Next Page: 10000

          

Hond is goed tegen eenzaamheid

 Cache   
Hond is goed tegen eenzaamheid Andre Heuzer wo, 11/06/2019 - 14:11

Bleek uit recent onderzoek nog dat mensen met een hond langer leven, vooral na een hartaanval, uit net weer wat nieuwer Australisch onderzoek blijkt nu dat het hebben van een hond je eenzaamheid vermindert. Ook werden mensen die een hond aanschaften minder snel geplaagd door negatieve gevoelens.

De PAWS-studie is een door Australië gecontroleerd langetermijnonderzoek naar hondenbezit en geestelijk welzijn in de gemeenschap, dat recent is gepubliceerd in BMC Public Health. Gedurende acht maanden werden 71 mensen in sydney gevolgd voor dit onderzoek. In die periode werd gekeken naar het mentale welzijn van de proefpersonen, waarbij vooral het welzijn van de hondenbezitters werd afgezet tegenover mensen die van plan waren een hond te verwerven (maar dat afhielden tijdens de studieperiode van acht maanden) en diegenen die niet van plan waren een hond te nemen.

De onderzoekers van het Charles Perkins Center van de Universiteit en RSPCA NSW ontdekten dat nieuwe hondenbezitters binnen drie maanden na de komst van de hond zelf minder eenzaamheid meldden, een  effect dat aan minimaal tot het einde van het onderzoek bleef.

Ze vonden ook bewijs dat nieuwe hondeneigenaren minder negatieve stemmingen, zoals boos of bang zijn. Maar ze zagen geen invloed op psychische nood, waaronder de symptomen die verband houden met depressie en angst.

"Uit eerder onderzoek is gebleken dat interacties van mens op hond voordelen kunnen hebben in situaties zoals verpleeghuizen die therapiehonden gebruiken, maar er is heel weinig onderzoek naar de impact voor dagelijkse hondeneigenaren die thuis communiceren met hun hond," zei Powell, een van de onderzoekers. “Hoewel we niet precies kunnen vaststellen hoe hondenbezit de stemming en eenzaamheid bij onze deelnemers positief heeft beïnvloed, hebben veel mensen in het onderzoek gemeld dat ze anderen in hun buurt hebben leren kennen vanwege hun nieuwe hond. We weten ook dat kortetermijninteracties met honden het humeur verbeteren, dus het kan zijn dat het regelmatig optreden van deze interacties door het hondenbezit tot verbeteringen op de lange termijn heeft geleid."

Volgens hoofdauteur Professor Emmanuel Stamatakis is het zo dat in de drukke wereld van vandaag veel mensen het gevoel van gemeenschap verloren hebben en het sociale isolement toeneemt. "Als honden mensen kunnen helpen meer buiten te komen en andere mensen te ontmoeten, is dit een win-win. Dit is vooral belangrijk op oudere leeftijd, wanneer er een verhoogd risico is op isolatie en eenzaamheid. Het is een belangrijke risicofactor voor hart- en vaatziekten, het is een belangrijke risicofactor voor kanker en het is een belangrijke risicofactor voor depressie. ”

De onderzoekers erkennen dat verdere grootschalige onderzoeken met meer mensen nodig zijn om de complexiteit van de relatie tussen hondenbezit en menselijke geestelijke gezondheid te onderzoeken.  "Dit is een nieuw en opkomend onderzoeksgebied, vooral omdat de relatie van iedereen met hun hond zo anders is, het vinden van een manier om dat te beoordelen en daarmee rekening te houden is de helft van de uitdaging."



          

Kalkules - Een zeer veelzijdig rekenwonder

 Cache   

Het is alweer ruim 7 jaar geleden dat we op deze plaats aandacht besteedden aan allround rekenmeester Kalkules. Sindsdien heeft de ontwikkeling van dit programma niet stilgestaan. Net als de rekenmachine van Windows is Kalkules een wetenschappelijke rekenmachine met de daarbij behorende functies. Kalkules kan echter meer, zoals rekenen met breuken en complexe getallen en modulorekenen. Ook is er een uitgebreide collectie conversieformules beschikbaar, kunt u 2d-grafieken maken (meerdere tegelijk), rekenen met polynomen en functies differentiëren. Kortom: een buitengewoon veelzijdig baasje.

Download Kalkules


          

L'aéronautique... pourquoi pas moi ?

 Cache   
L'aéronautique... pourquoi pas moi ?
L'aéronautique ... pourquoi pas moi ?
admin_drupal_vaclav mer 16/10/2019 - 08:06

AvionLe samedi 12 octobre l'Aéro Club de Bordeaux a organisé sur l’aérodrome de Bordeaux Léognan Saucats une journée découverte à laquelle 10 élèves du lycée Václav Havel ont participé à un concours permettant de gagner un vol de découverte.

Cette journée fait partie du dispositif "L'aéronautique ... pourquoi pas moi ?"

Le Bordeaux Yvrac Aéro Club, l'Aéro Club de Bordeaux, le Dassault Aéro Club Aquitaine, L'Aéro Club de Marcillac-Estuaire et l'Aéro-Club de Bergerac, le Rectorat de l’académie de Bordeaux, le CIRFA de Bordeaux (Armée de l’Air, Armée de Terre, Marine Nationale) et le comité départemental aéronautique de la Gironde, en partenariat avec l'association "Aéronautique en Milieu Scolaire en Aquitaine" (AMSA), l’Association Aéronautique et Astronautique de France (3AF) – le groupe régional Aquitaine -, Bordeaux Aquitaine Aéronautique et Spatial (BAAS), le comité régional aéronautique de Nouvelle-Aquitaine, l’Association Aéronautique d’Aquitaine -Planeurs Bordeaux Montesquieu -, organisent avec le soutien du Conseil Départemental de Gironde quatre journées de découverte des métiers, formations et activités de l’aéronautique comportant un jeu-concours avec pour récompense des vols de découverte (« baptêmes de l’air ») offerts par l'Armée de l'Air et par le comité départemental aéronautique de la Gironde.

Jeu concours

Après un parcours pédagogique de 40 minutes sur les différents stands (présentant les formations professionnelles, les métiers de l’aéronautique, les formations et carrières dans l’aéronautique accessibles dans l’armée de l’Air, l’armée de Terre et la Marine Nationale, les aéro-clubs, le brevet d’initiation aéronautique), les élèves devaient remplir un questionnaire à choix multiples.

Le lycée Václav Havel

A l’issue de la correction de ce questionnaire, 7 de nos élèves ont pu effectuer un baptême de l’air lors d’un vol de 20 minutes.

 

élève_1

     

eleve_2

 

Tous sont descendus de l’avion avec un grand sourire.


          

Verscherpte grenscontroles in Duitsland nadat uitgezette bendebaas doodleuk terugkeerde

 Cache   
De Duitse politie controleert vanaf vandaag strenger bij de grensovergangen met de buurlanden. Dit gebeurt op last van de federale minister van Binnenlandse Zaken Horst Seehofer (CDU). Hij is flink in zijn hemd gezet door de leider van een Duits-Libanese bende uit Bremen, die nauwe banden heeft met de georganiseerde criminaliteit. Ibrahim Mirri (46) werd afgelopen zomer gedeporteerd, maar dook onlangs weer op óndanks een inreis- en verblijfsverbod en vroeg meteen asiel aan.
          

Een vijfde van de werknemers is extreem vermoeid: dit doe je eraan

 Cache   
De Nederlandse werknemer is moe, blijkt uit onderzoek. Een vijfde is extreem vermoeid en bijna de helft komt elke dag uitgeblust thuis. In totaal kampt dus bijna 70 procent van de ondervraagden met een gebrek aan energie. Dat zijn de zorgwekkende uitkomsten van de Nationale Werkdruk en Zacht Werken Monitor. Het verbaast schrijver en businesscoach […]
          

Rechter over Kerkraadse pandjesbaas Joep J.: ‘Aan de ene kant een toffe peer, anderzijds een engerd’

 Cache   

„Wat een theater”, verzuchtte Joep J. (68) uit Kerkrade woensdag bij de rechtbank in Roermond. Het einde van de omvangrijke strafzaak tegen hem en negen medeverdachten lijkt in zicht. „Het mag na dik tien jaar wel eens afgelopen zijn.”


          

Verscherpte grenscontroles in Duitsland nadat uitgezette bendebaas doodleuk terugkeerde

 Cache   

De Duitse politie controleert vanaf woensdag strenger bij de grensovergangen met de buurlanden. Dit gebeurt op last van de federale minister van Binnenlandse Zaken Horst Seehofer (CDU).


          

Dierenvoedselbank nu ook voor arme baasjes in de Noordoostpolder

 Cache   
Goed nieuws voor baasjes van huisdieren in de Noordoostpolder die het niet zo breed hebben: momenteel wordt er een dierenvoedselbank opgestart in het gebied. De eerste uitgifte met voedsel of goederen is volgende maand al. ,,Het is heel belangrijk dat dit wordt gedaan’’, aldus initiatiefnemer Chelsey van Minderhout uit Tollebeek.
          

Nieuwe informatie over Dragon Age 4 op 4 december?

 Cache   
Is 4 december de dag waarop BioWare meer onthult over Dragon Age? Dat zou nog eens een Sinterklaascadeau zijn… Meer nieuws in deze N8W8: Blizzard-baas legt straf Hearthstone-casters uit, Hideo Kojima wil in de toekomst ook films maken en Luigi’s Mansion 3 tweede best verkopende Switch-game van 2019.
          

Esimene ja uutlaadi era- ja riigisektori koostööst sündinud kratijupp jõudis koodivaramusse

 Cache   
Eesti digiriigi koodivaramusse lisandus esimene tehisintellektil põhineva rakenduse ehk krati baaskomponent, mida saavad tekstianalüüsiks tasuta taaskasutada ja vastavalt oma vajadustele edasi arendada kõik avaliku ja ka erasektori huvilised. Selleks loodud n-ö liivakasti koostöömudel annab edaspidi erasektorile võimalusi riigiga koos uudseid digilahendusi arendada ja turule tuua ka laiemalt kui krattide alal. Eesti riikliku tehisintellekti kasutuselevõtu tegevuskava ehk kratikava üheks põhisuunaks on riigi poolt katsetada, tellida ja teha kättesaadavaks tehisintellekti tüüprakenduste baaskomponente, mille abil kiireneks krattide kasutuselevõtt. „Eesti digiriigi üks alustalasid on olnud platvormidele ehk ühislahendustele toetumine kohtades, kus sama ratast pole mõtet uuesti leiutada – nii sündis näiteks X-tee või digitaalne identiteet, mis tegid e-teenuste arendamise kõigile kordades kiiremaks ja lihtsamaks,“ ütles side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut. „Nüüd tahame sama platvormipõhist lähenemist ja kiirendust tuua tehisintellekti alale ja on hea meel, et esimene samm selles suunas on tehtud,“ lisas Sikkut. Esimene koodivaramusse lisandunud krattide baaskomponent on Texta OÜ loodud tekstianalüütika töövahend, mida tänaseks on juba mitmed asutused kasutanud oma tööprotsesside tõhustamiseks ja rutiinsete tegevuste automatiseerimiseks. Näiteks Haridus- ja Teadusministeerium viib Texta tööriista abil läbi dokumendihalduse auditit, mille eesmärk on tuvastada dokumendid, mis on lubamatult avalikustatud (nt asutusesisesed dokumendid, isikuandmed jm). Justiitsministeerium koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega eemaldasid Textaga ligi 80 000 kustunud karistusega kohtulahendist isikuandmed ja avalikustasid need seejärel uuesti kohtute infosüsteemis. Texta Toolkit kasvas välja rakendusuuringutest STACCis ning selle arendust on toetatud ka Eesti Keeletehnoloogia programmist. „Kratijupid töötavad põhimõttel, et võtad digiriigi koodivaramust baaslahenduse ja treenid seda oma andmete peal uuesti või ehitad edasi ning saadki kiiremini kasutatava krati tööle,“ ütles Sikkut. „Meie siht on, et 2020. aasta lõpuks oleks vähemalt 7 sellist baaskomponenti saadaval, kasutamiseks kõigile – sh erasektoris ehk platvormidena kogu e-Eestile.“ Antud lahenduse väljatöötamiseks loodi ühtlasi MKM-i vedamisel uus koostöövorm ehk tehnoloogilise liivakasti raamistik ettevõtete ja riigisektori IT-arenduse alaseks koostööks. „Kogu innovatsioon digiriigis ei pea käima ainult hangete kaudu ja sõltuma riigi kui tellija tarkusest,“ ütles asekantsler. „Liivakasti raamistikuga avame võimaluse arenduskoostööks, mille raames ettevõte, ülikool või ka üksikarendaja saab luua seni loodud digiriiki täiendava või suisa uue lahenduse koos riigipoolse kliendiga ning riik saab vastu loodud lahenduse laiemalt tasuta kasutamiseks. Eesti kui arenenud digiriigi referentsi najal saab lahenduse looja seejärel minna seda edasi müüma laias maailmas,“ lisas Sikkut. 2019. aaasta kevadel RIA ja MKM-i vedamisel käivitatud digiriigi koodivaramu põhineb avatud tehnoloogiatel ja koodivaramus talletatav kood on kõigile avalik, kui turvakaalutlustel pole põhjust vastupidiseks. Koodivaramu eesmärk on hoogustada lahenduste taaskasutust riigis ja laiemalt, kaasata IT-spetsialistide kogukonda lahenduste edasiarendusse ning avada ettevõtetele ja teistele uksi riigiga avatud innovatsiooni vormis koostöö tegemiseks. Koodivaramu on kättesaadav veebilehelt koodivaramu.eesti.ee, Texta lahendus siit. Kui Sinu ettevõte soovib riigiga mõne kratijupi lahenduse vallas koostööd teha, siis võta ühendust digiriigiandmete ala juhi Ott Velsbergiga, ott.velsberg@mkm.ee.
EST

          

Aas: Eesti pingutab kliimaeesmärkide nimel

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles reedel Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) Eestile koostatud energeetikaülevaate konverentsil, et Eesti ambitsioonid kliimaeesmärkide saavutamisel on märkimisväärsed. „Oleme hoidnud selget joont süsinikuheite vähendamiseks, mille tõestuseks on 2020. aasta Euroopa Liidu eesmärkide varajane saavutamine ja ületamine,“ ütles minister. „Oleme ka 2030. aasta eesmärkides üks ambitsioonikamaid riike, tahame vähendada süsiniku heitmeid 70 protsenti 1990. aastaga võrreldes.“ Aas rõhutas, et Eestil pole mingit põhjust oma ambitsiooni häbeneda, samasuguse eesmärgi on endale seadnud ka üheks rohelisemaks riigiks peetav Taani. „Oleme tõsiselt panustanud taastuvenergia arendamisse ja oleme oma taastuvenergia eesmärgi ja selle osakaalu suurendamisega Euroopas nelja kõige ambitsioonikama riigi hulgas,“ lausus ta. Ministri sõnul sai ta IEA peadirektori Dr Fatih Birolilt kinnituse, et Eesti liigub energeetikas õiges suunas. „Üks pool on see, et Eesti panustab järjest enam taastuvenergeetikasse, aga teine, mitte vähem oluline tegevus, on liikuda põlevkivielektrilt edasi kõrgema lisandväärtusega põlevkiviõli tootmise poole,“ lasus Aas. „Naftatoodete kasutamine maailmas püsib ja isegi kasvab veel ligikaudu paarkümmend aastat ja rafineeritud põlevkiviõlil on koht turul olemas.“ Aas rääkis, et Eesti on üks väheseid riike, kes kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks on eeltööna juba läbi viinud analüüsi, mille põhjal sai valitsus teha kaalutletud otsuse. „Valitsuse püüe on tagada, et üleminek keskkonnasõbralikule energiamajandusele toimuks järk-järgult, pöörates tähelepanu muutustega kaasnevate negatiivsete sotsiaalsete mõjude leevendamisele,“ lisas Aas. IEA (International Energy Agency) on OECD asutatud iseseisev agentuur, mis on kütuseturgude analüüsi ja erakorralise kütusevaru valdkonna reguleerimise eestvedaja maailmas. IEA liige saab olla ainult OECD liikmesriik. Agentuuri liikmete vahel toimib tugev solidaarsus- ja koordinatsioonimehhanism naftakütuste varustuse kriisiolukordades. IEA pakub analüütilist teadmist, ligipääsu statistikakogumikele ning rahvusvahelist võrdlusandmebaasi lisaks vedelkütusele ka muudes energeetika valdkondades, eelkõige gaasisektoris, aga järjest enam ka kliimapoliitikas, taastuvenergeetikas, energiatehnoloogiate vallas ning elektrimajanduses. IEA teade: https://www.iea.org/newsroom/news/2019/october/new-iea-policy-review-offers-recommendations-for-estonias-energy-transition.html
EST

          

Riik alustab digiriigi arengu visiooni loomist järgmiseks kümnendiks

 Cache   
Täna toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud e-Eesti tulevikukonverents „Digital Agenda for Estonia 2021+“, mis vaatab tulevikku ja küsib, millist e-Eestit me tahame ehitada. Side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut rõhutas konverentsi avades, et oleme viimase 20 aastaga saavutanud palju ja nüüd on aeg selle baasi pealt edasi minna. „Me oleme ehitanud uusi teenuseid, parandanud küberturbe-alast võimekust, side vallas on valmimas baasvõrgu ehitus ja kiirem internet jõuab reaalselt ka kodudeni. E-Eesti maine on maailmas tuntum kui kunagi varem ja see avab uksi Eesti ettevõtetele,“ tõi Sikkut näiteid. „Tänase eesmärk on arutleda ja mõelda, kuhu edasi ja millised võiksid olla e-Eesti järgmised suured algatused.“ Konverents on avalöögiks uue infoühiskonna arengukava loomisel, mille sihiks on 2020. aasta lõpuks leppida kokku Eesti infoühiskonna strateegilises arenguplaanis aastateks 2021+. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab tulevikku ja küsib, kuhu liigub maailm, kuidas e-Eesti on meid teeninud ja millele edaspidi keskenduda, et tehnoloogia arengust ühiskonnana jätkuvalt kasu lõigata.  „Tänase eesmärk ei ole kindlasti visioon valmis saada, vaid pigem alustada aruteluga ja panna mõtted liikuma – milliseks tahame e-Eesti nt 10 aasta perspektiivis ehitada. Visioon pole vaid ühele arengukavale, digi on kõikjal ja seega on visioon ühiseks katuseks ka teistele poliitikavaldkondadele, nii kliimamuutustega kohanemiseks, tootlikkuse tõstmiseks kui parema hariduse saavutamiseks,“ lisas Sikkut.  Konverentsil astuvad üles nii eesti kui välismaised eksperdid, sh Hans-Christian Boos, Rudy de Waele, Dmitri Rozgonjuk, Pawel Swieboda, Linnar Viik, Rainer Kattel jm. Pärastlõunal toimuvad töötoad, millele on valitud kolm fookusvaldkonda, et katta infoühiskonna eri tahke: tuleviku e-riik ja teenused, digitaalne majandus ja ettevõtlus, digilahendused üksikisiku ja ühiskonna teenistuses. Vaata konverentsi OTSEÜLEKANNET: https://dafe2021.ee/live/ Konverentsi korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
EST

          

E-residentsuse häkaton toob kokku üle 100 spetsialisti kogu maailmast

 Cache   
E-Residentsuse pressiteade 13.-15. septembrini toimub Vormsi saarel järjekorras teine e-residentsuse programmi Digital Nation Hackathon. Üritus toob Eestisse erinevate riikide ja valdkondade eksperdid, kes töötavad meeskonniti välja erinevaid tooteid ja teenuseid, mis aitavad arendada ja mitmekesistada e-residentsuse programmi.Huvi häkatonil osalemise vastu ületas ootused mitmekordselt. Sooviavaldusi esitati 63-st erinevast riigist kokku üle 300. Enim kandideerijaid oli lisaks Eestile veel Suurbritanniast, Ameerika Ühendriikidest, Türgist ja Indiast. E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri (pilt manuses) sõnul on sedavõrd suur huvi ürituse vastu hea üllatus. “Olime osalushuviks valmis, kuid enam kui 300 taotlust vaid paari nädala jooksul ületas ootusi. See kinnitab, et e-residentsus on rahvusvaheliselt üks tugevamaid riiklike brände,” ütles ta. Vatterile teeb heameelt, et taotlusi laekus väga erineva taustaga ekspertidelt. “Ootuspäraselt soovivad häkatonist osa võtta IT- ja äriarenduse taustaga spetsialistid, kuid huviliste ring on palju laiem. Näiteks soovib osaleda ka hambaarst. Osalejate seas on esindatud väga lai teadmiste ja oskuste baas - alustades andmeteadlastest ja programmeerijatest lõpetades disaineritega,“ märkis ta. Vatter lisas, et taotluse esitajatest umbes 40% moodustasid e-residendid ja 60% teised e-residentsusest huvitatud. Digital Nation Hackathon Vormsil toetab programmi uut strateegilist suunda, mis püstitati 2018. aasta lõpus koostöös erinevate valdkondade ekspertidega e-residentsus 2.0 valge raamatu kujul. Vastavad ettepanekud programmi uuele tasemele viimiseks kinnitati Eesti Vabariigi valitsuse poolt 8. augustil 2019. Eesmärk on  toetada e-residentidest isikute hulga suurendamise asemel hoopis keskmise e-residendi poolt loodud Eesti ettevõtte väärtuse kasvu, muutes programmi tulusamaks nii Eesti inimestele kui e-residentidele. “Saabuval üritusel otsimegi uusi praktilisi võimalusi uute toodete ja teenuste loomiseks Eesti e-residentidele,” sõnas Vatter. Häkatonil juhendab meeskondi kümme laia teadmiste- ja kogemusepagasiga mentorit, kes nõustavad osalevaid meeskondi 48 tunni jooksul. Enam kui 300 taotluse esitajast valiti välja umbes 100 spetsialisti 20 erinevast riigist, kes said häkatonil osalemise kutse. Üks tänavusele häkatonile kutse saanutest on innovatsiooni nõustaja ja ettevõtte Rubiks Digital partner Erik Ehasoo. Tema sõnul on Vormsil toimuv häkaton hea võimalus kohtuda nii vanade tuttavate kui e-residentsuse programmi uute fännidega, et üheskoos analüüsida e-residentsust läbi tulevikutehnoloogiate ning anda oma panus innovaatiliste lahenduste loomiseks. “Usun, et eelseisev häkaton on e-residentsuse programmile väga väärtuslik. See võimaldab programmi meeskonnal vahetult kohtuda erinevate oluliste osapoolte ja e-residentidega, et koos uusi ideid ellu viia. Olen uhke, et saan anda panuse programmi, milles näen kogu Eestile suurt potentsiaali,” ütles Ehasoo. E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 59 000 e-residendi Eestisse loonud üle 7200 ettevõtte, milles töötab enam, kui 1300 inimest. Eelmise aasta e-residentide ettevõtete maksutulu oli 8,73 miljonit eurot. Kogu tegutsemisaja jooksul on e-residentsuse programm toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 25 miljonit eurot. Loe lähemalt: http://garage48.org/events/digital-nation-hackathon
EST

          

Konkurentsivõimelise logistika- ja transiidisektori võtmeks on suhtlus

 Cache   
Täna toimunud transiidikomisjonis tutvus majandus- ja taristuminister Taavi Aas logistika- ja transiidisektori ettevõtjatega ning sai ülevaate sektori hetkeseisust ja arenguvõimalustest. Ettevõtjad pidasid oluliseks transiidiahela terviklikkust ning rõhutasid, et üksi on keeruline miskit ära teha. „Riigi ja sektori omavaheline suhtlus on kindlasti üks baastegevusi, mis aitab kaasa konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna loomisele. Lisaks omavahelisele suhtlusele tuleb silmas pidada ka jätkuvalt välispartnereid, sest läbi nende on võimalik muuta Eestit atraktiivsemaks koostööpartneriks transiidis,“ ütles minister Aas. Tallinna Sadama juht Valdo Kalm näeb, et hiljuti toimunud visiidid nii riigi kui ka erasektori poolt on toonud juba positiivseid nihkeid, eriti ida suunas. „Üksi sadamana on keeruline midagi ära teha, kuid näen, et edu aluseks on esmalt pakkuda väga head teenust ning konkurentsivõimelist hinda kogu sektoris. Ühtlasi kui valmib Rail Balticu Muuga terminal muutub see tõenäoliselt Skandinaavia teenindamise keskuseks,“ lisas Kalm. Lisaks sektori hetkeseisule arutati transiidikomisjonis edasisi samme veeteede tasude osas, mille arutelud jätkuvad sügisel. „Sel teemal oleme pikalt konsulteerinud logistika- ja transiidisektoriga ning teeme seda ka edaspidi, kuna peame jõudma lahenduseni, mis mõjutaks sektori konkurentsivõimet positiivselt ilma, et tekiks suur auk riigieelarvesse. Selle tarbeks tuleks võimalusel arutada veel erinevate lahenduste üle, kuna konkurentsivõime tõstmine sõltub peale veeteede tasude ka mahtudest, suhetest ja muudest faktoritest,“ märkis Aas. Ühtlasi arutleti transiidikomisjonis kaubaveo väljakutsetest Eesti raudteedel ja Rail Balticu Muuga multimodaalse terminali kavandamisest ning edasistest sammudest.
EST

          

Tartu Ülikool hakkab koostöös MKM-iga koolitama andmeteaduse spetsialiste

 Cache   
Tartu Ülikool (TÜ) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) allkirjastasid lepingu andmeteaduse spetsialistide magistriõppe läbiviimiseks. Aastaks 2023 koolitatakse välja vähemalt 50 magistri tasemel andmeteaduste spetsialisti. „Viimase kümnendi jooksul on kasvanud nii erasektori kui ka riigi poolt kogutavate andmete maht. Tänu kaasaegse tehnika arengule ei ole enam probleemiks andmete kogumine ning nende talletamine, vaid väljakutseks on muutunud hoopis see, mida nende andmetega teha ning kuidas muuta need ettevõttele või asutusele kasulikuks,“ rääkis Eesti e-riigi andmejuht Ott Velsberg. „Andmete efektiivne ja eetiline kasutamine ning tõlgendamine on kujunenud väljakutseks nii ettevõtluses, poliitikas, teaduses kui ka ühiskonnas laiemalt,“ lisas Velsberg. Kuna andmeid kogutakse ja analüüsitakse väga erinevates valdkondades, võib Velsbergi hinnangul juba praegu kõrge nõudlus kvalifitseeritud andmeteadlaste järele kasvada veelgi. „Andmeteadlaseid väärtustatakse kõrgelt eelkõige nende oskuse tõttu lahendada kompleksseid probleeme. Kuivõrd ettevõtted ja asutused mõistavad, et neil endil puuduvad oskused andmeid koguda, tõlgendada ja töödelda, siis on hakanud nad otsima spetsialiste, kes neid selles aitaks,“ lõpetas ta. Harvard Business Review nimetas hiljuti andmeteadlase 21. sajandi üheks atraktiivseimaks ametiks. TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo sõnul ei ole siiani Eesti kõrgkoolides olnud terviklikku õppekava, mis annaks teadmisi andmekaeve, andmete visualiseerimise, masinõppe ja eri rakendusvaldkondades kohta korraga. Lepingu raames koolitab Tartu Ülikool aastaks 2023 välja vähemalt 50 andmeteaduse spetsialisti, kes saavad spetsialiseeruda kas äri-, loodus-, sotsiaal- või humanitaarsuunale. “Andmeteaduse magistriõppekava on esimene uus õppekava, mis avatakse Tartu Ülikooli praegu ehitatavas Delta keskuses,” lisas Vilo. Andmeteadus on tihedalt seotud ka tehisintellekti ja masinõppega, sest enamus andmetest tehtavaid automatiseeritud otsuseid tehakse andmete baasil treenitud mudelitega. “Andmeteadus ise on veidi laiem, käsitledes kogu protsessi alustades andmete tekkest, puhastamisest ja ühendamisest kuni statistilise analüüsi, visualiseerimise ning masinõppe ja tehisintellekti meetodite rakendamiseni,” sõnas Vilo. Esimene vastuvõtt toimub 2020. aastal. Kandideerida võivad erinevate õppekavade tudengid, kel on oma õpingute jooksul ette näidata matemaatika, matemaatilise statistika või informaatika õppeaineid või oskusi 60 EAP mahus. Kuigi peamiseks sihtrühmaks on erinevate IT õppekavade lõpetajad, siis selles mahus eeldusaineid on võimalik omandada põhimõtteliselt kõikidel, näiteks sobiva kõrvaleriala või vabaainete valikuga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib Euroopa Sotsiaalfondi 2014-2020 perioodil ellu programmi „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“, mille üheks eesmärgiks on kõrgemate IKT oskustega spetsialistide koolitamine.
EST

          

Riik avalikustas plaani Eesti krattide jaoks

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei eestvedamisel valmis krattide ehk tehisintellekti kasutuselevõtu edendamise analüüs ja tegevuskava, mida esitleti täna Tallinna Tehnikaülikoolis ja millega pakuti välja, kuidas krattidega Eestis edasi toimetada. Krattide projekti elluviimiseks kutsusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei eelmisel aastal kokku riigiasutuste, ülikoolide ja erasektori esindajate ekspertrühma, kelle ülesanne oli töötada välja konkreetsed ettepanekud, kuidas saada tehisintellektist ehk krattidest Eestile enim kasu ja milliste meetmetega nende kasutuselevõttu käivitada. Sealjuures viidi läbi ka analüüs ja pakuti välja ettepanekud Eesti õigusruumi arendamiseks, et tagada krattide kasutamisega seotud õigusselgus ja vajalik ohutus. “Kratid ehk tehisintellekt pole täna enam tulevikuvisioon - nad on kasutuses nii meie telefonis, interneti- kui ka teistes teenustes meie ümber. Seega on ülim aeg koostada kava, kuidas neist Eestis kasu saada, sest tegu on potentsiaalselt väga ulatusliku kasuga tehnoloogiaga,” märkis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IKT-asekantsler ja ekspertrühma eestvedaja Siim Sikkut. Tema sõnul on Eesti väljakutseks tulla toime üha vähemate tööealiste inimestega ja tegutseda samal ajal aina tootlikumalt, mida kratid olulisel määral võimaldavadki. “Krattide projekti raames saime kinnituse, et neil on potentsiaali nii meie majanduse tootlikkuse kasvatamiseks kui ka riigiteenuste viimiseks uuele tasemele. Seega tasub asuda teele ning tugevdada baasvõimekust, et suudaksime kratte Eestis piisavalt kasutusele võtta ja edasi arendada,” selgitas Sikkut. Konkreetsete ülesannetega õpivõimelised rakendused ehk kratid põhinevad tarkvaralisel algoritmil ja täidavad traditsiooniliselt inimese poolt tehtavaid aeganõudvaid ja rutiinseid toiminguid, nagu näiteks andmete optimeerimine, tuvastamine, prognoosimine või soovituste tegemine. Nii kohtab Eestis eri valdkondade kratte alates teenindussektori suhtlusrobotitest ettevõtluses kuni liiklusloendurite või põllumaade satelliitpiltide analüüsivahenditeni riigisektoris. “Krattide tegevuskavas välja pakutud lahenduste eesmärk avalikus sektoris on viia Eesti e-riik järgmisele tasemele - võtta kasutusse rohkem kratte ja muuta selleks kättesaadavaks nii krattide loomise praktilised “tööriistad” kui ka paindlikud rahastusmeetmed. Kuna meil on erinevate olemasolevate riigikrattide näitel baas olemas, on meil võimalus olla Eestiga ka valdkonna rahvusvaheliseks eestvedajaks,” rääkis Sikkut, kelle sõnul on juba täna riigiametite poolt kasutusse võetud kratte nii PRIA-s, RIA-s, Statistikaametis kui ka Haigekassas. Erasektoris seab tegevuskava krattide ülesandeks majanduse digitaliseerimise taseme tõstmise. “Juba täna on meil palju edukaid tehisintellekti arendajaid, kellele tahame õla alla panna, et nende tegevust veelgi rohkem toetada,” sõnas Sikkut. Ekspertrühm leidis, et krattide kasutuselevõtu õiguslikust aspektist pole vaja viia ellu varasemalt prognoositud ulatuslikke muutusi. “Meil on siiski laual mitmed kehtiva õigusruumi täpsustusettepanekud, mida arvesse võttes saaks ka õigusruumi krattide arendamiseks sobivamaks muuta - olgu selleks krattide kasutuselevõtuga seotud vastutuse täpsustamine või inimkonnale kahjulike krattide loomise piiramine,” ütles Sikkut. Teadus- ja arendustegevuse ning hariduse vaates pakub tegevuskava välja üldiseid investeeringuid krattide spetsialistide koolitamisesse. Samas selgitas Sikkut, et välja on pakutud ka mitmed erimeetmed teadustegevuste jaoks, nagu rakendusuuringute jätkumine, tehisintellekti fookusega innovatsioonipesa käivitamine ja liitumine Euroopa algatustega, et muuta kättesaadavaks kõrgjõudlusega andmetöötlusvõimsus. Täna esitletud krattide ekspertrühma aruande põhjal valmiv tegevuskava jõuab juunis valitsuse lauale ning seejärel saavad riigiametid täpsemad ülesanded, kuidas ja millal tegevuskavas välja pakutud meetmeid rakendama asutakse. Krattide tegevuskavaga on võimalik tutvuda Riigikantselei kodulehel. Rohkem infot krattide projekti ja kasutuslugude kohta Eestis: www.kratid.ee
EST

          

Euroopa Kosmoseagentuuri juht avas täna Tallinnas Eesti satelliidiandmete keskuse

 Cache   
ESTHubi nime kandev andmekeskus aitab tehnoloogiaettevõtetel kosmosest kogutavaid kaugseire andmeid kiiremini kätte saada ja töödelda. „Eesti on kasvav kosmoseriik ja täieõiguslik Euroopa Kosmoseagentuuri liikmesriik. ESTHub on võtmetähtsusega partnerlus, mis aitab ESA-l kasutada kosmosest pärit suurandmeid, võimaldamaks kiiret tehnoloogiate arendamist ning nende kättesaadavaks muutmist üle Euroopa,“ ütles Euroopa Kosmoseagentuuri peadirektor Jan Wörner ESTHubi avamisel. „Satelliidiandmete keskus annab Eesti riigiametitele, teadus- ja arendusasutustele ning ettevõtetele võimaluse panustada nutikate lahenduste väljatöötamisse. Riigisektori poolt vaadatuna on tähtis suurendada andmete ristkasutust ning siduda satelliidiandmed teiste riiklikes andmebaasides olevate andmetega ning luua seeläbi lisandväärtust pakkuvaid teenuseid,“ avas riigi vaadet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. Satelliidiandmete kasutajaid on Eestis juba mitmeid ning ka ettevõtjad on uut andmekeskust pikisilmi oodanud. “AS Datel kasutab satelliidi Sentinel-1 kogutud ja muuhulgas ka ESTHubi abil levitatud kaugseire andmeid uues globaalsele turule suunatud teenuses “Sille”. Varase eelhoiatuse süsteem “Sille” võimaldab seirata infrastruktuuriobjektide ja hoonete vaevumärgatavaid liikumisi ning vajumisi ja sellga maandada riske ning ennetada õnnetusi.  ESTHub abil saame Eesti ja lähipiirkonna andmeid eriti operatiivselt ning pakkuda seeläbi kodumaal eriti kõrge kvaliteediga teenust,” selgitas AS Datel tegevjuht Urmas Kõlli. Euroopa Liidu programmi Copernicus raames on juba saadetud ja saadetakse lähiaastatel veel orbiidile satelliite, mille andmed on kõigile vabalt ja tasuta kättesaadavad ning kasutada. Neid satelliite nimetatakse Sentinelideks. Selleks, et hõlbustada riigisiseselt nende andmete kasutamist, on mitmed riigid (nt Soome, Rootsi, Norra, UK, Saksamaa jt) loonud riiklikud andmekeskused, kus hoitakse selle riigi huviala kohta Copernicus andmeid ning samas pakutakse nende andmete töötlemise võimekust. Nii jääb ära kasutajate poolne mahukate andmete allalaadimine, alla laetakse ainult arvutatud tulem (nt raiutud metsaalade või niidetud põldude kiht). Täna e-Eesti Esitluskeskuses pidulikult avatud Eesti satelliidiandmete keskuse ESTHub arendas välja ja haldab Maa-amet. Füüsiliselt paiknevad ESTHub-i serverid RIKS-i serveriruumis.
EST

          

Eesti digitaalne kaksik on lähiaja reaalsus

 Cache   
Täna tutvustati Tallinna Tehnikakõrgkoolis Eesti ehitatud keskkonna 3D kaksiku uuringu tulemusi ning arutleti selle üle, kuidas läbi ruumi andmete parema visualiseerimise kaudu muuta nii avaliku- kui ka erasektori teenuseid läbipaistvamaks ja tõhusamaks. MKM-i ehitus- ja elamuosakonna digitaalehituse valdkonnajuhi Jaan Saare sõnul nähakse 3D kaksikus kõige suuremat kasu eelkõige ruumi muudatustega seotud tegevuste läbipaistvuse ja arusaadavuse tõstmisel. „2D joonise ja tekstilise kirjelduse põhjal on tihti raske ette kujutada, kuidas üks või teine ehitus tegelikult keskkonda muudab. Vaadates seda aga 3D pildil erinevatest vaatenurkadest, on võimalik aru saada, kuidas see olemasolevasse keskkonda sobitub,“ ütles Saar. 3D pilt luuakse andmete põhjal, mis pärinevad ametlikest registritest ja andmebaasidest. „Seega ei ole tegemist lihtsalt toreda pildiga, vaid usaldusväärse andmeallika ja tööriistaga, mis aitab meil ehitatud keskkonda paremini mõista ning arendada,“ lisas Saar. 2018. aasta novembris välja kuulutatud Eesti ehitatud keskkonna digitaalse kaksiku 3D visualiseerimise komponendi loomise uuringu lähteülesandeks oli analüüsida 3D mudeli loomisel ärilisi ning tehnilisi aspekte ning teha ettepanekud kõige otstarbekama lahenduse loomiseks. Uuringuga seoses loodi kontseptsiooni katseline tõestus 3D kaardi näol ehk Proof of Concept (http://3d-twin-poc.reach-u.com/).  „Meie soov oli, et me ei räägiks ainult teoreetilisest uuringust, vaid tahtsime ka testida idee reaalset toimimist ning  teha see kõigile arusaadavaks,“ lisas Saar. 3D kaksiku visualiseerimise komponent on üks osa kavandatavast e-ehituse platvormist, mille üheks eesmärgiks on luua terviklik andmemudel Eesti ehitatud keskkonnast ehk digitaalne kaksik. Uuringu raames kaardistati kasutusjuhud, kus andmete 3D kujul esitamine loob lisaväärtust avalikule sektorile, erasektorile ja kodanikele. Analüüsiti ka eeldusi digitaalse kaksiku 3D komponendi kasutuselevõtuks Eestis ja võimalusi selle seostamiseks riigi teiste infosüsteemidega. Ühtlasi analüüsiti nii ärilisi (kasutusvaldkonnad, rakendusvõimalused), kui ka tehnilisi aspekte (s.h. lähteandmeid, mudeldamistarkvarasid, andmeformaate, andmebaasi haldamise metoodikat, LOD taset jm). Uuring annab ka ülevaate 3D kaksikute rakenduspraktikatest maailmas ning hindab nende sobivust ja rakendatavust Eesti kontekstis. Uuring viidi läbi IKT arenguprogrammi 2018-2020 raames ning selle teostasid  AS Reach-U ning Civitta Eesti AS. Töö tulemus on sisendiks järgnevatele e-ehituse platvormi arendustele, mille käigus realiseeritakse 3D visualiseerimise komponent.
EST

          

Noored peaksid eriala valimisel arvestama ka tööturu vajadustega

 Cache   
Noortele suunatud kampaania „dIKTeeri oma tulevik“ aitab kummutada digivaldkonnaga seotud müüte ja murda stereotüüpe. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi käivitatud programm aitab endale sobiva eriala valikul tutvuda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade võimalustega. Digivaldkond on jätkuvalt üks kiiremini arenevaid sektoreid, mis mõjutab ka paljusid teisi valdkondi. Täna on Eestis puudu üle seitsme tuhande IKT-spetsialisti ning see vajadus suureneb veelgi. Värskelt valminud „Küberturbe tööjõuvajaduse ja hariduse uuringu“ kohaselt vajab Eesti küberturbe valdkond aastaks 2023 juurde kuni 870 küberturbe kompetentsidega spetsialisti, mis eeldab võrreldes tänasega kuni 89 protsendilist spetsialistide kasvu. „Infotehnoloogia ja tehisintellekti rakenduste kasutamine on tõusuteel nii era- kui avalikus sektoris. See aga ei tähenda, et vajadus inimeste töö järele ära kaob, vaid juurde tekib uusi põnevaid IKT valdkonna ametikohti,“ ütles side- ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut. „Kui me tahame jätkuvalt olla digivaldkonna trendiloojateks ja suunanäitajateks nii Euroopas kui mujal maailmas, siis peab ka meie tööjõuturg ajaga kaasas käima,“ kinnitas Sikkut. Tänane Eesti IKT valdkonna sooline tööturustruktuur on samuti jätkuvalt meestekeskne, naisi on IKT-s ainult kolmandik. „dIKTeeri oma tulevik“ kampaania raames keskendutakse seega rohkem naiste ja tüdrukute teadlikkuse tõstmisele ning soostereotüüpide murdmisele. Ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Andre Krull selgitas, et paljud ametikohad on muutunud olulisemalt IT-intensiivsemaks ja digioskustega seotud rolle on varasemaga võrreldes palju rohkem. „IT-sektoris ei tööta ainult tarkvaraarendajad ja testijad, on ka väga palju teisi rolle, mis moodustavad praktiliselt poole IT-ettevõtete tööjõust. Näiteks ärianalüütikud, projektijuhid, tooteomanikud, teenuse disainerid, tehnilise müügi spetsialistid - isegi värbajad ja turundajad.“ Krulli sõnul näitab IKT-sektori ettevõtete kiire kasv, et selles valdkonnas õpitu on kõrge lisaväärtusega töökoha kindlustamisel kindel valik. „Eriala valimisel tasub kindlasti arvestada, et lähiaastatel mõjutavad tööturu vajadusi ka suurandmete, tehisintellekti ja pilvetehnoloogiate areng.“ Teavituskampaania üheks inspiratsioonikõnelejaks on Nõo Reaalgümnaasiumi abiturient ja teadussaate "Rakett 69" finalist Annika Jaakson, kes töötas õpingute ajal satelliidi ESTCube-2 pardaarvuti tiimis programmeerijana. "Ma tahan oma tuleviku siduda IKT-ga, sest see aitab iga päev maailma paremaks muuta. Soovin luua rakendusi, mis on inimestele kasulikud ja teevad elu mugavamaks," kirjeldas Jaakson, kes plaanib sügisel minna Tartu ülikooli õppima arvutitehnika eriala. Kampaania veebileht StartIT tutvustab infotehnoloogiahuvilistele õppimisvõimalusi ning kirjeldab IKT-ameteid. Erialavalikut lihtsustab minisimulaator, mis pakub valikuid nii loovinimesele kui ka tõelisele tehnikahuvilisele. Lisaks toimuvad kampaania raames teavitusüritused koolides üle Eesti. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium panustab IKT-tööhõivesse ka teiste programmidega nagu 2000 IT-välisspetsialisti Eestisse toomisega, interneti baasoskuste koolitustega ja Vali-IT koolitusprogrammiga, mis võimaldab ümberõpet IKT-erialadele. Lisainfo: https://startit.ee/
EST

          

Ideekonkursi võitsid maksejõuetusi hindavad ja töövõimetust prognoosivad kratid

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei ekspertrühma krattide ideekonkursile laekus 74 ideed, mille seast valiti välja ja viiakse ellu kaks parimat. Neist esimene kratt aitab hinnata ettevõtete maksejõuetust ja pettuste riske vähendada. Teine kratt aga automatiseerib töövõimetuspuhkuste vormistamise ning säästab nii tööandjale kui ka Haigekassale miljoneid eurosid. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul oli ideekonkursi eesmärk kaasata laiemat avalikkust arutelusse, kuidas saaks tehisintellekti rakendamisega Eesti majanduse tootlikkust ja e-teenuseid uuele tasemele viia. “Nii võiduideed, aga ka mitmed teised välja pakutud lahendused aitavad meil viia Eesti e-riigi teenuseid krattide abil uuele tasemele. Tahame olla tehisintellekti kasutuselevõtus esirinnas ja see tähendab nii krattide arendamist kui ka õigusliku raamistiku loomist, mis peaks silmas privaatsuse ja eetilisuse küsimusi, mida tuleb uute tehnoloogiate kasutuselevõtu puhul läbi mõelda,” selgitas Tammist. Avaliku sektori ideede seast tunnistati parimaks Priit Tinitsa kratt, mille eesmärk on hinnata ettevõtete maksejõuetust ja käivitada maksejõuetusmenetlus. Tinitsa sõnul saaks efektiivne kratt lühendada täna protsessile kuluvat aega vähemalt poole võrra. Selle käigus väheneksid pettuste riskid ja suureneksid väljamaksed võlausaldajatele. Samuti oleks efektiivne ja kiire maksejõuetusmenetlus atraktiivseks argumendiks ka investoritele, kes Eestisse ettevõtet luua soovivad. Olukorras, kus Eestis on võimalik täna ülikiirelt asutada ettevõtteid, kestab ettevõtte likvideerimine keskmiselt 3 aastat, samas kui Soomes 0,9 ja Iirimaal 0,4 aastat. Küll aga on Eesti avaliku sektori käsutuses maailma mastaabis unikaalne Äriregistri andmebaas ning Maksuameti poolt kogutav info, mis teeksid ennustustöö krati jaoks üsna lihtsaks. Teise võiduidee autor on Vootele Veldre, kelle poolt välja pakutud krati ülesandeks oleks kaasajastada ajutise töövõimetuspuhkuse vormistamise süsteemi. See võimaldaks arstidel prognoosida paremini töövõimetuse kestvust ning hinnata töötaja võimekust kodus osaliselt tööd teha. Samuti saaks tööandja kohe peale töötaja haigestumist teada, kui kaua ta tõenäoliselt töölt eemal on, kas ta võib osaliselt kodus tööd teha ning planeerida paremini töötaja asendamist. Veldre idees täpsemalt kirjeldatud muudatuste juurutamine võiks luua olulist väärtust nii tööandjatele, arstidele ning elanikkonnale. Idee autori arvutuste kohaselt tähendaks osalise ajutise töövõimetuse kehtestamine tööandjate ja Haigekassa jaoks ligi 20–30 miljoni eurolist säästu hüvitiste maksmiselt. Parimate ideede esitajaid tunnustatakse kutsetega sügisel toimuvale rahvusvahelisele konverentsile Tallinn Digital Summit 2019. Parimaks kuulutatud ideed võetakse pärast analüüsimist ja tehnilist täpsustamist töösse ning viiakse ellu. Läbi viidud ideekonkursile laekus kümnete põnevate ideede seas veel näiteks ettepanek krati loomiseks, mis aitaks prognoosida elektrivõrkude ja teede hooldust reaalajas põhjalike ilmaandmete ja varasema häirete süvaanalüüsi abil. Samuti pakuti välja kratte, mis tuvastaksid satelliitpiltide abil metsaraiet, ennetaksid poevarguseid kehakeele analüüsi abil või aitaksid lastel valida elukutset lapse õppemustrite ja võimekustestide analüüsimisega. Suur osa pakutud ideedest olid seotud transpordi- ja liikluskorraldusega. Krattide ideekorje on osa krattide projektist, mille raames on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei kutsunud kokku riigiasutuste ja erasektori esindajate ekspertrühma. Ekspertrühma ülesandeks on töötada välja 2019. aasta maikuuks konkreetsed ettepanekud selle kohta, millistel aladel oleks krattidest Eestile enim kasu ja milliste meetmetega nende kasutuselevõttu toetada. Sealjuures töötatakse välja krattide kasutamisega seotud ettepanekud Eesti õigusruumi arendamiseks, et tagada õigusselgus ja vajalik ohutus. Rohkem infot projekti kohta: www.kratid.ee.
EST

