍

    Datree.io sponsor

    How to Build a Node Web App to Manage Azure Cosmos DB SQL API Data — How to use Microsoft Azure Cosmos DB to store and access data from an Express-based app hosted using the Web Apps feature of Microsoft’s Azure App Service.

    Microsoft Azure

    How to Build Your First Discord Bot with Node.js — Michiel Mulders shows you how to install and set up a new Discord bot, which is made easier thanks to the API offered by the Discord.js package.

    Michiel Mulders

    The Basics of Unit Testing Node Apps using Mocha, Chai, and Sinon — How to use Mocha for testing, Chai for assertions and Sinon for mocks, spies, and stubs.

    Godwin Ekuma

    🛠 Code and Tools

    Simplur: Simple, Versatile String Pluralization — Uses ES6 template tags so you can provide quantities and singular/pluralized versions of words and terms yourself.

    Robert Kieffer

    Sharp: High Performance Image Processing from Node — Boasts that it’s ‘the fastest module to resize JPEG, PNG, WebP and TIFF images’. Uses libvips behind the scenes.

    Lovell Fuller

    Speed Up Frontend Development with FaunaDB's Auth and Native GraphQL

    FaunaDB sponsor

    Limitrr: Rate Limiting and Response Delaying using Redis — Includes middleware functions for Express.

    Edward Jibson

    Mark Text: A Cross-Platform Markdown Editor App — Built with Electron and Vue.

    Jocs

    Nest 6.9: A Mature Framework for Building Scalable Server-Side Apps On Top of TypeScript

    Kamil Myśliwiec


              

    4.500mm

     Cache   
    Nodeems ech mech déi lescht Méint mat kuerzer Brennwäit befaasst hat, hunn ech mer kierzlech eng nei „Spillsaach“ mat grousser Brennwäit gegönnt, e Maksutov Cassegrain Spigelteleskop mat 127mm Duerchméisser an […]


    Next Page: 10000

    © Googlier LLC, 2019