          

Eesti Post saab perioodika kojukandeks pool miljonit lisaks

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tõstab riigi sihtotstarbelist toetust perioodika kojukandeks maapiirkondades. Sel aastal eraldatakse riigi poolt Eesti Postile perioodika kojukande toetuseks maapiirkondades 1,778 miljonit eurot. „Tõsiasi, et lehelugeja elab maal, ei pea tähendama seda, et ta peaks oma värske ajalehe eest rohkem maksma kui linnas. Kuna perioodika mahud on iga aastaga langenud ning kojukande kulud ühiku kohta samas tõusnud, siis tulebki riigil kojukandeteenust toetada, et maal elav inimene jätkuvalt meelepärast ajakirjandust tellida saaks,“ selgitas toetussummat tõstva määruse allkirjastanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Toetuse tõstmise üle avaldas heameelt ka Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar. „Mul on väga hea meel selle üle, et Eesti riik on pidanuid vajalikuks, et ka maainimene saaks eelseisvatel aastatel koju tellitud perioodika kätte. See otsus tagab ka postisüsteemi säilimise lähiaastatel,“ sõnas Raudsaar. 2018. aastal oli perioodika kojukande toetuse summaks 1 278 000 eurot. Sel aastal lisandub pool miljonit eurot ning 1 778 000 eurot jääb ka järgmise aasta baassummaks.
EST

          

Eesti on startup-ettevõtluseks parim riik maailmas

 Cache   
Rahvusvaheline riskikapitaliettevõte Index Venture hindas maailma riikide ettevõtluspoliitikaid ning leidis, et Eesti majanduskeskkond on startupide-sõbralikkuses esikohal. Alustavatel ettevõtetel on siin väiksem risk põruda ning Eestit nähakse mõistliku ettevõtluspoliitika tõttu äritegevuseks väga atraktiivse kohana. „Eestit on sageli toodud esile avatud majandusega riigina, kus innovatsiooni peetakse normaalsuseks. Meil pole suuri rikkusi ega tohutut kogust maavarasid, seega ellu jäämiseks peamegi olema nutikad ning see väljendub ka suures ettevõtlusaktiivsuses ja uute niššide otsimises globaalsel turul. Eesti jaoks tähendab see peaasjalikult uute tehnoloogiatega tegelemist,“ selgitas ettevõtlusminister Rene Tammist. „Eesti on riik, kus välistalendid on oodatud. Meil on ka ainulaadne ja edukas e-residentsuse programm, mis sel reedel sai nelja –aastaseks. Eesti trumbiks on erasektori positiivne kaasamine riigi poliitikakujundamisse ja seadusloomesse. Alustavatel ettevõtetel on riigiga toimivad koostöövormid ning ka ettevõtted ise suhtlevad omavahel tihedalt. See tõstab teadlikkust ning annab ka korraliku baasi äritegevuse toetamiseks nii käivitusfaasis kui edaspidi. Ärikeskkond peab olema läbipaistev ja tagama innovatsioonile vajaliku ruumi, tugevdama investeerimiskindlust ja lisandväärtuse kasvu,“ lisas ta. Alustavad kõrgtehnoloogilised väikesed ja keskmised ettevõtted on potentsiaalselt suure majandusliku mõjuga. OECD analüüside tulemusel loovad kõrgtehnoloogilised alustavad ettevõtted kasvufaasi jõudmisel 25-50% uutest kõrgepalgalistest töökohtadest. Eesti iduettevõtete näitel on teada, et iduettevõtted loovad viis korda enam ja kaks korda kõrgemalt tasustatud uusi töökohti (tööjõumaksud töötaja kohta) kui sama vanad traditsioonilised ettevõtted. Samas seisavad Eesti iduettevõtjad silmitsi samasuguste probleemidega kogu maailmas. Ettevõtte algusfaasis õnnestub piiratud kapitali tõttu väga vähestel neist jõuda kasvufaasi. „Kõrgtehnoloogilisi iduettevõtteid võib iseloomustada küll suurem ebaõnnestumiste protsent, kuid seda kompenseerib läbimurdnud ettevõtete kõrgem lisandväärtus,“ sõnas minister Tammist. Kuigi probleemid on meil samad, mis näiteks teistes Euroopa riikides, oleme riigina suutnud uute ideedega kaasa liikuda ja anda innovatsioonile niisuguse majanduskeskkonna, kus uued lahendused - näiteks jagamismajandus - suudavad traditsiooniliste lahendustega koos edukad olla. „Meil on tehnoloogiasektoris hea koostöö juba olemas, kasutagem seda uute ja veel ambitsioonikamate projektide käivitamiseks. Praegu ongi aeg panna sisse järgmine käik ja leida järgmised suured ideed, kus Eesti saab sarnaselt e-residentsusele olla teenäitaja,“ leidis minister. „Euroopa alles hakkab arendama oma tehisintellekti, kvantarvutuste ja elektritranspordi tehnoloogiaid, samal ajal kui Hiina on võtnud eesmärgiks olla nendes suure mõjuga tehnoloogiasektorites maailma juhtivaks jõuks juba aastal 2025. Eesti ja Euroopa ettevõtluspoliitika ambitsioon peab olema suunatud tuleviku kujundamisele - sellele on juhtinud tähelepanu ka 30 Euroopa edukaimat iduettevõtjat,“ ütles minister Tammist. Uudis koos Euroopa riikide parimate iduettevõtjate pöördumisega Euroopa Komisjoni poole ettevõtluspoliitikate startupi-sõbralikumaks muutmiseks on leitav siit: https://techcrunch.com/2018/11/27/30-european-startup-ceos-call-for-better-stock-option-policies/?guccounter=1
EST

          

Nullbürokraatia programm on olnud edukas

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning ettevõtjatega koostöös käivitatud bürokraatia vähendamise programmi tulemusel on oluliselt vähendatud bürokraatlikke nõudeid ning kaasajastatud riigi infosüsteeme. Eile toimunud nullbürokraatia ministrite komisjoni kohtumisel osalesid majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, rahandusminister Toomas Tõniste, riigihalduse minister Janek Mäggi ja Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles ministrite kohtumisel, et ettevõtjate saadetud ettepanekutest bürokraatia leevendamiseks on juba ellu viidud või töös üle 70 protsendi. “Kolmandiku ettevõtjate soovidest otsustasime teostada suuremate projektidena, näiteks Aruandlus 3.0 andmevahetuse lihtsustamiseks, e-Maksuameti arendamine ja keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS. Olles lahendustena mahukamad, saavad need valmis 2021. aastaks,” rääkis minister. Üheks oluliseks ettevõtjate sooviks oli, et nad ei peaks samu andmeid erinevates riigiasutustes uuesti esitama. Andmete ühekordse esitamise saavutamiseks on kaasajastatud nii infosüsteeme kui tehtud valdkonnapõhiseid muudatusi. „Juurde tuleks riigiasutuste poolt küsida vaid seda infot, mida riigil veel teistes infosüsteemides ei ole. Ettevõtjate ja riigiasutuste vahel käib näiteks tihe suhtlus majandustegevuse registri e-keskkonna vahendusel. Oleme registri andmebaasi kiirust parandanud ja kõigil ettevõtjatel on registris võimalik jätta kommentaare, kui neilt küsitakse andmeid, mida nad on mõnele teisele asutusele juba esitanud,“ selgitas minister. Rakkerühma töö nurgakiviks olid ettevõtjate ja nende esindusorganisatsioonide esitatud 252 ettepanekut, millest 207 olid suunatud sellele, kus ja mil moel riigi ja ettevõtjate suhtlust lihtsamaks ja vähem koormavaks muuta. Riigil on kavas 2020. aastaks neist ellu viia 165 algatust. Nullbürokraatia ettepanekute elluviimiseks ning uute ettepanekute kogumiseks ja analüüsimiseks moodustas valitsus 2016. aasta märtsis majandus- ja taristuministri ettepanekul bürokraatia vähendamise rakkerühma. Selle aasta detsembris esitab minister valitsusele aruande nullbürokraatia rakkerühma töö kohta. Ülevaate esitatud ettepanekutest ning töös olevatest ideedest leiab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt: https://www.mkm.ee/et/nullburokraatia Rakkerühma lõppedes jääb avatuks võimalus anda teada liigsest bürokraatiast ja kuidas seda saaks vähendada aadressil halduskoormus@mkm.ee.
EST

          

Tammist: lähme riigis üle andmepõhistele juhtimisotsustele

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ja Statistikaameti peadirektor Mart Mägi allkirjastasid koostööleppe, et parandada riigipoolset avalike andmete analüüsimise võimet. Andmete rakendamine võimaldab teha täpsemaid otsuseid avalikus sektoris ning tõhustada äriprotsesse ettevõtluses. Valitsussektor ja erasektor seisavad silmitsi väljakutsega töödelda üha kasvavaid andmemahte ja paremini hinnata hetkel toimuvaid majandusprotsesse. Ettevõtjatele on ajakohased majandusandmed vajalikud äriotsuste langetamiseks. Valitsussektor suudaks andmeid paremini kasutades teha kvaliteetsemaid majanduspoliitilisi otsuseid ja täpsemalt suunata riiklikke teenuseid. „Kõik Eesti riigiasutused koguvad iga päev suurel hulgal andmeid, kuid meil puuduvad vajalikud analüüsimudelid nende kasutamiseks. Majandusministeeriumi ja Statistikaameti koostöö eesmärk on panna alus andmete praktilisele rakendamisele nii valitsuses endas kui ka pakkuda neid ettevõtjatele kasutamiseks. Seejuures on oluline andmete reaalajas kasutamise võimalus, mitte ainult tagantjärele tarkusena,“ sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.  Andmekaeve reaalajas rakendamise võimekus puudutab eelkõige väliskaubanduse ja maksukogumise käigus tekkivaid andmeid. Riigipoolse toetuse suurus on 1,4 miljonit eurot kolmeks aastaks. Toetuse abil loob Statistikaamet lisaks majandusandmete analüüsimudelitele ka laiema andmekaeve võimekuse riigisektoris. „Reaalaja andmete rakendamise potentsiaal Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamisel on väga suur. Kuid seda takistavad ebapiisavad, kasutuseta, killustunud või vananenud andmebaasid, nende kasutamise reeglid ning puuduvad kompetentsid,“ lisas minister. „Prognoosimudelid eeldavad erinevate andmete kombineerimist, seega tasub hinnata ka teistes valdkondades tekkivate andmete väärtust. Loodan, et käesolev andmekaeve projekt on esimene paljudest ning loob aluse riigi ja erasektori koostööks suurte andmehulkade väärindamisel.“  Statistikaameti peadirektor Mart Mägi ütles, et andmekaeve pilootprojekt on oluline samm andmeanalüütika võrgustiku loomisel riigis ning lisas, et tal on heameel, et see sünnib riigiasutuste, erasektori ja teadlaste koostöös. „Lähikümnendi nutika riigi ja andmepõhiste otsuste tegemise olulisim alustala on kvaliteetsed, õiges vormis ja õigeaegsed andmed,“ märkis Mägi. „Oluline on sealjuures võimekus juba kogutud andmeid taaskasutada ning topelt kogumise vältimine,“ selgitas ta. Lisaks andmekaevele on mullu käivitatud IKT-arenguprogrammi fookuses tööstuse ja ehituse digipööre ning e-residentsuse projekti laiendamine. Programmis panustatakse ka erinevate majandusharude jaoks 2000 IT spetsialisti Eestisse toomisele ning küberkaitse teadus- ja arendustegevuse tugevdamisele ülikoolides. Programmi kogumaht on 28 miljonit eurot.
EST

          

Minister Tammist kutsub Pariisis üles parandama energiatõhusust e-ehituse abil

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist osaleb täna Pariisis IEA (Rahvusvahelise Energiaagentuuri) konverentsil ning kohtub Prantsusmaa digiministri Mounir Mahjoubi ja Soome energeetikaministri Kimmo Tiilikaineniga. Minister Tammist teeb konverentsi ministrite paneelis ka ettekande hoonete energiatõhususe parandamise teemal. „Oleme ehitussektoris võtnud küll suuna nullenergia majade ehitusele, kuid märgatava muutuseni on veel pikk maa minna. See on väljakutse kõigile turuosalistele, sest Euroopa Liidu keskmisena tarbivad meie kasutuses olevad hooned ikka ligi 40% toodetavast energiast. Eestis veelgi rohkem – üle 50%. Et energiatõhusa ehituse parimad praktikad pärast ehituse valmimist sahtlipõhja ei ununeks, tuleb kasutada e-ehituse lahendusi ja kogutud andmeid tulevikuprojektide paremaks elluviimiseks hästi ära kasutada,“ sõnas minister Tammist. Hoonete energiatõhususe tõstmiseks on MKM välja töötamas e-ehituse platvormi, mis hõlmab kogu ehituse elukaart alates planeerimisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. See loob aluse kogu Eesti ehitatud keskkonna elava digitaalse versiooni kujunemisele ja koondab ning ühtlustab omavahel kõik ehitistega seotud avalikud andmebaasid ja registrid. Lisaks investeeritakse aastatel 2019-2022 elamumajanduse valdkonda 178,8 mln eurot, millest 122 miljoniga toetatakse korterelamute rekonstrueerimist energiasäästu eesmärgil.
EST

          

Riik panustab 200 miljonit Eesti infoühiskonna arenduseks

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis teistele riigiasutustele, ettevõtjatele ning vabakonnale tagasiside saamiseks Eesti infoühiskonna uuendatud arengukava. Peamiste sihtide seas on muuta riigi e-teenused kasutajasõbralikumaks, hoogustada tehisintellekti rakenduste kasutuselevõttu ning tagada kaitse küberohtude eest. Kogu arengukava rakendamise hinnanguline maksumus on 200 miljonit eurot, mis valdavalt pärineb Euroopa Liidu struktuurifondidest. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on infoühiskonna arengukava uuendatud tihedas koostöös ettevõtjatega ja teiste riigiasutustega. „Eesti on oma digiriigi teostuse ja paljude e-teenuste poolest rajaleidja kogu maailmas. Seni on arendatud e-riigi teenuseid aga lähtuvalt sellest, kuidas erinevaid infosüsteeme omavahel suhtlema panna. Peame suunama tähelepanu e-teenuste kasutajasõbralikkuse arendamisele,“ ütles Tammist. „Sealjuures peaksime võimalikult suure osa teenustest kodaniku jaoks nähtamatult ja iseseisvalt toimima panema,“ ütles ta. „Pean väga oluliseks, et riigiasutused oleksid aktiivsed kaasama e-riigi ehitamisse ettevõtjaid. Eesti e-riik võiks olla kui platvorm, millele saavad ettevõtjad oma teenuseid ja tooteid arendada. Riik peab nii oma e-teenuste lähtekoode kui avaandmeid jagama ettevõtjatega, nii palju, kui see on vähegi võimalik,“ selgitas Tammist. Infoühiskonna arengukava olulise osana uuendatakse ka riiklikku küberturvalisuse strateegiat. Riikliku küberturvalisuse strateegia põhisuundadeks on kriitiliste teenuste vastupanuvõime tagamine, küberoskuste arengu hoogustamine ja rahvusvahelise koostöö arendamine. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Ivo Suursoo ütles, et arengukava ajakohastamine on igati mõistlik, sest võrreldes stardihetkega 2013. aastal oleme jõudnud infoühiskonda ja küberturvalisusest on saanud üldsuses aktsepteeritav prioriteet. „ITL toetab arengukava prioriteete – ülikiire interneti baasvõrgu lõpetamine ja sammud lõpptarbijateni, e-teenuste arenguhüpe, andmeanalüütika ja tehisintellekti võimaluste rakendamine ning muidugi küberturbe tagamine iga teenuse osana. Need sammud ühtivad ITL-i visiooniga „Nutikas Eesti“, mille kolm olulist alustala on: nutikas rahvas, nutikas riik ja nutikas majandus,“ kommenteeris Suursoo. „Digitaalse ühiskonna areng ja infoturbe tagamine planeeritakse esmakordselt ühtse protsessina. Innovatiivsed lahendused, mis on toonud olulist majanduslikku kasu, peavad rajanema turvalistele alustele. Küberturvalisusest rääkides on meie suund ennekõike ohtude ennetusel ja ühistegevusel kõigi osalistega nii avalikust kui erasektorist,“ rääkis minister. Infoühiskonna arengukavas lepitakse kokku Eesti riigi IKT-alased eesmärgid ja küberturvalisuse strateegia kolmeks aastaks, kuni 2020. aastani. Küberstrateegia arengukava on koostatud kuni 2022. aastani. Kooskõlastusele esitatud arengukavaga on võimalik lähemalt tutvuda siin ning ettepanekuid saab esitada 19. oktoobrini.
EST

          

Baltikumi digiministrid allkirjastasid 5G koostööleppe

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist viibis täna visiidil Riias. Visiidis raames allkirjastas ta koos Läti ja Leedu digiministritega koostööleppe, mille eesmärk on varustada Via Baltica maantee 5G võrguga. „Tänapäeval vajavad kiiret ja usaldusväärset internetiühendust mitte ainult inimesed, vaid ka arvukad seadmed, tootmisprotsessid ja logistikalahendused. Tallinna, Riiat ja Kaunast ühendava Via Baltica maantee varustamine 5G ühendusega võimaldab rakendada isejuhtivaid sõidukeid ja avardab võimalusi kaubavedajate jaoks,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist täna Riias toimunud koostööleppe allkirjastamisel. Eestis on plaanis 5G võrkude kasutamiseks vajalikke sagedusi hakata ettevõtetele jagama veel selle aasta lõpus. „Eesti on võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega eelisseisus, sest oleme varasemalt targalt panustanud üleriigilisse baasvõrgu arendusse, mis on 5G ühenduse pakkumise aluseks. Riigi kohustus on pakkuda ettevõtjatele soodus ärikeskkond 5G võrgu loomiseks ja ülikiiret ühendust kasutavate teenuste ja seadmete turule toomiseks,“ sõnas Tammist. Baltikumi 5G koostööleppe allkirjastasid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ja Läti transpordiminister Uldis Augulis Riias. Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniminister Rokas Masiulis andis allkirja täna Vilniuses. Riia visiidi esimeses pooles esines minister Tammist rahvusvahelisel foorumil „5G Techritory. Baltic Sea Region Ecosystem“, kus oli samuti teemaks Baltikumi koostöö 5G kasutuselevõtu vallas ja 5G kasutusvõimalused globaalselt. Foorum tõi kokku ettevõtjaid, avaliku sektori tippjuhte ja Euroopa Liidu digivaldkonna liidreid enam kui 70 riigist. Lisaks kohtus minister Tammist tehnoloogiahiiu Cisco Soome ja Baltikumi tegevjuhi Mervi Airaksineniga ja Eesti suursaadikuga Riias Arti Hilpusega, et arutada Eesti ettevõtete arenguvõimalusi Lätis.
EST

          

MKM paneb ELMO kiirlaadimisvõrgustiku enampakkumisele

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) paneb avalikule enampakkumisele Eesti Elektromobiilsuse Programmi (ELMO) kiirlaadimistaristu. Taristus on 168 laadimisseadet ja sellega koos müüakse ELMO veebidomeen ning kaubamärgi kasutamisõigus. Lisaks antakse uuele omanikule teenuse jätkamise hõlbustamiseks kaasa ka senise kliendibaasi kontaktid ja teenuse kasutusstatistika. Samuti saab uus omanik oma kasutusse haldussüsteemi, mida saab kasutada kiirlaadimistaristu juhtimiseks ja haldamiseks. Laadimisvõrgu loomise eesmärk oli tagada elektriautode liikumiskindlus ja võimaldada sõidukit kõikjal Eestis laadida. ELMO teenusega soovitakse ka suurendada taastuvenergia kasutust Eesti transpordis. Laadimistaristu ostuga kaasneb uuel teenusepakkujal kohustus tagada selle terviklik toimimine ning vastavus Euroopa Liidu ning Eesti Vabariigi õigusaktidega vähemalt viie aasta jooksul. Hanke tingimused on leitavad meie kodulehelt. ELMO on Eesti valitsuse ja Mitsubishi Corporationi koostöös käivitatud programm energiatõhusate ja keskkonnasäästlike elektriautode ja laetavate hübriidide kasutusele võtmise toetamiseks. Programmi viisid ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ja SA KredEx.
EST

          

Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ühinevad

 Cache   
Valitsus kiitis heaks majandus- ja taristuministri ettepaneku ühendada Tarbijakaitseamet (TKA) Tehnilise Järelevalve Ametiga (TJA) eesmärgiga suurendada inimestele ja ettevõtetele pakutavate teenuste ja riikliku järelevalve võimekust. Majandus- ja taristuminister Kadri Simson selgitas, et kuna ametid tegutsevad kattuvates valdkondades, on parimate kompetentside koondamine ühtsesse asutusse samm edasi efektiivse ja tõhusa riigivalitsemise suunal. Samuti on kahel ametil ühisosa teavitus-ja nõustamisteenusega seoses ja sageli on ka järelevalve objektid samad. "Lähtume ametite ühendamisel riigireformi üldisemast põhimõttest vähendada dubleerimist riigiametis ning tõsta avalike teenuste kvaliteeti," ütles Simson. Minister lisas, et tööprotsesside ühtlustamine parendab koostööd ja tõhustab riikliku järelevalvet ning vähendab halduskoormust nii ametitele kui ka klientidele. TJA peadirektor Kaur Kajaku sõnul on ühendameti loomise kasutegurid väga laiapõhjalised ja kõiki osapooli hõlmavad. „Ühe väikese riigiameti tegevuse ümberkorraldamine ei loo enam efekti ja lisandväärtust ei riigile, ettevõtjale ega kodanikele. Loodav ühendamet ja selle suurenev kompetentsipagas ning tegevushaare annab aga eeldused nii teenuste paremaks kättesaadavuseks ja nende kvaliteedi tõusuks kui ka senisest märksa paindlikumale ja efektiivsemale ressursi kasutusele. Nende eesmärkide saavutamiseks pean esmaseks väljakutseks sünergia ja parimate koostöö- ning juhtimismudelite loomist ühendameti meeskonnas – see on edukuse ja jätkusuutlikkuse üks võtmetegur,“ lisas Kajak. Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste selgitas, et tarbijakaitse valdkond on muutumas EL ühistururul kauplemise turvalisuse ja usaldusväärsuse  üheks oluliseks garandiks, mistõttu ootused ühendametile on samuti seatud väga kõrgele. „Juba täna kaldub tarbijakaitse väljakutsete teravik nii siseriikliku kui piiriülese kauplemise järelevalves geograafiliste piirangutele, ebaausate kauplemisvõtete rakendamisele e-kaubanduses aga ka nn tellimuslõksudele, andmete väärkasutamisele, reklaamile ja kauplemisele sotsiaalmeedias jmt küsimuste lahendamisele,“ rääkis Sooniste. Ta lisas, et lähiaastate perspektiiv nõuab ühendametilt lisaks tugevale õigusalasele oskusteabele ka majandusanalüütilist ja IT-kompetentsi, mida peab toetama tugev tehniline baas. „Usun, et ametite ühendamisest tekkiv sünergia ja mastaabisääst võimaldab nimetatud väljakutsetele kohaseid lahendeid ja ressursse pakkuda,“ ütles Sooniste. Uue ameti nimeks saab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve amet ja see alustab tööd 2019. aasta 1. jaanuarist. Tarbijakaitseameti ühendamisel Tehnilise Järelevalve Ametiga jääb loodav amet täitma kõiki seni kahel ametil lasuvaid põhifunktsioone.
EST

          

Eesti ja Kanada sõlmisid digikoostööleppe

 Cache   
Kanada Riigikassa minister Scott Brison ja Eesti esindajana ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastasid kahe riigi vahelise digikoostööleppe. Koostööleppe peamisteks teemadeks on e-valitsemise ja tehisintellekti arendamine.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul teevad digivaldkonnas Eesti ja Kanada juba aktiivselt koostööd ning nüüd saame suhtlust veelgi tihendada. „Meie koostöölepe Kanadaga võtab kokku viimase aasta vältel välja selgitatud vastastikused huvid. Soovime jätkata ühiseid projekte, ideede ja kogemust vahetust just e-valitsemise ning tehisintellekti vallas,“ selgitas Palo. Kanada valitsus on põhjalikult uuendamas oma e-riigi ülesehitust  ning ühe selle osana soovivad nad õppida Eesti ekspertide käest X-tee võimaluste kohta. Eestis vahetatakse avaliku sektori asutuste vahel andmeid kõrgturvalise X-tee vahendusel ning Kanada on kaalumas sama tehnoloogia kasutuselevõttu. „X-tee võimaldaks Kanada elanikel avalikke e-teenuseid kasutada sarnaselt nagu see käib Eestis. Tänu X-teele saavad riiklikud andmebaasid omavahel suhelda ning eestimaalased esitada näiteks juba eeltäidetud tuludeklaratsiooni ja meie rahvastikuregister saab nõutavad andmed kokku koguda ilma, et inimesed peaksid neid eraldi esitama,“ kommenteeris Palo. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi IKT-asekantsler Siim Sikkut ütles, et Eesti ettevõtjad ja eksperdid on nõustanud Kanada valitsust X-tee teemal ka varasemalt ning kanadalased käivad innukalt õppereisidel Eestis. „Kindlasti tasub Eesti ettevõtjatel kasutada valitsuste vahelisi sooje sidemeid Kanada turule sisenemiseks. Koostöölepe avab ettevõtjatele ukse koostööks ka Kanada valitsusasutustega,“ sõnas Sikkut. Kui Kanada huvi on õppida meie e-valitsemise ja avaliku sektori andmevahetuse kogemusest, siis Eesti eesmärgiks on koostöö tehisintellekti teemal. Kanada on tehisintellekti teadus- ja arendustegevuse alal üks juhtivaid riike maailmas ning kavandamas selle aktiivset kasutuselevõttu ka avalikus sektoris. „Tehisintellekti võimalused toovad endaga kaasa mitmeid õigusalaseid ning eetilisi küsimusi. Oleme Kanadaga kokku leppinud, et teeme nendega koostööd poliitikaraamistiku kujundamiseks, mille põhjal tehismõistuse lahendusi Eestis vastutustundlikult rakendada,“ kommenteeris Sikkut. Kohtumine Kanadas e-valitsemise arendamise eest vastutava Riigikassa ministri Scott Brisoniga toimus peaminister Jüri Ratase visiidi raames Ottawas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit esindas kohapeal IKT-asekantsler Siim Sikkut. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas koostööleppe Tallinnas.
EST

          

Täna jõustus uus küberturvalisuse seadus

 Cache   
Uue küberturvalisuse seaduse eesmärk on kaasajastada olemasolevaid nõudeid riigiasutustele ja ettevõtjatele. Samuti sätestatakse senisest põhjalikumad turbenõuded infosüsteemide ja andmebaaside haldamisele. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on Eesti on üks esimestest Euroopa riikidest, kes loob täiesti uue küberturvalisuse seaduse. „Euroopa küberturvalisuse suuniseid üle võttes oli meil valida, kas minna kergemat või nõudlikumat teed pidi, otsustasime viimase kasuks. Täna uue seaduse loomisele oleme ühemõtteliselt sätestanud küberturvalisuse tagamiseks vajalikud nõuded, samuti nende täitmise kontrollmehhanismi ja millised on tagajärjed, kui ollakse kohustuste täitmisel hooletud,“ kommenteeris Palo. Mai alguses Riigikogus heakskiidu saanud küberturvalisuse seadusega kehtestab riik tugevamad nõuded ettevõtjatele ja riigiasutustele nii küberohtudeks valmistumiseks, infosüsteemide ja andmebaaside haldamiseks kui ka küberintsidentidest teavitamiseks. Küberturvalisuse nõuete täitmist jälgib Eestis Riigi Infosüsteemi Amet, seega teine peamine seadusega kaasnev muudatus puudutab just neid. „Meil ei ole mõtet kehtestada uusi nõudmisi, kui ei ole riigi poolt konkreetset vastutajat, kes nõustaks ja abistaks kohustuste täitmisel. Selleks vastutajaks on määratud Riigi Infosüsteemi Amet, kes saab varasemast rohkem ülesandeid alates ettevõtjate ja riigiasutuste küberturvalisuse alasest nõustamisest kuni piiriülese koostöö korraldamiseni,“ sõnas Palo. „Küberturvalisuse seadus loob iga Eesti elaniku jaoks suurema turvatunde, et ettevõtted ja riigiasutused peavad inimese andmete kaitsmisel võtma kasutusele tugevdatud turvameetmeid,“ ütles minister. Kõige otsesemalt toob uus seadus muudatusi teenusepakkujatele, kes osutavad elutähtsaid teenuseid nagu näiteks elektriga varustamine, arstiabi või ID-kaardi isikutuvastuse tagamine. Seadus toob uusi kohustusi ka infrastruktuuri haldajatele, kes tegutsevad näiteks raudteede, sadamate või lennuväljade opereerimisega. Oma klientide andmete küberturvalisuse tagamist peavad pingsamalt hakkama järgima ka kõik digitaalse teenuse osutajad, olgu selleks siis e-poed või ka otsingumootorid, kes meie küberruumis tegutseda soovivad. Küberturvalisuse seaduste ühtlustamine erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides aitab ka paremini teha koostööd rahvusvaheliste küberintsidentide lahendamisel. „Igal liikmesriigil ei ole tarvis ise kõike leiutada ja läbi proovida, palju mõistlikum on jagada kogemusi ja teha koostööd. Ühtlustatud seadusandluse najal on seda tunduvalt lihtsam teha,“ ütles Palo. Euroopa Liidu eesmärkides tervikuna on küberturvalisuse valdkond üks prioriteetidest. Eesti küberturvalisuse seadus põhineb 2016. aastal Euroopa Liidus vastu võetud võrgu- ja infoturbe (NIS) direktiivil, mis tuli kõigil liikmesriikidel oma seadusandlusse üle võtta selle aasta maikuuks. Direktiivi eesmärk on liikmesriikide seadusandlust ühtlustada ja küberintsidentide lahendamisel koostööd parandada.
EST

          

Parimad ettevõtluse edendajad on Superheroes ja puitmajaliit

 Cache   
Euroopa Ettevõtluse Edendamise Auhinna Eesti eelvooru „Tunnusta ettevõtluse edendajat 2018“ võitjaiks osutusid žürii hinnangul noortele tüdrukutele suunatud ettevõtlus- ja liidriprogramm Superheroes ning Eesti puitmajasektori ekspordile innustaja Eesti Puitmajaliit. Ettevõtluse edendajate konkursiga tunnustatakse edukaid tegevusi ja algatusi, mis parendavad ettevõtluse tugisüsteemi, inspireerivad ja julgustavad ettevõtjaid arenema. Žürii esimehe majandusarengu asekantsler Viljar Lubi sõnul oli raske teha valikut mitmete väga oluliste ja mõjukate, ent samas erinevate algatuste vahel. Tänavu osales võistlusel üheksa projekti. „Žürii otsuse puhul sai võitjate valimisel määravaks algatuse mõjusus, originaalsus ja ülekantavas,“ ütles Lubi. „Superheroes puhul tooksin välja metoodilist ja mitmekülgse sisuga tegevusi tüdrukute ettevõtlikkuse kasvatamisel. Puitmajaliit on oma tegevustega andnud märgatava panuse, et Eesti on tõusnud juhtivaks puitmajade eksportööriks Euroopas.“ Superheroes on ingliskeelne ettevõtlus-ja liidriprogramm 13–17-aastastele tüdrukutele, kes tahavad olla julgemad, enesekindlamad ja iseseisvamad, et oma unistused teoks teha ja maailma muuta. Programm toob igal aastal kokku inspiratsioonikõnelejad, koolitajad ja mentorid eesmärgiga kaheksa kuni kümne töötoa käigus anda noortele uusi inspireerivaid eeskujusid, teadmisi ja oskusi olla enesekindlam, ettevõtlikum, iseseisvam ja avatum ning rakendada õpitut tiimina valitud projekti raames. Superheroes programmi asutaja ja juht Eva K. Ponomarjov ütles, et konkursi võit on kõigi võimsate eeskujude ja 100 ettevõtliku tüdruku võit, kes Superheroes programmis on osalenud. „See on meie kingitus Eestile, 100 uut eeskuju ja tulevast Eesti edendajat. Eraldi tahaks tänada Ursula Roosmaad, Briti Nõukogu Eesti esinduse juhatajat ja hindamatut hooandjat Superheroes’i programmile. Me oleme Euroopasse minekuks valmis,“ rääkis Ponomarjov. Võidutiitlit jaganud Eesti Puitmajaliitu tunnustati projekti eest, millega liit soovib puitmajasektorit arendada oma valdkonna tugevaimaks ekspordivõrgustikuks Euroopas. Eesti puitmajaklaster on süstemaatiliselt tegelenud sihtturgude info kaardistamisega, turule sisenemist toetavate tegevuste koordineerimisega, ettevõtete kompetentse arendavate seminaride ja konverentside korraldamisega ning ettevõtete tooteid arendavate ühistegevuste ellu viimisega. Algatuse tulemusel on sektor läbi  rahvusvahelistumise suunaga ühisturundus- ning arendustegevuste ellu viimise saavutanud tiitli Euroopa nr 1 puitmajade eksportöör ning tervikuna heal tasemel toimiva sektori ettevõtete omavahelise koostöö ning võrgustiku. Eesti Puitmajaliidu juht Lauri Kivil ütles, et tema jagaks tunnustuse laiali kõigile puitmajaklastri loonud ettevõtetele, kes suutsid näha sektori tugevust koostöös, mitte konkurentsis. “Selle baasilt on kasvanud välja puitmajasektori maine, ekspordi edulood ning väga tihe koostöövõrgustik. Tervikuna on see tunnustus kogu klastrite programmile, mis on aidanud arendada mitmeid Eesti ettevõtlussektoreid,” märkis Kivil. Konkurss „Tunnusta ettevõtluse edendajat“ toimus 12. korda. Varasematel aastatel on Euroopas edukad olnud näiteks Ettevõtlusküla, Gamefounders, e-majandusaasta aruanne ja mitmed teised ettevõtlust edendavad algatused. Euroopa Ettevõtluse Edendamise Auhinna 2018 Eesti eelvooru žüriisse kuulusid MKM majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, EBS-i professor Tiit Elenurm, EAS-i juhatuse esimees Alo Ivask, Rahandusministeeriumi regionaalala asekantsler Kaia Sarnet ning Teenusmajanduse koja esindaja Evelyn Sepp.
EST

          

Teavituskampaania innustab noori naisi IKT-erialadel õppima

 Cache   
Ennekõike tüdrukutele ja noortele naistele suunatud kampaania „IKT on kõikjal“ aitab kummutada digivaldkonnas levinud stereotüüpe. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käivitatud programm aitab endale sobiva eriala valikul tutvuda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialade võimalustega. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et digivaldkond on üks kiiremini arenevaid sektoreid, mis mõjutab horisontaalselt kõiki erialasid. „Samas on juba praegu Eestis puudu rohkem kui seitse tuhat IKT-spetsialisti ning eriti vähe on selles valdkonnas naisspetsialiste,“ sõnas ta. OSKA tööturu raporti järgi on Eesti tehnoloogiavaldkonna sooline struktuur meestekeskne, IKT töötajatest vaid 29 protsenti on naised. Samuti astus eelmisel aastal kõrgkooli informaatika-infotehnoloogia erialasid õppima 71 protsenti mees- ja 29 protsenti naissoost tudengeid. „„IKT on kõikjal“ programmi eesmärk on innustada noori naisi senisest julgemalt kaaluma digivaldkonna erialadel kõrgkoolides õppimist ja töötamist. Loodan väga, et kui kevadel on noortel ees suured otsused, kuhu õppima või tööle minna, siis oleme saanud majandusministeeriumi poolt anda oma panuse teadlikkuse tõstmisel ja inspireerimisel,“ selgitas minister. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu juhatuse liige Andrus Järg märkis, et vajadus digipädevustega inimeste järele on aasta-aastalt tõusnud. „Heal IT-haridusega spetsialistil on võimalus saada töökoht ükskõik, millises tööstusharus, sest on vähe valdkondi, mis toimiksid edukalt ilma info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutamata,“ ütles Järg. Teavituskampaania üheks inspiratsioonikõnelejaks on EKA tekstiilidisaini dotsent Kristi Kuusk, kelle töö on ehe näide digivaldkonna laiahaardelisusest. „IKT on justkui materjal, mida saab rakendada igal elualal. Mina kombineerin seda traditsioonilise tekstiili- ja rõivadisainiga, luues alternatiivseid ja nutikaid tekstiile,“ kirjeldas ta. Sel kevadel jõuavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasid ning karjaäärivalikuid tutvustavad külalistunnid Tallinna, Ida-Virumaa, Lõuna-Eesti ja Pärnumaa koolidesse. Esimene tüdrukutele suunatud ühepäevane Digigirls töötuba tehnoloogiafirma Playtech Tartu kontoris ootab huvilisi osalema 30. märtsi üritusel. Kampaania raames toimub kahe aasta jooksul 50 teavitusüritust koolides üle Eesti ja eraldi kümme töötuba tehnoloogiaettevõtetes koostöös Tech Sistersiga. “Me ei saa enam rääkida tehnoloogiast kui eraldi sektorist ja kindlasti ei ole see enam ammu vaid ühe stereotüüpse grupi pärusmaa. Tehnoloogia ja selle kasutajad on kõikjal –  meditsiinist hariduseni ja tööstusest toitlustuseni. Olgu ka selle loojad kõikjal ja väga erineva taustaga. Pole kahtlustki, et neile, kes on tehnoloogiaga sina peal, kuulub tulevik,” lausus tüdrukute töötubade korraldaja, MTÜ Kogukond Tech Girls juhatuse liige Hanna-Mari Kirs. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teavituskampaania „IKT on kõikjal“ koostööpartnerid on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Tallinna Tehnikaülikool, MTÜ Kogukond Tech Sisters ja „Ettevõtlik kool“ haridusprogramm. Kampaania veebileht StartIT tutvustab infotehnoloogiahuvilistele õppimisvõimalusi ning kirjeldab IKT-ameteid. Erialavalikut lihtsustab minisimulaator, mis pakub valikuid nii loovinimesele kui ka tõelisele tehnikahuvilisele. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium panustab IKT-tööhõivesse ka teiste programmidega nagu 2000 IT-välisspetsialisti Eestisse toomisega, interneti baasoskuste koolitustega ja Vali-IT koolitusprogrammiga, mis võimaldab ümberõpet IKT-erialadele. Lisainfo: https://startit.ee/
EST

          

Maailma suurim mobiiliettevõtjate ühendus GSMA tunnustas Eesti valitsust auhinnaga

 Cache   
Barcelonas toimuval mobiilitehnoloogia suursündmusel Mobile World Congress’il pärjati Eesti valitsus Government Excellence’i auhinnaga, mille võttis vastu ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Rahvusvaheline mobiiliettevõtjate ühendus GSMA tunnustas täna Eesti riiki eduka töö eest ettevõtjasõbraliku ärikeskkonna loomisel, mis soodustab innovatsiooni ja investeerimiskindlust telekommunikatsioonisektoris. Samuti hinnati kõrgelt Eesti eesistumise ajal välja arendatud Euroopa Liidu 5G võrgu arendamise teekaarti. Korraldajate sõnul võib GSMA jagatavaid auhindu võrrelda telekommunikatsioonisektori Oscaritega. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on rahvusvahelise telekommunikatsioonisektori tunnustus Eesti riigi jaoks innustav. „Pidevalt ühenduses olemine on muutunud nii loomulikuks, et märkame selle mõju alles siis, kui mõni asi ei toimi korralikult või internetiühendus on aeglane,“ kommenteeris Palo. Enam kui 100 000 külastajat ja 2300 väljapanekut võõrustava Mobile World Congressi teemaks on sel aastal tulevikutehnoloogiad, mis ühendavad inimesi ja seadmeid ühte võrgustikku. „Rohkemate seadmete internetti lülitamine seab mobiilivõrkudele samuti kõrgemad nõudmised. Seetõttu on Euroopa jaoks praegu üks olulisemaid eesmärke saada 5G võrgu turu rahvusvaheliseks liidriks,“ sõnas Palo. Minister rõhutas, et Eesti töö võrguühenduste arendamisel ei ole kaugeltki lõppenud.  „Lisaks meie eesistumise ajal välja töötatud 5G Euroopa teekaardile oleme loomas põhjalikku 5G võrgu arendamise plaani ka Eesti jaoks. Samuti jätkame tööd viimase miili projektiga, et viia kiire ja kaasaegne internetiühendus nendesse kodudesse Eestis, kus seda täna ei ole.“ Minister lisas, et viimase miili algatuse kõrval on järgmise aasta lõpuks valmimas kogu Eestit kattev lairiba baasvõrk. Lairiba baasvõrk on üheks kvaliteetse mobiilsideühenduse toimimise eelduseks. Eesti IKT-sektori ettevõtted osalevad maailma suurimal mobiilitehnoloogia messil juba kuuendat korda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel. Eesti ühisstendil on esindatud kolmteist ettevõtet - Fortumo, Mobi Lab, Ecofleet Eesti, SK ID Solutions, CartoDB Estonia, Malwarebytes Estonia, Mooncascade, Bamboo Group ning sel aastal esimest korda Sevana, NEXD, FOB Solutions, Mobi Solutions ja Messente Communications. Eraldiseisva boksiga on Eesti ettevõtetest esindatud veebireklaamilahendusi arendav Adcash. Eesti ühisstendi külastab ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Mobile World Congress on maailma suurimaid IKT-sektori messe, mis toob järjekindlalt kokku maailma edukamate operaatorite, ettevõtete, tootjate ja kaubamärkide juhid ja visionäärid. Suurmess algas 26. veebruaril ja kestab 1. märtsini Hispaanias Barcelonas. Eesti ettevõtete osalemist messil toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rohkem infot Eesti riigile antud Government Excellence auhinnast: https://www.mobileworldcongress.com/conference-programmes/global-mobile-awards-2018/2018-categories/#GovernmentExcellenceAward
EST

          

Tegevust alustas Eesti Geoloogiateenistus

 Cache   
Alates selle aasta algusest alustas tegevust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse kuuluv amet Eesti Geoloogiateenistus. Teenistuse põhiülesanneteks on Eesti geoloogiline kaardistamine, maapõuealaste andmebaaside (geoloogiafondi ja puursüdamike kogu) pidamine ja digitaliseerimine, hüdrogeoloogiline seire, rannikute ja seismoseire, geoloogia valdkonna uuringute teostamine, kompetentsuse arendamine ning valitsusele ettepanekute tegemine maapõue uurimiseks ja kasutamiseks. Geoloogiateenistuse direktoriks on kinnitatud viieks aastaks pikaajalise TTÜ Geoloogia Instituudi juhtimise kogemusega professor Alvar Soesoo. Eesti Geoloogiateenistuse asukoht on Rakvere linn ning tänaseks on kolm töökohta täidetud Lääne-Virumaal elavate inimestega. Planeeritavast 50 töökohast on aasta alguse seisuga täidetud 35, kellest 17 on doktorikraadiga või seda lähiajal kaitsmas. Geoloogiateenistust hakkab koordineerima kaheksaliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad ministeeriumite, teadlaskonna ja tööandjate esindajad. Ajalooliselt moodustati Majandusministeeriumi haldusalas Loodusvarade Instituut juba 1937. aastal. Geoloogiateenistuse moodustamine lähtub 2017. aasta juunis Riigikogu poolt vastu võetud strateegiadokumendist „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“, kus on sõnastatud Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas: maapõueressursside teaduspõhine, kestlik ja riigi majanduskasvu edendamisele suunatud haldamine ning kasutus.
EST

          

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson külastab Põlvamaad

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson külastab täna Põlvamaad. Kagu-Eesti visiidi käigus väisab minister kohalikke ettevõtteid ja kohtub Põlva vallavanema Georg Pelisaarega. Lisaks on kõigil huvilistel võimalik ministriga kohtuda Põlva Päevakeskuses korraldataval rahvakohtumisel. „Pean väga tähtsaks, et ministrid ja riigikogulased kohtuksid regulaarselt kohalike omavalitsuste esindajatega ning seda ennekõike omavalitsustes endas. Vaade pealinnast erineb tihtipeale sellest, kuidas näevad kohalikud juhid asju maapiirkondades,“ rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning lisas: „Omavalitsusi kummitavad probleemid on üldjoontes muidugi teada – suurimad murekohad on maalt lahkuvad inimesed ja finantsautonoomia. Seega on ainult tervitatav, et valitsus kohalike omavalitsuste tulubaasi tuleval aastal 30 miljoni euro võrra suurendab. Ääremaastumist aitab aga loodetavasti pidurdada tuleva aasta juulikuust käivituvad tasuta maakonnasisesed bussiliinid. Maapiirkondade inimeste liikumisvõimalusi tuleb parandada.“ Rahvakohtumine Põlva Päevakeskuses saab alguse kell 12.15 ning kõigil huvilistel on võimalik esitada ministrile ka küsimusi.
EST

          

Kuues maakonnas jätkub kiire interneti baasvõrgu arendamine

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kinnitas selle aasta lairiba baasvõrkude investeeringute kava, millega toetatakse 11,8 miljoni euroga baasvõrgu arendamist Tartu-, Saare-, Võru- Pärnu-, Ida-Viru ja Põlvamaal. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tuletas meelde, et kaheksa aastat tagasi võttis Eesti eesmärgiks tagada üle Eesti kiire interneti kättesaadavus. „2009. aastal algatatud projekti EstWin vältel on rajatud juba ligi 4800 kilomeetrit lairiba baasvõrku. Projekti lõpuks tahame tuua 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest võrgule lähemale kui 1,5 km,“ selgitas Palo. Kinnitatud investeeringute kava alusel rajatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kiire interneti tagamiseks veel 1113 km baasvõrku maksumusega 11,8 miljonit eurot, millest sideoperaatorite omaosalus moodustab 15%. Lairiba internetivõrgu väljaehitamist alustati seitse aastat tagasi. Selle ajaga on Euroopa Liidu rahade toel valmis ehitatud ligi 4800 kilomeetrit baasvõrku. Kokku on kavas ehitada ca 6600 km kogu riiki katvat baasvõrku.  Ta lisas, et baasvõrgu väljaarendamisele järgneb seni ühendamata jäänud ettevõtjate, kodude või asutuste liitumispunktidesse lisamine ehk nn „viimase miili“ väljaehitamine. „Positiivne ühistegevus püsiühenduse vajaduse kaardistamiseks on käivitunud juba Pärnu-, Harju-, Rapla- ja Läänemaal ning soovin innustada ka teisi omavalitsusi seda tegema.“  „Riigil on viimase miili ehitamiseks järgnevateks aastateks kokku 20 miljonit eurot. Juhul, kui sellele rahale lisandub 2/3 omavalitsuste ja liitujate panust, saame juba rääkida 60 miljoni euro suurusest investeeringust lairiba väljaehitamiseks lähiaastatel,“ lisas Palo. Täpsemalt rajatakse järgmises etapis baasvõrku Pärnu – Sauga – Suigu – Sindi – Tori, Kohtla-Nõmme – Mäetaguse, Jõhvi – Oru – Voka – Toila, Are – Tootsi – Tori – Vihtra, Orissaare – Tagavere – Leisi – Karja, Salme – Nasva – Kuressaare – Muratsi – Vanamõisa – Sandla – Kangrusselja, Sindi – Paikuse – Raeküla – Uulu – Surju, Värska – Mikitamäe – Veriora – Piusa – Koidula – Saatse, Sillamäe – Sinimäe – Narva-Jõesuu, Masa – Valjala – Laimjala – Ariste – Kõrkvere, Kihelkonna – Lümanda – Aste – Sõrve, Uulu – Võiste – Häädemeeste – Kabli, Surju – Kilingi-Nõmme, Mõniste – Hopa – Krabi, Käärikmäe – Haapsaare, Tsooru – Sänna, Krabi – Murati – Misso, Vastseliina – Kirikumäe, Valgjärve – Kanepi – Osula, Sõmerpalu – Nursi, Luunja – (Melliste) – Roiu – (Lootvina) – Tõõraste – Visnapuu, Tartu – (Puhja – Leie) – Nõo – Elva – Prangli – Vahessaare – Karijärve – Rannu – Illi – Otepää – Elva, Elva – Palupera – Rõngu – (Rannu – (Kirepi)) – Puka – Kuigatsi – Vahessaare – Kobilu, Väimela – Parksepa – (Võru) – Sõmerpalu – (Haidaku) – (Osula) – Linnamäe/Peri – Partsi/Põlgaste asumite vahet. Kaardilt on näha selle aasta EL toetusega rajatud lairiba baasvõrkude projektid sinisega, pruuniga juba valmis olevad baasvõrgu projektid.
EST

          

Valitsus arutas avaliku raudteetaristu arendusplaane

 Cache   
Valitsus tutvus tänasel väljasõiduistungil Eesti avaliku raudteetaristu hetkeolukorraga ja leppis kokku raudtee arengusuundades. Täpsemad lahendused pakub MKM välja oktoobriks koostatavas tegevuskavas. Valitsus leppis kokku, et üldiselt jätkatakse Eesti avaliku raudteetaristu arendamist baasstsenaariumi põhiselt, st. et säilitatakse vähemalt praegune kvaliteet ja tehakse investeeringuid selliselt, et raudteede läbilaskevõime säiliks. Säilitatakse tänane ohutustase ning luuakse eeldused selle paranemiseks tulevikus läbi kevadel kokku lepitud suuremahuliste taristuinvesteeringute programmi rahastuse. Valitsus otsustas istungi ühe olulisema punktina Lelle-Pärnu raudteelõigul avalike vedude tellimise lõpetamise alates 2019. aastast, mil raudteelõigu tehniline ressurss ammendub. Lelle-Pärnu raudteelõigu tehniline seisukord ei võimalda selle kasutamist reisirongiliikluseks alates 2019. aastast, kuna kiiruste hoidmine üle 60 km/h eeldaks investeeringuid mahus ca. 17 miljonit eurot, mis samas ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus. Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldatakse 2019. aastaks ümber bussiliinidega, samas säilib rongiühendus Lellest nii Tallinna kui Viljandi suunal. Samuti jääb toimima Lelle raudteejaam. „Juba täna on Pärnumaal väga hästi toimivad maakonnasisesed bussiliinid, nii saab näiteks Tootsi raudteejaamast kaheksa korda päevas bussiga Pärnusse, rongiga aga vaid kaks korda. Lelle-Pärnu liini sulgemine 2019. aastal peab tooma kaasa ümberkorraldused kohalikus ühistranspordi korralduses, kuid olen veendunud, et allesjäänud ajaga on seda võimalik ellu viia,“ selgitas minister Simson. Minister lisas, et Rail Balticu valmides saab Pärnu endale väga hea raudteeühenduse nii Tallinna kui Riiaga, seepärast soovisid ka kohalike omavalitsuste esindajad Lelle-Pärnu raudteelõigu remondiks kuluva raha suunata hoopis lennujaama taastamisse. „Kevadel otsustas valitsus võtta laenu ja suunata täiendavalt 135 miljonit eurot olulisematesse taristuinvesteeringutesse, seal hulgas 40 miljonit raudteedesse. Eesmärgiks on tõsta Tallinn-Tartu raudtee ja Tallinn-Narva raudtee kiirus 135 kilomeetrile tunnis ning rajada Haapsalu raudtee esimene etapp ehk Riisipere-Turba raudtee,“ meenutas Simson juba tehtud investeeringuotsuseid. MKM esitab raudtee tegevuskava valitsusele 2017. aasta oktoobris. Lisaks Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suuna investeeringutele on plaanis ka Riisipere-Turba lõik võimalusega edasi ehitada Haapsaluni ning Tallinn-Viljandi trassi kiirendamine, sest Rapla-Türi lõiku ootab ees põhjalik rekonstrueerimine kahes etapis aastatel 2022 ja 2024, kokku 18,5 miljoni euroses mahus. See võimaldaks Tallinn-Viljandi liinil panna käiku kiirrongi sõiduajaga 1:30. Tänastel liinidel on see sõiduaeg pea tunni võrra pikem.
EST

          

Eesistumise esimene digiüritus toob kohale digimajanduse tipptegijad

 Cache   
Eesti EL-i Nõukogu eesistumise esimene digiteemaline suursündmus Digitaalse ühtse turu konverents 2017 leiab aset esmaspäeval, 17. juulil, ning toob kokku maailma juhtivad ettevõtjad ja teadlased. Minister Palo sõnul juhib Eesti olulist arutelu, kuidas andmete piiriülese liikumise kaudu tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet tervikuna. Eesti EL-i eesistumist on nimetatud digitaalseks eesistumiseks ning Digitaalse ühtse turu konverents järgmisel esmaspäeval keskendub ühele kõige olulisemale digiteemale, andmete vaba liikumisele. Andmete vaba liikumine tähendab, et tulevikus jagaksid EL-i liikmesriigid piiriüleselt omavahel infot, mis teeb mugavamaks nii tavakodanike elu kui ka avab uksi ettevõtjatele.  „Oleme tänaseks juba harjunud, et nii inimesed, kaubad, kapital kui ka teenused saavad Euroopa Liidu sees vabalt liikuda. Eesti on juhtimas arutelu, mille tulemusel saame eurooplastena endale ka viienda vabaduse, mis meie elu mugavamaks muudab – andmete vaba liikumise. Näiteks aitab andmete vaba liikumine tagada, et tulevikus ei peaks Eestist välja sõites juhiluba kaasas kandma sest teiste liikmesriikide ametivõimudel on samuti võimalus kasutada Eesti andmebaase juhiloa olemasolu kontrollimiseks,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Andmete vaba liikumine riikide vahel toob kaasa kasu nii eraisikutele kui ettevõtjatele. Ettevõtjad ei pea teistes liikmesriikides Eesti ametivõimudele juba esitatud infot uuesti tõestama, välisriigis ettevõtluse alustamiseks pabereid taga ajama ja selle peale aega ning raha kulutama. Andmete vabastamise mõju ettevõtluse ja ekspordi kasvatamiseks on erakordselt suur, arvestades, kui palju rohkem tooteid ja teenuseid oleks võimalik kiiremini kõigile Euroopa turgudele viia,“ kommenteeris minister. Digitaalse ühtse turu konverentsi üks peakõnelejaid on MIT professor Alex Pentland, keda peetakse andmemajanduse valdkonna kõige mõjukaimaks visionääriks ja teadlaseks. Pentland esitab konverentsil laiahaardelise visiooni sellest, kuidas pidevalt kasvavate hiiglaslike andmemahtudega ettevõtetes ja riiklikul tasandil toime tulla ning samas maandada privaatsuse ning turvalisusega seotud riske. Konverentsi ekspertpanelistid Yves-Alexandre de Montjoye (London Imperial College) ja Wojciech Wiewiorowski (Euroopa Andmekaitseinspektsiooni asedirektor) ja teised lahkavad ELi andmemajanduse kitsaskohti ning avavad kaarte EL-i edasistest plaanidest seoses andmete jagamisega. Ühtlasi toob konverents kohale ka tuntud jagamismajandusettevõtte Uberi tippesindaja Antoine Aubert’i, kes kõneleb oma kogemusest, kuidas oma andmete jagamine teiste ettevõtetega on aidanud Uberil kasvada globaalseks teenusepakkujaks.   Digitaalse ühtse turu konverentsi pressikonverents toimub konverentsile järgneval päeval, 18. juulil, kell 16.30 koos konkurentsivõime- ja telekomiministrite informaali pressiüritusega. Pressikonverentsil osalevad Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ning IT asekantsler Siim Sikkut. Konverents on eelneval registreerumisel ajakirjanikele avatud, võimalik on ka esinejaid intervjueerida (lisainfo: emilie.toomela@mkm.ee; +372 58145058). Kuidas registreeruda sündmustele? Ajakirjanikud, kes soovivad kajastada Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud sündmuseid, peavad olema akrediteeritud ning ka iga sündmuse jaoks eraldi registreeritud. Akrediteerida EL-i eesistumise kajastamiseks saab siit: bit.ly/accreditationeu2017ee Kui oled juba akrediteeritud, registreeru sündmuse kajastamiseks siin: https://www.eesistumine.ee/en/attendance-05
EST

          

Valitsus toetab IKT-valdkonda 50 miljoni euroga

 Cache   
Tänasel valitsuse istungil kiideti heaks „Eesti infoühiskonna arengukava 2020“ rakendusplaan, mille kohaselt eraldatakse sel aastal IKT-valdkonna arendamiseks 50,4 miljonit eurot. Rakendusplaani fookuses on riiklikud e-teenused ja kiire interneti baasvõrgu arendamine üle Eesti, lisaks panustatakse rahvusvahelisse andmevahetusse X-tee kaudu ja Eesti andmesaatkonna töösse Luksemburgis. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on rakendusplaani prioriteet vähendada bürokraatiat ja liikuda tarbija jaoks automaatsete e-teenuste ning kiirema andmevahetuse suunas. „Investeerime X-tee kasutuse laiendamisesse, et suurendada avaliku ja erasektori vahelist automaatset andmevahetust. Selleks on vaja liita riigi X-teega üha rohkem ettevõtteid, nagu täna oleme ühendanud panku ja telekomiettevõtteid.“ Minister lisas, et lihtsam andmevahetus annab nii riigile kui ettevõtjatele võimaluse arendada täisautomaatselt toimivaid teenuseid. „Hea näide avaliku ja erasektori koostöös toimivast peaaegu automaatsest e-teenusest on tuludeklaratsiooni esitamine. Tuludeklaratsioon on Maksu- ja Tolliameti poolt eeltäidetud ja samas saab sinna pangast lisaandmeid juurde kanda. Samuti tehakse koostööd, et järjest rohkem erasektori ja riiklikke teenuseid oleksid tarbitavad ID-kaardi ja mobiil-ID vahendusel. Sellises ühtses teenusruumis saavad mugavalt ja turvaliselt tegutseda nii Eesti elanikud kui ka e-residendid.“ Järgnevatel aastatel on infoühiskonna arendamisel põhitähelepanu all uue põlvkonna interneti baasvõrgu ehitamise lõpule viimine. „Kiire internetiühendus peab olema kättesaadav üle Eesti, täna see veel aga nii ei ole. Baasvõrk on vajalik kodudesse valguskaabli toomiseks, mobiilse interneti pakkumiseks ka vähem asustatud piirkondades ning tulevikus on see asendamatu 5G võrguga liitumisel. Valdavalt saab baasvõrk valmis juba järgmisel aastal, peale seda on kavandatud seni ühendamata jäänud ettevõtete, asutuste või kodude liitumispunktidesse lisamine ehk nn „viimase miili“ väljaehitamine,“ kommenteeris Palo. Baasvõrku investeeritakse 2017. aastal ligi 12,5 miljonit eurot ning kokku on plaanis ehitada välja Eestis 1113 kilomeetri ulatuses uut võrku. Avaliku sektori teenuste ja paberivaba asjaajamise mugavamaks ning kuluefektiivsemaks muutmiseks investeeritakse üle 18 miljoni euro andmevahetuse ühtlustamisesse, eesti.ee arendamisesse ning maksu- ja tollivaldkonna teenuste arendamisse, registripõhise statistika tootmiseks vajalike teenuste ja e-residentidele suunatud teenuste kaasajastamisse. Selle aasta sügiseks lõppeb ka Riigipilve testperiood ning keskkonda saab hakata kasutama täismahus. Lisaks on töös olevatest projektidest rakendusplaanis olulisel kohal andmete varundamine Luksemburgi andmesaatkonnas. Eesti on maailmas esimene riik, mis hakkab alates järgmisest aastast kriitilisi andmeid varundama välisriigis, kaitstuna diplomaatiliste õigustega. Antud projekti investeeringute maksumuseks hinnatakse 2017. aastal 2,5 miljonit eurot. Samuti asutati eelmisel nädalal Eesti ja Soome MTÜ riikidevahelise andmevahetuse arendamiseks X-tee kaudu, mis võimaldab tulevikus riigiasutustel üle lahe omavahel elektroonilisi andmeid jagada. Kogu infoühiskonna arengukava rakendamise hinnanguline maksumus aastatel 2017-2021 on 218,8 miljonit eurot, millest enamik rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. Arengukavaga on võimalik lähemalt tutvuda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/arengukavad#infoyhiskond. /22.06.2017/
EST

          

Palo: investeeringutele on vaja fookust

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo toonitas tänasel investeeringute alasel konverentsil, et riik peab soodustama tarka ja tasakaalustatud investeerimistegevust. Seda tuleb teha nii välisinvesteeringute meelitamisel kui ka kohalikul kapitalil põhinevate ettevõtete investeerimistegevuse suunamises, tagamaks ettevõtete liikumine kõrgemat lisandväärtust loovate tegevuste suunas. „Investeeringul ja investeeringul on vahe. Liiga pikalt on nii erasektor kui ka poliitiline retoorika olnud fokusseeritud välisinvesteeringute najal majanduse ülesehitamisele,“ ütles minister ja lisas, et peame julgustama ka kohalikul kapitalil põhinevate ettevõtete investeerimistegevust.   „Ühelt poolt tõstavad investeeringud digitaalsetesse lahendustesse tootmises ja turunduses meie ettevõtete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Teisalt ei tasuks alahinnata investeeringute tegemise tähtsust välisriikidesse, mis võimaldab ettevõtetel laiendada piiriülest tegevust ja seeläbi omandada strateegilise tähtsusega varasid nagu tehnoloogiad, teadus- ja arendusbaas, intellektuaalne omand, turundus-, jaotus- ja müügikanalid,“ sõnas minister. „Meil on vaja aktiivset investeerimistegevust, kuid see peab olema tark ja läbimõeldud.“ Aastaid kestnud majanduslik ebastabiilsus ja poliitilised arengud nagu finantskriis, pagulaskriis, Ukraina sündmused, Brexit jpm on Palo sõnul jätnud jälje ettevõtjate kindlustundele ning see väljendub ka nende tagasihoidlikes investeeringutes. Seega toonitas minister, et riigi roll on olla strateegiline suunanäitaja ja eestvedaja erasektorile. „Ning olla abiks ‘nutikust’ soodustava tegevusega, kas või innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu, tööstuse digitaliseerimise kontseptsiooni rakendamise või IKT arenguprogrammi kaudu.“   Minister Palo rõhutas, et vähem olulised ei ole ettevõtete võrkudega liitumise toetamine ning viimase miili ja elamufondi arendamise meetmed. „Need tegevused on vajalikud tasakaalus regionaalse arengu soodustamiseks ning tingimuste loomiseks ettevõtluseks ja investeeringute tegemiseks väljapool keskusi. Riik ei saa lubada maapiirkondade perifeeristumist ja kohalike kogukondade allakäiku, vaid peab ulatama abikäe seal, kus seda kõige enam vaja.“ Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ja Riigikantselei strateegiabüroo poolt Tallinnas korraldatud konverentsil „ROHKEM INVESTEERINGUID – MILLISEID JA KUIDAS?“ vaadati investeeringute probleemi sisse ning arutleti selle üle, mille taha targad investeeringud takerduvad ning mil moel riik saaks investeeringute ja eelkõige just kõrgema lisandväärtuse loomisele suunatud investeeringute tegemisele paremini kaasa aidata.  
EST

          

Digitaalsed oskused jõuavad tuhandete tööstussektori inimesteni

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab digikoolituse, mille eesmärk on luua eeldused infotehnoloogia laialdasemaks rakendamiseks töötlevas tööstuses. „Eesti tööstussektor peab järgmiseks arenguhüppeks võtma kasutusele kaasaegsed tehnoloogiad, seda aga ilma kaasaegsete oskustega tööjõuta teha ei saa. Nutikas masin ilma nutika inimeseta ei tõsta tootlikkust ega toodangut väärtusahelas,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Töötleva tööstuse puhul on tegemist Eesti suurima majandussektoriga, kus töötab üle 120 000 töötaja. Majandusministeeriumi korraldatud hanke raames („Digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus tööstussektori töötajatele“) keskendutakse konkreetsemalt metsa- ja puidutööstuses ning metalli- ja masinatööstuses töötavate inimeste IKT-oskuste parandamisele. Mõlema puhul on tegemist majanduse kasvuvaldkondadega, kus töötab kokku u 60 000 töötajat. Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi (OSKA) raames läbi viidud valdkonna uuringute põhisõnumiks oli, et arenguhüppeks ja lisandväärtuse kasvatamiseks vajavad mõlemad eelnimetatud valdkonnad uuenduslikku ja loovat lähenemist ning oskust valdkonnaspetsiifiliste infotehnoloogia ja telekommunikatsioonivõimaluste kasutamiseks. Üheks olulisemaks takistuseks võivad aga saada hetkel sektorites töötavate spetsialistide ja juhtide tagasihoidlikud oskused ning teadmised uuenduslikest lahendustest lisandväärtuse loomisel. Hanke võitsid ühispakkujatena IT-koolituskeskuse OÜ ja Tööandjate Keskliit. 3-aastase projekti käigus rahastab ministeerium 3000 tööstussektoris töötava inimese digitaalse kirjaoskuse baaskoolitust. Koolitused toimuvad üle Eesti ning omandatud tehnoloogilised baasoskuseid võimaldavad koolitatavatel infoühiskonnas paremini hakkama saada, kuid on samas oluliseks eelduseks spetsiifilisematele täiendkoolitustele ning keerukamate tööstuse seadmete käsitsemiseks. Märkimisväärne osa koolitustest on suunatud vene keelt emakeelena kõnelevatele inimestele Ida-Virumaal. Lisaks korraldatakse koostöös Tööandjate Keskliiduga 1000-le valdkonnas töötavale ettevõtte juhile erinevaid teadlikkuse tõstmise üritusi. „Kogu Eesti majanduskasvu tagamiseks on väga oluline tööstussektori konkurentsivõime ja efektiivsuse tõus. IKT-vahendite kasutamine on selleks oluline tööriist ja antud digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus väga oluline eeldus uute tehnoloogiate rakendamiseks,“ kommenteeris projekti vajalikkust Jüri Jõema, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht. Koolitushanget rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu viidavast Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ ning projekti kestab 2020. aasta lõpuni. Projekti maksumus on 475 000 eurot. /22.05.2017/
EST

          

Parimad Eesti ettevõtluse edendajad on Ettevõtlusküla ja Tech Sisters

 Cache   
Euroopa Ettevõtluse Edendamise Auhinna 2017 Eesti eelvooru võitjaiks osutusid Ettevõtlusküla, mis tutvustab läbi rollimängude lastele ja noortele ettevõtluse ja majanduse baasteadmisi, ning naiste ja tüdrukute seas IT-valdkonna populariseerimisega tegelev Tech Sisters. Žürii esimehe Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Viljar Lubi sõnul soovitakse tunnustada just kohalikke initsiatiive, mis oma originaalsete ideedega suudavad meelitada suurel arvul noori ja vanu tegelema ettevõtlusega. „Algatada midagi originaalset ja samas ka populaarset ei ole lihtne ülesanne. Teatud mõttes nagu Eurovisioonilgi, silma ei tule paista mitte ainult kodupubliku seas, vaid tarvis on haarata laiemat auditooriumi. Ettevõtluse võimaluste tutvustamine on oluline nii eneseteostuslikust vaatevinklist kui ka äärmiselt vajalik tervele Eesti majandusele.“ „Žürii hinnangul vastasid just Ettevõtlusküla ja Tech Sisters nii originaalsuse kui kodanikualgatuse kriteeriumitele. Usun, et Eesti eelvooru võitjaid saadab edu ka euroopa-ülesel konkursil,“ lisas Lubi. „Ettevõtluskülas edendame ettevõtlikkust läbi rollimängude, mis õpetavad ettevõtluse ja majanduse baasteadmisi. Mängijad matkivad võimalikult elutruult ettevõtluses ettetulevaid olukordi kaasmängijatega läbirääkimisi pidades ning kohapeal kiirelt lahendusi mõeldes. Mängu kõige olulisem mõju on ettevõtluse suhtes positiivse hoiaku loomine. Usume, et igas inimeses on olemas ettevõtlik algataja,“ ütles Ettevõtlusküla tegevjuht Evelin Rätsep. „Tech Sisters otsustas konkursil osaleda, sest varasemate aastate võitjate lood on meile olnud väga inspireerivad ja tahtsime saavutada enda tegevusele laiemat kõlapinda kogu Euroopa tasandil. Tech Sisters innustab ja julgustab naisi ja tüdrukuid astuma oma mugavustsoonist välja. Korraldame naistele erinevaid IT-teemadega seotud õpitubasid ja julgustame neid ise edasi õppima ja omavahel kogemusi jagama. Digitaalne kirjaoskus suurendab võimalust end tööturul edukalt rakendada ja liikuda IT-teenuste tarbijatest loojateks,“ kommenteeris Tech Sistersi eestvedaja Mari-Liis Lind. Euroopa Ettevõtluse Edendamise Auhinna 2017 Eesti eelvooru žürii esimees on MKMi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, žüriisse kuuluvad Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, EBSi professor Tiit Elenurm, EASi juhatuse esimees Alo Ivask, Rahandusministeeriumi regionaalala asekantsler Kaia Sarnet ning Teenusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp. Euroopa Ettevõtluse Edendamise Auhinna 2017 Eesti eelvoorule järgneb üle-euroopaline voor, mis leiab aset sel aastal Eestis, täpsemalt Eesti Euroopa Liidu eesistumise raames 22.-24. novembrini toimuva Euroopa väikeste ja keskmiste ettevõtete (VKE) esindajate kohtumise SME Assembly ajal. /09.05.2017/
EST

          

MKM paneb ELMO renditeenuse koos elektriautode ja laadijatega enampakkumisele

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium paneb avalikule enampakkumisele ELMO Rendi ehk elektromobiilsuse programmi raames loodud elektriautode renditeenuse koos selle juurde kuuluva masinapargiga, milles sisaldub 31 elektriautot (22 Nissan Leaf’i ja 9 Mitsubishi i-Miev’i) ja 15 rendiautode tavalaadijat, lisaks uuele omanikule teenuse jätkamise hõlbustamiseks ka tänase kliendibaasi ja kasutusstatistika. 2013. aastal käivitunud ELMO Rendi eesmärk oli tutvustada ja populariseerida elektriautode kasutamist ning anda igale huvilisele võimalus proovida omal käel elektriautoga sõitmist. Arvestades aastate jooksul Eesti tänavatele lisandunud elektriautode hulka ja inimeste teadlikkuse olulist tõusu, võib öelda, et teenus on oma eesmärgi edukalt täitnud. Seetõttu ongi riik otsustanud anda renditeenuse edasise osutamise võimaluse erasektorile. Enampakkumise tingimuseks on, et renditeenuse ülevõtja jätkab teenuse pakkumist vähemalt kolm aastat, mille jooksul on tal ka õigus kasutada ELMO kaubamärki. Hanke tingimused on leitavad siit: https://www.mkm.ee/et/ministeerium-kontaktid/teated-ja-hanketeated#elmo Eesti elektromobiilsuse programm ELMO on Eesti Valitsuse ja Mitsubishi Corporationi koostöös käivitatud programm energiatõhusate ja keskkonnasäästlike elektriautode ja laetavate hübriidide kasutusele võtmise toetamiseks. Tänaseks on programm täitnud oma peamise eesmärgi, erinevaid elektrisõidukite rente on turul mitmeid ning riigil on võimalik anda välja töötatud teenus nö. vabaturule. Samuti on rajatud sõidukite laadimiseks vajalik kiirlaadimisvõrgustik ning Eestisse on programmi raames soetatud 1200 elektriautot. ELMO programmi raames loodud kiirlaadimistaristu hankeleping lõpeb selle aasta lõpus, MKM plaanib ka sellele lähiajal uue omaniku leida. Programmi viisid ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium ja SA KredEx. /25.04.2017/
EST

          

Eesti majandus on kasvuteel

 Cache   
Täna ilmus kahesajas majandusajakiri Konjunktuur, kus Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eksperdid-analüütikud hindasid Eesti majanduse üldolukorra heaks, ennustades majanduskasvu kiirenemist järgnevatel aastatel. Suurimate majanduse arengut takistavate teguritena toodi välja oskustööjõupuudus ning investeeringute jätkuvalt madal tase. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et Eesti Konjunktuuriinstituudi viimase poolsajandi jooksul tehtud tööd on raske ülehinnata. „Vähe on väljaandeid, mis on 50 aastat järjepidevalt ilmunud. Loodan, et järgmised poolsada aastat toetub ajakiri ühtlaselt traditsioonidele ja omandatud kogemusele, kuid on ka on avatud muutustele ja uuenemisele. Oskus majandusarenguid ette näha ja vajadusel kiiresti reageerida, on riigi majandusedu tagamisel kriitilise tähtsusega,“ lausus minister. Kommenteerides konjunktuuri esimese kvartali tulemusi, märkis Palo, et majandusolukorra paranemine ja majanduskasvu kiirenemine on hea uudis nii avalikule kui erasektorile. „Samas võiks kasv olla veelgi kiirem, et Eesti elanike elatustase tõuseks tempokamalt,“ lisas Palo. Suurima probleemina toovad EKI eksperdid välja tööjõupuuduse, millele tuleb lahendus leida. „Valitsusel on selles vallas käsil mitmeid olulisi reforme alates vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmisest, noorte haridustee pikendamisest gümnaasiumi või kutsehariduse diplomi omandamiseni kuni pensionisüsteemi paindlikuks muutmiseni. Lisaks pakub Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium erinevaid koolitusi IKT oskuste tõstmiseks ja Töötukassa asub peagi koolitust ja ümberõpet pakkuma ka töötavale inimesele. Samuti on plaanis töötada välja IKT spetsialistide ja teiste oskustöötajate väljastpoolt Eestisse kutsumise kompleksne lähenemine,“ selgitas Palo. Ka investeeringute olukorda hindasid eksperdid märtsis endiselt ebarahuldavaks, kuid siiski natuke vähemal määral kui eelmisel küsitlusel detsembris. Minister Palo kinnitas, et valitsus on otsustanud investeerida järgneva kolme aasta jooksul täiendavalt nii infrastruktuuri ja elamumajanduse arendamisse kui ka ettevõtluse toetamisse. „Kuigi ettevõtjate ja tarbijate majandususaldusindeks on praegu viimase viie aasta kõrgeim, pole mingit põhjust jääda loorberitele puhkama. Näiteks tööstusettevõtete tootmisvõimsuste kasutamine jääb alla pikaajalist keskmist, rääkimata buumiaegsest tasemest,“ lisas Palo.   Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega näitab, et praegune olukord on parem, seda nii majanduses tervikuna kui eraldi investeeringute ja eratarbimise osas. Hinnatõus mõõdukalt kiireneb, intressimäärad ja aktsiahinnad tõusevad. I kvartalil tõusid tarbijahinnad madala baasi tõttu suhteliselt kiiresti ja inflatsioon ületas optimaalse 2% taseme. /12.04.2017/
EST

          

Tallinna Sadama üldkoosolek kinnitas aastaaruande ja aegade suurima dividendimakse

 Cache   
Eelmise aasta suurimaks väljakutseks oli nii Tallinna Sadamale kui ettevõtte omanikuna riigile nelja uue parvlaeva liinile toomine. Kuna nelja uue reisiparvlaeva ehitus Türgi ja Poola laevatehastes osutus kokkulepitust pikemaks, alustati üleveoteenuse osutamist ajutiselt renditud asenduslaevadega. Nüüdseks on neist viimane, Piret, jõudnud äsja Eestisse. Lisaks on Tallinna Sadama olulisteks prioriteetideks reisijate- ja kaubaveo ärivaldkondade arendamine ning Vanasadama Masterplaani väljatöötamine ja kinnisvaraarendusprojektide elluviimine. Eile kinnitas minister Simson riigile kuuluva AS-i Tallinna Sadam aktsionäride üldkoosoleku ülesannetes ettevõtte eelmise aasta majandusaruande ning dividendimakse; Tallinna Sadam kannab dividendidena tänavu riigieelarvesse 48 miljonit eurot, millele lisandub tulumaksukulu summas 12 miljonit eurot. Tegemist on kõigi aegade suurima dividendimaksega. “Tallinna Sadama majandusnäitajad olid 2016. aastal head, seda nii üle 111 miljoni euroni ulatunud tulude kui riigile makstava 48 miljoni eurose rekord-dividendi näol,” lausus majandus- ja taristuminister. “Antud näitajad loovad tugeva baasi ettevõtte börsile mineku ettevalmistamiseks.” ASi Tallinna Sadam tulu kokku (müügitulu ja muud tulud) kasvas 11,6 mln euro ehk 12 protsendi võrra 111 mln euroni. Kulud kasvasid 3,1 mln euro ehk 5 protsendi võrra (arvestamata ühekordse iseloomuga allahindluse kulu 2015. aastal, kasv 14 protsenti), kasum enne dividendi tulumaksukulu kasvas 9 mln euro ehk 23 protsendi võrra ning puhaskasum 8,6 mln euro ehk 28 protsendi võrra. 2016. aastal vähenes AS-i Tallinna Sadam kaubamaht 2,3 mln tonni ehk 10 protsendi võrra 20,1 mln tonnini. Uue rekordtaseme saavutas aga reisijate arv liinireisijate kasvu mõjul, kasvades 0,4 mln reisija ehk 4 protsendi võrra 10,2 mln reisijani. AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja reisisadamate kompleks. Sajaprotsendiliselt Eesti riigile kuuluv AS Tallinna Sadam koosneb viiest sadamast: Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam ja Saaremaa sadam. Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad opereerib ka avaliku teenuse lepingu raames parvlaevaliiklust mandri ja Eesti suursaarte vahel. Neljast selleks soetatud parvlaevast kaks, Leiger ja Tõll on praeguseks liinil. Täiendavad kaks laeva, Tiiu ja Piret, jõuavad liinile lähiajal. /05.04.2017/
EST

          

Palo: pärnakad on „viimase miili“ ehitamise lahendanud väga mõistlikult

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kohtus täna Pärnumaal maavanema Kalev Kaljustega ning tutvus maakonna Digitee projektiga, mille eesmärk on liita seni veel interneti püsiühenduseta ettevõtted, asutused ja elamud lairibavõrku. „Kuna telekommunikatsioonivõrkudesse tehtavad investeeringud on küllaltki kapitalimahukad ja selle tõttu on erasektor aktiivselt tegutsemas ainult tiheasustusega piirkondades, peavad omavalitsused seljad kokku panema ning leidma riigi toega võimaluse kiire internetiühenduse rajamiseks,“ ütles minister. “Riigil on selleks järgnevateks aastateks ette nähtud kokku 20 miljonit eurot. Juhul, kui sellele rahale lisandub 2/3 omavalitsuste ja liitujate panust, saame juba rääkida 60 miljoni euro suurusest investeeringust lairiba väljaehitamiseks lähiaastatel,“ lisas Palo. Selline positiivne ühistegevus on käivitunud juba Pärnumaal ning minister soovib innustada ka teisi omavalitsusi sarnast lahendust proovima. „Kui valitsusele on koostööpartneriks piirkondlikud meeskonnad, kes igaüks suudaks ka omalt poolt rahaliselt panustada, annaks see juba väga olulise panuse 21. sajandi taristu toomiseks kõigi huviliste ukseni,“ märkis Palo.    Pärnu maavalitsus, omavalitsused ja ettevõtlusarenduskeskus alustasid Digitee projektiga mullu septembris, praeguseks on projekti raames kaardistatud ligikaudu 7000 lairibaühenduse soovijat, kes on ka ise nõus panustama võrgu rajamisse. „Maapiirkondades, kus püsiühendus täna puudub, soovivad selgelt rohkem kui pooled, kohati juba 90 protsenti majadest endale lairibaühendust,“ selgitas maavanem Kaljuste.   Ta lisas, et järgmises Digitee projekti etapis selgitatakse välja, millistes piirkondades soovivad järgneva kolme aasta jooksul sideettevõtjad kommertsalustel välja ehitada valguskaablivõrgud; luuakse võrguettevõte ning korraldatakse võrkude projekteerimise ja ehituse rahastus. „Digitee projekt on hea näide maakondlikust koostööst võidelda Eesti suurimas maakonnas ääremaastumise vastu, tagades kiire ja kvaliteetse internetiühenduse ning teenused üle kogu maakonna,“ ütles Kaljuste.   Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium alustas lairiba internetivõrgu väljaehitamist kogu Eestis seitse aastat tagasi. Selle ajaga on Euroopa Liidu rahade eest valmis ehitatud ligi 4400 kilomeetrit baasvõrku ja lähima kahe aasta jooksul rajatakse veel üle 2000 kilomeetri. Valdavalt saab baasvõrk valmis juba järgmisel aastal, peale seda on kavandatud seni ühendamata jäänud ettevõtjate, kodude või asutuste liitumispunktidesse lisamine ehk nn „viimase miili“ väljaehitamine.  /17.02.2017/
EST

          

Kadri Simson Linnade Liidu volikogul: omavalitsused saavad tasuta ühistranspordi rakendumisele kaasa aidata

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson osales täna toimunud Eesti Linnade Liidu juhatuse ja volikogu koosolekul Tallinnas. Minister andis kohtumisel ülevaate uue valitsusliidu aluspõhimõtetest ning tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lähiaastate plaane valdkondades, millel on kõige enam kokkupuudet kohalike omavalitsuste tegevusega. „Uue valitsusliidu vaheliste kokkulepete seas on omavalitsustele mitmeid positiivseid otsuseid, mis huvitasid ka Linnade Liidu esindajaid. Aastaid on räägitud, et omavalitsuste tulubaas tuleb taastada ning on rõõm tõdeda, et uus valitsus liigub selle suunas. Alates 2018. aastast on omavalitsustele planeeritud 30 miljonit eurot lisavahendeid aastas. Olen kindel, et tugev omavalitsus tagab elu kestmise maal,“ rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Eesti Linnade Liidu juhatuse ja volikogu koosolekul osalenud inimestel avanes võimalus majandusministrile ka küsimusi esitada. Ühe peamise teemana kerkis kohtumisel lauale tasuta ühistransport maakondades, mille jaoks on valitsus järgmise aasta eelarvesse planeerinud täiendavad 21 miljonit eurot. Juttu tuli ka valitsuse taristuinvesteeringute kavast ning riigi teehoiukavast. „Linnade Liidu esindajaid huvitas, millises järgus on tasuta ühistranspordi plaan ning kuidas hakkab välja nägema transpordikorraldus 2018. aastal, mil kaovad maavalitsused. Täna on olemas neli ühistranspordikeskust ning tuleval aastal lisandub neile veel mitu keskust, kes meie nägemuses koos maanteeametiga ühistransporti korraldama asuvad. Tasuta ühistranspordi võimaldamiseks ning liinide tihendamiseks on vajalikud vahendid tuleval aastal olemas ning ma loodan, et kohalikud omavalitsused aitavad tasuta süsteemi rakendumisele igati omapoolselt kaasa,“ lõpetas Simson. Eesti Linnade Liit on üleriigiline omavalitsusliit, mille liikmeteks on 2016. aasta seisuga 27 Eesti linna, 15 valda ja 1 alev, mis hõlmab kokku 913 732 elanikku, s.t 67,5 protsenti Eesti elanikkonnast. /14.02.2017/
EST

          

Palo: Tartu Ülikool astub tulevikku vaatavaid samme IKT oskuste õpetamisel

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kohtus reedesel Tartumaa visiidil Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu ja arvutiteaduste instituudi juhi Jaak Viloga, et arutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) oskuste õpetamist, ettevõtete ja ülikoolide koostöö edendamise ning tööstuste digitaliseerimise väljakutseid. „Ei ole valdkonda, mis täna jääks puutumata infotehnoloogiast. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis värskelt avatud magistriõppekava võimaldab ka kõige IT kaugemal inimesel ühendada varasemalt omandatud teadmised kaasaegsete digioskustega,“ ütles minister Palo. „Õppekava suur populaarsus näitab, et inimesed on teadvustanud digikirjaoskuse kasvavat vajalikkust ning jääb vaid loota, et Tartu Ülikoolil on võimekust tulevikus vastuvõttu antud erialale suurendada,“ lisas ta. Tartu ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul lasub Tartu ülikoolil oluline roll teadmistel põhinevat ettevõtlust ja teadmistepõhist ühiskonda laiemalt igati toetada ning edasi viia. „On hea meel, et mitteinformaatikute IT-õppekava on niivõrd populaarseks osutunud ning ka ülikooli koostöö ettevõtetega hoogustunud, loome nii kindlasti palju uusi tarku töökohti,“ lisas Kalm. „Ja kinnitan, et võimekad tudengid on alati Tartu ülikooli oodatud,“ vastas rektor ministrile.   Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) käivitas tänavu täiskasvanute ümberõppeprogrammi „Vali-IT“, mille eesmärgiks on anda 500le osalejale pea nelja kuuga tarkvaraarendaja algoskused. Lisaks suunab MKM lisavahendid digitaalse kirjaoskuse koolitusteks töötleva tööstuse 3000le spetsialistile. Ministri sõnul on digitaalsesse kirjaoskusesse ehk infotehnoloogiliste baasoskuste arengusse panustamine Eesti riigi jaoks väga oluline tegevus. „Inimeste paremad oskused on eelduseks meie tööstussektori digitaliseerimiseks. Oskuste arendamise eelduseks aga peavad olema head IKT baasoskused,“ märkis Palo. Viimase 15 aasta jooksul on korraldatud mitmeid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ja koolitusi ning tänaseks kasutab arvutit ja internetti ca 88 protsenti Eesti tööealisest elanikkonnast. Samas on kasutus ühekülgne ning oskuste tase madal: täiskasvanute oskuste rahvusvahelisest uuringust PIAAC-st selgub, et ca 44 protsenti Eesti inimestest ei ole pädevad tehnoloogiarikkas keskkonnas. Infotöötlusoskus on aga seotud tööturu väljavaadetega – mida paremad oskused, seda paremad väljavaated ja töötasu. Pildid ministri Tartu visiidist leiab siit: https://goo.gl/O9OJxX /31.01.2017/
EST

          

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab tööstussektori töötajate IT-koolitusi

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas välja riigihanke „Digitaalse kirjaoskuse baaskoolitus tööstussektori töötajatele“, mille eesmärk on IKT-valdkonna koolitustega luua eeldused Eesti tööstussektori arenguks, eeskätt tööstuse digitaliseerimise sihti silmas pidades. „Meie tööstussektori teadlikkus ja valimisolek võtta kasutusele digitaalseid tehnoloogiad on võrreldes teiste Euroopa riikidega madal. Samas aga nõuab kvalifitseeritud tööjõu puudus ja toodete konkurentsivõimelisus ettevõtjaid automatiseerima,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Tulevik on nende päralt, kes tootmist automatiseerivad, uusi tooteid loovad ning nutikate masinatega töötada oskavad,“ lisas ta. Ministri sõnul on digitaalse kirjaoskuse ehk infotehnoloogiliste baasoskuste omandamine olnud prioriteet nii Eesti inimeste endi kui ka riigi ja erasektori jaoks. „Inimeste paremad oskused on eelduseks meie tööstussektori digitaliseerimisel. Spetsiifiliste oskuste arendamise eelduseks peab aga olema heade IKT baasoskuste olemasolu,“ põhjendas minister koolitushanke vajalikkust. Viimase viiteistkümne aasta jooksul on nii MKM kui teised valdkonna partnerid korraldanud mitmeid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid ja IT-oskuste koolitusi ning käesolevaks hetkeks kasutab arvutit ja internetti ca 88% Eesti tööealisest elanikkonnast. Samas on kasutus ühekülgne ning oskuste tase madal. Täiskasvanute oskuste rahvusvaheline uuring PIAAC toob välja, et Eesti inimestest ei saa tehnoloogiarikkas keskkonnas hakkama ca 44%. Infotöötlusoskus on aga seotud tööturu väljavaadetega – mida paremad oskused, seda kõrgem on inimeste töötasu ja seda paremad on väljavaated erialases karjääris. Tööturul aktiivse elanikkonna hulk väheneb pikas perspektiivis 0,5% aastas ning aastaks 2040 on Eesti tööturul tänasega võrreldes juba ca 72 000 inimest vähem. Väheneva elanikkonnaga ühiskonnas majanduskasvu hoidmine eeldab aga oluliselt suuremat panustamist tootlikkuse kasvu. Ehk teisisõnu, kui väheneb töötavate inimeste arv, peab taseme hoidmiseks tõusma töö kvaliteet ja sellest tekkiv lisandväärtus. Et seda kindlamalt tagada, suunab MKM digitaalse kirjaoskuse lisakoolitused töötlevale tööstusele, mis on ka Eesti suurim majandussektor. Töötlevas tööstuses töötab üle 120 000 inimese, ekspordimaht aastas on 6,8 miljardit eurot ning SKP-st moodustab see sektor 15,1%. Konkreetsemalt võib välja tuua omakorda kaks valdkonda – metsanduse ja puidutööstuse ning metalli- ja masinatööstuse. Mõlema puhul on tegemist majanduse nn kasvuvaldkondadega, kus töötab kokku üle 60 000 töötaja. Suurema hõivega sektorites on uute lahenduste juurutamine majandusele tervikuna mõjusam. Eesti majanduse konkurentsivõime säilitamiseks viib Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium läbi koolitushanke tööstussektori 3000 töötaja koolitamiseks. Lisaks tellitakse hankega teadlikkuse tõstmise tegevusi, mis on suunatud tuhandele Eesti tööstussektori ettevõtte juhile. Koolitushanget rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ellu viidavast Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ ning projekti kestab 2020. aasta lõpuni. Hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 27.02.2017. /07.01.2017/
EST

          

Valitsus otsustas lõpetada sisetehingud Eesti Teedega, et teha ettevalmistusi ettevõtte erastamiseks

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai täna valitsuselt toetuse plaanile lõpetada Eesti Teede senised teedehoolduse siselepingud ja teha ettevalmistusi Eesti Teede erastamiseks. „Eesti Teede asutamiseni viinud põhjused on tänaseks ära langenud. Teehoolduse turg on toimiv ning konkurentsitihe. Toimival turul ei pea riik olema osaline, vaid kas regulaatori või tellija rollis. Täna saime mandaadi lõpetada senised sisetehingulepingud Eesti Teedega ning korraldada nendele piirkondadele uued avalikud konkursid. Asume ka seejärel ette valmistama ettevõtte erastamist, mille lõppotsused langetame kui oleme näinud kuidas 2017. aastal turuolukord areneb. Igatahes on tegemist valitsuse esimese ja väga põhimõttelise sammuga riigikapitalismi vähendamise suunas. Lähitulevikus loodan, et koos rahandusministriga toome veel mitmeid sarnaseid ettepanekuid lauale,“ sõnas majandus- ja taristuminister Kristen Michal. 2008. aastal moodustati viie Teedevalitsuse baasil äriühingud AS Virumaa Teed, AS Saaremaa Teed, AS Pärnumaa Teed, AS Tartumaa Teed, AS Võrumaa Teed, mille kõigi aktsiate valitsejaks oli Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Nende ettevõtete ühendamisel asutati 2012. aastal AS Eesti Teed, et tagada riigimaanteede hooldus neis maakondades. Äriühingu moodustamise peamine eesmärk oli tollal elavdada ebatõhusat konkurentsikeskkonda hooldeturul ning tagada riigimaanteede efektiivne korrashoid. Tänaseks on maanteede hooldeturg vabas konkurentsis välja kujunenud ning riigil puudub vajadus ettevõtet omanikuna hallata. Tuginedes varasemale erastamise kogemustele ja turuolukorrale selgus analüüsist, et kõige ratsionaalsem on riigi äriühingu võõrandamine koos kehtivate pikaajaliste hooldelepingutega, sisetehingu lepingutega võõrandamist seadus ei võimalda. See aga tähendab, et enne erastamist tuleb vaheetapina praegu kehtiv sisetehing Maanteeameti ja AS Eesti Teed vahel ennetähtaegselt lõpetada ning viia läbi riigihanked riigimaanteede hooldaja leidmiseks praegu riigiettevõtte poolt hallatavates piirkondades. AS Eesti Teed osaleks neil hangetel teiste pakkujatega samadel alustel. Pärast edukat üleminekut vaba turu lepingutele võib alustada AS Eesti Teed aktsiate müügiga. Kava järgi saaks ettevõte erastamisküpseks 2018. aasta teises pooles. /29.09.2016/
EST

          

Valitsus eraldas suurinvesteeringute julgustamiseks 3 miljonit eurot

 Cache   
Valitsus eraldas 2017. aasta riigieelarvest ettevõtluse edendamiseks loodava suurinvesteeringu meetme toetuseks kolm miljonit eurot, millega toetatakse uute suuremahuliste tootmisinvesteeringute tegemist, sh tootmisüksuste loomist ja tehnoloogia soetamist. Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et toetusmeetme eesmärgiks on meelitada Eestisse investeeringuid tehnoloogiamahukasse tööstusesse, mis aitab meil rahvusvahelises konkurentsis tõusta väärtusahelas ja sellega luua ka suurema lisandväärtusega töökohti. See on osa laiemast poliitikast Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisel, sarnaselt püüame ärikeskkonda parandada elektrihinnaerisuse tegemisel suurtarbijale ja tööstuse digitaliseerimise projektidega. Kõigi eesmärk on kasvatada tööviljakust meie tööstussektoris. Oviir tõi välja, et Euroopa Liidu struktuurfondide vahendite kasutamine on seotud suurte piirangutega, muuhulgas ei ole lubatud ekspordile suunatud toetused.   „Seetõttu on suurinvestori meetme juures oluline see, et me saame ise luua just need tingimused, mis meie riigi majanduskasvu silmas pidades olulised on,“ lausus Oviir.   2017. aastal panustatav kolm miljonit eurot investeeringutoetustesse toob kaasa ettevõtjate omainvesteeringu 25–30 miljonit eurot, lisandub ekspordikäive 20 miljonit eurot ning lisandväärtus 15–20 miljonit eurot aastas. See on kõige kiirema tootlusega investeering, tuues investeeringuks kulutatud summa riigile tagasi 1,5 aastaga.   Suurinvesteeringute meetme kaudu soovitakse mõjutada eelkõige selliseid investoreid, kes on valimas investeeringute tegemisel Eesti ja mõne teise riigi vahel. Minister lisas, et enamikes riikides, sh meie naaberriikides pakutakse sedalaadi meetmeid. Lisaks on ka naaberriigid teinud hinnaerisusi suurtele elektritarbijatele, meelitades sedasi Eestist edukamalt riiki olulise mõjuga välisinvesteeringuid.   Sama plaanitakse teha ka Eestis. Lisaks suurinvesteeringute meetme rakendamisele, on Oviir teinud valitsusele ettepaneku kehtestada erisus suurtele energiatarbijatele, kus elektrihind moodustab märkimisväärse osa toote või teenuse kulubaasist.   „Tänasel päeval konkureerime me investeeringute pärast järjest rohkem piirkonna teiste riikidega ja need meetmed aitavad meil konkurentsis püsida,“ ütles Oviir. „Samuti ootame, et investeeringute tulemusel luuakse keskmisest kõrgema palga ja lisandväärtusega töökohti.“   Minister selgitas, et Eesti tööstus on küll üsna tugev, kuid moodustab tööviljakuses (lisandväärtus töötaja kohta) vaid napi 41 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, samal ajal, kui majanduses tervikuna on tööviljakus ligemale 70 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Investeeringute kaasamisega soovime tööstussektoris olukorda parandada, see tegevus seostub otseselt ka ettevalmistatud tööstuspoliitika rohelise raamatuga, mille keskmes on kõrge lisandväärtusega tehnoloogiamahuka tööstuse kasvatamine Eestis.   „Tööstuspoliitika peamine eesmärk on tootearenduse kaudu saavutada kõrgem lisandväärtus ning digitaliseerimise kaudu efektiivistada tööstuse protsesse,“ lausus Oviir. /28.09.2016/
EST

          

12,7 miljoni euro eest rajatakse uut kiire interneti baasvõrku

 Cache   
Majandusminister Kristen Michal allkirjastas käskkirja, millega kinnitas uue lairiba baasvõrkude investeeringute kava. Käskkirja alusel rajatakse täiendavad ligi 948 km kiire interneti tagamiseks vajalikku baasvõrku maksumusega 12,7 miljonit eurot. „Tänaseks on rajatud juba ligi 4400km kiire interneti baasvõrku. Baasvõrk loob eelduse valguskaabli toomiseks kodudesse, kuid ka mobiilse interneti pakkumiseks ning 5G tulekul on baasvõrk samuti asendamatu. Antud voorus saavad baasvõrguga paremini kaetud Hiiumaa, Muhu saar, Peipsi läänekallas ja Läänemaa,“ sõnas minister Michal. Täpsemalt rajatakse järgmises etapis baasvõrku Mustvee-Kallaste-Võnnu-Tartu Anne, Risti-Turba-Kernu, Prillimäe-Juuru-Hageri, Tudu-Roela-Avinurme-Iisaku, Ridase-Pivarootsi-Virtsu-Muhu, Sadala-Torma-Palamuse-Vara-Tartu Raadimõisa ja Tuksi-Noarootsi-Vormsi-Linnamäe, Taebla-Palivere asumite vahet. Lisaks ka tervikuna Hiiumaale. Eesti lairiba baasvõrgu ehk EstWini projekti eesmärgiks on, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest oleks baasvõrgule lähemal kui 1,5 km. Kokku on kavas ehitada ca 6600 km kogu riiki katvat baasvõrku. Täna on valmis ca 4400 km baasvõrku. Raha kahe SFi perioodi peale kokku kulub ca 81 miljonit eurot. See jaguneb: 68 miljonit riigi raha SF-st, lisaks operaatorite omaosalus 12 miljonit eurot. Baasvõrgu terviklik valmimine on plaanitud 2018. aasta lõpuks. Pressiteatele on lisatud ka tagasihoidlik kaardike. Pruuni värviga on märgitud valmis lõigud, värvidega need, mida nüüd ehitatakse. /16.09.2016/
EST

          

Mis seis on Eestis internetiga?

 Cache   
23. augustil 2010. aastal avas majandusminister Juhan Parts efektse golfilöögiga Estwini projekti, eesmärgiga ehitada maapiirkondades aastaks 2018 valmis ülikiire interneti baasvõrk. Selle eesmärgi saavutamiseks tuli välja ehitada üle 6600 km optilisi kaableid ning luua üle 1400 liitumispunkti. Projekti maht on ligi 80 miljonit eurot, mis 85% ulatuses kaetakse Euroopa tõukefondidest. Eesti Estwini projekt ei olnud ainulaadne. Riigi toel turutõrke piirkondades baasvõrgu arendamine toimub pea kõigis Euroopa Liidu riikides ning toetusfondide abi kasutavad isegi suurriigid, näiteks Ühendkuningriikidel on võimaliku Brexiti tõttu kõvasti peamurdmist, kuidas seda toetust „tasaarveldada“. Euroopa Liidu reeglid on kõigile ühesugused ehk riigi toel tohib arendada ainult baasvõrku, nö viimase miili ehk ühenduse tuppa peavad realiseerima telekomiettevõtted. See on koht, mis 2010ndal aastal poliitikutel ja telekomiettevõtetel kommunikatsioonis vussi läks. Tahtlikult või tahtmatult jäeti rahvale mulje, et tasub vaid oodata ja ühel hetkel koputavad kaablikutid uksele ja küsivad naeratades, et kuhu nurka siis nüüd selle kaabliotsa paigaldame. Suur aga oli šokk, kui tuli välja, et tasuta ei too seda keegi ning ehituspakkumised olid krõbedad isegi juhul, kui oranž baasvõrgukaabel aia tagant mööda jooksis. Tulemuseks suur hulk pettumust. Lubadused lubadusteks ja pettumused pettumusteks. Jäägu see Postimehe südametunnistusele, miks nad tegelikest asjaosalistest tegid kangelased ja riigiametnikest süüdlased. Oluline on, et mõistliku hinnaga ülikiiret internetti saaksid kasutada võimalikult paljud elanikud. Et mõista probleemi ja võimalikke lahendusi, tuleb aru saada, milline Eesti internetiturg üldse välja näeb. Statistikaameti andmetel on Eestis ca 545 000 aastaringses kasutuses olevat eluruumi: Korrusmajade piirkonnad - umbes 70% ehk 385 000 majapidamist - kus internetiühenduste loomine on telekomiettevõtetele hästi tasuv ja turg riigi sekkumist ei vaja. Eramute piirkonnad - umbes 15% ehk 80 000 majapidamist - kus üldjuhul on äriline tasuvus olemas, kuid tehtud investeeringute tasuvusaeg on liiga pikk. Maamajade piirkonnad - umbes 15% koguturust ehk 80 000 majapidamist - kus füüsilise kaabli tuppa toomine ei tasu telekomiettevõttele äriliselt ära. Seega 70% majapidamistest on seis hea, turg toimib, kuid ligi 30 % eluruumidest vajab internetiühenduste loomisel/kaasajastamisel riigi tuge. Tausta mõttes on oluline ka meelde tuletada, et Eesti riik müüs Eesti Telekomi aktsiad 2009. aastal, ehk siis näiteks erinevalt Lätist (Läti riik omab siiani enamust Lattelekomist), saab riik telekomiturgu sekkuda ainult regulatsiooni ja keskkonna parandamise kaudu. Valitsuse kinnitatud strateegias on 3 + 1 tegevust, millega riik saab aidata, et kiire internet jõuaks võimalikult paljude elanike ja väliskülalisteni. Esiteks tuleb viia lõpuni baasvõrgu ehitamine ehk ESTWIN-i projekt. Aastaks 2018 peavad selle tulemusena 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Projektist on tänaseks 2/3 valmis, kuid suured alad (eelkõige saartel ja Edela-Eestis) on veel katmata. Teiseks tuleb vähendada sidevõrgu ehitamisega kaasnevat kulu ja halduskoormust. Uue optika maasse kaevamise ehitusmaksumus on täna kuskil 12-24 eurot meeter. Lootust on, et riigikogu jõuab veel sellel aastal vastu võtta regulatsioonid, mis vähendavad bürokraatiakohustust ja lubavad olemasolevat taristut (nt elektripostid) kasutada lihtsustatud korras. See langetaks ehitushinda 8–16 euroni meeter. Kolmandaks tuleb edendada kiire interneti arendamist toetavat kogukondlikku algatust. Kilomeetri kauguselt kaabli toomine maksab ca 12 000 eurot. Ülikiire interneti kuuteenus maksab ca 20 eurot ehk üks pere maksab aastas telekomiettevõttele ca 240 eurot, viie aastaga 5 x 240 = 1200 eurot. On ilmselge, et äriliselt ei ole telekomiettevõtetel motivatsiooni üksikute majadega tegeleda. Huvi tekib alles siis, kui ühest piirkonnast on rohkem soovijad, kes mitme peale kaabli kohale toomise jõuavad kinni maksta. (3)+1. tuleb jätkata sagedusalade vabastamist ning nende telekomiettevõtetele kasutusse andmist. Eesti oli esimene riik Euroopas, kes sai valmis üleriigilise 4G ehk kiiret mobiilset andmesidet pakkuva taristu. Täna on see kättesaadav 95% Eesti territooriumist. Järgmise aasta suvel tulevad müüki ka 700 Mhz sagedusala litsentsid ning järk-järgult arendatakse ja testitakse ka 5G tehnoloogiaid. Seega peaks nii katvus, kiirused kui ka mahud kasvama veelgi. Need on reaalsed sammud, mida riik saab teha ja ka teeb ära. Eurorahade eest kaablit igaühele tuppa Euroopa Liit meil viia ei luba. Oma raha eest võib Eesti riik teha, mida soovib. Oleme arvutanud ja küsinud hinnanguid, kui palju läheks maksma, kui kõikidesse majapidamistesse turutõrke piirkondades (ca 80 000 maja) kaabel vedada. Hinnangud kõiguvad 400-st miljonist 1,2 miljardi euroni. Ehk siis sõnum nendele riigikogu liikmetele, kes nõuavad, et iga majapidamine peab saama fikseeritud kaabliga ühenduse, tehke otsus, eraldage raha ja ehitame ära. Muud keerukust kui raha leidmine siin ei ole. Ka tehnoloogia areneb. Osalist leevendust annab eramajapiirkondadele viimasel paaril aastal nii maailma kui ka Eesti turule jõudnud uus vasetehnoloogia põlvkond VDSL2 ja G.fast. Tänu uutele tehnoloogiatele on võimalik olemasolevatel vaskkaabli ühendustel seadmete osalise vahetamisega internetiühenduste kiirusi oluliselt tõsta. Kuid ka selle variandi puhul on oluline klientide enda aktiivsus. Ise peab küsima ja uurima, sest telekomiettevõtted on oma müügis olnud pehmelt öeldes laisad. Ühises tellimises peitub üldse suur jõud. Elan ise külas, kus lähim ülikiire interneti võrgusõlm asus kilomeetri kaugusel (toona Elion). Külas on kolmkümmend eramaja, kellest seitseteist olid nõus investeerima kiirema interneti saamiseks. Pöördusime ühissooviga telekomiettevõtte poole, igaüks maksis 650 eurot ja saime endale kaabliühenduse. 650 eurot on suur raha, eriti kui arvestada, et selle eest saaks näiteks 3 aastat 4G ühendust tarbida. Mistõttu on oluline just kogukonna initsiatiiv, kui tahetakse mobiilse side asemel fikseeritud ühendusi või muid tehnoloogiaid (nt raadiolink) kasutada. Telekomiettevõtted ise ei ole agarad maju läbi käima. Ja keegi niisama kaablit koju ei too. Aga vaatame korraks ka seda, mis on meil väga hästi. 70% eluruumidest on juba praegu kaabliga ligipääs kiirele internetile olemas, eramajade piirkond ehk järgmised 15% saavad leevendust nii tehnoloogia arengust kui uuest seadusloomest, mis oluliselt vähendab võrguehituse hinda. Maapiirkonnad ehk viimane 15 % on hetkel kõige kehvemas seisus, kuid baasvõrk saab lähiaastatel valmis ja mobiilsed andmeside ning raadiolingi võimalused paranevad veelgi. Need tehnoloogiad on juba täna arvestava stabiilsusega. Kui sellest ei piisa ning jääb piirkondi, kus internetti üldse saada ei ole võimalik, siis peame koos kohalike omavalitsustega ära hindama, kui suur on see summa, mida on vaja riigieelarvest eraldada, et kiire interneti kättesaadavust parandada. Mobiilsest andmesidest veel. Postimehe etteheitel, et MKM ei jälgi mobiilset andmesidet arendades globaalseid trende ja kobab pimeduses, ei ole siiski alust. Nii Eesti kui maailma statistika näitab, et inimesed tarbivad juba täna internetti peamiselt mobiilsetes seadmetes ja tulevikus teevad seda üha rohkem. Selleks aga, et nii asjade internet ja 5G saaks üleriiklikult juhtuda, on vaja, et baasvõrk jõuaks ka kõige kaugematesse Eestimaa nurkadesse. Võrreldes viie aasta taguse seisuga on keskmine andmeside kiirus kasvanud rohkem kui 20 korda ja andmete maht rohkem kui 10 korda. 2019. aastaks on need numbrid veel suuremad. Eesti on kindlalt Euroopa ja maailma mastaabis interneti kättesaadavuselt esirinnas ja kes vähegi on reisinud, võib seda ka oma kogemusest kinnitada. Meil on 30% turust ebavõrdsemas seisus, kuid baasvõrgu areng, uued tehnoloogiad ja teenused ning ka kasvav konkurents turul võimaldavad saavutada püstitatud eesmärke. Lõpetuseks vajab õiendamist ka küsimus: kui Eestis on internetiga üldiselt kõik hästi, siis miks me Euroopa edetabelites oleme keskmikud, nii et isegi Andrus Ansip peab „häbi tundma“? Nende edetabelite kõige olulisemaks näitajaks ei ole mitte ühenduste kättesaadavus, vaid ülikiire interneti kasutajate lepingute arv ehk sõlmitud lepingud. Ja siin on Eestil tõesti probleem. Üle 200 000 majapidamise võiksid tarbida lairibateenuseid kiirusega üle 100 Mbit/s. Reaalselt tarbib vastavat kiirust aga ainult 30 000 klienti (kõigest 15% potentsiaalsetest tarbijatest). Kuigi andmeside hinnad on meil Euroopa ühed madalamad, armastavad eestlased tarbida oma vajadustele vastavalt ning ei ole nõus kiiremat paketti võtma. Selle järgi pole lihtsalt veel vajadust. Ehk siis kui Eesti tahab tõusta edetabelites kõrgemale, tuleks üles näidata patriootlikkust ja võtta 5–7 eurot kuus rohkem maksev pakett. Teine variant on trikitada lepinguga nagu teevad mõned meie naabritest. Inimesega sõlmitakse leping, millel on 100 Mbit/s lubadus, kuid garanteeritud on ainult 20 Mbit/s. Sellist käitumist Eesti turul prooviti, aga klientide pahameele tõttu loobuti. Euroopa statistika jaoks oleks abiks selle tagasitoomine. Arvamusartikkel -  MKM-i side ja infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka /13.09.2016/
EST

          

Sel nädalal avatakse ametlikult EASi Kagu-Aasia esindus Singapuris

 Cache   
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avab 7. septembril ametlikult esinduse Singapuris, et tugevdada Eesti ettevõtete eksporti Kagu-Aasia riikidesse, kasvatada e-residentide arvu ja kaasata piirkonnast välisinvesteeringuid.    EASi Singapuri esinduse avamisel osaleb Singapuri kaubanduse ja tööstuse riigiminister Dr Koh Poh Koon ja Eesti poolelt ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saadab pea kolmekümnest ettevõttest koosnev äridelegatsioon. „Kagu-Aasia on üks dünaamilisemaid ja kiiremini arenevaid piirkondi maailmas ning seetõttu on oluline toetada Eesti ettevõtteid siin piirkonnas. Juba praegu on mitmed koostööprojektid käimas ja Eesti ettevõtete huvi piirkonna vastu on suur, mida näitab ka äridelegatsiooni arvukus. Singapuri ettevõtteid köidavad investeerimisvõimalused Eesti tehnoloogia- ja idufirmadesse, kelle reputatsioon on siin väga kõrge“ selgitas esinduse avamise tagamaid EASi Singapuri esinduse juht Indrek Pällo. „Singapuri ärikultuur ja -keskkond on meie ettevõtetele arusaadavad ja seetõttu loovad hea baasi Eesti ettevõtetele Kagu-Aasiasse laienemiseks,“ põhjendas ettevõtlusminister Liisa Oviir esinduse loomist ning lisas, „kuna Singapur on üks Aasia juhtivaid finantskeskusi, siis tehakse siin ka olulisi investeerimisotsuseid ning ilma riikliku kohaloluta on pea võimatu Eestil pääseda nende otsustajate vaatevälja. Samuti on oluline tutvustada Aasia ettevõtetele e-Residentsuse võimalusi nende Euroopa äride juhtimiseks. Meie ootused sellele piirkonnale on ambitsioonikad. Kuigi viimaste aastate Eesti eksport on püsinud suhtelises paigalseisus, on eksport Aasiasse kiiresti kasvanud.“ Samal ajal minister Oviiri ja äridelegatsiooni visiidiga kohtuvad Singapuris Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna Eesti aukonsulid. EASi Singapuri esinduse avamisel ja aukonsulite kokkusaamisel osalev Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks rõhutas Eesti aukonsulite olulist rolli riikides, kus Eesti diplomaatilised esindused puuduvad, „Kagu-Aasia riikides Eestil diplomaatilisi esindusi ei ole ning seetõttu on oluline roll kanda meie aukonsulitel nendes riikides. Aukonsulid täidavad nii konsulaarülesandeid kui ka arendavad muid suhteid Eestiga, nende hulgas ka ärisuhteid. Kuna aukonsuli roll on siiski vabatahtlikkusel põhinev, siis on igati tervitatav, et EAS avab esinduse, et tagada ärisuhete tugevam areng selles piirkonnas.“ /06.09.2016/
EST

          

MKM kutsub: Vastutustundliku ettevõtluse alane seminar 19.09

 Cache   
Vabariigi Valitsuse tegevusplaan seadis sel aastal üheks eesmärgiks teostada analüüs sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse arendamise võimalustest Eestis. Sel kevadel alustas välispraktikant analüüsi koostamist, mille baasiks oli küsitlus ettevõtjate seas. Küsitluse tulemuste ning teiste riikide parimate praktikate kõrvutamisel on analüüsis välja toodud soovituste nimekiri, kuidas riik ja ettevõtted teema arendamisel peaksid edasi liikuma. Seminaril tutvustatakse lisaks vastvalminud analüüsile erinevaid algatusi, millega vastutustundliku teema alamvaldkondades lähiajal edasi liigutakse. Vastutustundliku ettevõtluse alane seminar toimub 19. septembril kell 14.00-16.00 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Aatriumi saalis (Harju tn. 11). Seminari päevakava: Kell 14.00 - avasõnad ettevõtlusminister Liisa Oviirilt Kell 14.05 - ülevaate vastutustundliku ettevõtluse alasest analüüsist,  Anastasiia Kantceva, MKMi praktikant (ettekanne inglise keeles) Kell 14.20 – ülevaade MKMi plaanidest CSR arendamisel järgmistel aastatel, OECD Eesti riiklik kontaktpunkt, Piret Potisepp, MKMi majandusarengu osakonna nõunik Kell 14.35 – Mitmekesisuse Lepe ja võrgustik, Kelly Grossthal, Inimõiguste Keskus Kell 14.50 – ülevaade Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi sügisestest üritustest, Kristiina Esop, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juht  Kell 15.00 - Paneeldiskussioon, mille eesmärgiks arutleda kas ja kui palju ettevõtted üleüldse CSRiga tegelevad. Paneelarutelus osalevad: Liisa Oviir, ettevõtlusminister Aavo Kärmas, OMNIVA juhatuse esimees Peep Peterson, Eesti Ametiühingute Keskliit Risto Rossar, Insly juht Seminar on tasuta, kuid vajalik eelregistreerimine hiljemalt 16. septembril. Eelregistreerimiseks palun saada osalemissoov mailitsi: kristiane.liivoja@mkm.ee Lisainfo seminari kohta: Piret Potisepp Majandusarengu osakonna nõunik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium piret.potisepp@mkm.ee /05.09.2016/
EST

          

Jaemüügi kasv aeglustus juulis

 Cache   
Juulis jätkus jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu kasvu aeglustumine. Samas võib sisekaubanduse seisu pidada hetkel Eestis väga heaks. Hõivatute arv on kasvanud buumiaastatega võrreldavale tasemele ning reaalpalga kasv püsib kiirena. Kõik see loob soodsa pinnase tarbimise suurenemiseks. Seejuures oli mullune juuli väga tugeva müügiga kuu, mistõttu baastase oli kõrgel ning kiire kasvu näitamine raskem. Järgnevatel kuudel on Eestis oodata müügimahtude kasvu jäämist aastases võrdluses kolme ja viie protsendi vahele. 2016. aasta juulis ulatus jaekaubandusettevõtete müügitulu Statistikaameti andmetel 568 miljoni euroni, kasvades aastaga püsivhindades kaks protsenti. Koos sõidukikaubandusega ulatus kasv kokku kolme protsendini. Sarnased arengud sisekaubanduses iseloomustavad ka meie lähiriike ning Euroopat laiemalt. Nii Rootsis kui Leedus oli juuli kasv viimaste kuude kõige aeglasem ning Soomes mahud hoopis vähenesid aastases võrdluses. Kui Soomes majanduse seis paranema ei hakka, siis võib see hakata varsti mõjutama ka Eestis käivate turistide ostuvõimet. Samas turistide üldarv on jätkanud kasvamist, mis omakorda suurendab ka tarbimist. Müügi kasvu poolest oli juuli tööstuskaupade müüjatele edukam kui toidukaupade müüjatele. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi maht kahanes aastaga ühe protsendi võrra ning majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük suurenes aastaga seitse protsenti. Samas toidukaupade müük kasvas samal perioodil ühe protsendi võrra. Müük posti ja interneti teel, kasvas aastaga 13 protsenti, mis oli viimaste kuude parim tulemus. Sõidukikaubandusega tegelevatele ettevõtetele oli juuli mõnevõrra nõrgem kui kolm varasemat kuud, kuid sellegipoolest kasvas müügimaht kümne protsendi võrra. Mootorikütuse müügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes aastaga neli protsenti. Hoolimata talvel toimunud aktsiisitõusust oli juulis bensiin 11 protsenti ning diislikütus viis protsenti mullusest odavam, mistõttu müügimahud püsivhindades ei kannatanud, kuid müügitulu kokku veidi vähenes. Hetkel on jaekaubanduse seis hea ning järgnevatel kuudel on oodata kasvu jätkumist. Samas konjunktuuri nõrgenemine lähiriikides ning hõive edasiste kasvuvõimaluste halvenemine näitab, et uusi tarbijaid ei pruugi enam sellise kiirusega lisanduda ning keskmine kasvukiirus pigem aeglustub. /31.08.2016/
EST

          

Valitsus kinnitas IKT-valdkonna arendamiseks 32 miljonit eurot

 Cache   
Tänasel valitsuse istungil kinnitati Eesti infoühiskonna arengukava 2016-2019 rakendusplaan, mis näeb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamiseks 32,2 miljonit eurot.   „Rakendusplaaniga suurendame digitaalset kirjaoskust ja arendame IKT-taristut. Veebruaris kinnitasime digitaalse kirjaoskuse arendamise tegevuskava, mille üks projekte on IT-sektori jaoks uute vajalike oskustega inimeste väljakoolitamine. Pilootprojekt hõlmab 500 inimest. 14 miljoniga jätkame interneti baasvõrgu väljaehitamist, millel baseeruvalt saab kaabliga või mobiilselt tuua kiire interneti igasse Eestimaa paika. Parandame ka 175 koolis IKT võrke ning tõstame turvalisust,“ võttis Kristen Michal rakendusplaani kokku. Rakendusplaani üheks prioriteediks on tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet, mistõttu toetatakse spetsialistide ümberõpet. See võimaldab siseneda kõrgema palgatasemega sektoritesse IKT-ga seonduvatele töökohtadele, kus on selge tööjõu puudus. Pilootprojekti tulemusena luuakse praktilisel õppel põhinev täienduskoolituse mudel, mis vastab oma sisult tarkvaraarendusega tegelevate IKT ettevõtete ja organisatsioonide vajadustele. Loodava õppekava alusel koolitatakse kuni 500 inimest. Koolitused toimuvad intensiivõppena, millest kaks kuni kolm kuud on tarkvaraarendaja teoreetiline baaskoolitus ning kaks kuud praktika Eestis tarkvaraarendusega tegelevas ettevõttes või organisatsioonis. Eesmärk on tõsta ka kiirele internetile ligipääsu hariduses ning Eesti üldhariduskoolides kohtvõrgu uuendamine ja väljaarendamine, mis võimaldab tulevikus paremini IKT-d õppetöös rakendada. Programmi „Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamine“ esimeses etapis, aastatel 2016-2018, korrastatakse 175 kooli kohtvõrgud, töötatakse välja kohtvõrgu autentimise ja turvalahendused ning paigaldatakse võrgu halduse ja monitooringu vahendid. Programmi kogueelarve on 13 243 294 eurot. Järgnevatel aastatel on infoühiskonna arendamisel põhitähelepanu all samuti uue põlvkonna interneti baasvõrgu ehitamise lõpule viimine, mille arengut plaanitakse toetada ligi 14 miljoni euroga. Aastatel 2016-2017 on plaanis välja ehitada 1000 kilomeetri ulatuses uut baasvõrku.   Kogu infoühiskonna arengukava rakendamise hinnanguline maksumus on 218,8 miljonit eurot, millest enamus rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. Infoühiskonna arengukava on välja töötatud avaliku, era- ja vabasektori koostöös.   Arengukavaga on võimalik lähemalt tutvuda https://www.mkm.ee/et/arengukavad  /30.06.2016/
EST

          

Majandusministeerium toetab tehnoloogia huvihariduse kättesaadavust

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vaata Maailma Sihtasutus sõlmisid koostööleppe, millega ministeerium toetab 200 IKT-alase huviringi juhendaja koolitamist üle Eesti. „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond ootab iga aasta juurde 1600 oskustega spetsialisti, kuid tegelikkuses on IKT valdkonnas juba pikemalt tööjõupuudus. Uuringud näitavad, et IKT õpingute ja karjääri valimisel mängib kõige suuremat rolli varasem praktiline kokkupuude tehnoloogiaharidusega koolis või huviringis. Eestis on üle 54 000 lapse, kes osalevad juba spordiga seotud huviringides, samas vaid suurusjärgus 3000 last võtab osa tehnoloogiaringidest. Saame siin koos Vaata Maailma Sihtasutusega panustada, et võimalusi lastele kooliväliseks tehnoloogiaõpinguteks tuleks juurde ning juhendajad saaksid oskused ja teadmised, mida lastele edasi anda. Lastele on see kindlasti põnev võimalus ja annab ka hea baasi tulevikuks reaal- ja virtuaalmaailmas,“ sõnas minister Michal. 2015. aastal viis Majandusministeerium koostöös Vaata Maailma Sihtasutusega läbi pilootprojekt, mille käigus pakuti koolituskohti 36-le IKT-alase huviringi juhendajale Tallinnas, Tartus ja Rakveres. Tingimus oli, et tegemist on mitte-õpetajatest kogukonnaliikmetega, kes tahavad enda piirkonnast noortele lisategevusi pakkuma hakata. „Huvi uue väljakutse osas näitas üles aga üle 130 inimese, mistõttu tegime otsuse koolituste korraldamisega veel suuremas mahus jätkata,“ rääkis ministeeriumi programmijuht Polina Dvinskihh. Jätkuprojekti eesmärgiks on katta võimalikult palju uusi piirkondi üle Eesti. Lisaks koolitusele ja ringitöö läbiviimist hõlbustavatele õppematerjalidele robootikas, programmeerimises ja paljus muus, pakutakse koolituse läbinutele ka mentorlust juba praktiliste küsimuste lahendamiseks ringitöö käivitamise järel. Vaata Maailma Sihtasutus on 2001. aastal eraettevõtete poolt asutatud organisatsioon, mis soovib tõsta eestimaalaste IKT-alaseid oskuseid, inspireerida lapsi ja noori huvituma IT-maailmast ning juhendada, kuidas arvuteid ja nutiseadmeid turvaliselt kasutada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium toetab IKT-alaste huviringide juhendajate koolitust Euroopa Sotsiaalfondi toetusskeemist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“. /14.06.2016/
EST

          

Majandusministeeriumi pilootprojekt koolitab 500 uut IT spetsialisti

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kuulutas välja hanke IT-spetsialistide ümberõppe koolituse tellimiseks. Pilootprojektina elluviidava koolituse eesmärk on eelkõige kõrgharidusega töötavate ja varasemat IT-haridust mitteomavate inimeste koolitamine tarkvaraarendajateks intensiivõppes. „Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasektoris valitseb tööjõupuudus, eelkõige tarkvaraarendajate osas. Tööjõupuuduse leevendamiseks ei piisa ainult tasemeõppe õppekohtade arvu suurendamisest ega välistööjõu kaasamisest – vaja on mitmekesistada täiend- ja ümberõppevõimalusi. Uus pilootprogramm annab vägagi lühikese ajaga intensiivõppes võimaluse 500 inimese koolitamiseks IT valdkonnas hakkama saavateks spetsialistideks,“ ütles majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Hankel on oodatud osalema kõik pakkujad, kes vastavad täienduskoolituse teostaja nõuetele täiskasvanu koolituse seaduse mõistes ning kellel on varasem tarkvaraarenduse spetsialistide koolitamise kogemus. Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“  rahastatava pilootprojektiga hangitakse praktilisel õppel põhinev koolitusmudel, mille väljatöötamisse peab pakkuja kaasama ka IKT ettevõtted. Nendega koostöös viiakse läbi ümberõppe koolitused 500-le inimesele järgmise nelja aasta jooksul. Koolitused toimuvad intensiivõppena, millest kaks kuni kolm kuud on tarkvaraarendaja teoreetiline baaskoolitus ning kaks kuud praktika Eestis tarkvaraarendusega tegelevas ettevõttes või organisatsioonis. „IKT-d ei ole vaid iseseisev majandusharu, vaid oluline ja valdkondi läbiv osa majandusest. Infotehnoloogilised lahendused võimaldavad tõsta ka traditsiooniliste majandusharude konkurentsivõimet ja aidata kaasa majanduse struktuuri muutumisele. Hinnanguliselt on IKT valdkonnas vaja aastaks 2020 kokku 37 000 spetsialisti, st üle 1,5 korra rohkem kui aastal 2013,“ selgitas Michal viidates hiljuti valminud OSKA IKT tööjõuvajaduse raportis väljatoodule. "Tarkvaraarendajate ümberõppe pilootprojekt on esimene samm tööjõupuuduse vähendamiseks valdkonnas,” lisas minister. Juba täna töötab ligi kolmandik IKT-spetsialistidest väljaspool IKT-sektorit. Teistes majandusharudes on vajadus nii IKT põhikutsealade esindajate kui sektorispetsiifiliste IKT-oskustega spetsialistide järele. 2016. aasta teises pooles alustab hanke võitnud pakkuja koolituseks vajaliku mudeli ja õppematerjalide väljatöötamisega. 2017. aasta alguses toimuvad teavitustegevused ja osalejate registreerimine koolitustele. Reaalsed koolitused algavad 2017. aasta esimesel poolaastal. #digikirjaoskus #it-haridus #e-Eesti Lisainfo: Merilen Sõrmus SF projektijuht E-post: merilen.sormus@mkm.ee Telefon: 639 7635 /10.05.2016/
EST

          

Ehitussektori digitaliseerimine pakub uusi võimalusi

 Cache   
Ehitustegevus on majanduse olulise osana kestnud läbi tänapäevase inimkonna ajaloo. Hästi ehitatud keskkond on ühiskonna toimimiseks vajalik. Ehitusvaldkond on pikkade traditsioonidega, pigem konservatiivne, kuid universaalne majandussektor. Jättes kõrvale antiikaja suured ehitussaavutused, leiab praeguste ehitusfirmade töökorraldust vaadeldes sarnasusi ka näiteks hästi organiseeritud Rooma leegionidega, kelle ülesannete hulka kuulus paar aastatuhat tagasi sildade, teede ja avalike hoonete ehitamine. Ehituse osa uues tööstusrevolutsioonis   Ehitus on arenenud enamasti koos ühiskonnaga. Nii ka praegu. Nüüdse, nn neljanda tööstusrevolutsiooni keskmes on ka tegevuste suurem automatiseerimine ja digitaliseerimine. Kindlasti puudutab see ka ehitust. Küsimus on vaid selles, kuidas me säärasest üleilmsest trendist ühiskonnana kõige rohkem kasu suudame lõigata. Globaalselt annab ehitussektor ligikaudu 11% SKP-st ja kogu maailma ehitusturu maht on umbes 8 triljonit eurot. Prognooside järgi saavutab ehitusturg aastaks 2025 mahu 13,5 triljonit eurot. Ka Eesti majanduses on ehitussektoril väga oluline osa: see annab 7% SKP-st ja ligi 10% tööhõivest. Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ettevõtted 2015. aastal Eestis ja välisriikides 2 miljardi euro eest. Vähe uuendusi Peale selle, et ehitussektori tõhus toimimine vähendab ühiskonna kulutusi, võimaldab see tekkida ja areneda uutel, suurema lisandväärtusega valdkondadel. Kahjuks ei ole ehitussektoris kuni viimase ajani erilisi uuendusi toimunud. Seega ei tasu imestada, et nii globaalselt kui ka Eestis on tavapärases ehitustegevuses tootmisega võrreldes raiskamine oluliselt suurem ja lisandväärtus väiksem. Eestis on probleem eriti põletav: Arengufondi koostatud nutika spetsialiseerumise analüüsis märgiti, et Eesti ehitussektoris on lisandväärtus väga kesine – see on töötaja kohta üle kahe korra väiksem kui Euroopa Liidu keskmine. Peapõhjustena nimetati ehitussektori: vähest uuenduslikkust töötajate madalat erialase hariduse taset ning killustatust ja ühise tulevikuvisiooni puudumist Ehitusprotsessi killustatus ja vähene läbipaistvus võimaldavad paraku kasutada varasemates etappides tehtud otsuseid ning lahendusi ühe osalise kasu maksimeerimiseks. Ehitusvaldkonna digitaliseerimine Selleks et tootlikkust suurendada ehitise kogu elukaare ulatuses, tuleks ehitustegevust rohkem digitaliseerida ja automatiseerida. Peamised tehnoloogilised uuendused praeguses ehituses ongi ulatuslik digitaliseerimine ehitusinfo modelleerimise (building information modeling, BIM) ehk BIM-tehnoloogiate ja -protsesside kaudu, samuti ehituse automatiseerimine ning laialdasem robootikal põhinev ja tehases toimuv tootmine ning ehitamine. Tulevases ehitusprotsessis on oma koht kindlasti ka näiteks 3D-printimisel ja internetil. Kogu maailmas toimuvad ehitusvaldkonnas olulised muutused ning tekib uusi turge ja nišše, millest on võimalik kasu saada just varajasel turule sisenejal. Ehitussektori teadus- ja arendustegevus on Eestis kahjuks pigem tagasihoidlik. E-riigi potentsiaali ja kuvandit ära kasutades oleks aga meil väga head võimalused viia uus lähenemine ka ehitussektorisse: tuleks välja arendada valdkonnale vajalik IT-võimekus, mis väljenduks muu hulgas BIM-tehnoloogiate ja -protsesside laialdases kasutamises nii koduturul kui ka ekspordis. Võimalus säästa    Suurbritannia ja USA ehitusvaldkonna uurimused näitavad, et: umbes 30% ehitustegevusest on ümbertegemine töötajaid kasutatakse 40–60% efektiivsusega ligikaudu 10% materjalist läheb raisku Eri uuringute põhjal on leitud, et kasutades BIM-tehnoloogiaid ja -protsesse ehitise kogu  elukaare ulatuses, saaks raiskamist vähendada umbes 20%. Eesti ehitusturul, mille aastane maht on 2 miljardit eurot, tähendaks see aastas ligikaudu 400 miljoni eurost kokkuhoidu. Kui kasutaksime BIM-lahendusi ehitise kogu elukaare jooksul, väheneks raiskamine veelgi. Kahjuks ei ole me selle valdkonna arendamisel esirinnas. Euroopas tegelevad riiklikul tasemel digitaalse ehitusprotsessi arendustööga Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Norra, Venemaa ja Holland. Mitu neist teevad BIMi kasutamise riigihangetes kohustuslikuks lähiaastatel, Suurbritannia olulises ulatuses juba selle aasta aprillis. Põhjamaades on paljud avaliku sektori tellijad nõudnud BIM-i kasutamist oma hangetes juba aastaid. Ehituse andmete avatus ja ühtlustamine Eesti infoühiskonna arengu üks tugev mootor on olnud avalik sektor. Tema roll on endiselt kaalukas: avalik sektor näitab eeskuju, on tark tellija, arvestab infotehnoloogiliste lahendustega ja kujundab valdkondlikke poliitikaid. Avaliku sektori ülesanne on tagada ka üldine andmete avatus, et traditsiooniliste valdkondade kõrvale saaksid tekkida uued, suurt lisandväärtust või ühiskondlikku kasu pakkuvad teenused ja tooted. Selleks et ehitusvaldkonna digitaalne areng edeneks, tuleb kõigepealt tagada baastasemel ehitusinfo olemasolu ja usaldusväärsus. Arvestades Eesti paindlikkust, on oluline võtta ka ambitsioonikamaid eesmärke ja saavutada võimalikult kiiresti olukord, kus ehituse ja ehitiste andmed on suures mahus integreeritud ning avatud. See annaks lisandväärtust nii ehitussektorile kui ka teistele majandusharudele ning võimaldaks luua andmete avatud jagamisel tekkiva sünergia toel uusi teenuseid ja ärimudeleid. Eesti ehitussektor on üsna vähe reguleeritud. See võimaldab maailma praktikast üle võtta uuenduslikud valdkonnalahendused ja juurutada need kiiremini kui nn vanades, traditsioonidega kammitsetud Euroopa riikides. Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiline võimekus, paindlikkus turu muutuste suhtes ning sügavalt juurdunud (ehitus)tavade vähesus annavad meile nii ehitussektori kui ka uute teenuste arendamiseks hea lähtepunkti. Eksport ja uued ärivõimalused Kui väldime ülereguleeritust ka edaspidi, säilib Eesti võime turu vajadustega kiirelt kohaneda. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lubab jagada infot kasutaja asukohast olenemata ning loob lähitulevikus uued ekspordivõimalused. Kasutades kõigile arusaadavat digitaliseeritud „ehituskeelt“, saavad Eesti ettevõtjad muuta koduturu mõistet ning pakkuda oma teenust Euroopas ja mujal maailmas. Digilahenduste abil võiks meie ehitussektor suurendada rahvusvahelisele turule pakutavate teenuste osakaalu ja kasvatada kohaliku turu tootlikkust. Rohkem koostööd Arvestades Eesti väiksust, on avalikul sektoril kindlasti täita väga oluline roll: tuleb luua ühiskondlikud kokkulepped, edendada nõudluse kaudu ehitusvaldkonna digitaliseerimist ja koordineerida digitaalehituse arendust eri meetmete ning poliitika kaudu. Samas on üheselt selge, et avalik sektor üksi ei suuda viia meid ehitusvaldkonna digitaliseerimises maailma parimate sekka. Seepärast peavad poliitikakujundajad, erialaliidud, ettevõtted, avaliku sektori tellijad, ülikoolid ja teised ehitusturuga seonduvad osalised tegema pidevat ühistööd. Tähtis on jälgida ja vajaduse korral järgida maailma trende ning teha koostööd eri riikide ja ühendustega. Näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osaleb praegu Euroopa Liidu töörühmas, et suunata BIM-metoodikate ühtlustamist Euroopa tasandil. Sellesse töörühma kuuluvad 14 liikmesriigi poliitikakujundajate ja avaliku sektori tellijate esindajad. Ei tohi jääda ootama Just ehitussektoris või selle pinnalt kasvanud uutes teenustes võib peituda järgmine Eesti Skype, TransferWise, GrabCAD, Fortumo, Skeleton Technologies või e-residentsus. Arenev ehitussektor võimaldaks välja töötada uuenduslikke tooteid ja teenuseid, mida saab pakkuda nii Eestis kui ka terves maailmas. Viimase aja trendid on näidanud, et maailma erasektoris on ehitusvaldkonna digitaliseerimise edendajana esirinnas projekteerimis- ja ehituskonsultatsiooniettevõtted. Hea on tõdeda, et ka Eestis võib täheldada samu suundumusi. Soovin nendele ettevõtetele jätkuvat jaksu viia Eesti ehitusvaldkonda suurte sammudega edasi. Ja lõpetuseks: kõigepealt tuleb kodus asjad korda teha ehk Eesti ehitussektori tootlikkust kasvatada, kuid samal ajal ei tohi unustada kogu maailma olemasolevaid ja uusi võimalusi, mida pakub just praegune hetk. Andrus Väärtnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu aastaraamat /19.04.2016/
EST

          

Majanduse üldolukord märtsis parem kui detsembris

 Cache   
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide-analüütikute märtsikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majanduse üldolukord on võrreldes detsembriga mõnevõrra paranenud (hinnang 4,6 punkti, paranemine 0,3 punkti), kuid oleme endiselt olukorras, kus välisnõudlus on nõrk ja ettevõtete investeerimisaktiivsus madal.    Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega näitab endiselt, et investeeringute osas on olukord läinud halvemaks (2,8 punkti) ja eratarbimise osas muutunud paremaks (6,4 punkti). EKI eksperdid ootavad Eesti majanduse üldolukorralt 6 kuu pärast investeeringute paranemist võrreldes praeguse madalseisuga ja eratarbimise senise kiire arengu mõõdukat jahtumist.   Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarenguosakonna asekantsler Viljar Lubi ütles tänasel pressikonverentsil konjunktuuri tulemusi kommenteerides, et kehvas väliskeskkonnas majanduskasvu kiirendamiseks on oluline rakendada lisameetmeid riigi ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks.   „Seetõttu on oluline, et Eesti liiguks senisest enam tehnoloogiamahukate toodete ekspordi suunas, sealjuures läbi välisinvesteeringute meelitamise Eestisse. Selleks peame muutma oma ärikeskkonna veelgi atraktiivsemaks,“ ütles Lubi.    Eesti majandus on tugevas sõltuvuses väliskaubanduse arengust ja viimane omakorda meie peamiste partnerriikide majanduslikust seisust. Samas on just Eestile oluliste eksporditurgude hulgas riike (eelkõige Venemaa ja Soome), millede majandusolukord on viimastel aastatel olnud ebarahuldav. Meie peamiste partnerriikide majanduse hetkeolukorra hinnang Soomes oli 1,3 punkti, Venemaal 2,3 punkti,  Rootsis 8,3 punkti, Lätis 5,3 punkti ja Leedus 7,0 punkti. 2016. aastal võib siiski loota, et mõnede meie partnerriikide impordinõudlus suureneb. Märtsi küsitluse kohaselt on EKI eksperdid seda meelt, et lähemal poolaastal võib oodata ka Eesti väliskaubanduse elavnemist.   Tööstussektori märtsikuu kindlustunde indikaator on kõrgem kui 3 kuud tagasi, kuid jääb sesoonselt silutud andmetel endiselt alla pikaajalist keskmist taset. Kindlustunnet tugevdab toodangu mahu prognoos järgnevaks 3 kuuks, kus ligi 40% ettevõtetest prognoosib kasvu. Ettevõtteid, kes prognoosivad tootmise kasvu, on teistest harudest rohkem joogitootmises ning elektriseadmete tootmises (mõlemas harus 71%). Seejuures toodangu hinnad ja töötajate arv ei muutu.   Tarbijahindade deflatsioon on lõppemas, kuigi naftahinnad püsivad veel tavalisest pikaajalisest tasemest madalamal. Ekspertide märtsikuu hinnangutest nähtub, et 6 kuu pärast on tarbijahinnad praegustest kõrgemad, kuid inflatsioon tavapärase tasemeni (2–3% aastas) ei jõua.   Laenuintresside taseme suhtes on ekspertide domineeriv seisukoht, et praegune madal määr jääb lähemal 6 kuul lühiajaliste laenude osas püsima, aga pikaajaliste laenude osas võib aset leida mõõdukas tõus.   EKI toidukorv oli märtsis võrreldes detsembriga 0,3% kallim, aastatagusest 0,4% odavam. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) toidukorv maksis märtsis 68.16 € ning on möödunud aasta detsembri ostukorvist 0,3% (0.21 €) kallim. Aastaga on toidukorv odavnenud 0,4% ehk 0.28 €.   2015. aastal Eesti majanduskasv (1,1%) aeglustus võrreldes nii eelneva aastaga (2,9%) kui ka viimase 5 aasta keskmisega (4,0%). Enamus analüütikuid seob välisnõudluse vähenemise maailma majanduskliima halvenemisega, mille on põhjustanud riikidevaheliste sõjalis‐poliitiliste pingete tõus. Nõrk välisnõudlus avaldas suuremat negatiivset mõju just välisturule orienteeritud tegevusaladel nagu töötlev tööstus ning veondus ja laondus, kuid kaudsemalt mõjutas ka paljude ettevõtete investeerimisvalmidust.   2015. aastal leidsid majanduskeskkonnas aset ka mitmed arengud, mis mõjutasid Eesti majandust positiivselt. Näiteks euro odavnemine dollari suhtes, mis soodustas Eesti eksporti kolmandatesse riikidesse, laenuintresside (euribori) alanemine, mis muutis laenamise ja laenu tagasimaksmise odavamaks, energiahindade järsk langus, mis vähendas transpordi‐ ja küttekulutusi jne. Elanike poolt vaadates saab positiivsele poolele kanda märgatava palgatõusu, tööpuuduse vähenemise ja tarbimise kasvu. Majapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet aitas üleval hoida riigi tugev rahandus, tasakaalus eelarve ja riigi madal võlakoormus.   Ekspertide grupi nägemuse kohaselt ootab Eestit lähiaastatel (2016–2019) ees mõõdukas, ebastabiilsest väliskeskkonnast mõnevõrra pidurdatud majandusareng. Jätkub suhteliselt kiire eratarbimise kasv, mis tugineb palgakasvul, taastub normaalne inflatsioon ja taas hakkab välisnõudluse elavnemise baasil kasvama väliskaubandus. Oodata on ka investeeringute pöördumist tõusutrendile. Probleemidest jäävad aktuaalseteks pinged tööturul, eelkõige oskustöötajate puudus, tootlikkuse kasvu mahajäämus palgatõusust, mis võib põhjustada ettevõtete konkurentsivõime langust välisturgudel seoses tööjõu ühikukulude tõusuga.   /12.04.2016/
EST

          

Majandusministeerium alustab ulatuslikku koolide internetivõrkude uuendamist

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal allkirjastas täna käskkirja, millega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab perioodil 2016–2020 Eesti üldhariduskoolide internetivõrkude renoveerimist ja rajamist ligikaudu 13 miljoni euroga.    „Oleme täna olukorras, kus kõik Eesti koolid omavad Interneti püsiühendust, kuid selle kiirus jääb alla 30 Mbit/s ning see ei toeta enam kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamist õppetöös. Nii võib aeglasepoolne võrguühendus saada takistuseks haridusvaldkonna strateegiliste eesmärkide täitmisel,“ ütles minister Kristen Michal. „Programmi esimeses etapis, aastatel 2016-2018, korrastatakse 175 kooli kohtvõrgud, töötatakse välja kohtvõrgu autentimise ja turvalahendused ning paigaldatakse võrgu halduse ja monitooringu vahendid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on seni toetanud lairiba baasvõrgu rajamist üle Eesti, oleme valmis toetama ka teiste valdkondade baastaristu kaasajastamist ja haridus on kindlasti üks prioriteet,“ märkis minister Michal.     Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava programmi sihtrühmaks on kõik jätkusuutlikud üldhariduskoolid, nii munitsipaal-, era- kui ka  riigikoolid.  „Soovime järgneva kahe aastaga korrastada võimalikult suure hulga koole, alustades kohtvõrkude renoveerimist omavalitsusüksustes, kes on alustanud gümnaasiumivõrgu korrastamist ning kus panustatakse tugeva põhikooli pidamisele,“ selgitas Erki Urva, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees.   Programmi raames toetatakse kohtvõrkude rajamise ja renoveerimise raames ka võrkude autentimise, autoriseerimise ja turvalahenduste väljatöötamist, kohtvõrkude halduse ja monitooringu vahendite ostmist. Lisaks soetatakse koolidele kaasaegset esitlustehnikat ning tõstetakse koolipidajate teadlikkust turvalise kohtvõrgu planeerimisest ja haldamisest.      Programmi „Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamine“ töötas välja MKM. Programmi hakkab ellu viima Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, mille EENeti struktuuriüksusel on kahekümneaastane kogemus andmesidevõrkude valdkonnas. Programmi kogueelarve on 13 243 294 eurot, millest Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetus moodustab 11 250 000 eurot ja Eesti riigi omafinantseering 1 985 294 eurot. Programmi esimeses etapis aastatel 2016-2018, on kavas koolide toetamiseks eelarvest kasutada 5 miljonit eurot.
EST

          

Uus ehitisregister muudab asjaajamise elektrooniliseks

 Cache   
Tänasest käivitus uuenenud tarkvaraga ehitisregister, mille elektroonne menetluskeskkond võimaldab kasutajatel esitada taotlusi ja teavet nüüd läbi ehitisregistri keskkonna elektrooniliselt ning saada ka elektroonselt tagasisidet menetluse kohta (sh näiteks kooskõlastuste ja märkuste kohta). Kui senimaani esitasid registrisse andmeid peamiselt kohalikud omavalitsused, siis uues funktsionaalses keskkonnas saavad teavet, taotlusi jms. iseseisvalt esitada ka ehitise omanikud, ehitajad või ehituseadustikus nimetatud isikud. Ehitusregister on 2003. aastal asutatud riiklik andmebaas, mille abil peetakse arvestust ehitiste üle ning menetletakse ehitamisega seotud lubasid ja taotlusi. Registri veebilehel on võimalik tutvuda sinna kantud ligi 900 tuhande ehitise tehniliste andmete ja ehitise kohta esitatud dokumentidega. Ehitisregistris menetletakse ehitamisega seotud lubasid, taotlusi (ehitus/kasutusload ning ehitus/kasutusteatised, väljastatakse hoonete energiamärgiseid jms. Ehitisregister võimaldab ka menetleda nt ehitisega seotud ettekirjutusi. Registri veebilehel on võimalik tutvuda ehitiste tehniliste andmetega ja ehitise kohta esitatud dokumentidega (sealhulgas ehitus- ja kasutusload). Ehitisregistrit haldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
EST

          

Juhiloa taotlemine läheb lihtsamaks

 Cache   
Kui siiani tuli juhiluba või mõnd muud liiklusregistri andmete alusel väljastatavat dokumenti taotledes teha pilt teenindussaali fotoboksis või võtta kaasa dokumendile sobiv paberfoto, siis edaspidi saab Maanteeamet kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogu fotot ja allkirjakujutist. Seega, kui taotlejal on kehtiv ID-kaart olemas, siis uut fotot juhiloa saamiseks tegema ei pea ning dokumendi taotluse saab edaspidi esitada elektrooniliselt ilma büroosse minemata. Uus kord võimaldab kokku hoida nii taotleja aega kui ka riigi kulusid. „Oleme juba mõnda aega tegelenud nullbürokraatia projektiga, millega vähendame bürokraatiat ja aruandluse hulka ettevõtetele. Sama põhimõtet püüame järgida ka tavakodanikega suheldes. Ka siin peaks olema nii, et dokumendi jaoks ei peaks uuesti samu andmeid esitama, kui need pole muutunud. Kui ühes riigiasutuse andmebaasis on olemas ajakohane dokumendifoto ja allkirjajäljend, siis saab teine riigiasutus seda fotot ja jäljendit dokumendi väljastamisel kasutada,“ sõnas Kristen Michal. Majandus- ja taristuministri poolt täna allkirjastatud määruse alusel võib Maanteeameti väljastatavatele dokumentidele kanda liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmekogus oleva elektroonilise foto ja allkirja, või foto, mis vastab isikut tõendavale dokumendile kantava foto nõuetele. Dokumendi taotleja saab valida, millist võimalust eelnimetatutest ta foto esitamiseks kasutab. Edaspidi ei tehta enam elektroonselt fotosid Maanteeameti fotoboksides, vaid dokumentide vormistamisel kasutatakse liiklusregistris või isikut tõendavate dokumentide andmebaasis olevat fotot ja allkirja. 2014. aastast oli selles andmekogus olemas oleva foto kasutamine taotleja nõusolekul küll võimalik, kuid allkiri tuli siiski anda klienditeenindaja juures. „Muidugi võib soovija kahtlemata teha iga dokumendi jaoks ka värskema foto, aga üldist kohustust selleks enam pole ja juhiloa taotlemine teenindussaalis võtab seega märgatavalt vähem aega. Ühtlasi saab taotluse esitada ka elektrooniliselt, ilma Maanteeameti teenindusbüroosse minemata,“ lisas Michal. 2015. aasta lõpu seisuga oli Maanteeamet väljastanud 609 219 kehtivat juhiluba. /15.03.2016/
EST

          

Infotehnoloogia valdkond saab tänavu investeeringuteks 32 miljonit

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks Eesti infoühiskonna arengukava aastate 2016-2019 rakendusplaani, mis näeb ette IKT-valdkonna arendamiseks tänavu 32,2 miljonit eurot. Michali sõnul on arengukava ja rakendusplaani peamised eesmärgid suunatud sellele, et IKT nutika arendamise ja kasutuselevõtu tulemusel suurendada majanduskasvu, luua enam kõrgema lisandväärtusega töökohti, tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet ja aidata kaasa elanike kõrgemale elukvaliteedile. „Meie nutikas riigivalitsemine ja e-lahendused on tuntud üle maailma. Peame andma lisahoogu IKT-taristule ja suurendama digitaalset kirjaoskust, et püsida tempos. Mõned nädalad tagasi läks meilt teele digitaalse kirjaoskuse arendamise tegevuskava, mille üks olulisem projekt on IT-sektori jaoks vajaliku tööjõu väljakoolitamine. Selle tulemusena saavad 3-4 kuulise koolitusega varasemalt IT-haridust mitteomavad inimesed tarkvaraarendaja baasteadmised,“ ütles minister. Järgnevatel aastatel on infoühiskonna arendamisel põhitähelepanu all uue põlvkonna interneti baasvõrgu ehitamise lõpule viimine, mille arengut plaanitakse toetada ligi 14 miljoni euroga.  Aastatel 2016-2017 on plaanis välja ehitada 1000 kilomeetri ulatuses uut baasvõrku. Lisaks üle-eestilisele interneti baasvõrgu arendamisele on fookuses kiirele internetile ligipääs hariduse valdkonnas. Üks prioriteetseid tegevusi  on Eesti üldhariduskoolides kohtvõrgu uuendamine ja väljaarendamine, mis võimaldab tulevikus paremini IKT-d õppetöös rakendada. Olulisi jõupingutusi planeerib riik nii kõrgemate IKT-oskuste kui elanikkonna üldiste IT-oskuste arendamiseks. Toetamaks IT-spetsialistide juurdekasvu viiakse ellu ümberõppe pilootprojektid töötavate inimeste tarkvaraarendajateks koolitamiseks, kusjuures koolitada on plaanis 500 inimest. Lisaks IKT-spetsialistide järelkasvu tagamisele on fookuses elanikkonna digitaalne kirjaoskus laiemalt. Jätkuvalt on infoühiskonna arengu suunamisel prioriteediks riigi IKT-investeeringute juhtimine. On oluline, et IKT-investeeringute planeerimisel lähtutaks avaliku sektori asutuste strateegiliste põhieesmärkide saavutamise vajadusest ning et ka avaliku sektori investeeringute planeerimisel juurduks ärilise otstarbekuse põhine lähenemine. Kogu infoühiskonna arengukava rakendamise hinnanguline maksumus on 218,8 miljonit eurot, millest enamus rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. Infoühiskonna arengukava on välja töötatud avaliku, era- ja vabasektori koostöös. Arengukavaga on võimalik lähemalt tutvuda https://www.mkm.ee/et/arengukavad. #infoühiskond #baasvõrk #digikirjaoskus /26.02.2016/
EST

          

MKM hakkab piloteerima ümberõppeprogrammi IT-spetsialistide koolitamiseks

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saadab kooskõlastusele Euroopa Liidu Struktuurfondide programmi „Digitaalse kirjaoskuse arendamine 2016-2017 tegevuskava“, milles ühe olulisema projektina alustatakse Eesti IT-sektori jaoks vajaliku tööjõu täiendava koolitamisega. Planeeritava programmi maksumus on ligi miljon eurot. „Eesti IT-sektoris valitseb tööjõupuudus, mille leevendamiseks ei piisa ainult tasemeõppe õppekohtade arvu suurendamisest ning välistööjõu kaasamisest – vajalik on mitmekesistada seniseid täiend- ja ümberõppevõimalusi,“ ütles minister Kristen Michal. Pilootprojektina elluviidava ümberõppekoolituse eesmärk on töötavate ja varasemat IT-haridust mitteomavate inimeste koolitamine tarkvaraarendajateks, kelle järgi on Eesti tööjõuturul kõige suurem nõudlus. Majandusministeeriumi Euroopa Sotsiaalfondi toel rahastatava projektiga kavatsetakse hankida koolituse metoodika ja selle baasil koolituste läbiviimine ligikaudu 500 inimesele järgmise kolme aasta jooksul. Koolitused toimuksid intensiivõppena, millest 1,5 kuud on tarkvaraarendaja teoreetiline baaskoolitus ning kaks kuud praktika Eesti tarkvaraarendusega tegelevas ettevõttes.    2016. aasta esimeses pooles toimub koolitusprojekti ja hanke väljatöötamine. Aasta teises pooles alustab hanke võitnud pakkuja koolituseks vajaliku metoodika ja õppematerjalide koostamisega ning teavitustegevuse ja osalejate registreerimisega. Reaalsed koolitused algavad 2017.aasta jooksul. Teine suurem projekt, millega 2016.aastal algust tehakse, on suunatud digitaalse kirjaoskuse arendamiseks. „Eesti inimeste elukvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks on vajalik, et suurel osal ühiskonna liikmetel oleksid arvuti- ja internetikasutamiseks baasoskused. Nende tagamisse plaanib Majandusministeerium panustada järgmise kahe aasta jooksul e-Kogukonna projekti kaudu, koolitades ja tõstes inimeste teadlikkust e-teenuste, e-kaubanduse ja e-õppe võimalustest. Koolitused toimuvad üle-Eesti avatud internetipunktide võrgustiku kaudu ning projekti maksumus on 300 000 eurot“ rääkis IT-oskuste koordinaator Ave Lauringson. Projekti ja hanke väljatöötamine toimub 2016.aasta teises pooles. Lisaks rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt Euroopa Sotsiaalfondi toel ellu viidava toetusskeemi „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ kaudu tehnoloogia huviringijuhendajate koolitusi, et suurendada noorte võimalusi vastavates ringides osaleda, uuendatakse IT-sektori ameteid puudutavat karjääriinfot ning tõstetakse tüdrukute ja naiste teadlikkust IT-sektoris töötamise võimaluste kohta. Kogu toetusskeemi maht 2020 aastani on 8,5 miljonit eurot. #digikirjaoskus #it-haridus #e-Eesti Lisainfo: Ave Lauringson IT-oskuste koordinaator E-post: ave.lauringson@mkm.ee Telefon: 639 7643 /04.02.2016/
EST

          

MKM toetab üldhariduskoolide internetivõrgu renoveerimist 13 miljoni euroga

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis kolmapäeval ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõu, millega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) toetab perioodil 2016–2020 Eesti üldhariduskoolide internetivõrkude renoveerimist ja rajamist ligikaudu 13 miljoni euroga. „Oleme täna olukorras, kus 100 protsenti Eesti koolidest omavad küll Interneti püsiühendust, kuid selle kiirus jääb alla 30 Mbit/s ning ei toeta kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamist õppetöös. Seega aeglasepoolne võrguühendus võib saada üheks takistuseks haridusvaldkonna strateegiliste eesmärkide täitmisel,“ ütles minister Kristen Michal.  „Programmi esimeses etapis aastatel 2016-2018 korrastatakse ca 160 kooli kohtvõrgud, töötatakse välja kohtvõrgu autentimise ja turvalahendused ning paigaldatakse võrgu halduse ja monitooringu vahendid. Majandusministeerium on senini taganud lairiba baasvõrgu rajamist üle Eesti, kuid oleme valmis toetama ka teiste valdkondade baastaristu kaasajastamist. Haridus on kindlasti meie jaoks üks prioriteetsemaid,“ märkis minister Michal.   Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava programmi sihtrühmaks on kõik jätkusuutlikud üldhariduskoolid, nii munitsipaal-, era- kui ka  riigikoolid.  „Soovime programmi kaasata võimalikult suure hulga koole, kuid vastavalt Euroopa Liidu rahastumeetmete reeglitele, peame järgima ka objektide kestvusnõude kohustusest kinnipidamist. Esmase tegevuskava koostamisel tegime koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kohalike omavalitsustega. Kohtvõrkude renoveerimisega alustatakse omavalitsusüksustes, kes on alustanud gümnaasiumivõrgu korrastamist ning kus panustatakse tugeva põhikooli pidamisele,“ selgitas programmi koostanud MKMi juhtivspetsialist Ave Lauringson. Programmi „Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamine“ töötas välja MKM. Programmi hakkab ellu viima Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, mille EENeti struktuuriüksusel on kahekümneaastane kogemus andmesidevõrkude valdkonnas. Programmi kogueelarve on 13 243 294 eurot, millest Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetus moodustab 11 250 000 eurot ja Eesti riigi omafinantseering 1 985 294 eurot. Programmi esimeses etapis on kavas koolide toetamiseks eelarvest kasutada 5 miljonit eurot.   27/01/2016
EST

          

Toidukaupade tagasihoidlik müük aeglustab jaemüügi kasvu

 Cache   
Novembris oli jaemüügi kasv kahe protsendi võrra aeglasem kui septembris, kuid endiselt teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kiire. Kasv aeglustus enamiku segmentide lõikes. Järgnevatel kuudel on oodata müügimahtude kasvu püsimist 5–7 protsendi vahemikus. 2015. aasta novembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 418 miljoni euroni, kasvades aastaga kuus protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 488 miljonit eurot, suurenedes aastaga ühe protsendi võrra. Novembris toimunud jaemüügi kasvu kiiruse aeglustumine on mõneti oodatud protsess. Baastase on kerkinud küllaltki kõrgeks ning edasiseks kasvuks on vaja ühest küljest uusi vahendeid, kuid teisalt ka tarbimisharjumuste muutust ehk liikumist odavamatelt kaubagruppidelt kallimatele. Praeguseks on jaemüügi mahud ligi viis aastat järjest järjepidevalt kasvanud ning seda viimastel aastatel kiirenevas tempos. Nüüd kui on saavutatud põhimõtteliselt täistööhõive ning turistide kulutused enam ei kasva, võib stabiliseerumist pidada igati normaalseks. Suurematest segmentidest suurenes toidukaupade müük aastatagusega võrreldes ühe protsendi võrra. Kuigi toidukaupade hinnad aastaga samuti ei muutunud, pole see tarbimise kasvu stimuleerinud. Toidukaupade puhul on inimestel väga tugevad harjumused ja välja kujunenud toidukorvid, millede muutumine võtab aega, kuigi finantsilised võimalused võivad olemas olla suurema koguse või kallima kauba ostmiseks. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi maht samuti aastaga ei muutunud ning  majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kahanes aastaga kaks protsenti. Endiselt näitab kiiret kasvu jaemüük interneti või posti teel, kus mahud suurenesid aastaga 30 protsenti. Sellest hoolimata moodustab antud segment alla kolme protsendi kogu jaemüügi käibest. Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud aasta varasemaga võrreldes kümme protsenti, kuid antud segmendi ettevõtete müügitulu vähenes ligi kaks protsenti. Püsivhindades arvutatud mahtude poolest suurenes mootorikütuse jaemüük kaheksa protsenti, kuid kütusehinna langusest tulenevalt vähenes antud segmendi ettevõtete müügitulu 17 protsendi võrra. Kuna kütusehinnad püsivad jätkuvalt madalal, ei ole ka lähikuudel oodata antud segmendi ettevõtete müügitulu kasvu. Kuigi novembris jaemüügi kasvu kiirus aeglustus, võib arengutega rahule jääda. Eesti inimeste tarbimisvõime on järjest kasvanud ning elatustase kerkinud. Samas näitab Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav tarbijabaromeeter, et tänavu detsembris oldi tuleviku pärast veidi rohkem mures kui aasta tagasi. Samas pere rahanduslikku seisundit hinnati aasta varasemast paremaks. Kuigi hetkel on seis hea, peaks tulevikus valmis olema ka tagasilöökideks, kuna majandus on tsükliline. /04.01.2016/
EST

          

Eesti ja Rootsi ministrid arutlesid arutasid riikidevahelise andmevahetuse võimalusi

 Cache   
Eile kohtus majandusminister Kristen Michal Tallinnas visiidil olnud Rootsi IT-ministri Mehmet Kaplaniga. Peamisteks teemadeks oli Eesti X-tee platvorm ja võimalused selle baasil kahe riigi vahelise andmevahetuse ja piiriüleste e-teenuste käivitamiseks. "Eesti on võtnud suuna eestvedada Põhjala-Balti regiooni ühtse digitaalse turu teke. Soomega oleme loonud ühise X-tee platvormi ja hiljuti digitaalselt allkirjastasime kolme Balti riigi vahelise küberjulgeoleku-alase koostöölepingu. Tänasel kohtumisel arutasime Rootsi ministriga, millised on võimalused Eesti ja Rootsi vahelise piiriülese ettevõtluse ja inimeste liikumise lihtsustamiseks e-teenustega," sõnas minister Michal kohtumise kokkuvõtteks. Minister lisas, et huvi on eelkõige riikidevahelise andmevahetuse arendamiseks. "Eesti on valmis oma X-tee platvormi Rootsiga jagama, sarnaselt nagu seda tegime Soomega. Samuti saaksime teha koostööd üksteise digitaalse identiteedi tunnustamisel, millest võidaksid eelkõige riikide kodanikud ning ettevõtjad, kes säästaks aega ja raha. Samuti looks selline baas ka võimaluse ettevõtjatele uute teenuste tekkeks riikides ning riikide vahel. Arvestades Rootsi tähtsust meie majandusele, mõjub iga selline muutus ettevõtlusele hästi," lisas minister. Rootsis on varasemalt püsitatud Eesti Riigi Infosüsteemi Ameti ekspertide poolt esmane X-tee testkeskkond Stockholmi ülikooli juurde. Suuremaks sihiks on jõuda Eesti, Rootsi ja Soome vahelise kolmepoolse andmevahetuse ja ühiste e-teenusteni, näiteks rahvastikuregistrite andmete, maksunduse, ettevõtete asjaajamise, sotsiaaltoetuste ja hariduse vallas. Pikemas plaanis soovib Eesti X-tee laadselt riikidevahelist andmevahetust edendada Euroopas laiemalt.    Rootsi minister tutvus peale majandus- ja taristuministriga kohtumist ka Eesti e-showroomiga, kus talle tutvustati lähemalt Eesti erinevaid e-teenuseid internetivalimistest e-terviseni, X-tee võimalusi ning e-riigi arendamise strateegilisi suundi. Rootsi on Eesti olulisemate kaubanduspartnerite eesotsas, ekspordipartnerina esimene. Rootsi on samuti Eesti suurimaks välisinvesteerijaks, Eesti Panga andmetel on 2015 aasta suve seisuga Eestisse tulnud otsestest välisinvesteeringutest 23,4% pärit Rootsist, kogusummas 3,8 miljardit eurot. Äriregistri andmetel oli 2015 aasta alguse seisuga Eestis registreeritud kokku 1882 Rootsi osalusega äriühingut, mida on 249 enam kui aasta varem. /18.12.2015/
EST

          

Estonian Air peatab 8. novembrist 2015 kogu oma äritegevuse

 Cache   
Estonian Airi juhatus otsustas 8. novembrist lõpetada oma äritegevuse tulenevalt Euroopa Komisjoni otsusest, mille kohaselt on Estonian Airile antud ühisturuga kokkusobimatut riigiabi, mis tuleb tagastada.  Estonian Airi piletiomanikel palutakse lisainfo saamiseks minna veebisaidile www.estonianair.ee või helistada Tallinna Lennujaama telefonil 605 8888. „Estonian Airi töötajatel on olnud suur au anda 24 aasta jooksul oma panus Eesti turismi ja majanduse arengusse. Viimasel aastal on meie lennufirma läbi teinud suure pöörde ja tänu suurenenud hulga allhankelepingutele tõestasime, et Estonian Air saab töötada jätkusuutliku ja kasumliku regionaalse lennufirmana. Soovin siinkohal tänada kõiki Estonian Airi töötajaid, kliente ja koostööpartnereid, kes andsid sellesse oma panuse. Vaatamata kõigele pidas Euroopa Komisjoni Konkurentsiamet meile antud riigiabi reeglitevastaseks,“ lausus Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér. Estonian Air loodi 1. detsembril 1991. Lennufirma omanikud on Eesti riik (97,34%)  ja SAS Grupp (2,66%).  Ettevõte on IATA (The International Air Transport Association) liige aastast 1992. Estonian Airi kodubaas on Tallinna lennujaam. 2014. aasta kaheteistkümne kuuga lennutas Estonian Air ühtekokku 553 200 reisijat. Lennuettevõttes töötab ligikaudu 200 inimest Lisainformatsioon: Ilona Eskelinen, Estonian Airi avalike suhete juht Tel: +372 640 1178 pr@estonianair.ee www.estonianair.ee   /07.11.2015/
EST

          

Jaemüügi kasv püsib kiirena

 Cache   
Septembris jätkus jaekaubanduses väga kiire kasv, müügimahud suurenesid aastaga üheksa protsenti. Hoolimata kõrgest baastasemest ning suhteliselt kaua kestnud kasvust ei ole hetkel selle pidurdumist näha. Samas võib majanduskeskkonna halvenedes olla ka jaekaubanduses pidurdumine väga järsk. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ja müügimahtude kasvu püsimist 6–9 protsendi vahemikus. 2015. aasta septembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 422 miljoni euroni, kasvades aastaga üheksa protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 498 miljonit eurot, suurenedes aastaga kaks protsenti. Kuigi osad majandusnäitajad, nagu eksport ja tööstustoodangu kasv, on viimasetel kuudel olnud pigem nõrgemapoolsed, püsib jaemüük väga tugevana. Samas on selge, et pikalt antud situatsioon ei kesta. Väiksese ja avatud majanduse puhul on ekspordist saadav tulu oluliseks majanduskasvu allikaks ja kui ekspordimahud ei kasva, siis mingil hetkel hakkab see ka sisetarbimist mõjutama. Kuna antud protsessid toimuvad tugeva viiteajaga, siis vähemalt esialgu muretsemiseks põhjust ei ole. Sama tunnetavad ilmselt ka Eesti jaekaubandusettevõtted, kes on viimasel ajal tulnud välja erinevate laienemisplaanidega. Praeguse tempoga jätkates kasvab jaemüügimaht tänavu umbes 400 miljoni euro võrra, mis ainuüksi Tallinnas tähendaks lisaruumi kahele suurele kaubanduskeskusele. Septembris kasvas käive kõigis jaekaubandussegmentides peale sõidukikaubanduse. Suurematest segmentidest kiirenes tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi kasv aastases võrdluses üheksa protsendini. Samas majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga seitse protsenti, mis oli vähem kui augustis. Kasv püsib tugev veel toidukaupade segmendis, kus mahud suurenesid aastaga neli protsenti. Antud valdkonnas mõjutab kasvu hindade langus, mis septembris ulatus 0,5 protsendini. Sõidukikaubanduses vähenesid müügimahud aasta varasemaga võrreldes seitse protsenti. Püsivhindades arvutatud mahtude poolest suurenes mootorikütuse jaemüük kuus protsenti, kuid kütusehinna langusest tulenevalt vähenes antud segmendi ettevõtete müügitulu 18 protsenti võrra. Kütusemüügi mahtude suurenemist võib lugeda positiivseks näitajaks, kuna see viitab majandusaktiivsuse kasvule. Kiire jaemüügi kasv on igati positiivne, kuid praegune kasv on kiirem kui kriisist taastumisel väga madalatelt tasemetelt. Seega keskpikas perspektiivis on oodata pigem kasvu aeglustumist. /30.10.2015/
EST

          

Lähiaastail valmib kogu Eestit kattev kiire internetiühenduse baastaristu

 Cache   
Eile toimus Riigikogu riigieelarve erikomisjonis interneti lairibavõrgu teemaline arutelu. Arutelul tutvuti Riigikontrolli kevadise raportiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium partneritega rääkis tulevikuplaanidest. „Eesti on võtnud eesmärgiks tagada üle Eesti kiire interneti kättesaadavus ja rajab selleks lairiba baasvõrgu. Riigikontroll andis oma raportiga head tagasisidet ja seda eile erikomisjonis arutasimegi. Oleme tänaseks rajanud 4000 km ning lähiaastail on planeeritud rajada veel 2500 km kiire interneti võrku. 2018. aastaks on kõigi eelduste kohaselt praktiliselt kogu Eestit kattev baasvõrk valmis. Baasvõrgu valmides ning ettevõtjate poolt nn viimase miili ühenduse loomisel saab piltlikult kõikjal Eestis ka liikudes oma igapäevase kontori- või koolitöö tehtud. Kui võrrelda, siis Euroopas oleme esimese viie hulgas oma mobiilise interneti kiirusega ja seejuures hinnalt kõige soodsamad. Tulevikus ongi oluline just ühenduse kvaliteet ja mobiilsus, seda peame ka silmas, kui loome taristu kiirete ja ülikiirete ühenduste võimaldamiseks,“ märkis majandus- ja taristuminister Kristen Michal. „Mobiilse interneti andmesidekiirused ja katvus on tänaseks jõudnud väga heale tasemele. Olenevalt lõppkasutaja vajadustest on see paljudel juhtudel fikseeritud ühendusele sobilik alternatiiv. Seega on viimase miili juurdepääsulahenduste loomisel mõistlik kasutada kombineeritult fiiberoptilise kaabli vedamist majapidamisse ja mobiilse andmeside lahenduste rajamist,“ selgitas Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor Raigo Uukkivi. Baasvõrk on fiiberoptilistel kaablitel põhinev lairiba andmesidevõrk, mille kaudu viiakse kõikide Eesti majapidamisteni võimalus kasutada ülikiiret internetiühendust. /20.10.2015/
EST

          

Töötleva tööstuse tootjahinnad viie aasta madalaimal tasemel

 Cache   
Töötleva tööstuse tootjahinnad püsivad jätkuvalt paigal ning ettevõtjate ootused ei viita olukorra muutusele. Statistikaameti andmetel tõusid septembris tootjahinnad töötlevas tööstuses eelmise kuuga võrreldes keskmiselt 0,1 protsenti. Eelmise aasta septembriga võrreldes olid hinnad 1,9 protsenti madalamad. Samasugune pilt iseloomustab ka teisi Euroopa Liidu riike. Augustis olid hinnad üle kahe protsendi madalamad kui aasta varem, hinnad on langenud enamikes liikmesriikides. Kui hindade paigalseis Eestis jätkub, siis aastane hinnamuutus järgnevatel kuudel väheneb, sest võrdlusbaas nihkub madalamale. Suurematest sektoritest on hinnalangus tugevam toiduainete tööstuses ja keemiatööstuses, kus hinnad on mullusest vastavalt 4,3 ja 6,2 protsenti odavamad. Mõlemal juhul toob hindu alla odavam tooraine, mis on soodsamaks muutnud ka lõpptooted. Keskmisest suurem hindade tõus iseloomustas septembris jookide tootmist, kus hinnad kallinesid eelmise kuuga võrreldes 3,9 ja aastaga 1,4 protsenti. Septembris toimusid ekspordi- ja impordihindade arengus sarnased muutused, hinnad olid eelmise aasta samast perioodist vastavalt 4,9 ja 6,1 protsenti madalamad. Ekspordihindu on hoidnud languses nõrk välisnõudlus. Augustiga võrreldes langesid ekspordi- ja impordihinnad vastavalt 0,2 ja 1,9 protsenti. Nii ekspordi- kui ka impordihinnaindeksi kujunemisel on suurima kaaluga naftasaadused, mille hinnad on aastaga kukkunud vastavalt 37 ja 33 protsenti. Ekspordihinnad olid mullusega võrreldes langenud metsamajanduses, elektrienergia ja gaasi varustamises, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises ning elektroonikaseadmete tootmises. Samal ajal oli endiselt tugev turba, rõivaste, taimsete ja loomsete toodete väljaveohindade tõus. Impordihindade langust kiirendasid taimsed ja loomsed tooted, puit ja keemiatööstuse tooted. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal võib oodata hindade püsimist stabiilsena ka järgnevatel kuudel. Septembris prognoosis 85 protsenti töötleva tööstuse esindajatest, et müügihinnad ei muutu järgneva kolme kuu jooksul, ülejäänute seas oli kerge ülekaal neil, kes ootasid hindade langust. Suuremat võimalust hindade tõusuks nähakse toiduainetööstuses. /20.10.2015/
EST

          

Kaubavahetuse langus jätkus ka augustis

 Cache   
Statistikaameti andmetel langesid ekspordi ja impordi mahud eelmise aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 6 protsenti ja 3 protsenti. Selle aasta juuliga võrreldes langes eksport 4 ja import 7 protsenti. Olulisematest kaubagruppidest vedasid augustis ekspordi langusesse eelkõige elektriseadmed, metallid ja metalltooted ning mineraalsed tooted. Elektriseadmete eksport langes 13 protsenti, mille taga oli eelkõige seadmete müügilangus Lätti, Rootsi ja USA-sse. Mineraalsete toodete grupis olid suuremad langejad kütteõlid, mille eksport langes oluliselt Belgiasse ja USA-sse. Metallide kaubagrupis oli suurima langusega raua ja terase väljavedu. Endiselt püsis languses (7 protsenti) põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport. Samal ajal suurima osatähtsusega puidu ja puittoodete ning masinate müük välisturgudele kasvas aastaga vastavalt 8 ja 16 protsenti. Positiivse poole pealt võib samuti välja tuua paberi ja pabertoodete ning teiste tööstustoodete ekspordi kasvu. Augustis langes eksport peaaegu kõikidele olulisematele eksporditurgudele, nagu Rootsi, Soome, Läti, Venemaa ja Saksamaa. Paranemas on eksport Leetu, mis oli augustis väikese kasvuga. Samal ajal orienteerusid Eesti eksportöörid rohkem kaugematele turgudele, nagu Suurbritannia ja Holland, kuhu eksport kasvas vastavalt 53 ja 71 protsenti. Eesti import on väga sõltuv ekspordinõudlusest välisturgudel, mistõttu toimusid impordis ekspordiga sarnased muutused. Augustis kahanes kõige kiiremini mineraalsete toodete ning transpordivahendite sissevedu. Samas ka metalli ja metalltooteid ning tekstiili ja tekstiiltooteid toodi sisse vastavalt 6 ja 12 protsenti vähem kui aasta varem. Paljude teiste kaubagruppide, nagu masinate ja seadmete, keemiatoodete, puidu ja puittoodete sissevedu suurenes. Septembris oli nii ekspordi kui ka impordi aastatagune võrdlusbaas kõrgem kui eelneval kuul, mistõttu märgatavat paranemist kaubavahetuse näitajates oodata pole. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo püsis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga samal tasemel. Septembris prognoosisid eksporttellimuste suurenemist 7 protsenti ning tellimuste kahanemist 29 protsenti tööstusettevõtetest, mis oli vastavalt 4 ja 2 protsendipunkti vähem kui eelmise aasta septembris. Suurim osa ehk 64 protsenti ettevõtetest prognoosis tellimuste jäämist samale tasemele. Suuremat eksporttellimuste kasvu ootasid rõivatootjad, ent suurimat langust prognoosisid elektriseadmete tootjad. Samal ajal jätkus septembris majandususalduse indeksi kasv. Euroopa Liidu majandususaldus kasvas 1,5, euroalal 0,6 ja Eestis 1,3 protsendipunkti. Meie olulisematest kaubanduspartneritest tõusis majandususalduse indeks Rootsis, Leedus ja Soomes, kuid langes Lätis. /09.10.2015/
EST

          

Jaemüügi kasv püsib kiirena

 Cache   
Augustis jaemüügi kasvu kiirus veidi alanes, kuid ulatus sellegipoolest kaheksa protsendini aastases võrdluses, mis on Euroopa Liidu mõne protsendi juurde ulatuva keskmisega võrreldes väga kiire kasv. Kui juulis oli Eestis jaemüügikasv Euroopa Liidu kiireim, siis hetkel avaldatud andmete põhjal võib see nii olla ka augustis. Seejuures näitasid kasvu kõik valdkonnad. Järgnevatel kuudel võib eeldada pigem kasvukiiruse kahanemist, kuna baastase on kõrge ning edasine kasv sellevõrra keerulisem. 2015. aasta augustis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 455 miljoni euroni, kasvades aastaga kaheksa protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 529 miljonit eurot, suurenedes aastaga viis protsenti. Eesti jaekaupmeestele on viimased aastad olnud väga edukad. Hoolimata tihenevast konkurentsist on tarbijate ostujõud kasvanud kiires tempos ning ostjaid on jagunud kõigile. Kuigi hetkel on samuti kasv kiire, siis kesk-pikas perspektiivis on oodata kasvu kiiruse alanemist. Üheks jaemüügi mootoriks olnud hõive kasv on aeglustunud ning tõenäoliselt ei ole senine palgakasv samuti kaua jätkusuutlik. Hõive kasv peatub, kuna tööpuudus on praegu juba langenud Euroopa Liidus üheks madalamaks ja kasvu saaks kiirendada vaid suurem sisseränne, mis on hetkel pigem vähetõenäoline. Palgad on aga juba mõnda aega kasvanud kiiremini kui tootlikkus, mistõttu on tekkinud oht ettevõtete konkurentsivõimele. Üheks pigem lühiajaliseks võimaluseks jaemüügi kasvu stimuleerida on suurem tarbimislaenude kasutamine, mis kriisijärgselt oluliselt langes, kuid on viimastel kuudel jälle tõusutrendi näidanud. Tänavu augustis oli Eesti inimestel 32 tuhat tarbimislaenu rohkem kui aasta varem ning laenujääk oli kasvanud ligi 30 miljoni euro võrra. Sellegipoolest on tippaegadega võrreldes tarbimislaenude arv praegu ligi kaks korda väiksem ja jääk mitmesaja miljoni euro võrra madalam.    Suurematest segmentidest aeglustus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi kasv aastases võrdluses kahe protsendini. Võimalikuks mõjutajaks on üha suurenev müük posti ja interneti teel, mis kasvas aastaga 40 protsenti, ulatudes 10 miljoni euroni. Üha suurenev usaldus online kaubanduse vastu on muutmas tarbijate harjumusi ning kohalikud kaupmehed peavad rohkem pingutama, et ülemaailmsete internetikaubamajade soodsate hindadega võistelda. Augustis kiirenes toiduainete müügimahu kasv aastases võrdluses kolme protsendini, mis oli viimase viie kuu kiireim tempo. Üheks katalüsaatoriks on siin toiduainete soodsad hinnad ja laialdased sooduspakkumised. Sõidukikaubanduses jäid müügimahud aasta varasemaga võrreldes samale tasemele. Oluliselt kiirenes mootorikütuse jaemüük, mille müügimahud suurenesid aastaga üheksa protsenti. Oluliseks mõjutajaks olid siin mullusest 14 protsenti odavamad hinnad. Niivõrd pikalt kestnud jaemüügi stabiilne kasv on majanduse seisukohalt positiivne, kuid edaspidi on oodata pigem kasvu kiiruse pidurdumist. Järgnevatel kuudel on oodata kasvu jäämist 5-7 protsendi vahele. Baastase muutub järjest kõrgemaks ning hindadel on ka mitmete kaubagruppide lõikes üha vähem langemisruumi. /01.10.2015/
EST

          

Majandusminister Kristen Michal osales eile mitteametlikul Euroopa Liidu energiaministrite nõukogul

 Cache   
Nõukogu keskendus eelkõige uutele tehnoloogiatele energiasektoris ning oma nägemust tulid jagama mitmed tööstusharu spetsialistid ja visionäärid, nende seas akadeemik Jeremy Rifkin, päikeselennukite arendaja Bertrand Piccard ning Tesla ja SpaceX'i tegevjuht Elon Musk. "Visionäärid, kes on võtnud keskkonna tulevikust hooliva mõtteviisi ja innovaatilised tehnoloogiad oma äritegevuse baaseelduseks, suudavad anda julgeid soovitusi tuleviku energia- ja kliimapoliitika väljatöötamiseks. Hea on tõdeda, et paljud väljakäidud mõtted, nende seas süvendatud tähelepanu energiatõhususele kõikides energiat tarbivates sektorites, väikesemahulise energiatootmise turule aitamine, emissioonikaubanduse kui peamise muutusi esile kutsuva süsteemi edasiarendamine, juba sisalduvad Energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõus, mis lähemal ajal ministeeriumist Vabariigi Valitusse saadetakse," sõnas Michal. Nõukogul arutati ka energiatõhususe projektide rahastamise toetamist. Kuigi energiasektor ning eelkõige taastuvenergeetika ja energiasääst on Junckeri fondi prioriteetsemad valdkonnad, võivad fondi taotluse esitada kõikide valdkondade esindajad. Enne mitteametlikku energiaministrite nõukogu toimus kahepoolne kohtumine Kristen Michali ja Euroopa Komisjoni energiapoliitika voliniku Maroš Šefcovic'i vahel. Arutelu all olevateks teemadeks olid Euroopa Liidu Energialiidu edasised tegevused ja Eesti roll selles, Eesti elektri- ja gaasiturgude arengud ning taristuprojektid. "Eesti ja Euroopa Komisjoni arusaamad energiaühenduste rajamisest on sarnased, energiajulgeoleku tagamiseks tuleb lõpetada Balti riikide ja Soome gaasiturgude isoleeritus. Selleks panustab Eesti ja Soome vahele rajatav gaasiühendus Balticconnector, mille väljavaated saada Euroopa Liidu poolt rahastatud on väga head," lausus minister. "Balti riikide, sh Eesti gaasituru isoleeritusele aitab väga palju kaasa ka Leedu ja Poola gaasiühenduse GIPL rajamine. Mõlema projekti realiseerumine tähendaks, et juba viie aasta pärast on Eesti gaasisüsteem osa Euroopa gaasisüsteemist," lisas Michal. /24.09.2015/
EST

          

MKM: juunis kasvas kaubavahetus pärast suurt langust

 Cache   
Eksport kasvas juunis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga jooksevhindades 3% ja import 1%. Ekspordi absoluutmaht oli 1 miljard eurot ja impordimaht oli 1,2 miljardit eurot. Ekspordikasvu mõjutas suurenenud ekspordimaht meie olulisematesse eksportsihtriikidesse nagu Rootsi, Soome, Läti ja Leedu. Positiivset arengut näitasid ka uued turud, kus eksport kasvas 10% piires. Ekspordikasvu pidurdas oluliselt vähenenud väljavedu SRÜ riikidesse. Samas oli ekspordikasvu taga veel ka eelmise aasta juuni küllaltki madal võrdlusbaas. Juunis mõjutasid ekspordikasvu aastases võrdluses enam puit ja puittooted (9%), mitmesugused tööstustooted (11%), metall ja metalltooted (9%) ning transpordivahendid (20%). Mineraalsete toodete ja elektriseadmete väljavedu jäi peaaegu aastatagusele tasemele. Samas põllumajandussaadused ja toidukaubad ning mehaanilised masinad näitasid jätkuvalt langust, mida on mõjutanud ebastabiilsed suhted ekspordipartneritega. Kui maikuus mineraalsete toodete import langes oluliselt, siis juunis kasvas nende sissevedu eelmise aastaga võrreldes 14%. Kütuste kaubavahetus on kuude lõikes ebastabiilne ja on mõjutatud suuresti nende töötlemisest Eestis. Transpordivahendite sissevedu kasvas eelmise aastaga võrreldes 7%. Olulise kaubagrupi ehk mehaaniliste masinate import jäi samale tasemele. Samal ajal langes elektriseadmete import 16%. Poolaasta võrdluses näitas kaubavahetus langust: eksport vähenes 1% ja import 4%. Suurema langusega oli eksport Venemaale, ent eksport Rootsi oli kasvutrendil. Impordi osas kahanes sissevedu Soomest ja Saksamaalt, kuid suurenes Hiinast. Juulis oli ekspordi ja impordi aastagune võrdlusbaas suhteliselt madal, mistõttu võib oodata sarnaseid arenguid juuniga. Kuises võrdluses võivad kaubavahetuse mahud väheneda, sest juulis on paljudel ettevõtetel puhkuste periood. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus juulis osalenud tööstusettevõtetest 65% teatasid eksporttellimuste jäämisest tavapärasele tasemele. 9% ettevõtetest teatas eksporttellimuste jõudmisest üle tavalise taseme, mis oli kolm protsendipunkti vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Tellimuste vähenemist ootas 26% firmadest. Kõige pessimistlikumad ootused olid kemikaalide ja keemiatoodete tootjatel, kõige optimistlikumad mööblitootjatel. Majandususaldusindeks Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal juulis kasvas. Vaatamata sellele, et Eesti majandususaldus samuti kasvas, jäi näitaja alla ajaloolisele keskmisele. Eesti olulisemate ekspordi sihtriikide – Rootsi, Soome, Läti, Leedu, Saksamaa – majandususaldusindeks kasvas.
EST

          

Kristen Michal osales Tapa raudteedepoo värvi- ja pesutsehhi nurgakivi asetamisel

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal osales täna Tapa raudteedepoo värvi- ja pesutsehhi nurgakivi asetamisel. Tsehh on riigile kuuluva ettevõtte EVR Cargo lähiaja üks suurimaid investeeringuid kogumaksumusega 2,5 miljonit eurot.   „Raudteetranspordi arendamine on nii riigi kui Euroopa Liidu prioriteetide seas, olles üks ohutumaid, mugavamaid ja keskkonnasäästlikumaid liikumisviise. Siia rajatav värvi- ja pesutsehh võimaldab teenindada nii raudtee veeremit, kui ka teisi suuregabariidilisi sõidukeid – näiteks meie Kaitseväe tehnikat,“ lausus Michal. "Uus tsehh on EVR Cargo lähiaja suurim investeering ning annab töötajatele väsinud endise tapamaja ruumide asemel tipptasemel tehnoloogia ja kaasaegsed töötingimused," lisas minister.   Depoos tervikuna teostatakse hooldus ja remonttöid EVR Cargo 2900-le vagunile ning 70-le vedurile, kuid potentsiaalseid kliente on Läänemerest Vaikse ookeanini ning kliendibaasi laienedes on uues tsehhis eeldused ka täiendavateks töökohtadeks.   Uue värvi -ja pesutsehhi ehituse tingis olukord, kus vana tsehh on tänaseks täielikult amortiseerunud ning töötingimused on muutunud pea võimatuteks. Hoone suuruseks saab 2700 m2 ja investeeringu kogumahuks kujuneb 2,5 miljonit eurot. Ehitajaks on Nordlin Ehitus ja objekti valmimistähtaeg on järgmise aasta 15. veebruar. Hoonesse tuleb vagunite haavelpuhastus, värvimine ja tsisternide pesu.
EST

          

Jaemüügi kasv kiirenes juunis oluliselt

 Cache   
Juunis kiirenes jaemüügi mahu kasv kümne protsendini, mis oli tänavu esimeste kuude lõikes kõige kiirem kasv, tuues kaasa senise aasta suurima müügimahuga kuu. Kasvu vedasid tööstuskaubad, millest suure osa moodustasid garderoobikaubad. Järgnevatel kuudel on oodata kasvutempo aeglustumist, kuid ilmselt jääb kasv Euroopa keskmisega võrreldes kiireks, ulatudes 5–7 protsendi kanti.    2015. aasta juunis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 461 miljoni euroni, kasvades aastaga kümme protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 535 miljonit eurot, suurenedes jooksevhindades aastaga viis protsenti ning püsivhindades kuus protsenti.   Jaekaubandus on Eestis terve esimese poolaasta jooksul olnud viimaste aastate keskmisest oluliselt kiirema kasvuga. Seda hoolimata asjaolust, et turistide arv on vähenenud, kes on samuti olnud oluliseks toeks Eesti jaekaubandussektorile. Madal tööpuudus ja kõrge hõive on loonud tugeva baasi sisetarbimise kasvuks ning tõenäoliselt jääb see kestma ka järgmistel kuudel.    Suurematest segmentidest kiirenes tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete ning majatarvete müük, mille mahud suurenesid aastaga 13 protsendi võrra. Küllaltki tihe konkurents antud segmendis on toonud kaasa suuremad sooduspakkumised, mis omakorda toetavad müüki. Oma panuse võisid tänavu anda ka mõned soojad ilmad juunis, mis tekitasid inimestele kõrgendatud ootused suveilma suhtes ning motiveerisid neid oma garderoobi täiendama. Väga kiiret kasvu näitab endiselt müük interneti teel, mis suurenes aastaga 63 protsenti. Samas, üldmahtudes jääb antud segmendi osa tagasihoidlikuks, moodustades kogu jaemüügist veidi enam kui kaks protsenti.    Sõidukikaubanduses toimus juunis samuti elavnemine ning antud segmendi ettevõtete müügitulu suurenes aastaga 17 protsenti. Püsiv kasv jätkus kütusemüügis, kus mahud suurenesid püsivhindades kuus protsenti. Samas odava kütuse tõttu langes mootorikütuse müüjate müügitulu jooksevhindades kaheksa protsenti. Mullusest odavam kütus ning suuremad sissetulekud on suurendanud inimeste liikuvust ning vajadust kütuse järele.   Niivõrd kiire jaekaubanduse kasv juunis oli mõneti üllatuseks. Kuigi tingimused on soodsad, kuulub kümneprotsendiline kasv siiski pigem erandite alla. Kuna tööpuudus on praegu juba küllatki madal ning hõive kõrge, on väga raske näha uut katalüsaatorit, et antud kasvutempot hoida. Kuna turistide arvu kiiret kasvu ei ole samuti oodata, jääb järgnevatel kuudel jaekaubanduse kasv pigem tagasihoidlikumaks.
EST

          

Riigi Infosüsteemi Amet kuulutas välja hanke e-residentsuse projekti teavitustegevuse partneri leidmiseks Ameerika Ühendriikides

 Cache   
Tegemist on pilootkampaaniaga, mille tulemusena soovib EAS tutvustada e-residentsust Ameerika Ühendriikide peavoolu meedia kanalitele ja ulatusliku levikuga Ameerika Ühendriikide tehnoloogia meedia kanalitele. Sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 160 000 eurot koos kõikide maksudega, kampaania toimub kevadel 2016.   „Planeerime e-residentsuse rahvusvahelist teavitustegevust, et jõuda läbi USA tippmeedia potentsiaalsete e-residentideni ja e-residentsuse platvormi arendajateni ning teenusepakkujateni. Esimese kampaaniaga testime pilootkorras, kuidas selline lähenemine töötab ning millist tulemust toob. Kui tulemused on edukad, kopeerime väljatöötatud mudelit teistel sihtturgudel üle maailma,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka.    “Plaanitav kampaania on e-residentsuse esimene Eesti riigi poolt elluviidav rahastatud teavitustegevus. Teavituskampaaniat rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“,” lisas Taavi Kotka.    Hetkeseisuga on e-residentsust taotlenud kokku üle 3500 inimese ning e-residendi digi-ID on kätte saanud üle 2000 e-residendi. Taotluseid on tulnud 101 riigist: Soomest (26 protsenti), Venemaalt (12), Ukrainast ja USAst (6), Saksamaalt, Lätist ja Ühendkuningriigist (4), millele järgnevad väikese vahega Holland ja Itaalia (3) ning India, Leedu ja Rootsi (2). Enam kui 18 000 potentsiaalset e-Residenti on tellinud programmi infokirja.   Eesti on esimene riik maailmas, mis pakub alates 2014. aasta detsembrist e-residentsust. E-residentsus annab välisriikides elavatele välismaalastele Eesti elanikega sarnased võimalused Eesti e-keskkonnas tegutsemiseks ja e-teenuste kasutamiseks. E-residentidele väljastatakse digi-ID, mis annab välismaalasele võimaluse ajada asju digitaalselt ja asukohast sõltumata.    Nii on näiteks väljast poolt Euroopa Liitu pärit inimesel võimalik luua omale baaskeskus Euroopa Liidus asjaajamiseks – tal on võimalik asutada äriühing Eestis ning osaleda aktiivselt selle juhtimises, elades ise näiteks Ameerika Ühendriikides. Eesti e-residendid võivad asutada interneti kaudu ettevõtte, teha e-panganduse tehinguid, saada ligipääsu rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele, esitada tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, kaugjuhtida ettevõtet ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid.    E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. Rohkem infot e-residentsuse kohta: http://e-resident.gov.ee   Lisainfo:   Katre Kasmel e-residentsuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn, Estonia katre.kasmel@eas.ee e-resident.gov.ee
EST

          

Palo avas Milanos EXPO Eesti paviljoni turismiseminari

 Cache   
Ettevõtlusminister Urve Palo avas neljapäeval Itaalias Lombardia pealinnas Milanos toimuva EXPO maailmanäituse Eesti paviljoni turismiseminari.   „EXPOl on esindatud need Eesti ettevõtted, kes on Itaalia turul aktiivsed ning soovivad oma sealset kontaktbaasi ning turuosa kasvatada. Maailmanäitusel osalemine on selleks parim võimalus,“ ütles minister.    Ta lisas, et näiteks on Eesti paviljonis esindatud puidust seinaplaatide tootja Reliefwalls juba saanud maailmanäituse abiga esimese tellimuse. “See on heaks eeskujuks ka teistele Eesti ettevõtjatele ning ka tõestuseks, et EXPO-l osalemine on ettevõtetele ukseks maailma.”    Ettevõtlusminister märkis, et muuhulgas keskendutakse EXPOl Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisele. “Täna külastab Eestit ligi 27 000 Itaalia turisti, eestlasi käib Itaalias aga kolm korda rohkem. Rahvaarvult on Itaalia meist aga kordades suurem.” Ta lisas, et Venemaa ja Soome turistide voo vähenedes on oluline leida uusi turge ning Itaalia võiks olla üks neist riikidest, kust oleks võimalik meelitada senisest enam turiste Eestisse. “Sellele keskendub ka turismiseminar.”      Eesti aukonsul Giuseppe Barranco di Valdivieso ütles, et Estonian Airi otselennud toovad Itaalia Eesti kõrvale. „See edasipüüdlik riik pakub kogemusi igale maitsele – muusikat ja laulu armastavale inimesele, neile, kes hoolivad loodusest ning naudivad maastikuvaateid, aga ka neile, kes tahavad teada, kuidas funktsioneerib e-riik,“ lisas ta.    Seminaril oli esindatud EAS-i Turismiarenduskeskus, Tallinna linn, Lääne-Eesti regioon, Estonian Air, reisikorraldajad Estravel, Baltic Tours, Carlson Wagonlit ja Via Hansa ning Koluvere Mõis.    EXPO maailmanäituse, mis toimub Lombardia pealinnas Milanos 1. maist 31. oktoobrini, seekordseks peateemaks on toit ja eluenergia rõhuga säästlikkusel ja innovatsioonil. 140 osalevat riiki pakuvad meelelahutust ja uusi teadmisi ning põnevust igas vanuses külastajale.   Ettevõtlusminister naaseb Eestisse reede hilisõhtul. 
EST

          

MKM: Jaemüügi kasv aprillis aeglustus

 Cache   
Aprillis aeglustus jaemüügi mahu kasv kuue protsendini, mis oli tänavu esimeste kuude lõikes kõige aeglasem kasv. Samas oli baastase eelmisest aastast küllaltki kõrge ning eelmiste aastate taustal on ka antud kasv võrdlemisi kõrge. Kasvu vedasid majatarbed, kuid nõrkusega paistsid silma garderoobikaubad. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ning jaemüügi kasv jääb viie kuni seitsme protsendi vahele. 2015. aasta aprillis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 425 miljoni euroni, kasvades aastaga kuus protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 492 miljonit eurot, suurenedes jooksevhindades aastaga 1,3 protsenti. Püsivhindades toimus kaheprotsendiline kasv. Kuigi jaemüük kasvab kiires tempos, oleks potentsiaali veelgi enamaks. Näiteks tarbimislaenude arv on võrreldes 2008. aastaga langenud enam kui kaks korda ning nende jääk peaaegu kolmandiku võrra. Kuigi inimesed tarbivad julgelt, ei tehta seda laenurahaga. Seejuures on kodumajapidamiste hoiuste jääk näidanud kuust kuusse stabiilset kasvu, mistõttu võib eeldada, et mitmetes tuludetsiilides on tarbimise suurendamiseks veel küllalt reserve. Suurematest segmentidest kiirenes majatarvete müük, kus mahud suurenesid aastaga seitsme protsendi võrra. Samas tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi mahud jäid aasta varasemaga võrreldes kahe protsendi võrra madalamaks. Jätkuvalt näitab kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, kus mahud suurenesid aastaga 48 protsenti. Online-kaubamajad tagavad suurema kaubavaliku, antud teenusesse usalduse kasvades kasvavad ka mahud. Seetõttu võib eeldada, et internetis ostlemine jääb ka tulevikus kohalikele jaekaupmeestele järjest tugevnevat konkurentsi pakkuma. Sõidukikaubanduses oli aprill küllaltki loid kuu, müügimahud jäid aasta varasemaga võrreldes samaks. Seejuures autode ja nende varuosade müük vähenes aastaga kaks protsenti. Püsiv kasv jätkus kütusemüügi segmendis, kus mahud suurenesid püsivhindades viis protsenti. Siin andis ilmselt tõuke asjaolu, et kütus oli aprillis aasta varasemast 11 protsenti odavam. Hoolimata asjaolust, et müügimahud näitavad küllaltki kiiret kasvutempot, tuleb tuleviku suhtes ettevaatlikum olla. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatavad kaubandus- ja tarbijabaromeetrid olid aprillis mullusest nõrgemad. Seega on tarbija ettevaatlikumaks muutunud. Lisaks hakkab ammenduma üks tarbimise kasvu põhjustest ehk tööpuudus on langenud EL-i ühele madalaimale tasemele, mistõttu ei ole kiiret hõive kasvu lähitulevikus näha. Seega saavad sisekaubanduse kasvu toetada jätkuv palgakasv või elavam laenamine. Kuigi hetkeseis on praegu hea, võivad järgnevate kuude kasvud jääda aasta alguse omadele alla.
EST

          

MKM: Märtsi kaubavahetus näitas positiivseid arenguid

 Cache   
Statistikaameti andmetel kasvasid ekspordimahud märtsis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kolm protsenti ja impordimahud ühe protsendi. Kuulises võrdluses oli kaupade ekspordi ja impordi kasv vastavalt 22 ja 21 protsenti. Esimeses kvartalis eksporditi kaupu 2,8 miljardi ja imporditi 3,2 miljardi eest. Eelmise aasta märtsiga võrreldes kasvas eksport Eesti olulisematele eksporditurgudele nagu Rootsi (19 protsenti) ja Soome (5 protsenti). Ekspordi kasvu taga Rootsi oli eelkõige elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo kasv. Ekspordimaht Euroopa Liidu riikidesse kasvas seitse protsenti, ulatudes 790 mln euroni, moodustades 75 protsenti kogu Eesti ekspordist. Endiselt vähenes kaubavahetus SRÜ riikidesse, kus eksport Venemaale langes 43 protsenti. Selle põhjuseks oli nii põllumajandussaaduste ja toidukaupade kui ka mehaaniliste masinate ja elektriseadmete ekspordi langus. Suure langusega oli ka eksport USAsse, mille taga oli eelkõige mineraalsete toodete väljaveo vähenemine (ligi kaks korda). Ekspordi toetajana võib välja tuua elektriseadmete (16 protsenti) ja mitmesuguste tööstustoodete (16 protsenti) ekspordimahtude kasvu. Elektriseadmete kasv on tugevalt seotud mobiilseadmete ekspordiga Rootsi. Impordimahud langesid Soomest, Saksamaalt ja Leedust. Samal ajal kasvas import Rootsist (17 protsenti) ja Venemaalt (18 protsenti). Import Euroopa Liidu riikidest vähenes 3 protsenti, kasvas aga sissevedu SRÜ riikidest 12 protsendi võrra. Kasvas ka märgatavalt import Hiinast, mille taga oli elektriseadmete sisseveo kasv. Impordi osas olid suurema kasvuga keemiatööstuse tooted (kasv 11 protsenti) ja elektriseadmed (4 protsenti). Keemiatööstuse toodete hulgas kasvas väetiste ja farmaatsiatoodete sissevedu. Suurima osatähtsusega elektriseadmete kasv oli tingitud Rootsi ja Hiina impordist. Vaid kaks impordikaupagruppi olid märtsis langusega – mineraalsed tooted ning põllumajandussaadused ja toidukaubad, langedes vastavalt 13 ja 6 protsenti. Prognooside kohaselt võib aprillis oodata kaubavahetuses väikest kasvu, kuna eelmise aasta võrdlusbaas on mõnevõrra madalam kui oli märtsis. Samal ajal tööstusettevõtjate ootused eksporttellimuste suhtes olid aprillis võrreldes eelmise aasta sama kuuga kuus protsendipunkti madalamad ning võrreldes ettevõtete märtsi ootustega, olid aprillis nende prognoosid pessimistlikumad. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel kahanes tööstusettevõtete osatähtsus, kes prognoosisid tavapärasest suuremaid tellimusi, 11 protsendini. Tellimuste kahanemist ootasid 34 protsenti ettevõtetest ning 55 protsenti vastajatest prognoosisid, et olukord ei muutu. Suurimat eksporditellimuste langust ootasid nahatöötlemise ja nahktoodete tootjad. Keskmisest kõrgemad prognoosid olid eksporttellimuste suhtes masinate ja seadmete tootjatel. Euroopa Liidus ja Eestis kasvas majandususaldus aprillis, ent euroala oma langes. Euroopa Liidu majandususaldus oli 106,4 ning euroalal 103,7 punkti. Eesti majandususaldusindeks oli 96,5 punkti (kuuga +0,1 punkti). Eesti olulisematest kaubanduspartneritest oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise Lätis (+0,6), Leedus (muutusi ei toimunud) ja Rootsis (-2,1). Sarnaselt Rootsiga langes ka Soome näitaja (-0,2). 
EST

          

MKM: Jaanuaris vähenes eksport Venemaale kaks korda

 Cache   
Statistikaameti andmetel kasvas eksport 2015. aasta jaanuaris jooksevhindades võrreldes eelmise aasta sama kuuga ühe protsendi võrra, kuid import näitas viieprotsendilist langust, mahud olid vastavalt 920 ja 963 miljonit eurot. 2014. aasta detsembriga võrreldes kasvas eksport 0,2 protsenti ning import kahanes 14 protsenti. Suurima panuse ekspordi kasvule andsid elektriseadmed, mille väljavedu suurenes aastaga 26 protsendi võrra. Samuti eksporditi suurtes mahtudes mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid, nende väljavedu kasvas vastavalt seitse ja kaks protsenti. Need kolm kaubagruppi moodustasid kokku ekspordist 46 protsenti. Naftatoodete ja elektrienergia hindade langusele vaatamata nende eksport suurenes. Suurima mahuga põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli mõningases languses. Eksportpartnerite hulgas olid esikohal Rootsi, Soome ja Läti. Endiselt kasvab eksport hoogsalt (ligi kaks korda) kiire kasvuga turgudele – USAsse, Taani, Hollandisse. Suurim langus on ekspordis Venemaale, mis vähenes võrreldes eelmise aasta sama kuuga rohkem kui kaks korda.     Jaanuari impordihindade langus ei soodustanud impordi kasvu. Import kahanes viis protsenti. Suured kaubagrupid – põllumajandussaadused ja toidukaubad, mineraalsed tooted ning transpordivahendid näitasid sisseveo langust. Jaanuaris oli impordi kiire languse taga ka aastatagune kõrge võrdlusbaas, mille põhjustas eelmisel aastal üksiktehing laevadega. Impordilanguse taga oli osaliselt ka eelmise aasta talvistel kuudel toimunud mehhaaniliste masinate väljaveo langus, kuna suurema osa impordist moodustavad toorained ja pooltooted. Jaanuaris langes suurimate importpartnerite ehk Soome, Rootsi, Saksamaa ja Läti import, kuid kasvas sissevedu Poolast ja Venemaalt.       Veebruaris prognooside kohaselt kaubavahetuses olulisi positiivseid muutusi ei toimu. Majandususaldusindeks euroalal ja Euroopa Liidus tervikuna veebruaris kasvas, kuid endiselt Eesti (97,5 punktini) ja meie põhjanaabrite näitaja langes. Samuti olid veebruaris Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksporttellimuste suhtes madalamad kui eelmise aasta veebruaris. 32,9 protsenti (+7,4 protsenti) küsitletud ettevõtjatest arvas, et nende tellimused jäävad tavapärasest madalamaks. Samal ajal 9,3 protsenti küsitletud tööstusettevõtetest ootas tavapärasest suuremaid eksporttellimusi, mida oli pooleteise protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise aasta veebruaris.
EST

          

Palo: Eesti ja Norra IT-alane koostöö tiheneb

 Cache   
Norra on innovaatilistele Eesti ettevõtetele aina olulisem eksporditurg, tihenemas on ka kahe riigi vaheline IT-alane koostöö, sõnas majandus- ja taristuminister Urve Palo eile kohtumisel Norra Kuningriigi kohaliku omavalitsuse ja moderniseerimise ministri Jan Tore Sanneriga. Ühe hea näitena kahe riigi ettevõtlusalasest koostööst tõi Palo kohtumisel välja Rohelise IKT programmi (Green ICT), mille raames toetab Norra Kuningriik keskkonnasõbralike ja ressursisäästlike lahenduste loomist, mis on suunatud nutikate IT-võimaluste kasutamisele. Programmist on Eestis rahastatud EASi kaudu 55 projekti peamiselt e-tervise ja e-energeetika valdkonnas ning korraldatud Eesti ettevõtjatele Norra koostööpartnerite leidmiseks kontaktreise. Norra Kuningriik tunneb omakorda huvi Eesti e-riigi arendamise kogemuse vastu, peamiselt huvitab neid baastaristu ehk X-tee, kuid ka meie IT-alased koostöövormid teiste riikidega, andmesaatkonnad ja e-residentsus. Samuti IKT lahenduste kasutamine koolis ja laste programmeerimisõpe. Norra on Eestile oluline kaubanduspartner ja ekspordi sihtriik. Kogukaubavahetuses on Norra Eesti jaoks selle aasta esimesel poolaastal 10. kohal. Norra on meile oluline investor (5. kohal), 2013. lõpu seisuga on Eestis registreeritud üle 400 Norra osalusega ettevõtte.
EST

          

MKM: kaubavahetuse languse taga on kaubanduspartnerite majanduse nõrkus

 Cache   
Novembris näitas eksport ja import mõningast tagasiminekut. Statistikaameti andmetel kahanes kaupade eksport võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1 protsent ja import 3 protsenti. Ekspordi ja impordi mahud olid väiksemad ka eelnevast kuust, kahanedes vastavalt 10 ja 14 protsenti. Kaubavahetuse puudujääk vähenes 74 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga mõjutas ekspordi langust peamiselt põllumajandussaaduste ja toidukabade väljavedu (-8%), kõige rohkem vähenes kalade eksport Lätti, samuti piima ja piimatoodete müük Venemaale. Valmistoidukaupadest oli suurim langus alkoholi müügis Venemaale. Ehkki eksport kahanes paljudes kaubagruppides, on olulisemate kaubagruppide ehk elektriseadmete ning mineraalsete toodete eksport kasvanud ning see aitas üldist ekspordilangust tasakaalustada. Impordi languse taga oli eelkõige põllumajandussaaduste ja toidukaupade ning mineraalsete toodete sisseveo langus. Oluliselt vähenes liha ja kala sissevedu, samuti alkoholi import. Selline langus võib olla põhjustatud ekspordi kahanemisest, kuna suurem osa sellistest kaubagruppidest moodustab re-eksport. Mineraalsetest toodetest oli suurim langus naftaõlide sisseveos. Detsembris võivad kaubavahetuse mahud jääda võrreldes eelmise kuuga madalamaks, see on tingitud sesoonsetest teguritest (pikad jõulupühad). Samas on eelmise aasta võrdlusbaas üsna madal, mistõttu kaubavahetuse maht võib aastases võrdluses tulla suurem. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud ettevõtete ootused eksporttellimuste suhtes olid detsembris optimistlikumad kui novembris. Tellimuste kasvu ootas 8,5% ettevõtetest, tellimuste jäämist tavapärasele tasemele 59% ettevõtetest ning tellimuste vähenemist alla 6% ettevõtetest. Kõige pessimistlikumad prognoosid olid arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootjatel, aga kõige suuremat tellimuste tõusu ootasid mööbli tootjad. Eesti majandususaldusindeks oli novembris endiselt kasvutrendis ja mõjutas positiivselt ärisektori ja tarbijate kindlustunnet. Kaubanduspartnerite majandususalduse tõusu mõju ei ole aga veel Eesti ekspordi näitajatesse jõudnud. Novembris kasvas märgatavalt eksport Rootsi ning Eesti kindlustas oma toodete positsiooni Hollandis ja Taanis. Venemaa majandus on raskes olukorras ja seda näitas ka Eesti ekspordi langus sinna.  
EST

          

Ekspordi kasvu vedasid elektriseadmed ja mineraalsed tooted

 Cache   
Statistikaameti andmetel jätkus oktoobris ekspordi ja impordi kasv. Teist kuud järjest mahud suurenesid, nii eksport kui ka import kasvasid võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5%. Selle taga oli osaliselt mõningate suuremate eksport- ja importtellimuste täitmine ning Eesti positsiooni kindlustamine teiste riikide turgudel, nt Ameerika Ühendriikides ja Hollandis. Ekspordi kuist kasvu toetas enamik olulisi kaubagruppe. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes oli kiireima kasvuga elektriseadmete väljavedu (+22%), mida vedas mobiilseadmete ekspordi kahekordne kasv Rootsi ning trafode ja staatiliste muundurite eksport USAsse ja Venemaale. Kahekordistus ka mineraalsete toodete eksport, peamiseks põhjuseks kütteõlide väljaveo kasv USAsse ja Hollandisse. Metalli ja metalltoodete väljavedu suurenes 6% ning keemiatööstuse toodete eksport 10%. Suurim langus oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis, mida mõjutas eelkõige ebastabiilne turusituatsioon. Samuti vähenes mehaaniliste masinate ning tekstiili väljavedu. Ka import näitas oktoobris kasvu. Aastases võrdluses oli suurema kasvuga elektriseadmete ja mineraalsete toodete sissevedu. Põllumajandustoodete ja toidukaupade, transpordivahendite ning mehaaniliste seadmete import oli märgatavalt väiksem kui eelmise aasta oktoobris. Oluliselt vähem imporditi Poolast, Lätist, Küproselt, Valgevenest ja Suurbritanniast. Novembris võib oodata kaubavahetuses võrreldes mõningast paranemist, sest eelmise aasta novembrikuu võrdlusbaas on madal. Euroopa Liidus tervikuna oli majandususaldusindeks novembris väikeses languses, samas kui euroalal ja Eestis oli väike tõus. Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldus oli Euroopa Liidu keskmisest kõrgem, üksnes Soome indeks jäi keskmisest madalamaks. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksporttellimuste suhtes olid novembris pessimistlikumad kui oktoobris. Rohkem oli neid ettevõtteid, kes ootasid eksporttellimuste vähenemist. Tavapäraseid tellimusi prognoosis pool ettevõtetest. Kõige pessimistlikumad prognoosid olid kummi- ja plasttoodete tootjatel, kõige suuremat tellimuste tõusu ootasid masinate ja seadmete tootjad.    
EST

          

Sulling: Eesti toidutööstuse eksporti edendavad innovaatilised tooted

 Cache   
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling külastas Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskust (TFTAK), kus luuakse innovaatilisi lahendusi toidutööstuse, sealhulgas Eesti piimatööstuste jaoks. Anne Sullingu sõnul on TFTAK hea näide sellest, kuidas teadustöö saab ettevõtlusele appi tulla, ettevõtlus omakorda kaasa aidata teaduse arengule ning koostöös sünnivad uued tooted, mis võiksid kasvatada Eesti toidutööstuse tooteportfelli ja suurendada ekspordivõimekust. “Eesti piimasektor vajab nii kiireid kui pikaajalisi strateegiaid. Lühemas plaanis on esmane ülesanne leida uus ja püsiv turg toodetele, mis seni läksid Venemaa turule. Pikemas perspektiivis aitab piimatööstust aga edasi tootearendus ning seejuures on ettevõtetele abiks nii Tallinnas tegutsev Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus kui ka Tartus tegutsev Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus,” ütles Anne Sulling. Ministri sõnul tuleb lähiaastatel kindlasti suurendada Eesti piimatöötlemise võimekust, et meil oleks võimalik toorpiima asemel eksportida kõrgema väärtusega tooteid. Tehnoloogia arenduskeskustest peaks Euroopa Liidu rahastamisperioodi 2014-2020 lõpuks kujunema aga rahvusvaheliselt tunnustatud arenduskeskused, kus lisaks Eesti ettevõtjatele vajalikele arendustöödele suudetakse pakkuda ka välisettevõtetele huvipakkuvat kõrgetasemelist arendustööd. „Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse klientidest kolmandik on rahvusvahelised ettevõtted, seega on see arenduskeskus tõestanud end usaldusväärse partnerina ning loonud ettevõtetega koostöö jätkumiseks väga head eeldused. Samuti on märkimisväärne TFTAKis kaitstud teadustööde arv, “ märkis Anne Sulling. Tema sõnul peab tehnoloogia arenduskeskuste siht olema pärast toetusperioodi lõppu jätkata iseseisvana ning selleks on oluline kliendibaasi ja arendusvõimekust praeguses faasis kasvatada. Tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) programmiga on ettevõtjatel Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014-2020 senisest lihtsam liituda. Tehnoloogia arenduskeskuste toetuste eelarve perioodiks 2014-2020 on 40 miljonit eurot. Maksimaalne toetuse summa ühe taotleja kohta on 7 miljonit eurot, toetuse määr abikõlbulikest kuludest on keskmiselt 50%. Meedet rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ning toetuste taotlusi võtab vastu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.  
EST

          

Lairibafoorum: kogukonna koostöö avab piirkonnale ülikiire interneti võimalused

 Cache   
Ülikiire interneti võimaluste kasutamine piirkonnas ettevõtluse ja elukeskkonna arendamiseks on kohalike kogukondade kätes, leiti täna Jänedal toimuval Lairibafoorumil. „Ei ole kahtlustki, et juba lähitulevikus võib eeldada kiire andmeside nõudluse hüppelist suurenemist ning kvaliteetse interneti kättesaadavus on pea sama oluline kui elektriühendus,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna asekantsler Taavi Kotka. Tänaseks on riik valmis ehitanud ligi 2800 km ülikiire interneti baasvõrku ning nelja aasta pärast on 98 protsenti Eesti majapidamistest sellest vähem kui 1,5 kilomeetri kaugusel „Siit edasi on pall ka kohalike kogukondade käes, kellest sõltub, kas ja kuidas ollakse valmis ülikiire interneti võimalusi oma piirkonna arendamiseks kasutama – räägime me siis haridusest, ettevõtlusest või kodus töötamise võimaluste loomisest,“ lisas Kotka „Kui kohalikud ettevõtjad, vald ja kodanike initsiatiivgrupp on valmis ühiselt asja ajama, on võimalik märkimisväärsele osale inimestest kiire internet koduukseni tuua.“ Alates 2015. aastast on piirkondlikel kogukondadel võimalik juurdepääsuühenduste rajamiseks ka toetust taotleda Maaelu arengukava kohalikele tegevusgruppidele mõeldud  LEADER programmist. Riigi toel ehitatakse 2018. aasta lõpuks välja üle-Eestiline ülikiire interneti baasvõrk EstWin, mille pikkuseks on kokku 6400 kilomeetrit ning millel on üle 1400 võrguühenduskoha sidesõlmedes ja kohalike omavalitsuste hoonetes. EstWin ehitatakse peamiselt maapiirkondadesse, kuhu eraettevõtetel ei ole kasumlik ise oma võrku rajada. EstWini rajamist finantseeritakse 85% ulatuses Euroopa Liidu fondidest.  
EST

          

Riigi iseteeninduskeskkondade arendus muutub senisest lihtsamaks

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis valmisid põhimõtted ja prototüüp, mis aitavad avalike teenuste osutajatel luua kliendikeskseid ja mugavaid iseteeninduskeskkondi. „Valminud raamistik sobib nii avalikule kui ka erasektorile ja lähtub sellest, et uued loodavad keskkonnad oleksid klientidele lihtsalt mõistetavad ja head kasutada,“ ütles infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov. „Selleks viisime seitsmes organisatsioonis läbi pilootprojektid, kus reaalsete juhtumite, vajaduste ja lahenduste baasil kirjeldasime parimad praktikad, millele teised saavad nüüd tugineda.“ Raamistikus kirjeldatakse muuhulgas iseteeninduskeskkonna põhimõtteid, info-, süsteemi ja funktsionaalsuse arhitektuuri, juhiseid iseteeninduskeskkonna arendamiseks ja kasutatavuse nõudeid. Projekti raames loodi ka iseteeninduskeskkonna kasutajaliidese prototüüp ja näidisdisain. Mida rohkem organisatsioone neid põhimõtteid oma teeninduskeskkondade arendamisel aluseks võtab, seda enam keskkondi on tulevikus kasutajatele lihtsad ja arusaadavad, kuna ka nende ülesehitus on sarnane. Projektis osalesid Maksu- ja Tolliamet, Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, Riigi Infosüsteemide Amet, Maanteeamet, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Sotsiaalministeerium. Projekti korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu struktuurivahendite programmi „Eelduste loomine avalike teenuste kvaliteedi tõstmiseks IKT vahendite abil” raames. Raamistik valmis koostöös kasutajakogemuse disaini ja ärianalüüsi ettevõttega Trinidad Consulting.  
EST

          

Jaemüügi maht ületas kriisieelsed tasemed

 Cache   
Kui seni oli jaemüügi maht püsivhindades jäänud 2007. või 2008. aasta samale kuule alla, siis aprillikuu müügimaht oli esmakordselt ka nendest aastatest suurem. Samuti kasvas müük viimase kahe aasta kiireimas tempos. Järgnevatel kuudel nii kiire müügi kasvamine enam tõenäoline ei ole ning pigem on oodata stabiliseerumist eelnevate kuude keskmisel tasemel. 2014. aasta aprillis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 404 miljoni euroni, kasvades aastaga 8%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes märtsiga 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 485 miljonit eurot, kasvades aastaga 10%. Esimeses kvartalis jätkunud kiire reaalapalga kasv on hakanud üha rohkem mõjutama sisekaubandust. Koos Euroopa Liidu keskmisest madalama tööpuudusega on tekkinud olukord, kus kasvab nii sisekaubandus kui ka kodumajapidamiste hoiuste jääk. Samas peaks tuleviku suhtes ikkagi ettevaatlikuks jääma, kuna Eesti väiksuse tõttu ei saa eratarbimine jääda majanduse veduriks, vaid selle kõrval peaks kiiremas tempos suurenema ka ekspordimahud, mis on selle aasta esimestel kuudel hoopis langustendentsi näidanud. Mõnda aega saab sisetarbimine kasvada ka juhul, kui majanduskasv on negatiivne, kuid see ei saa kaua kesta ning mõne aja pärast jõuame situatsiooni, kus majanduskasv peab kiirenema või siis sisetarbimise kasv aeglustuma. Suurematest kaubagruppidest kiirenes oluliselt toidukaupade müük, mis suurenes 8%. Ühest küljest oli siin mullune baastase madalam, kuid teisalt on toiduainete hinnatõus aeglustunud, mis on suurendanud tarbijate võimalusi. Lisaks võib antud kaubagrupi mahtude kasvus mõningast rolli mängida aasta alguses kerkinud miinimumpalk, kuna madalama palga saajate hulgas on ostukorvis suurim osa just toidukaupadel. Väga tugev müügi kasv jätkus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 20%. Seejuures majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügi segmendis suurenes müük aastaga 15% võrra, mis oli eelmisest kuust veidi kiirem. Jätkuvalt näitas kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 36%. Selles segmendis on aasta esimeste kuude keskmine kasv ulatunud ligi 40%ni. Seni Euroopas küllakti tagasihoidliku e-ostlejana tuntud Eesti tarbija on järjest rohkem hakanud usaldama internetikaubandust. Koduturu väiksusest tulenevalt on oodata, et ka lähitulevikus kasutatakse enam välismaiseid internetipoode, kus on võimalik leida väga soodsaid pakkumisi koos laiema kaubavalikuga. Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud 5%, mis oli eelnenud kuude keskmisest oluliselt aeglasem. Peamiseks mõjutajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis kasvas 3%, remondis ja hoolduses suurenesid mahud 90% võrra. Mootorikütuse jaemüügi maht suurenes aastaga 3 protsenti. Müügimahtu aitasid kasvatada nii aastatagusest odavam hind kui ka võimalik majandusaktiivsuse suurenemine. Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter oli mais võrreldes aastatagusega oluliselt kõrgem. Tunduvalt paremaks hinnati müüki viimasel kolmel kuul, kuid veidi tagasihoidlikumad olid ootused järgnevate kuude müügi suhtes. Tarbijate kindlustunne kahanes mais aasta varasemaga võrreldes ühe punkti võrra. Aastaga on mõnevõrra paranenud tarbijate hinnangud enda majanduslikule ja rahanduslikule olukorrale, kuid suurenenud on kartus riigi rahandusliku olukorra suhtes järgnevatel kuudel. Järgnevatel kuudel on oodata jaekaubanduses kasvu jätkumist, kuid mitte nii kiires tempos, kui see oli aprillis. Kuigi globaalne majandusolukord on viimastel kuudel püsinud suhteliselt stabiilsena, ei ole meie peamiste kaubanduspartnerite, nagu Soome ja Rootsi majandused kasvu kiirenemist näidanud. Seetõttu tuleks ka Eesti sisekaubanduse edasisse kasvu suhtuda ettevaatliku optimismiga.  
EST

          

Hindade mõju arvestades kasvas eksport märtsis üle nelja protsendi

 Cache   
Märtsis näitas kaubavahetus taastumise märke. Eksport kasvas aastases võrdluses nii Rootsi, Soome, Venemaale kui ka Saksamaale. Kui aastane ekspordi kasv oli jooksevhindades veel väike, siis eelmise kuuga võrreldes suurenes kaupade väljavedu kümnendiku võrra. Kuise kasvu taga oli osaliselt ka erinevus tööpäevade arvus.Statistikaameti andmetel kasvas eksport märtsis eelmise aasta sama kuuga võrreldes jooksevhindades ühe protsendi ja import neli protsenti. Ekspordimaht on pärast suuremat kukkumist mullu detsembris kõigil selle aasta esimestel kuudel suurenenud ja ületas märtsis taas ühte miljardit eurot. Kuna ekspordi- ja impordihinnad kahanesid märtsis võrdselt kolm protsenti, siis kasvas eksport aastaga reaalselt üle nelja protsendi ja import ligi kaheksa protsenti. Pärast mitmekuulist langust näitas masinate ja seadmete eksport märtsis aastases võrdluses väikest, üheprotsendilist kasvu. Kerge kasvuga olid ka selle grupi suurima osatähtsusega mobiilsideseadmed. Mineraalsete kütuste väljaveo pikaajaline langus pöördus märtsis samuti kasvule (+9%). Seda toetasid naftasaadused, elektri müük välisturgudele kahanes. Endiselt on kasvujoonel puit ja puittoodete ning muude tööstuskaupade (mööbel, puitmajad jm) eksport, kasvades aastaga võrdselt enam kui kümnendiku. Olulisematest kaubagruppidest kahanes vaid metallide ja metalltoodete väljavedu. Metalligrupi osas oli ka aastatagune võrdlusbaas küllaltki kõrge.Masinate ja seadmete import oli märtsis veel kerges languses, ent kütuste sissevedu näitas sarnaselt ekspordiga juba kasvu. Jõudsalt kasvas valmistoidukaupade ja jookide, ehitusmaterjalide ning transpordivahendite sissevedu, mis viitab sisenõudluse suurenemisele. Esimese kvartali kokkuvõttes olid nii eksport kui ka import veel languses, vastavalt kaheksa ja nelja protsendiga. Suurim mõju kahanemisele oli transpordivahenditel, kuna nende osas oli eelmise aasta jaanuaris ülikõrge võrdlusbaas.Aprillis kaubavahetuse arengutes veel suuri muutusi paranemise poole oodata ei ole. Kui Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo oli aasta kolmel esimesel kuul võrdselt negatiivne 18 punktiga, siis aprillis oli see -17. Aprillis tõusis tavapärasest suuremaid tellimusi ootavate ettevõtete osatähtsus 14 protsendini (kuuga +3 protsendipunkti), kuid suurenes ka nende osatähtsus (31%-ni), kes ootasid tavalisest väiksemaid tellimusi. Ülejäänud ettevõtetel püsisid eksport-tellimused samal tasemel.Euroopa Liidus tervikuna aprillis majandususaldus paranes, ent euroalal langes veidi. EL-i majandususaldusindeks oli aprillis 106,2 (kuuga +0,9 punkti) ja euroala indeks 101,9 punkti (-0,5). Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldus tõusis Rootsis ja Lätis, vastavalt 107,2 ja 105,0 punktini. Saksamaal ja Leedus toimus aga kerge langus 107,1 ja 105,3 punktile. Soomes püsis majandususaldus pikaajalisest keskmisest endiselt oluliselt madalamal ja langes kuuga 92,4 punktini.
EST

          

Eesti jaekaubandus kasvab kordades kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt

 Cache   
Viimastel kuudel on jaekaubandus Eestis kasvanud vähemalt 3–4 korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ning trendi jätkumist on oodata ka järgnevatel kuudel.Samal ajal on kasvanud ka kodumajapidamiste hoiuste jääk, mis veebruaris ületas esmakordselt 5 miljardi euro piiri, kasvades aastases võrdluses ligi 8 protsenti. Seega, hoolimata kaubandusettevõtete korralikust käibekasvust, jääb tarbijatel raha ka säästmiseks. Siin on ilmselt üheks positiivseks mõjutajaks ka hinnatõusu aeglustumine. Märtsis olid möödunud aastast 14 protsenti odavam mobiilside, 7 protsenti odavam elekter ning ca 5 protsenti olid odavamad nii soojus kui ka mootorikütus.Märtsikuus suurenes enim garderoobikaupade ja majapidamistarvete müük. Vähenes vaid mootorikütuse müük. Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 2 protsenti, mis oli kaks korda aeglasem kasv kui veebruaris. Kaua aega on toidukaupade sektoris probleemiks olnud keskmisest kiirem hinnatõus, kuid viimasel ajal on see oluliselt aeglustunud ning ulatus märtsis 1,7 protsendini. Samas on maailmaturul toiduainete hinnad hakanud tõusma ning kui euro peaks dollari vastu nõrgenema hakkama, siis on tõenäoline, et maailmaturu hinnatõus kandub tuntavamalt üle ka Eesti siseturule.Väga tugev müügi kasv jätkus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 13 protsenti. Seejuures tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis suurenes müük aastaga 32 protsendi võrra, mis oli eelmistest kuudest oluliselt kiirem. Samas oli antud kaubagrupis ka võrdlusbaas küllaltki nõrk, kuna aasta varem polnud sel ajal veel märkigi kevadest ja tõenäoliselt lükati garderoobikaupade soetamist edasi. Jätkuvalt näitas kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 38 protsenti. Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud 30 protsenti, mis oli eelnenud kuude keskmisest oluliselt kiirem. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis kasvas 31 protsenti, remondis ja hoolduses kahanesid mahud 7 protsendi võrra. Mootorikütuse jaemüügi maht vähenes aastaga 2 protsenti, kuigi kütus ise oli aastatagusest odavam.Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter oli aprillis võrreldes aastatagusega oluliselt kõrgem. Müüki viimasel kolmel kuul hinnati tunduvalt paremaks ning samuti eeldatakse järgnevatel kuudel töötajate arvu kasvu. Tarbijate kindlustunne kasvas aprillis aasta varasemaga võrreldes ühe punkti võrra. Aastaga on tarbijate hinnangud enda majanduslikule ja rahanduslikule olukorrale mõnevõrra paranenud.Järgnevatel kuudel on oodata jaekaubanduses senise trendi jätkumist. Kuigi majanduskasv on viimastel kvartalitel olnud kehvemapoolne, siis tarbimisse jõuavad selle mõjutused ilmselt mõningase viitega ning hetkel pole alust arvata, et tarbijad lähiajal oma kulutusi kärbiks.2014. aasta märtsis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 385 miljoni euroni, kasvades aastaga 5 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes veebruariga 3 protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 466 miljonit eurot, kasvades aastaga 7 protsenti.
EST

          

Kaubavahetuse langus aeglustus veebruaris märgatavalt

 Cache   
Kaubavahetuse langustrend aeglustus veebruaris oluliselt, üheks põhjuseks oli eelmise aasta võrdlusbaasi tunduv alanemine. Ekspordi langust mõjutasid enam Rootsi ja Venemaa, kuhu eelmise aasta veebruariga võrreldes müüdi vastavalt 7 ja 5 protsendi võrra vähem kaupu. Soome eksport jäi peaaegu aastatagusele tasemele, sest kadus ära eelmise kuu kõrge võrdlusbaas seoses laevade tehinguga. Ekspordi suurt kukkumist Leetu mõjutas aga eelkõige elektri müügi lõppemine.Olulisematest kaubagruppidest mõjutasid veebruaris ekspordi langust enim masinad ja seadmed (-11%) ning mineraalsed tooted (-13%). Seadmete grupist suurima osatähtsusega mobiilsideseadmete müük kahanes aastaga viiendiku võrra, mis oli üheks põhjuseks Rootsi suunalise ekspordi kahanemisel. Mineraalsete kütuste ekspordi languse taga olid nii naftasaadused kui ka elekter. Kuigi elektri müük Lätti suurenes, siis Leedu turu kadumine oli suurema mõjuga. Naftasaaduste ekspordi vähenemine tulenes nafta maailmaturuhinna langusest. Positiivse poole pealt võib välja tuua metallide ja metalltoodete kümnendiku võrra suuremat eksporti kui aasta varem ning muude tööstuskaupade (mööbel, puitmajad jm) 15protsendilist kasvu. Tähtsamatest kaubagruppidest kasvas aastaga veel puidu ja puittoodete, transpordivahendite ning valmistoidukaupade ja jookide väljavedu. Sarnaselt ekspordiga kahanes aastaga ka masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete import, mis on omavahel tihedalt seotud. Mõlema kaubagrupi puhul tuuakse suurem osa ekspordi sisendeist Eestisse sisse. Märtsiks võib prognoosida sarnaseid kaubavahetuse arenguid kui eelneval kuul, ent eelmise aasta märtsi võrdlusbaas on juba mõnevõrra suurem kui oli veebruaris. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo oli igal aasta kolmel esimesel kuul 18 punktiga negatiivne. Samas märtsis tõusis tavapärasest suuremaid tellimusi ootavate ettevõtete osatähtsus 11 protsendini (kuuga +3 protsendipunkti), ent samas suurusjärgus tõusis ka nende arv (29%ni), kes ootasid tavalisest väiksemaid tellimusi. Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal märsis majandususaldus paranes. EL-i majandususaldusindeks oli märtsis 105,3 (kuuga +0,3 punkti) ja euroala indeks 102,4 punkti (+1,1). Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldus tõusis jätkuvalt Saksamaal ja Leedus, aga Rootsis ja Lätis toimus mõningane langus. Esimese kolme nimetatud riigi majandususaldus on endiselt kõrgem kui EL-i keskmine. Vaid Soomes püsis majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalamal ja langes kuuga 93,3 punktini. Kuigi Soome enamike majandussektorite kindlustunne langes, siis tarbijad seda veel ei ole eriti tunnetanud.Statistikaameti andmetel vähenesid nii eksport kui ka import veebruaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes 4 protsenti. Ekspordi- ja impordihindade mõju arvestades oli langus vastavalt 2 protsenti ja 1 protsent. Jaanuariga võrreldes kasvas eksport 1 ja import 3 protsenti.
EST

          

Põhjanaabrite majanduse oodatust aeglasem taastumine hoiab Eesti kaubavahetust languses

 Cache   
Kuigi eksport Venemaale oli jaanuaris väikese kasvuga, eelkõige reekspordi arvel, siis 2014. aasta jaanuaris jätkas kaubavahetus langustrendil. Ühelt poolt oli selle taga eelmise aasta kõrge võrdlusbaas, tulenevalt ühest laevade vahetusega toimunud suurtehingust. Samas on ka meie olulisemate kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majanduse taastumine olnud oodatust aeglasem, mistõttu eksport nendesse riikidesse on endiselt languses.Statistikaameti andmetel kahanes eksport jaanuaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 20 protsenti ja import 15 protsenti. Kuna ekspordi- ja impordihinnad langesid aastaga võrdselt 1,5 protsenti, siis hindade mõju arvestades oli nii ekspordi kui ka impordi vähenemine mõnevõrra väiksem. Peale transpordivahendite (sh laevade tehing) mõjutasid jaanuaris ekspordi langust enim masinad ja seadmed, mille väljavedu kahanes aastaga 16 protsenti. Sellest grupist suurima osatähtsusega mobiilsideseamete müük välisturule oli kolmandiku võrra väiksem kui aasta varem. Samas oli eelmise aasta jaanuaris võrdlusbaas ka üsna kõrge ja suurim kuine tulemus. Mineraalsete toodete eksport kahanes kümnendiku võrra, languses oli nii kütuste kui ka elektri müük välisturgudele. Olulisematest kaubagruppidest jätkasid kasvujoonel puit ja puittooted ning muud tööstuskaubad, vastavalt 10 ja 9 protsendiga. Impordis toimusid sarnased arengud ekspordiga. Enim kahanes transpordivahendite sissevedu. Mineraalseid tooteid imporditi viiendiku võrra ja masinaid ja seadmeid kümnendiku võrra vähem kui eelmise aasta jaanuaris.Eelmise aasta detsembriga võrreldes eksport siiski kasvas 2 protsenti, ent import oli 3 protsenti madalam. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli jaanuaris 69 miljonit eurot, mis oli ligi poole võrra väiksem kui mullu detsembris. 2013. aasta jaanuarist oli saldo negatiivsus kolm korda kõrgem.Veebruaris prognooside kohaselt kaubavahetuses olulisi muutusi ei toimu. Samas eelmise aasta võrdlusbaas on märgatavalt madalam kui jaanuaris, mistõttu aastases võrdluses võib eksport ja import jääda samale tasemele. Eesti Konjunktuuriinstituudi veebruari uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksporttellimuste suhtes olid sarnased eelneva kuuga: 8 protsenti nendest prognoosis tavapärasest suuremaid tellimusi, 67 protsendil jäid tellimused tavalisele tasemele ning 25 protsenti ootasid tellimuste kahanemist. Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes veebruaris kümnendat kuud järjest. ELi majandususaldusindeks oli veebruaris 105,0 ja euroala indeks 101,2 punkti, mis oli võrdselt 0,2 punkti kõrgem kui jaanuaris. Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldus oli tervikuna kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, ent riigiti toimusid erinevad muutused. Kui Rootsi majandususaldusindeks langes kuuga 2,6 punkti 106,5 punktini, siis Läti indeks tõusis 106,0 punktini (+0,2) ja Leedu 105,6 punktini (+0,3). Vaid Soomes püsis majandususaldus pikaajalisest keskmisest madalamal 95,2 punktiga ja kuuga ei muutunud.
EST

          

Parts Soomes: Eestil ja Soomel on mõistlik arendada e-teenuseid ühiselt

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas täna Helsingis Soome rahandusministeeriumi avaliku halduse ja KOV ministri Henna Virkkuneniga kohtudes vajadust kahe riigi ühiste e-teenuste arendamiseks.Parts tutvustas Virkkunenile ideed luua koostöö arendamiseks riikidevaheline e-valitsuste infrastruktuuri arendamise struktuur, innovatsiooniinstituut. „Sellest võiks saada rahvusvaheline keskus, mille eesmärk oleks arendada X-teed, e-identiteeti, digiallkirja ja muid baastaristu komponente ning mis oleks avatud kõigile koostöösooviga riikidele,“ ütles Parts. „„E-teenused on tulevikus üha enam piiriülesed. Selliseid infrastruktuuri elemente ei ole igal riigil mõistlik omal käel luua, mõttekas on selles tegevuses jõud ühendada.“Partsi sõnul Eesti on valmis tehnilisel tasemel igati koostööd tegema, et Soome saaks võimalikult kiiresti tööle oma X-tee laadse lahenduse ja järgmise sammuna oleks võimalik asuda arendama kahe riigi ühiseid e-teenuseid. „Loodetavasti saame ühisarendust konkreetsemalt arutama hakata juba enne suve, viies kahe riigi IKT-alase koostöö uuele tasemele,“ lisas Parts. Minister avas täna ka Helsingis toimuva X-tee seminari ning kutsus Soome ettevõtjaid tegema Eesti kolleegidega e-lahenduste arendamisel koostööd. Eesti saatkonnas toimunud seminaril rõhutas minister Parts, et juba täna allkirjastatakse igapäevaselt üha rohkem dokumente nii avaliku kui ka erasektori vahel piiriüleselt digitaalselt. „Eestis on üle 4000 soome ettevõtte ning Soomes üle 3000 eesti ettevõtte, kelle igapäevast asjaajamist on digiallkirja abil võimalik tunduvalt kiirendada ja teha seda märkimisväärselt odavamalt,“ ütles Parts.Eesti ja Soome koostöö info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arendamisel sai uue tõuke kuu aja eest, kui kahe riigi peaministrid allkirjastasid digitaalselt ühtsete kavatsuste memorandumi. Dokumendi eesmärk ongi aidata kaasa uute piiriüleselt toimivate e-lahenduste loomisele ja neid toetava baastaristu arendamisele. E-lahendusi soovitakse arendada esmajärjekorras seal, kus toimub reaalne piiriülene äritegevus. Minister Juhan Parts viibib 15.-16. jaanuaril Helsingis, kus ta osaleb Eesti saatkonnas toimuval e-teenuste teemalisel seminaril ja rahvusvahelise turismimessi ministrite arutelupaneelis, külastab Pauligi tehast Helsingis ja kohtub kohalike ettevõtjatega.
EST

          

Põhjanaabrite majanduskliima paranemine ei ole veel aidanud Eesti eksporti kasvatada

 Cache   
2013. aasta novembris jätkus majandususalduse tõus nii euroalal kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Märgatavalt tõusis kuuga ka Eesti olulisemate kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandususaldus, ent selle mõju ei ole veel jõudnud Eesti ekspordinäitajatesse. Hästi ei lähe endiselt Venemaa majandusel ning eksport sinna oli taas tugevas languses. Samas oli 2012. aasta novembris ekspordimaht rekordiline, see andis ette kõrge võrdlusbaasi, mida on praeguses majanduskliimas raske ületada. Statistikaameti andmetel kahanes eksport mullu novembris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 9 protsenti, ent import jäi aastatagusele tasemele. Hindade mõju arvestades oli ekspordi langus 7 protsenti ja ka import kahanes 1 protsendi võrra, sest ekspordihinnad langesid aastaga 1,5 protsenti ja impordihinnad tõusid 1,2 protsenti. Novembris mõjutasid ekspordi langust aastases võrdluses enim keemiatoodete ning masinate ja seadmete väljavedu, kahanedes vastavalt 30 ja 20 protsenti. Esimeses kaubagrupis oli suurim kukkumine orgaaniliste kemikaalide ekspordil. Seadmetest suurima osatähtsusega mobiilsideseadmete müük välisturule kahanes veerandi võrra, aga oluliselt suurem langus oli vahelduvvoolugeneraatorite ekspordil, mille taga võib olla tellimuste volatiilsus kuude lõikes. Kuigi eksport kahanes aastaga paljude kaubagruppide lõikes, näitas transpordivahendite, puidu ja puitoodete, loomsete toodete ning ehitusmaterjalide väljavedu tugevat kasvu (10–18%). Impordi väikest kasvu toetasid rohkem olulisematest kaubagruppidest transpordivahendid ja mineraalsed tooted. Sarnaselt ekspordile aga kahanes enam masinate ja seadmete ning keemiatoodete sissevedu.Mullu novembris olid ekspordi ja impordi mahud väiksemad ka eelnevast kuust, kahanedes vastavalt 4 ja 6 protsenti. Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli 0,1 miljardit eurot, mis oli ligi 30% väiksem kui oktoobris. 2012. aasta novembris oli bilanss 10 miljoni euroga ülejäägis.Detsembris võivad prognooside kohaselt kaubavahetuse mahud eelmise kuuga võrreldes taas kahaneda, mille üheks põhjuseks on sesoonsed tegurid ehk pikad jõulupühad. Samas eelmise aasta võrdlusbaas on küllaltki madal, mistõttu võib aastases võrdluses jääda tulemus samale tasemele. Eesti Konjunktuuriinstituudi detsembri uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksporttellimuste suhtes olid pessimistlikumad kui eelneval kuul. Vaid 8,4 protsenti nendest prognoosis tavapärasest suuremaid tellimusi, 59,4 protsendil jäid tellimused tavalisele tasemele ning 32,2 protsenti ootasid tellimuste kahanemist. Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal paranes detsembris majandususaldus juba kaheksandat kuud järjest. EL-i majandususaldusindeks oli detsembris 103,5 (tõus kuuga 1,4 punkti) ning euroala indeks jõudis esmakordselt pärast 2011. aasta juulit 100-ni, tõustes kuuga 1,6 punkti. Ka Eesti oluliste ekspordipartnerite majandususaldusindeks jätkas tõusujoonel: Rootsi – 108,3 (+0,5 punkti); Läti – 104,8 (+0,4); Leedu – 103,8 (+1,5) ja Soome – 96,9 (+2,4). 
EST

          

Jaemüük kasvab ELi keskmisest kiiremini

 Cache   
Tänu sissetulekute suurenemisele jätkus novembris jaemüügi kiire kasv. Eriti tugev oli majatarvete müük, samas hoidis hilinenud talv garderoobikaupade müügikasvu mõnevõrra tagasihoidlikumana. Sellegipoolest on müügikasv tugev kõigis segmentides ning püsib Euroopa Liidu keskmisest oluliselt kiiremana. Detsembris on oodata senise trendi jätkumist ning jõulumüük kujunes ilmselt kõigi aegade suurimaks.Kuigi jaemüük on juba kolm aastat järjest stabiilselt kasvanud, on kodumajapidamiste finantsvõimendus järjest vähenenud. See tähendab, et laenujääk kahaneb ning hoiusejääk kasvab. See trend loob head eeldused jaemüügi kasvuks ka ajal, kui lühiajaliselt peaks inflatsioon kiirenema või tööpuudus kasvama. Lisaks tarbijatele näivad tuleviku kasvus küllaltki kindlad olevat kaupmehed, kes plaanivad lähiaastatel küllaltki palju uut kaubanduspinda turule lisada.Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 4 protsenti, mis oli sama suur kasv kui oktoobris, ent aasta keskmisest mõnevõrra kiirem. Kui seni oli probleemiks keskmisest kiirem hinnatõus, siis mullu teisel poolaastal oli see oluliselt aeglustunud ning novembris jäi isegi väiksemaks riigi keskmisest. Maailmaturul on toiduainete hinnad langenud ning lisaks võib mõningast positiivset mõju oodata ka Venemaal kehtestatud piirangutest Eesti kala ja piimatoodete sisseveole, mis lühiajaliselt võivad teatud kaubagruppides pakkumist suurendada.Väga tugev müügi kasv jätkus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 26 protsenti. Seejuures tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis suurenes müük aastaga 11% võrra, mis oli eelmistest kuudest oluliselt kiirem. Jätkuvalt näitas kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 24 protsenti. Samas selles segmendis on baastase veel küllaltki madal ning kiired kasvud on kerged tulema.Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud 3 protsenti, mis oli eelnenud kuude keskmisest mõnevõrra aeglasem. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis kasvas samuti 3 protsenti, remondis ja hoolduses mahud kahanesid samas mahus. Mootorikütuse jaemüügi maht jäi aasta varasemaga samale tasemele, kütus oli samas ligi 5 protsenti odavam.Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter oli detsembris võrreldes aastatagusega mõne punkti võrra kõrgem. Järgneval kolmel kuul hinnati müüki ja kaupade tellimusi järgneval kolmel kuul oluliselt paremaks. Samuti oli tarbijate kindlustunne detsembris aastatagusega võrreldes mõnevõrra parem. Aastaga on tunduvalt paranenud tarbijate hinnangud nii riigi kui ka enda majanduslikule olukorrale.Järgnevatel kuudel on oodata jaekaubanduses senise trendi jätkumist. Eesti jaemüük on viimastel kuudel küllaltki stabiilselt püsinud Euroopa Liidu ühe kiireimana ning keskmisest oluliselt kiiremat sissetulekute kasvu arvestades peaks senised arengud vähemalt mõnedel järgnevatel kuudel jätkuma. 2013. aasta novembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 380 miljoni euroni, kasvades aastaga 7 protsenti. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes oktoobriga 2 protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 449 miljonit eurot, kasvades aastaga 5 protsenti. 
EST

          

Tarbijate kindlustunne, palgakasv ja aeglustuv hinnatõus viisid jaemüügi kõrgustesse

 Cache   
Kiire reaalpalga kasv ja oluliselt aeglustunud inflatsioon tõid oktoobrikuus kaasa jaemüügi laiapõhjalise kasvu. Jaemüügisektoril on jätkuvalt head ajad. Aastaga on kasvanud palgad ja suurenenud hõivatute arv, mis on loonud tugeva baasi sisekaubanduse kasvuks. Samuti annab tuge inflatsiooni aeglustumine, seda eriti toidukaupades, mis oktoobris aastases võrdluses kallinesid 1,7% ja kuises võrdluses odavnesid 0,2%. Samal ajal jätkab rekordite tegemist kodumajapidamiste hoiuste jääk, mis läheneb juba 5 miljardile eurole. Kuigi hoiuseintressid on endiselt madalad, eelistatakse oma sääste tarbimise või investeerimise asemel pangakontol hoida. Samas on laenudes tekkimas väike trendimuutus – kui tänavu kevadeni kodumajapidamiste laenujääk stabiilselt vähenes, siis nüüd on see hakanud jälle vaikselt kasvama. Esialgu on kasv tulnud peamiselt eluasemelaenudest, kuid ka tarbimislaenudes on jäägi vähenemine peatunud ning saavutatud stabiilne tase. Seega on tarbija muutunud julgemaks ning finantsiline kindlus on piisav, et alustada jälle tarbimist oma tuleviku sissetulekute arvel.Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 4%, mis oli kaks korda kiirem kasv kui septembris. Väga tugev müügi kasv jätkus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 22%. Positiivne on näha, et pärast neli kuud kestnud langust suurenes müügimaht ka tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis, kus müük suurenes aastaga 5% võrra. Jätkuvalt näitab kiiret kasvu jaemüük posti või interneti teel, mis suurenes aastaga 28%. Selle segmendi osakaal kogu jaemüügis on praegu küll veel väga madal ning online-kaubandus on võrreldes teiste OECD riikidega Eestis suhteliselt vähe arenenud, kuid tõenäoliselt hakkavad inimesed lähiaastatel ostude tegemiseks üha rohkem kasutama ka internetis pakutavaid võimalusi.Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud oktoobris 10%, mis oli eelnenud kuude keskmisest mõnevõrra aeglasem. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, mis suurenes 12%, remondis ja hoolduses kahanesid mahud 38% võrra. Mootorikütuse jaemüük suurenes oktoobris mullusega võrreldes 2%, olles samal ajal 7,6% odavam. Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter oli novembris võrreldes aastatagusega mõne punkti võrra madalam. Oluliselt nõrgemaks hinnati müüki viimasel kolmel kuul, kuid järgnevate kuude suhtes oldi positiivsemalt meelestatud. Samas oli tarbijate kindlustunne novembris aastatagusega võrreldes oluliselt kõrgem. Aastaga on tunduvalt paranenud tarbijate hinnangud nii riigi kui ka enda majanduslikule olukorrale.Hetkel on olukord kaupmeestele soodne, kuid sellegipoolest ei tasuks liiga julgeks minna. Praegune kiire palgakasv, mis on tulnud suuresti kasumite arvel, ilmselt sellises tempos ei jätku. Samuti teeb mõnevõrra ettevaatlikuks hõive statistika, kus kolmandas kvartalis oli hõivatute arv väiksem kui teises, kuigi ajalooliselt on kolmandas kvartalis hõive peaaegu alati kasvanud. Seega järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist, kuid pikema prognoosi puhul võiks jääda pigem ettevaatlikuks.2013. aasta oktoobris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 395 miljoni euroni, suurenedes aastaga 7%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna suurenes müük võrreldes augustiga 1%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 475 miljonit eurot, kasvades aastaga 5%. Peamisteks vedajateks olid oktoobris ehitus- ja kodukaubad, kuid kasv kiirenes ka rõivaste ja toiduainete segmentides. Järgnevatel kuudel on oodata sarnase trendi jätkumist, kuid jaemüügikasv jääb aastases võrdluses pigem 5–6 protsendi tasemele, püsides seejuures Euroopa Liidu keskmisest oluliselt kiiremana. 
EST

          

Eesti ekspordipartnerite oodatust nõrgem nõudlus pööras kolmandas kvartalis ekspordi langusesse

 Cache   
Kuigi Euroopa Liidus tervikuna on majandususaldus tõusnud juba kuus kuud järjest, oli meie kahe olulisema kaubanduspartneri Rootsi ja Soome majanduses kosumist märgata alles oktoobris. See kajastus ka kolmanda kvartali ekspordistatistikas.Statistikaameti andmetel oli eksport kolmandas kvartalis 3 miljardit eurot, mis on eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 10 protsenti vähem. Impordi maht ulatus 3,4 miljardi euroni, kahanedes aastaga kuus protsenti. Olulisematest kaubagruppidest mõjutasid nii ekspordi kui ka impordi langust mineraalsed tooted, mille väljavedu vähenes aastaga ligi poole ja sissevedu ligikaudu veerandi võrra. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport ja import kahanesid võrdselt ligi kümnendiku.Ekspordi ja impordi maht langes kolmandas kvartalis ka eelmise kvartaliga võrreldes, vastavalt 6 ja 5 protsenti, mis tõstis kaubavahetuse puudujäägi 0,4 miljardi euroni. Eelmise aasta kolmandast kvartalist oli defitsiit peaaegu poole võrra suurem.Septembris ekspordi aastane langustempo eelneva kahe kuuga võrreldes mõnevõrra aeglustus ja ulatus 8 protsendini. Sellele aitasid kaasa eelkõige metallid ja metalltooted ning transpordivahendid. Metallide eksport oli sel aastal esimest kuud kasvuga (+14%) ja transpordivahendite väljavedu oli pärast eelmise kuu langust 17 protsendilise kasvuga. Suurim kukkumine – poole ulatuses – oli endiselt kütuste väljaveol, mille langustrend sai alguse 2012. aasta oktoobris. Masinate ja seadmete eksport oli neljandat kuud järjest languses, seda mõjutas septembris enim mobiilsideseadmete väljaveo kahanemine Rootsi. Impordi langustempo aeglustus septembris 2 protsendile, mida toetas samuti metallide ja metalltoodete ning transpordivahendite sisseveo suurenemine. Suurim langus oli sarnaselt ekspordile kütuste impordil.Kuises võrdluses suurenes septembris teist kuud järjest kaubavahetuse maht. Eksport kasvas augustiga võrreldes 2 protsenti ja import 4 protsenti.Kuigi oktoobris Euroopa Liidus tervikuna ning meie olulisemate kaubanduspartnerite majandususaldus tõusis, siis Eesti tööstusettevõtete ootused eksporttellimuste suhtes veel eelnevast kuust optimistlikumad ei olnud. Eesti Konjunktuuriinstituudi oktoobrikuu uuringus osalenud ettevõtetest 12% prognoosis tavapärasest suuremaid eksporttellimusi ja 61%-l jäid tellimused tavalisele tasemele, mis oli protsendipunkti võrra vähem kui eelneval kuul. Tellimuste kahanemist ootavate firmade osatähtsus tõusis ligikaudu 27 protsendini. Seega oktoobris veel ekspordi ja impordi mahtude märgatavat paranemist oodata pole, samas tulenevalt eelmise aasta sama kuu mõnevõrra madalamast võrdlusbaasist võivad kasvud muutuda taas positiivseks.Euroopa Liidus tervikuna tõusis majandususaldusindeks oktoobris 101,8 ja Eestis 103,4 punktini. Eesti olulisematest kaubanduspartneritest oli majandususaldus Rootsis 104,3 (kuuga +2,1 punkti); Lätis 103,2 ja Leedus 103,0 punkti. Samas ka Soomes tõusis majandususaldus oktoobris 2,6 punkti, ent jäi 93,7 punktiga veel alla pikaajalisele keskmisele. 
EST

          

Loomemajandus saab ettevõtetega koostöö tõhustamiseks 700 000 eurot

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas eile määruse muudatuse, mille kohaselt toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) loomemajanduse tugistruktuuride kaudu loomeettevõtlust ja valdkondadevahelist koostööd kuni 2015. aasta keskpaigani kokku 700 000 euroga.Toetuse eesmärk on suurendada loomeettevõtete ja teiste valdkondade ettevõtjate koostööd ning kasvatada nii tootlikkust kui ka lisandväärtust toote või teenuse kohta. Teise põhisuunana toetatakse loomemajandusettevõtete ekspordivõimekuse suurendamist, seejuures on eelkõige fookuses erinevad ühistegevused. Kolmas suund on suurendada loomemajanduse piirkondlike ja valdkondlike arenduskeskuste rolli eri sihtgruppide teadlikkuse ja kompetentsi kasvatamisel kahe esimese eesmärgi täitmiseks.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul on Eesti loomemajanduse ekspordimaht madal, selle üheks põhjuseks on ettevõtete väiksus  ja vähene koostöö. „Loomemajanduse arenduskeskuste senine tegevus on aga andnud hea kontaktide ja kogemuste baasi, millelt järgnevate ekspordiprojektide planeerimisel ja elluviimisel saab loota juba märksa rohkem tulemusi. Seepärast on ka järgmise taotlusvooru üks peamisi eesmärgike ekspordivõimekuse kasvatamine,“ ütles Kuningas. „Samas takistab sektori arengut vähene koostöö teiste majandusharude ettevõtjatega ning ka siin ootame, et arenduskeskused võtaksid aktiivsema rolli.“Toetuse suurus on sõltuvalt projekti sisust 40 000 kuni 90 000 eurot, omafinantseeringu määr on vähemalt 20 protsenti. Taotlusvooru avamise kuupäevast teavitab EAS oma veebilehel ja üleriigilise levikuga päevalehes.Loomemajanduse ergutamisega tegelevate inkubaatorite ja piirkondlike ning valdkondlike arenduskeskuste toetamiseks on varem korraldatud kaks taotlusvooru. 2010. aasta veebruaris rahastati 13 projekti kokku 4,92 mln euroga, rõhk oli peamiselt inkubaatorite ja arenduskeskuste väljaarendamiseks vajalikel investeeringutel. Teise taotlemisvooruga 2011. aasta lõpus rahastati 9 projekti kokku 1,31 mln euro ulatuses ja põhifookus oli tugistruktuuride võimekuse tugevdamisel ning loomeettevõtjate eksporti edendavatel ühistegevustel.Loomemajanduse tugistruktuuride toetamise meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
EST

          

Tihe konkurents aeglustab hinnatõusu ja kasvatab müüki

 Cache   
Septembrikuus jätkus müügi kasv kõigis jaekaubanduse segmentides, peamisteks vedajateks olid ehitus- ja kodukaubad, mõnevõrra nõrgem oli rõivaste müük. Järgnevatel kuudel on oodata, et aastases võrdluses jätkub 4-5 protsendine kasv.Viimasel ajal on olukord jaekaubandusturul muutunud tarbijale järjest soodsamaks. Inflatsioon on aeglustunud ning kaubanduskettide tihe konkurents tekitab üha paremaid pakkumisi. Positsioonide muutumisest annab aimu asjaolu, et viimase aasta jooksul on müügimahud püsivhindades stabiilselt kasvanud kiiremini kui ettevõtete müügitulu ehk siis tarbija on saanud sama raha eest pigem rohkem. Eriti paistab see silma kodukaupade, ehitusmaterjali ning rõivaste juures. Samas toidukaupade puhul nii kindlat trendi välja tuua ei saa. Ühest küljest ei moodusta jaemüük küll kogu kaubandusettevõtete müügitulu, kuna pakutakse ka muid teenuseid, kuid sellegi poolest on märgata konkurentsi positiivset mõju tarbijale.Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 2%, mis oli sama palju kui augustis. Toidukaupade hinna tõus on jätkanud aeglustumist ning võrreldes augustiga olid toidukaubad septembris 1,4% odavamad. Väga tugev müügi kasv jätkus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 18%. Samas on müügikasv endiselt nõrk tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis, kus mahud kasvasid aastaga vaid protsendi võrra. Ühest küljest on aastatagune võrdlusbaas tugev, kust ongi raskem kasvada, kuid teisalt on võimalik, et rõivaste ostmine on rohkem kolinud internetti, kus müük suurenes aastaga 16% võrra.Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud septembris 11%, mis oli eelnenud kuude keskmisest mõnevõrra aeglasem. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, remondis ja hoolduses kahanesid mahud 6% võrra. Mootorikütuse jaemüük jäi septembris mullusega võrreldes samale tasemele, kuigi kütuse hind oli aastatagusest 6,5% soodsam.Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter langes oktoobris võrreldes aastatagusega mõne punkti võrra. Müüki viimasel kolmel kuul hinnati oluliselt nõrgemaks. Samas oli tarbijate kindlustunne oktoobris aastatagusega võrreldes oluliselt kõrgem - tarbijate hinnangud nii riigi kui ka enda majanduslikule olukorrale on oluliselt paranenud.Siseturg on tänavu olnud küllaltki tugev ning ka tööstusstatistika näitab, et kodumaisel turul kasvab müük kiiremini kui eksport, kuid pikemaajaliselt on selliste trendide jätkumine vähetõenäoline. Kui väliskeskkond ei parane siis ilmselt hakkab see mingi ajapärast mõju avaldama ka Eesti sisekaubandusele. Lähikuudel on siiski oodata pigem senise trendi jätkumist ning Euroopa keskmisest kiiremat jaekaubanduse kasvu.2013. aasta septembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 379 miljoni euroni, suurenedes aastaga 5%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna jäi müük augustiga samale tasemele. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 452 miljonit eurot, kasvades aastaga 2%. 
EST

          

Venemaa majanduse nõrkus veab Eesti eksporti alla

 Cache   
Üleüldise madala välisnõudluse taustal mõjutas augustis eksporti kõige rohkem ligi kolmandiku võrra väiksem kaupade väljavedu Venemaale. Venemaa majandus on sel aastal olnud oodatust nõrgem, mis on langetanud oluliselt impordi nõudlust. Hästi ei lähe ka meie lähinaabril Soomel, kus augustis majandususaldus taas oluliselt langes. See puudutas kõiki majandusharusid, ent tarbijad seda veel ei tunneta. Statistikaameti andmetel kahanesid augustis nii eksport kui ka import eelmise aasta sama kuuga võrreldes 11%. Vähenes enamiku kaubagruppide eksport, ent suurim kukkumine oli naftasaaduste väljaveol, mis oli poole võrra väiksem. Ühelt poolt on dollari nõrgenemine euro suhtes alandanud kütuste hindu, samas on vähenenud ka nõudlus välisturgudel. Ligikaudu veerandi ulatuses kahanes valmistoidukaupade ja jookide ning keemiatoodete eksport. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete müük välisturgudele vähenes 6% võrra, mis on veidi vähem kui kahel eelneval kuul. Selle grupi ekspordi langust mõjutasid rohkem mehaanilised masinad ja seadmed, samas mobiilsideseadmete müük välisturgudele oli väikese kasvuga. Impordis oli suurim langus – veerandi võrra – transpordivahendites, mille taga oli eelmise aasta kõrge võrdlusbaas laevade sisseveos. Masinate ja seadmete ligi viiendiku võrra väiksem import tulenes eelkõige elektriseadmete väiksemast sisseveost. Välisnõudluse langus kahandas ka naftasaaduste sissevedu töötlemiseks, mida taas välja veetakse.Kuises võrdluses (august võrreldes tänavu juuliga) kasvas eksport seitsme protsendi võrra ning ületas taas miljardi euro piiri. Import oli augustis juulikuust 3% võrra väiksem. Selle tulemusena kahanes kaubavahetuse bilansi negatiivsus 0,1 miljardi euroni, olles eelmisest kuust poole väiksem ja aastatagusest perioodi näitajast ligikaudu kümnendiku madalam.Septembris kaubavahetuses veel olulisi muutusi paremuse poole oodata ei ole. Eesti Konjunktuuriinstituudi septembrikuu uuringus osalenud tööstusettevõtete arvamused eksporttellimuste kohta jäid peaaegu eelneva kuu tasemele. Tavapärasest suuremaid tellimusi prognoosis sarnaselt augustiga 14 protsenti ettevõtetest. Ühe protsendipunkti võrra, 62 protsendini, on aga tõusnud nende ettevõtete osatähtsus, kes ootas tavalisel tasemel tellimusi ning sama võrra langes, 24 protsendini, tellimuste kahanemist prognoosivate firmade osakaal. Euroopa Liidus tervikuna ja ka Eestis majandususaldus septembris paranes, tõustes kuuga vastavalt 2,4 punkti 100,6 punktini ja 0,3 punkti 102,3 punktini. EL-i majandususaldus on tõusnud viis kuud järjest, olles septembris esimest korda pärast 2011. aasta juulit üle pikaajalise keskmise (100 punkti). Eesti olulisematest kaubanduspartneritest oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise Leedus 105,4; Saksamaal 104,1; Lätis 103,2 ja Rootsis 102,2 punktiga. Soomes on aga majandususaldus viimastel kuudel jätkuvalt langenud ja indeks ulatus vaid 91,1 punktini.
EST

          

Uuring: EL-i kosmoseprogrammid võivad Eesti majandusele avada uusi võimalusi

 Cache   
Eesti ettevõtetele ja avalikule sektorile võib Euroopa Liidu arendatavates satelliittehnoloogia programmides osalemisest tõusta märkimisväärset kasu, kui nad oskaks ja tahaks pakutavaid võimalusi täiel määral kasutada, selgub täna esitletavast uuringust „Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon – rakendused ja kasutusvõimalused ning mõju Eestis“. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul annab uuring ülevaate, milliseid uusi võimalusi avavad Euroopa Liidu kosmoseprogrammid Copernicus, Galileo ja EGNOS Eesti ettevõtetele, riigiasutustele ja kodanikele. „Mitmetes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Rootsis ja Taanis, kasutatakse satelliidiandmeid laialdaselt nii riigi- kui ka erasektoris. Eestigi peab leidma oma tee Euroopa Liidu kosmoseprogrammidega seotud teenuste ja ettevõtluse arendamiseks,“ ütles Kuningas. „Jääolukorra oluliselt täpsem kaardistamine ja seega oluline kulude kokkuhoid jäälõhkumisel, merereostuse kiirem avastamine, täpne ülevaade põldude olukorrast põllumeestele ja säästlikum väetamine,“ loetles EASi kosmosebüroo juht Madis Võõras võimalikke kohti, kus uued EL-i satelliitnavigatsiooni programmid tulevikus lõpptarbijale otsest kasu võiksid tuua. „Tihti küsitakse, mis on Eesti-sugusel väikesel riigil asja kosmosesse. Ma vastan nii: Galileo ja Copernicus on süsteemid, mis tulevad niikuinii, see otsus on EL-is tehtud. Eesti kohus on satelliittehnoloogia uuemad võimalused meie majanduse arendamiseks ja innovatsiooni ärgitamiseks ära kasutada.“Kuningas rõhutas, et võtmeküsimuseks saab, kas ettevõtted ja avalik sektor on huvitatud ja valmis uute tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks. „Kas ka reaalselt on olemas nö maapealne klient, kes vahel ulmelisena tunduva kosmosevaldkonna igapäevasesse majandustegevusse integreerida suudab? Siin on riigi ülesanne olla tark tellija ja keskenduda nendele valdkondadele, mis on kõige suurema potentsiaaliga,“ nentis ta. Näiteks aitaks Maa kaugseire andmete laialdasele ja efektiivsele kasutamisele nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris oluliselt kaasa üleriigilise satelliidipiltide andmebaasi loomine.Uuringu viisid EASi ja MKMi tellimusel läbi Invent Baltics OÜ ja Regio AS. Uuringu eesmärk oli anda majanduslik-statistiline ning tehniline ülevaade eri kosmoserakenduste mahust, hetkeolukorrast ning trendidest Eestis, anda ülevaade EL-i programmide Galileo, EGNOS ja Copernicus rakendamise võimalustest Eestis ning hinnata programmide majanduslikku mõju Eestile. Täpsem majanduslik tasuvusanalüüs on koostamisel. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Liidu Struktuurifondide vahenditest.Uuringuga saab tutvuda MKMi kodulehel: http://www.mkm.ee/public/inno_22_lqplik.pdfCopernicus on EL-i maa kaugseire programm, mis koosneb olemasolevast (ja kavandatavast) kosmosetaristust ehk satelliitidest ja kohapealsetest sensoritest. Copernicus hakkab pakkuma kuude põhivaldkonda jagunevaid teenuseid:  atmosfääriseire, kliimamuutuste ja -mõjurite seire kliimamuutuste leevendamise ja kohanemispoliitika kujundamiseks, maismaaseire, hädaolukordade juhtimine, merekeskkonna seire ja julgeolek. Euroopa Komisjon rahastab Copernicus programmi 2014.–2020. aastani 3,786 miljardi euroga.Galileo on Euroopa Liidu arendatav satelliitnavigatsioonisüsteem, kuhu kuuluvate satelliitide väljasaadetavad signaalid võimaldavad vastavat kiipi sisaldaval vastuvõtjal välja arvutada oma asukoha (kavandatult täpsusega 4 m), kiiruse ja suuna. Süsteemi esialgne operatiivsus kavatsetakse saavutada aastaks 2015, mil orbiidil peaks olema 18 satelliiti (hetkel 4), ning täistoimivus aastaks 2020, mil orbiidil peaksid olema kõik kavandatud satelliidid (30). Programmi plaanipäraseks elluviimiseks vajalikud finantsvahendid summas 6,3 miljardit eurot on eraldatud EL-i järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust (2014–2020).EGNOS on Euroopa satelliidipõhine tugisüsteem, mis parandab positsioneerimise täpsust satelliit-navigatsioonisüsteemide (Galileo, GPS) kattealas (täpsusega kuni 1 m). EGNOS on täna täistoimiv. 
EST

          

Palkade kasv ja kütuse odavnemine jätsid tarbijaile veidi rohkem raha kätte

 Cache   
Eesti jaekaubandus kasvas augustis eelmise aastaga võrreldes 6%. Ühest küljest on kasvu aidanud vedada tööturu hea olukord ning kiire palgakasv, teisalt on positiivselt mõjunud euro tugevus dollari suhtes. See on muutnud kütuse võrreldes mullusega oluliselt odavamaks ning jätnud tarbijale rohkem raha muude kaupade jaoks. Lisaks on peatunud tarbijate laenujäägi vähenemine, mis näitab, et tuleviku suhtes ollakse kindlamad ning julgetakse ka uusi laene võtta. Samas on mõnevõrra muutunud tarbimislaenude struktuur. Kuigi jääk on mullusest veidi suurem, on laenude arv 181 000 võrra vähenenud. Ühest küljest võib eeldada, et ostma on hakatud kallimaid kaupu, kuid teisalt võib see tähendada, et paljud laenud on restruktureeritud ning mitme väikese ja kalli asemel on võetud üks suurem madalama intressiga laen.Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 3%, mis on esimese poolaasta keskmisest veidi kiirem. Toidukaupade hinnatõus on vaikselt aeglustuma hakanud ning võrreldes juuliga olid toidukaubad augustis 1,4% odavamad. Väga edukas oli august majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatele, kelle müügimaht suurenes aastaga viiendiku võrra. Sektori tugevust näitab see, et müügimahud suurenesid aastaga kõigis segmentides peale mootorsõidukite remondi.Sõidukikaubanduses suurenesid müügimahud augustis 16%, mis oli selle suve kiireim kasv. Peamiseks vedajaks osutus sõidukite ja nende lisaseadmete müük, remondis ja hoolduses mahud mõne protsendi võrra kahanesid. Mootorikütuse jaemüük kasvas aastaga 2%, kuid kütusehinna langusest tulenevalt kahanes segmendi ettevõtete müügitulu 7%. Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter langes septembris aastataguse ajaga võrreldes mõne punkti võrra. Nõrgem oli nii müük viimasel kolmel kuul kui ka tuleviku tellimused. Samas oli tarbijate kindlustunne septembris paari punkti võrra tõusnud. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud nii riigi kui ka enda majanduslikule olukorrale.Seni numbreid avaldanud riikidest on jaekaubanduse kasv kiirenenud Soomes ja Rootsis, kuid Euroopa lõunapoolsetes riikides on tulemused endiselt nõrgaks jäänud. Eesti jaekaubanduses on praegu hoog päris hea ning tarbijad tunnevad end võrdlemisi kindlalt, mistõttu on ka järgnevatel kuudel oodata senise kasvu jätkumist, kuid kõrgema baasi tõttu pigem veidi aeglasemas tempos kui seni.2013. aasta augustis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 411 miljoni euroni, suurenedes aastaga 6%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 1%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 487 miljonit eurot, kasvades aastaga 4%. 
EST

          

Parts: Rahvusvahelise Energiaagentuuriga liitumine teeb Eestist globaalse energiapoliitika kujundaja

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles reedel Tallinnas toimuval Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) koostatud Eesti energiasektori ja –poliitika süvaanalüüsi esitlusel, et Eesti jaoks on lähiajal toimuv ühinemine agentuuriga oluline teetähis saamaks aktiivseks osalejaks globaalse energiapoliitika kujundamisel.Partsi sõnul oli meeldiv kuulda IEA positiivset hinnangut Eesti valmisolekule vedelate transpordikütuste tarnekriisiga toime tulemiseks. „Kütusevarud on meil nõuetekohaselt komplekteeritud ja kütusevaru haldamine toimub võrreldes teiste sarnaste riikidega küllaltki efektiivselt,“ lisas ta.Eesti energiapoliitika tuleviku kujundamise seisukohalt on oluline praegune ajahetk, kuna riik valmistab ette uut energiamajanduse arengukava aastani 2030, perspektiiviga aastani 2050. Uus arengukava hõlmab eri tulevikustsenaariumide analüüsi, mis võtab arvesse energiajulgeolekut, varustuskindlust, keskkonnakaitse aspekte ja majanduslikku tasuvust. Võtmeküsimused, millele tulevikus tähelepanu pöörata, on säästliku energiatootmise tagamine, energiasektori süsinikuintensiivsuse vähendamine ning täpsemate suuniste seadmine põlevkivi kaevandamisele ja tootmisele, ütles Parts. „Kindlasti peab tegelema elektri- ja maagaasiturgude täiendava arendamisega, kaugkütte efektiivsemaks muutmisega ning taastuvenergia tootmise laiendamisega. Ka selle töö juures on maailma energiamajandust puudutavate usaldusväärsete lähteandmete kättesaadavus ülitähtis ja usun, et siingi annab meie koostöö IEAga vajaliku kvaliteeditõuke,“ lisas ta.Partsi sõnul on Eesti jaoks oluline mitmekesise energia tootmis- ja tarbimisportfelli kujundamine, kus oleks esindatud nii traditsioonilisel sisemaisel energiaressursil põlevkivil, biokütustel ja taastuvenergial kui ka maagaasil ja muudel imporditavatel kütustel põhinev energiatootmine.„Tahan tänada Rahvusvahelise Energiaagentuuri meeskonda Eesti kohta tehtud energiapoliitika süvaanalüüsi eest ning kaasa mõtlemast meie energiapoliitika kujundamisel. Samuti tänan kõiki neid, kes Eestis sellele kaasa aitasid,“ ütles Parts.Eesti alustas läbirääkimisi IEA-ga (International Energy Agency) liitumiseks 2011. aasta sügisel ja loodab liituda selle aasta lõpus. IEA on OECD asutatud iseseisev agentuur, mis on kütuseturgude analüüsi ja erakorralise kütusevaru valdkonna reguleerimise eestvedaja maailmas. IEA liige saab olla ainult OECD liikmesriik. Agentuuri liikmete vahel toimib tugev solidaarsus- ja koordinatsioonimehhanism naftakütuste varustuse kriisiolukordades ning lisaks saab Eesti agentuuriga liitudes kiire juurdepääsu maailmatasemel parimale energiavaldkonna statistilisele informatsioonile ja analüüsile. IEA tegevus on laienenud väljapoole kütuse valdkonda ning pakub parimat analüütilist teadmist, ligipääsu statistikakogumikele ning rahvusvahelist võrdlusandmebaasi lisaks vedelkütusele ka muudes energeetika valdkondades, eelkõige gaasisektoris, aga järjest enam ka kliimapoliitikas, taastuvenergeetikas, energiatehnoloogiate vallas ning elektrimajanduses.
EST

          

Palgakasv tõstab jaemüügimahtusid

 Cache   
Juunikuuga võrreldes jaekaubanduse kasv juulis kiirenes ning teises kvartalis toimunud 4,9%-line reaalpalga suurenemine ja hõivatute arvu tõus on seadnud tugeva aluse sisekaubanduse kasvu jätkumiseks järgmistel kuudel.2013. aasta juulis ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 417 miljoni euroni, suurenedes aastaga 5%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 494 miljonit eurot, kasvades aastaga 6%.Järjest kiirenev reaalpalga kasv on olulisel määral suurendanud sisekaubanduse käivet, mis on tänavu esimese seitsme kuuga kasvanud keskmiselt 5%. Selle tulemusel ollakse müügimahtudelt jõudnud juba buumiaja tasemeteni ning lähiajal ilmselt need ka ületatakse (juuli jaemüügimaht püsivhindades moodustas 99% seni parimaks olnud 2007. aasta juuli müügimahust). Kui tollal saavutati selline maht põhiliselt laenuraha toel, siis praegu kulutatakse enda teenitud raha. Mõneti lisab kindlust teadmine, et Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi suudaks järgnevatel kuudel oma sääste suurendada 39% elanikest. Samas on viimastel nädalatel suurenenud globaalne ebakindlus, mistõttu on jälle tõusma hakanud naftahinnad, mis omakorda võivad hakata kiirendama meie inflatsiooni ning vähendada tarbija ostujõudu.Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük 4%, mis on viimaste kuude keskmisest kiirem. Toidukaupade hinnatõus on püsinud tänavu küllaltki stabiilsena ning suuri hüppeid ei ole toimunud, mistõttu on ka tarbija julgemaks muutunud. Hinnastabiilsust aitab hoida maailmaturu olukord, kus toiduhinnad on keskmiselt mullusest madalamad. Suuremaid looduskatastroofe ei ole olnud ning hinnahüppeid põhiliste kaubagruppide osas ei ole samuti toimunud.Tööstuskaupade müügis oli väga hea kuu majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatel, kelle müügimaht suurenes aastaga 17%. Antud segmendis on väga tugev olnud terve esimene poolaasta. Samas on oluliselt nõrgem olnud tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük, kus mahud kahanesid aastaga 3% ja seda juba teist kuud järjest.Sõidukikaubandusettevõtete müügimahud kasvasid juulis 5%, mida on küll mõnevõrra vähem kui eelmistel kuudel, samas oli baastase väga kõrge (mullu juulis kasvas sõidukikaubandusettevõtete müük 52%). Mootorikütuse müügimahtude kasv aeglustus samuti 1%-ni aastases võrdluses. Kuna kütuse müük on üheks majandusaktiivsuse indikaatoriks, võib öelda, et hoolimata kütuse hindade püsimisest mullusega samal tasemel ei ole majandusaktiivsus aastaga oluliselt tõusnud.Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav kaubandusbaromeeter jäi augustis võrreldes aastatagusega samale tasemele. Müük viimasel kolmel kuul oli veidi nõrgem kui mullu, kuid kaubatellimused järgmiseks kolmeks kuuks olid paremad. Samas oli tarbijate kindlustunne juulis aastatagusega võrreldes paari punkti võrra parem. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud riigi majanduslikule olukorrale, kuid paremaks hinnati ka enda majanduslikku olukorda nii praegu kui ka tulevikus.Järgnevatel kuudel on sisekaubanduses oodata senise kasvu jätkumist. Palgakasv on olnud tugev ning ületanud hindade kasvu, mistõttu on tarbijal rohkem raha, mida kaubanduses kulutada. Samas on nii meie kui ka ümberkaudsete riikide majanduskasv järjest aeglustunud ning mõningase viitajaga võib see jõuda ka tarbijateni, mis omakorda toob kaasa sisekaubanduse kasvu aeglustumise.
EST

          

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 25. nädala eelinfo

 Cache   
Teisipäev, 18.06• Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts osaleb Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki avamisel. Iru elektrijaama jäätmeenergiaplokk on efektiivne ja keskkonnasõbralik elektri- ja soojuse tootmisüksus.• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Merike Saks peab kõne Euroopa Kvaliteediorganisatsiooni Kongressil.Kolmapäev, 19.06• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis esitletakse algusega kell 10.00 uuringu „E-äri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise võimalused“ tulemusi. Uuringu esitluse järel arutlevad samal teemal paneelis Infotehnoloogia Liidu juht Jüri Jõema, Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. Uuringut rahastati Riigikantselei poolt Tarkade Otsuste Fondist ja selle teostas uuringufirma AS PricewaterhouseCoopers Advisors.• Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimub algusega kell 15.00 liikluskomisjon.Neljapäev, 20.06• Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Eero Pärgmäe kohtub Moldova transpordi ja maanteetaristu aseministri Boris Gherasimiga. Kohtumise teemadeks on maanteesektori rahastamine, maanteetranspordi strateegia ning taristu arendamine ja ühenduse edendamine Euroopa transpordivõrgustikuga.EASTeisipäev, 11.06• EAS tutvustab 18. juunil äsjavalminud uuringu Eesti metsa- ja puidutööstuse sektoriuuring 2012 tulemusi. Uuringu eesmärgiks oli sektori tegevuse analüüsi baasil hinnata sektori konkurentsivõimet ja selgitada välja edutegurid, et panna alus riiklikul sektori kitsaskohtade leevendamiseks ja tugevuste võimendamiseks strateegilisel tasandil nii riigi- kui erasektoris. 
EST

          

MKM: esimeses kvartalis kaubavahetus kasvas

 Cache   
Aasta esimesel kuul näitasid ekspordi ja impordi mahud tugevat kasvu, kuid veebruaris ja märtsis juba kerget langust, ületades kvartali kokkuvõttes siiski möödunud aasta mahte. Vähenemise põhjustas Lõuna-Euroopa riikide finantskriisi mõju meie olulisemate kaubanduspartnerite majandusele. Statistikaameti andmetel kasvas esimeses kvartalis eksport aastases võrdluses kolm protsenti ja import kaks protsenti. Eelmise aasta viimasest kvartalist oli eksport kaks protsenti ja import kuus protsenti väiksem.Esimeses kvartalis toetasid ekspordi kasvu enam transpordivahendid ja keemiatooted, esimeste osas oli küll kiire kasv ainult jaanuaris tänu suurele tehingule laevadega. Keemiatoodete väljavedu suurenes jõudsalt kõigil kolmel kuul. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete müük välisturgudele kasvas koguekspordiga samas tempos, kuigi nende osas oli peale esimese kahe kuu kasvu ka märtsis mõningane tagasiminek. Ekspordi kasvu vedasid alla mineraalsed kütused ning metallid ja metalltooted, mille sissevedu kahanes aastaga vastavalt enam kui kolmandiku ja viiendiku võrra.Impordis olid sarnaselt ekspordiga I kvartalis kiireima kasvuga transpordivahendid (laevade tehing jaanuaris), ent ka paljude teiste kaubagruppide, nagu põllumajandussaaduste ja toidukaupade, puidu ja puittoodete, mõõte- ja meditsiini-aparaatide, sissevedu oli veel tugeva kasvuga. Masinate ja seadmete import suurenes ligi kümnendiku võrra. See näitab sisenõudluse püsimist stabiilsena. Impordi kasvu pidurdasid samuti mineraalsed tooted, mida toodi sisse veerandi võrra vähem.Kaubavahetuse bilansi puudujääk oli I kvartalis 242 miljonit eurot, mis aastaga oluliselt ei muutunud (I kv 2012 – 251 mln eurot), ent eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes vähenes kolmandiku. Defitsiiti aitasid enam langetada masinad ja seadmed ning transpordivahendid.Märtsis ekspordi ja impordi aastane langus mõnevõrra süvenes, ulatudes võrdselt kuue protsendini. Samas veebruarist oli nii ekspordi kui impordi maht viie protsendi võrra suurem.Aprillis prognooside kohaselt ei ole kaubavahetuses veel paranemist oodata, samas eelmise aasta võrdlusbaas on mõnevõrra madalam, kui oli märtsis. Eesti Konjunktuuri-instituudi aprilli uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused olid samuti eelnevast kuust veidi pessimistlikumad. Eksporttellimusi tavapärasest enam ootavate tööstusettevõtete osatähtsus langes 6 protsendipunkti võrra 9 protsendile ning tellimusi alla tavalise taseme prognoosivate osatähtsus tõusis 31 protsendilt 36 protsendini. Samal ajal tavalist tellimuste mahtu teatanute osatähtsus tõusis ka veidi, 54 protsendilt 56 protsendini.Euroopa Liidus tervikuna ja Eestis majandususaldusindeks aprillis langes ka kuuga, vastavalt 1,8 punkti 89,7-ni ja 1,2 punkti 101,2 punktini. Majandususaldus oli üle ajaloolise keskmise jätkuvalt Balti riikides Lätis 103,8 (-1,4) ja Leedus 104,3 (+0,4). Meie olulisemate kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandususaldusindeksid olid küll kõrgemad EL-i keskmisest, ent langesid kuuga vastavalt 0,6 punkti 99,2-ni ja 1,6 punkti 92,7-ni.  
EST

          

Taavi Kotka infoühiskonnakonverentsil: kuus olulist sammu IKT arengus

 Cache   
Tänasel infoühiskonna konverentsil tutvustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IT-asekantsler Taavi Kotka esmakordselt uue infoühiskonna arengukava 2020 eesmärke, mis keskenduvad ülikiire internetivõrgustiku arendamisele, piiriüleste teenuste võimaldamisele, Eesti IKT rahvusvahelise võimekuse kasvule, interneti oskusliku kasutamise, tõhusa riigivalitsemise ning Eesti e-riigi maine edendamisele.Ühe vajaliku läbimurdena tõi Kotka välja Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu IKT abil. „Tulevikus peame IKT abil tõhustama IKT kasutuselevõttu teistel elualadel ning suurendama lisandväärtust töötaja kohta,“ ütles Kotka. „Sihiks ei ole mitte üksnes IT-spetsialistide arvu suurendamine, vaid kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomine IKT abil teistes majandussektorites,“ ütles Kotka.Paljudes riikides on nõudlus IT-alase seadusandluse, nt digiallkirjastamise seaduse kogemuse järgi, milles eestlased on kogenud, kuid mille jagamiseks puuduvad erasektoril täna piisavad kogemused. „Infoühiskonna alase kompetentsi lisamisega saab oluliselt tõsta näiteks Eesti õigusvaldkonna ekspertide võimalusi oma teenuste eksportimisel,“ ütles Kotka.Samavõrd oluline on internetikasutamise oskuste tõstmine iga inimese jaoks. „Õpime internetti kasutama!,“ nimetas Kotka teist arengukavaga saavutatavat läbimurret, mille sihiks on tõsta inimeste teadlikkust ja ka oskusi sellest, kuidas internetikasutust muuta senisest mitmekesisemaks ning inimesele kasulikumaks. Näiteks on võimalik inimestel parandada oma heaolu targa tarbimise kaudu, kasutades enam piiriülese internetiostlemise võimalusi või saada osa maailmatasemel õpivaradest ja kasutada tehnoloogiat ühiskonnaelus kaasarääkimiseks. Kolmas kavandatav läbimurre on muuta avalikud teenused kodanike ja ettevõtete jaoks mugavamaks ning riigi jaoks kuluefektiivsemaks. „Teenused peavad olema kättesaadavad kasutajatele meelepärastes kanalites, näiteks nutitelefonis või digi-TVs ning võtma arvesse nende isiklikke ootusi ja vajadusi,“ ütles Kotka.Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti jaoks oluline tagada lisaks kodumaistele teenustele ka nende piiriülene kättesaadavus. Neljandaks läbimurdeks ongi piiriülese baastaristu kättesaadavus, mis tähendab lisaks teenuste piiriülesele kättesaadavusele ka meie teenusplatvormide nagu X-tee ja elektroonne identiteet kasutuselevõttu üle-euroopaliseks andmevahetuseks.Viiendaks läbimurdeks on ülikiire interneti kättesaadavuse tagamine kõigile ja kõikjal Eestis. Viiakse lõpuni juba algatatud uue põlvkonna internetivõrgu ehitamine, aga jätkuvalt lähtutakse ka raadioressursi jagamisel infoühiskonna arengut toetavatest põhimõtetest.Kuuendaks läbimurdeks, mis saab tegelikkuseks eelkõige eelnimetatud murrangute saavutamisel on Eesti e-riigi maine säilitamine. Eestil on IT-alal väärtuslik kogemus ja lahendused, mida jagada ning mille kaudu Eesti ettevõtlust toetada, ent ka see maine vajab pidevat arendamist ning uute edulugudega toitmist.Infoühiskonna arengukava 2020 üldine eesmärk on läbi nutikate IKT lahenduste luua soodne keskkond tootlikkuse ja tööhõive kasvuks, keele ja kultuuri säilimiseks ning heaolu kasvuks Eestis.Konverents toimus EL struktuurifondide programmi “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” raames ja rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist.
EST

          

MKMi kommentaar: kaubavahetus kahanes kütuste tõttu

 Cache   
Veebruaris pöördusid ekspordi ja impordi mahud eelmise aasta sama kuuga võrreldes kergesse langusse, mis oli põhjustatud eelkõige kaubavahetuse vähenemisest mineraalsete kütustega kolmandiku võrra. Statistikaameti andmetel kahanes eksport aastaga kaks protsenti ja import kolm protsenti. Selle aasta jaanuariga võrreldes oli langus märgatavalt suurem, vastavalt viisteist ja seitse protsenti, kuid selle taga olid paljuski eelmisel kuul toimunud ühekordsed tehingud laevadega.Kütuste ekspordi olulise languse taga oli naftasaaduste mahu vähenemine, samas näitas elektri müük välisturgudele jätkuvalt kasvu. Olulisematest kaubagruppidest mõjutasid veel ekspordi vähenemist mullusega võrreldes metallid ja metalltooted, mille väljavedu kahanes ligi viiendiku võrra. Selles grupis olid suuremad kukkujad mustmetallide jäätmed ja teras. Samal ajal suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport kasvas aastaga neli protsenti, ent kasvutempo aeglustus jaanuariga võrreldes mõnevõrra. Positiivse poolepealt võib veel välja tuua keemia ja taimsete toodete ligi veerandisuurust ekspordi kasvu ning puidu ja puittoodete peaaegu viiendiku võrra suuremat väljavedu aasta varasemaga võrreldes.Eesti import on väga sõltuv ekspordinõudlusest välisturgudel, mistõttu impordis toimusid veebruaris sarnased muutused ekspordiga. Kiiremad langejad olid kütused ja metallid. Paljude teiste kaubagruppide, nagu masinate ja seadmete, keemiatoodete, toidukaupade ja jookide sissevedu oli tugeva kasvuga.Kaubavahetuse bilansi puudujääk tõusis veebruaris 105 miljoni euroni, olles kuus korda kõrgem eelnevast kuust, ent aastataguse perioodiga võrreldes oluliselt ei muutunud. Väliskaubanduse defitsiiti kasvatasid kuises võrdluses enam transpordivahendid, mineraalsed kütused ja keemiatooted.Märtsis võib prognooside kohaselt oodata ekspordi ja impordi mahtude suurenemist, samas eelmise aasta võrdlusbaas on juba märgatavalt kõrgem kui eelnevatel kuudel. Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo negatiivsus oli mõnevõrra vähenenud. See tulenes üle tavapärase taseme tellimustega ettevõtete osatähtsuse tõusust kolme protsendipunkti võrra 15 protsendini. Samal ajal tavalist tellimuste mahtu prognoosivate ettevõtete osatähtsus langes 54 protsendile, mis oli neli protsendipunkti vähem kui eelneval kuul. Tellimuste kahanemisest teatasid 31 protsenti vastanutest.Märtsis langes kuuga nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis majandususaldusindeks veidi, vastavalt 0,6 punkti 91,4-ni ja 0,7 punkti 102,4 punktini. Majandususaldus oli üle ajaloolise keskmise jätkuvalt Balti riikides Lätis 105,2 (-0,9) ja Leedus 103,9 (+0,9) ning Saksamaal 100,4 (-1,6) ja Maltal 103,1. Ka meie olulisemate kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandususaldusindeksid olid kõrgemad EL-i keskmisest, tõustes kuuga vastavalt 1,1 punkti 99,8-ni ja 0,5 punkti 94,3-ni.
EST

          

MKMi kommentaar: Jaekaubanduse kasvu veavad tööstuskaubad

 Cache   
Jaanuaris jätkus jaekaubanduse kasv mõõdukas tempos. Kiiremini kasvas tööstuskaupade müük, toidukaupade müügimaht suurenes mõnevõrra aeglasemalt. Positiivse poole pealt võib välja tuua mootorikütuse müügi kasvu, mis viitab jaanuari kuu korralikule majandusaktiivsusele. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ning jaekaubanduse müügimahtude kasvu püsimist aastases võrdluses 3–5 protsendipunkti juures.2013. aasta jaanuaris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 338 miljoni euroni, suurenedes aastaga 4%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 0,5%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 405 miljonit eurot, tõustes aastaga 3%.Jaanuarikuu sisekaubanduse kasvu võib mõnes mõttes lugeda positiivseks üllatuseks. Sel ajal oli tugevalt päevakorras elektrihinna tõus ning oleks võinud eeldada, et tarbijad säästavad rohkem järgmise kuu elektriarveteks, kuid tundub, et see hirm tarbijaid oluliselt ei mõjutanud. Ilmselt on siin oma osa ka kuuendat kvartalit järjest kasvanud reaalpalgas, mis on tarbijate ostuvõimele positiivselt mõjunud. Kuna ettevõtete müügitulu kasvas aeglasemalt kui müügimahud püsivhindades, võib eeldada, et kaupmehed pidid tarbija poodi saamiseks tänavu jaanuaris rohkem vaeva nägema ning suuremaid soodustusi pakkuma võrreldes mullusega. Samas on vaikselt alanemas ka inflatsiooniline surve.Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük protsendi võrra, mis on veidi aeglasem viimaste kuude keskmisest, kuid aastatagune baas oli küllaltki kõrge ning kasvu aeglustumine oodatud. Samas tööstuskaupade müügimahud suurenesid püsivhindades 7% võrra, mis oli mullu neljanda kvartali keskmisega võrreldes mõnevõrra kiirem. Siin olid ilmselt põhjuseks tugevamad allahindlused, mis rohkem kliente poodi tõid.Lisaks tööstuskaupadele toimus jaanuaris mõningane elavnemine ka sõidukikaubanduses, kus müügimahud kasvasid aastases võrdluses 17%. Enamus kasvust tuli sõidukite ja nende varuosade müügist, remondi panus oli väiksem. Võrreldes ülejäänud Euroopaga võivad Eesti autokaupmehed küllaltki rahul olla, kuna Eesti on üks neljast EL-i riigist, kus jaanuaris uute sõidukite registreerimine üldse kasvas. Samuti näitas tugevat kasvu mootorikütuse jaemüük, kus mahud suurenesid aastaga püsivhindades 8%. Ühest küljest oli siin mõjutajaks kõrge majandusaktiivsus, kuid teisalt võis tarbijaid julgustada asjaolu, et kütus oli tanklates 0,2% odavam võrreldes aasta varasemaga.Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter näitas veebruaris küll kasvu, kuid võrreldes 2011. ja 2012. aasta veebruariga jäi tase siiski madalamaks. Aastatagusega võrreldes oli oluliselt kehvem kaupmeeste hinnang eelnevate kuude müügile. Tarbijate kindlustunne jällegi oli veebruaris aastatagusega võrreldes oluliselt kõrgem, kuid jaanuariga võrreldes märkimisväärselt ei muutunud. Aastaga on kõige rohkem paranenud tarbijate hinnangud nii enda kui riigi majanduslikule olukorrale.2013. aasta esimestel kuudel jätkub tõenäoliselt senine kasv, kuid globaalset ebakindlust arvestades on juba suveperioodi arenguid väga keeruline ette prognoosida. Hetkel on üheks murekohaks Soome majanduslanguse süvenemine mullu neljandas kvartalis, kuna sealt poolt tuleva nõudluse kahanemine võib hakata negatiivset mõju avaldama ka meie majandusele. 
EST

          

MKMi kommentaar: jaekaubanduse kasv on jätkuvalt tugev

 Cache   
Detsembris jätkus võrdlemisi tugev jaemüügi kasv, kuid senisest mõnevõrra aeglasema tempoga. Aasta varem olid müüginumbrid juba päris head ning nii tugeva baasi pealt on üha raskem kiiret kasvu näidata. Mõnevõrra kesisem oli seis sõidukikaubanduses, kus mahud aastases võrdluses langesid. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi püsimist, kasv küll jätkub, kuid mullusest pigem aeglasemas tempos. 2012. aasta detsembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 429 miljoni euroni, suurenedes aastaga viis protsenti. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel kaks protsenti. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 525 miljonit eurot, tõustes aastaga kümme protsenti.2012. aasta osutus Eesti jaekaupmeestele küllaltki heaks aastaks. Müük suurenes püsivhindades kokku seitse protsenti ning jõudis mahuliselt 4,4 miljardi euroni. Kuigi kasv oli kiire, jäädi mahtudelt siiski veidi vähem kui kümnendiku võrra alla tarbimise tippajale 2007. aastal. Samas võib  praegu tõdeda, et kui toona tarbisime suuresti laenuraha eest, siis nüüd kulutatakse seda, mida ise on teenitud ning selle kõrvalt suudetakse veel vanu laene ka tagasi maksta. Seega võib öelda, et baas tarbimiseks on oluliselt tugevamaks muutunud. Seda tunnetavad ka kaubandusettevõtted, mis on viimasel ajal jälle laienema hakanud ning kaubanduspinna jätkuvat lisandumist on oodata ka järgnevatel aastatel.Suurematest kaubagruppidest suurenes toidukaupade müük detsembris varasema aastaga võrreldes kolm protsenti. Aasta lõpupoole kasv küll aeglustus, kuid siin võib ühe põhjusena välja tuua kõrge baastaseme. Samuti osutus aasta lõpp nõrgaks majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüüjatele, kuna siin langesid mahud aastaga viis protsenti. 2011. aasta lõpus oli selles kaubagrupis küllalti kiire kasv ning ilmselt tehti paljud kriisi ajal tegemata jäänud ostud siis ära ning nüüd oli vajadus tarbimiseks väiksem. Sõidukikaubanduses langesid mahud aastases võrdluses esimest korda peale 2010. aasta keskpaika. Kokku vähenes antud segmendi müük detsembris aastaga ühe protsendi võrra. Viimased paar aastat kasvas sõidukikaubanduses kiiresti ning nüüd on näha rahunemise märke. Sellest hoolimata oli esialgsetel andmetel Eesti mullu kõige kiirema uute autode müügi kasvuga riik Euroopas. Lisaks võib positiivse poole pealt välja tuua mootorikütuse müügimahtude 13-protsendilise kasvu, mis näitab, et inimesed liiguvad ning majanduslik aktiivsus on kõrge. Samas on kütuse hind püsinud aasta lõpus stabiilsena ning tarbija ei ole uute hinnašokkide osaliseks saanud, mis oleks võinud tarbimisele negatiivselt mõjuda. Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter muutus jaanuaris jälle positiivseks ning oli veidi kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Mullusega võrreldes olid positiivsemad ootused järgnevate kuude müügile ning tellimustele. Tarbijate kindlustunne samuti paranes nii aastases kui ka kuises võrdluses. Aastaga paranes hinnang nii enda kui ka riigi majanduslikule olukorrale ning oluliselt vähem kardeti tööpuudust. 2013. aasta algul ei ole jaekaubanduses suuri muutusi oodata. Ilmselt kasv jätkub, kuid mõnevõrra aeglasemas tempos. Palju sõltub sellest, milliseks kujuneb meie suurimate kaubanduspartnerite majanduslik olukord ning millised lahendused leitakse Euroopa võlakriisile.  
EST

          

MKMi kommentaar: tootjahindade kasvu veavad toiduained ja kemikaalid

 Cache   
Töötleva tööstuse tootjahinnad püsisid 2012. aasta teisel poolaastal stabiilsetena. Statistikaameti andmetel langesid detsembris tootjahinnad töötlevas tööstuses novembriga võrreldes keskmiselt 0,1 protsenti, kuid aasta varasemast perioodist olid hinnad 2 protsenti kõrgemad. Ka tööstusharude lõikes on olukord püsinud viimasel ajal sarnane: suurem hinnatõus iseloomustas detsembris jätkuvalt toiduainetööstust, kus aastaga tõusid hinnad 5,2 protsenti, keemiatööstuses 6,5 protsenti ning kummi- ja plasttoodete tootmises 5,1 protsenti.Kuigi keskmisega võrreldes oli toiduainete tootmises hinnatõus endiselt pigem kiire, siis enamikus alamharudes hinnakasv aeglustus. Hindu vedas toodangu kallinemine piimatööstuses, kus alates maikuust on kokkuostuhinnad kerkinud ning tootjahinnad jõudnud ajalooliste tippude lähedale. Lisaks jätkas kallinemist ka puidutööstuse toodang, kus hinnad tõusid aastaga 2,4 protsenti. Ühest küljest sunnib nii kallinev tooraine kui energia hindu tõstma, kuid teisalt on nõudlus küllaltki hästi püsinud ning sektori konkurentsivõime on võrdlemisi hea.Sarnaselt novembriga langesid ekspordihinnad ka detsembris. Ühe kuu lõikes muutusid hinnad 0,1 protsenti ning aastaga 0,3 protsenti. Impordihinnad olid veel aastases võrdluses 2,7 protsenti kõrgemad, kuid kuises võrdluses kahanesid kolmandat kuud järjest (-0,4 protsenti). Ekspordi- ja impordihindade langust on mõjutanud ühelt poolt toormehindade langus maailmaturul, teisalt ei võimalda praegune üleilmse majanduse madalseis tootjatel ja eksportööridel oma kaupade hindu tõsta.Detsembris olid aastases võrdluses kõrgeima kasvuga endiselt põllumajandussaaduste ekspordihinnad, mis eelmise aasta viimase kvartali kuudel näitasid võrdset 14 protsendilist tõusu. Samas on selle aasta jaanuaris aastatagune võrdlusbaas mullusest juba oluliselt kõrgem ning kasvutempo võib hakata aeglustuma. Suurima langusega oli detsembris jätkuvalt palgi väljaveohind, mis on püsinud viimastel kuudel kümnendiku piires, ent kuises võrdluses oli väike tõus.Impordihindu enim mõjutanud naftasaaduste aastane hinnakasv detsembris kiires küll kolme protsendini, kuid novembriga võrreldes nende sisseveohinnad kahanesid kaks protsenti. Oluliselt, 12 protsendini, kiirenes põllumajandussaaduste impordihindade aastane kasvutempo, mis tulenes samas suurusjärgus kuisest hinnatõusust. Samas ei ole ühegi kaubagrupi sisseveohinnad näidanud aastaga olulist langust.Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt kerkisid aasta lõpus tööstusettevõtete hinnatõusu ootused. Lähema kolme kuu jooksul prognoosis müügihindade kasvu viiendik küsitletutest, 70 protsenti ettevõtjatest eeldas hindade püsimist tänasel tasemel. Jaanuaris on tavaliselt korrigeeritud hindasid keskmisest rohkem. Toiduainetööstuses prognoosis hindade tõusu peaaegu iga teine ettevõtja, samuti on kõrged ootused joogitootmises. Teistest harudest kerkivad esile veel keemiatööstus ning kummi- ja plasttoodete tootmine ehk siis samades valdkondades, kus hinnatõus on olnud keskmisest kiirem, on ka hinnatõusu ootused kõrgemad.
EST

          

Novembris vedas ekspordi kasvu elektroonikatööstus

 Cache   
2012. aasta novembris kiirenes Statistikaameti andmetel ekspordi kasv aastataguse perioodiga võrreldes üheksa protsendini. Suhteliselt tugevat ekspordi kasvu toetasid eelkõige masinad ja seadmed, millest võib esile tõsta mobiilsideseadmete jõudsat väljavedu Rootsi. Osaliselt oli sideseadmete ekspordi kõrge kasvu taga 2011. aasta novembri madal võrdlusbaas, samas näitasid eelmise aasta kuude mahud pidevalt trendi ülespoole. Elektroonikasektori ekspordi heale tulemusele novembris viitas samuti varem avaldatud tööstusstatistika.Impordi kasv jäi novembris aastases võrdluses ekspordi kasvust märgatavalt väiksemaks ja ulatus vaid kolme protsendini. Eksport suurenes oktoobriga võrreldes 3,5 protsenti, ent impordi osas toimus 12-protsendiline tagasiminek, mis tulenes osaliselt elektrikaablite suuremahulise importtellimuse lõppemisest. Selliste arengute tulemusena muutus kaubavahetuse bilanss novembris 15,4 miljoni euroga positiivseks. Viimati oli Eesti kaubavahetuse bilanss positiivne 2010. aasta veebruaris ja detsembris.Mullu novembris jõudis masinate ja seadmete eksport 352 miljoni euroga taas uue rekordtasemini, suurenedes aastaga enam kui kolmandiku võrra. Ligikaudu 40 protsenti antud kaubagrupi väljaveost moodustasid mobiilsideseadmed, mille müük välisturgudele kasvas aastaga üle kahe korra. Valmistoidukaupade ja jookide eksport suurenes aastataguse perioodiga võrreldes samuti üle kolmandiku ning keemiatoodete väljavedu ligi 30 protsenti. Ekspordi kasvu pidurdasid oluliselt aga mineraalsed tooted ning metallid ja metalltooted, nende osas oli langus võrdselt veerandi ulatuses. Kui kütuste ekspordis võib kuude lõikes märgata volatiilsust, siis metallide väljaveo kahanemise põhjuseks on eelkõige nõudluse vähenemine välisturgudel.Impordis toimusid novembris sarnased muutused ekspordiga. Masinate ja seadmete sissevedu kasvas aastaga samuti kolmandiku, sest suur osa eksportkaupade valmistamiseks vajalikke pooltooteid tuuakse Eestisse sisse. Kütuste import kahanes aastaga ligi kolmandiku ja metallide sissevedu peaaegu viiendiku. Impordi kasvu vedasid alla ka transpordivahendid, autosid osteti sisse 16 protsenti vähem kui aasta varem. Sõiduautode müügi langust siseturul kinnitasid ka sisekaubanduse näitajad.Detsembris võib prognooside kohaselt jätkuda kaubavahetuse mahtude kasv aastases võrdluses, kuid sesoonsusest tingituna (pikad jõulupühad) võivad mahud jääda novembrikuust madalamaks. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstus-ettevõtete ootused olid detsembris veidi tagasihoidlikumad kui novembris, üle tavalise tasemega eksporttellimustega ettevõtete osatähtsus langes kümnelt kaheksale protsendile. Samas tõusis kolme protsendipunkti võrra 56le nende firmade osakaal, kes ootasid tellimuste jäämist tavapärasele tasemele ning tellimuste kahanemisest teatanute arv kahanes 36 protsendini.Detsembris Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus veidi paranes, indeks tõusis 88,4 punktini (+0,3 punkti). Eestis ületas majandususaldusindeks taas pikaajalise keskmise ja ulatus 101,8 punktini, kerkides kuuga 2,4 punkti. Peale Eesti oli majandususaldus kõrgem ajaloolisest keskmisest vaid teistes Balti riikides Lätis 105,1 ja Leedus 101,4 punktiga. Samas tõusis majandususaldus kuuga ka Rootsis ja Soomes, vastavalt 94,8 (+1,6) ja 92,6 punktini (+0,4). 
EST

          

MKMi kommentaar: jaekaubanduse kasvu veavad toidukaubad

 Cache   
Eesti jaemüük jätkas vastupidiselt üldisele trendile Euroopas ka novembris korraliku kasvuga. Peamiseks vedajaks olid toidukaubad, mille müügimahtude kasv on kiire hinnatõusu tõttu olnud eelnevatel perioodidel teistest segmentidest mõnevõrra tagasihoidlikum.2012. aasta novembris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 357 miljoni euroni, suurenedes aastaga 6%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 0,5%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 446 miljonit eurot, tõustes aastaga 9%.Kuigi oktoobri näitajad viitasid võimalikule aeglustumisohule, kujunes november jaesektorile võrdlemisi tugevaks kuuks. Üheks põhjuseks on siin ilmselt ka inimeste kasvav laenuvõime. Näiteks liisingu uusmüük suurenes Eesti panga andmetel novembris aastaga 49% ning tarbimislaenude käive viiendiku võrra. Samas ollakse laenuvõtmisel ratsionaalsemad, kuna krediitkaartidega kulutatud summad jäid novembris aastataguse perioodiga samale tasemele ning võimaluste avardudes eelistatakse madalama intressiga laenutooteid. Kuigi hoiuseintressid on madalad ja jäävad tunduvalt alla inflatsioonile, jätkavad kodumajapidamised säästmist. Novembris jõudis kodumajapidamiste hoiustejääk jälle uuele rekordtasemele, kasvades aastaga 7% võrra 4,6 miljardi euroni.Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük püsivhindades 5%, mis on eelmise sügise kiireim kasv. Toiduained jätkasid kallinemist ka novembris, kuigi mõnevõrra aeglasemas tempos. Samas on tarbijad ilmselt uue reaalsusega harjunud ning seetõttu, et mõni asi on kallim kui aasta varem, seda ostmata ei jäeta. Samal ajal on mitmed toiduained aastaga odavamaks muutunud. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud jaehindade vaatluse andmetel on aastatagusega võrreldes odavnenud nii piim, juust, kartul kui ka linnuliha ning saia hind on jäänud samaks. Seega sõltuvalt ostukorvi tüübist on võimalik, et mõnedel kodumajapidamistel on söögile kulunud raha aastaga hoopis vähenenud.Sõidukikaubanduses hoog rauges novembris mõnevõrra ning aastane mahtude kasv püsivhindades jäi 13% juurde. Müügitulu suurenes vaid 5%, mis on aasta keskmisest oluliselt madalam. Siin on üheks põhjuseks võrdlemisi kõrge baastase, kui absoluutmahtusid vaadata oli november käibe poolest siiski sõidukikaubandus-ettevõtetele 2012. aasta paremuselt teine kuu. Positiivse poole pealt võib välja tuua mootorikütuse müügimahu jätkuva kasvu, mis näitab et majandusaktiivsus pigem tõuseb. Kokku suurenes novembris mootorikütuse müük 9% ning vastava sektori ettevõtete müügitulu 20%.Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter tegi detsembris läbi küll languse, kuid jäi ikkagi tunduvalt kõrgemaks võrreldes viimaste aastate detsembri tulemustega. Peamiselt tõi indeksit alla müügiootuste vähenemine järgmistel kuudel, mis on sesoonsust arvestades ka loomulik. Tarbijate kindlustunne mõnevõrra suurenes, kuna paranesid ootused nii enda kui riigi majandusliku olukorra kohta järgnevatel kuudel.2013. aasta algul on jaekaubanduses oodata senise trendi jätkumist. Kasv jääb küll oluliselt kiiremaks Euroopa keskmisest, kuid viimaste kuude keskmist tõenäoliselt enam ei ületa. Samas sõltuvad arengud väga palju ka palgatõusu jätkumisest ning üldisest keskkonnast, mistõttu ei saa välistada nii positiivseid kui ka negatiivseid üllatusi.
EST

          

Oktoobris vedasid impordi kiiret kasvu masinad ja seadmed

 Cache   
Oktoobris kiirenes ekspordi ja impordi aastane kasv märgatavalt, seda mõjutas osade suuremate eksport- ja importtellimuste täitmine ning eelmisest kuust madalam võrdlusbaas. Statistikaameti andmetel kasvas eksport aastaga 10 protsenti ja import 21 protsenti, sh suurenes eksport märkimisväärselt meie olulisematesse partnerriikidesse Rootsi, Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu.Ekspordi suhteliselt tugevat kasvu toetasid oktoobris eelkõige masinad ja seadmed, mille väljavedu suurenes aastaga 28 protsenti. Samas tõusis hüppeliselt taimsete toodete eksport, mille taga oli teravilja, nagu oder ja nisu suuremahuline müük välisturgudele. Tänu tänavusele heale viljasaagile said Eesti põllumehed oma toodangut rohkem eksportida. Tugeva kasvuga (22–25%) oli ka valmistoidukaupade ja jookide, plast- ja kummitoodete ning tekstiili ja tekstiiltoodete väljavedu. Olulisematest kaubagruppidest kahanes aastaga veerandi mineraalsete kütuste ning kümnendiku võrra metallide ja metalltoodete eksport.Impordi kiiret kasvu vedasid oktoobris samuti masinad ja seadmed poole suurema sisseveomahuga kui aasta varem. Üheks jõulise kasvu põhjuseks oli Norrast saabunud suurtellimus kõrgepinge elektrijuhtmete näol. Enam kui kolmandiku suurenes transpordivahendite ja ligi kolmandiku keemiatoodete import. Sarnaselt ekspordile oli languses mineraalsete toodete sissevedu (-22%), metalle ja metalltooteid osteti sisse aastatagusel tasemel.Septembriga võrreldes kasvas import 12 protsenti, ekspordi kasv jäi aga kahe protsendiga väikeseks. Selliste arengute tulemusena tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk oktoobris 152 miljoni euroni, mis oli peaaegu viis korda suurem kui eelneval kuul ning aasta tagasi.Novembris jätkub prognooside kohaselt ekspordi ja impordi kasv aastases võrdluses, samas eelmise aasta mahud on novembris jälle mõnevõrra kõrgemad kui olid oktoobris. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused eksport-tellimuste suhtes olid novembris pessimistlikumad kui oktoobris. 10 protsenti ettevõtetest teatas eksporttellimuste jõudmist üle tavapärase taseme, mis oli ligi neli protsendipunkti vähem kui eelneval kuul. Ka langes nende ettevõtete osatähtsus (55%-lt 53%-le), kelle tellimused jäid tavalisele tasemele ning suurenes eksporttellimuste vähenemist ootavate firmade arv 37 protsendini.Euroopa Liidus tervikuna tõusis novembris majandususaldusindeks kaks punkti (indeks 88,1), samal ajal aga Eesti indeks langes 0,7 punkti 99,4 punktini. Eestile oluliste ekspordipartnerite majandususaldus oli kõrgem Euroopa Liidu keskmisest nii Lätis (104,2), Leedus (99,5), Rootsis (93,2) kui ka Soomes (90,2). Nendest riikidest langes majandususaldus kuuga vaid Rootsis. 
EST

          

MKMi kommentaar: kolmandas kvartalis pöördus eksport taas tõusule

 Cache   
Kolmandas kvartalis näitas eksport Statistikaameti andmetel 8 protsendilist kasvu, tõustes 3,3 miljardi euroga kvartalite lõikes järjekordse rekordtasemeni. Vaatamata maailmamajanduse ja eelkõige euroala lõunapoolsete riikide majanduse nõrkusele on Eesti eksportöörid suutnud oma ekspordimahtusid suurendada. Seda on toetanud meie olulisemate ekspordipartnerite Rootsi, Venemaa, Läti ja Leedu majanduste parem hetkeseis teistest riikidest.Import on suurenenud pärast 2009. aasta neljandat kvartalit aastatagusega võrreldes kõik kvartalid ja selle aasta kolmandas kvartalis ulatus kasv 11%-ni, mis viis impordi samuti rekordtulemuseni 3,6 miljardi euroga. Impordimahtusid on aidanud kasvatada tugeva sisenõudluse püsimine, mida on toetanud head jaekaubanduse näitajad, kuid ka ekspordi suurenemine. Impordi ennakkasvust tulenevalt tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 75% ja ulatus 0,3 miljardi euroni.Septembris ekspordi aastane kasvutempo võrreldes kvartali eelmise kahe kuuga küll aeglustus 3,3%-le, kuid absoluutsummas ulatus maht taas rekordtasemeni. Ekspordi kasvu toetas eelkõige mineraalsete kütuste ligi 30%-line ning masinate ja seadmete10%-line aastakasv. Samas tempos kogu seadmete ekspordiga on aastaga suurenenud ka mobiilsideseadmete müük välisturgudele, mis moodustab kogu antud grupi väljaveost kolmandiku. Masinate ja seadmete septembrikuu ekspordi tulemus jääb alla vaid 2011. aasta märtsi rekordsummale. Samas olulisematest kaubagruppidest kahanes aastaga viiendiku metallide ja metalltoodete ning 13% puidu ja puittoodete väljavedu, tulenevalt välisnõudluse langusest.Import kasvas septembris aastatagusega võrreldes 5,6%, mida toetas mineraalsete kütuste ja keemiatoodete ligi veerandi võrra suurem sissevedu. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete import oli kerges languses ning metalle ja metalltooteid toodi sisse 15% vähem kui aasta varem. Septembris oli kaubavahetuse bilansi puudujääk 33 miljonit eurot, mis oli kolm korda madalam eelnevast kuust, kuid neli korda kõrgem eelmise aasta samast kuust.Oktoobris võivad jätkuda kaubavahetuses sarnased muutused eelneva kuuga, samas aastatagune võrdlusbaas on jälle veidi madalam kui septembris. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtetest 14% teatas oktoobris eksporttellimuste tõusmisest üle tavapärase taseme, mis oli nelja protsendipunkti võrra enam kui eelneval kuul. Samas langes nende ettevõtete osatähtsus 62-lt protsendilt 55-le protsendile, kelle tellimused olid tavalisel tasemel ning 31 protsendini suurenes nende firmade arv, kes ootasid eksporttellimuste vähenemist. 
EST

          

Juunis kasvas eksport pärast kolmekuist langust

 Cache   
Statistikaameti andmetel kasvas eksport juunis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes jooksevhindades 7%, samas oli juunis juba aastatagune võrdlusbaas ka madalam kui kolmel eelneval kuul. Kuna ekspordihinnad aastaga ei muutunud, siis jäi ekspordi reaalkasv samale tasemele. Ekspordi kasvu toetasid enam masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted, mis kokku moodustavad ligi poole koguekspordist. Olulisematest ekspordipartneritest näitas eksport juunis kiiremat kasvu Rootsi ja Venemaale, ainsana kahanes aastaga eksport Saksamaale. Import kasvas juunis aastataguse perioodiga võrreldes jooksevhindades 14% võrra. Impordihinnad olid eelmise aasta juunist veel ligi 4% kõrgemad ja impordi reaalkasv ulatus 10%-ni. Impordi ennakkasvu tulemusena ekspordi ees tõusis kaubavahetuse puudujääk juunis 122 miljoni euroni, suurenedes aastaga ligi kolm korda. Eelmisest kuust oli defitsiit kümnendiku võrra kõrgem.Juunis kasvas aastases võrdluses olulisematest kaubagruppidest enim, ligi veerandi võrra, keemiatoodete väljavedu. Transpordivahendeid eksporditi ligi viiendiku, mineraalseid tooteid 13% ning masinaid ja seadmeid 6% rohkem kui aasta tagasi. Metallide ja metalltoodete väljavedu jäi aastatagusele tasemele, puidu ja puittoodete eksport oli aga teist kuud väikeses languses.Impordis olid kiirema kasvuga mineraalsed kütused (38%), kuid nende osas oli ka aastatagune võrdlusbaas suhteliselt madal. Veerandi võrra suurenes transpordivahendite sissevedu ja ligi viiendiku keemiatoodete import. Autode impordi tugeva kasvu taga on eelkõige hea sisenõudlus, keemiatoodete jõudsat sissevedu toetab nii välisnõudluse püsimine kui ka ehitussektori kosumine siseturul. Suurima osatähtsusega masinaid ja seadmeid toodi sisse vaid 5% enam kui aasta tagasi. Esimese kvartaliga võrreldes kasvasid teises kvartalis nii ekspordi kui ka impordi mahud (vastavalt 3% ja 5%), kuid aastases võrdluses oli eksport juba 3%-ga languses. Import jätkas aga samas suurusjärgus tõusu. Teises kvartalis oli ekspordi ja impordi aastatagune võrdlusbaas juba märgatavalt kõrgem kui esimeses kvartalis. I poolaasta kokkuvõttes kasvas eksport aastaga 3% ja import 6%, ilma mineraalsete kütusteta ulatus ekspordi kasv 7%-ni ja impordi kasv 10%-le.Juulis oli nagu juuniski ekspordi ja impordi aastatagune võrdlusbaas märgatavalt madalam kui märtsist–aprillini, mistõttu võib oodata sarnaseid arenguid juuniga. Kuises võrdluses võivad kaubavahetuse mahud väheneda, sest juulis on paljudel ettevõtetel puhkusteperiood. Kui juunis langes Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo negatiivsus miinimumini (-1), siis juulis kasvas taas nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid tellimuste jäämist alla tavalise taseme (23%ni). 60% ettevõtetest arvasid, et nende eksporttellimused jäävad tavapärasele tasemele ja 17% lootsid tavalisest enam tellimusi. Samas järgnevaks kolmeks kuuks olid juulis ettevõtete ootused eksporttellimuste osas juba veidi optimistlikumad.Juulis langes majandususaldusindeks nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis, kusjuures üle ajaloolise keskmise oli majandususaldus veel vaid Eestis, Lätis ja Rootsis. Ohumärgiks on see, et Saksamaal langes majandususaldusindeks kuuga 3,7 punkti ja on nüüd alla ajaloolise keskmise (96,8). Võrreldes eelmise aasta juuliga on kõigis Euroopa Liidu riikides majandususaldus vähenenud ning suurenenud on ebakindlus. 
EST

          

MKM: Eesti turismisektor kasvab jätkuvalt

 Cache   
2011. aastal suurenes turismisektoris nõudlus, paranesid ettevõtete majandustulemused, loodi täiendavaid töökohti ning tehti uusi rekordeid majutussektoris.Eelmisel aastal jätkus kiire väliskülastajate arvu suurenemine. Eesti Panga hinnangul tehti Eestisse ligi 5,3 miljonit reisi ehk 13 protsenti rohkem kui aasta varem. Suurema panuse väliskülastajate arvu kasvu andsid Venemaa ja Suurbritannia turistid.Turismiettevõtetes töötavate inimeste arv kasvas aastaga üle 8 protsendi. Sarnaselt teistele näitajatele iseloomustasid kõige positiivsemad arengud majutussektorit, kus töötajate arv suurenes aastaga enam kui kümnendiku võrra. Arvuliselt loodi rohkem töökohti toitlustussektoris, reisiettevõtetes kasvas hõivatute arv vähesel määral. Tööjõu-uuringu kohaselt, mis hõlmab ka välismaal töötajaid, püsis majutuses ja toitlustuses hõivatud töötajate arv üleeelmise  aasta tasemel.Majutus- ja toitlustussektoris kerkisid ka palgad ning IV kvartalis jõuti Eesti keskmise palgakasvuni. Aasta kokkuvõttes tõusis palk turismi valdkonnas siiski paar protsenti.Koos töötajate arvu kasvuga suurenesid ettevõtete tööjõukulud enam kui kümnendiku võrra, vaid reisibüroode ja reisikorraldajate tööjõukulude kasv piirdus 4 protsendiga.Tööjõukulude kasv oli tagasihoidlikum kogukulude ning tulude suurenemisest. Sellest tulenevalt paranesid ettevõtete tööjõu ja kogutootlikkuse näitajad. Oluliselt suurenesid kasumid nii majutuses kui toitlustuses, kuid seda võrdlemisi madalalt baasilt. Ka reisibüroode kasumlikkus paranes mõnevõrra.Ettevõtete investeeringud olid üleeelmisest aastast tagasihoidlikumad, ainult reisikorraldajate ja –büroode kapitalimahutused suurenesid. Vähem investeeriti hoonetesse ja rajatistesse, veidi langes ka teine olulisem investeerimisvaldkond, masinate ja seadmete ning inventari soetamine.Paremad majandustulemused peegeldusid ka ettevõtete hinnangutes. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal oli nii hotellide, restoranide kui turismiettevõtete kindlustunne parem kui eelneval aastal, positiivsemalt eristusid eelkõige hotellid ja restoranid. 2012. aasta alguses olid ootused lähituleviku osas samuti positiivsed.Eestis tegutseb üle 500 majutusettevõtte, ligi 1500 toitlustusettevõtet ning üle 300 reisibüroo ja –korraldaja. Ligikaudu 60% turismisektori töötajatest töötab Tallinna ettevõtetes, teistest piirkondadest võib esile tuua Tartut ja Pärnut, kuid turismitööstus on esindatud üle Eesti. Sektori suurimad ettevõtted on OÜ TLG Hotell, Premier Restaurants Eesti AS ja OÜ TEZ Tour.Täpsemalt on võimalik turismisektori eelmise aasta ülevaatega tutvuda siin.
EST

          

Mullu ületasid masinatööstuses tootmismahud kriisieelse rekordtaseme

 Cache   
Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud masinatööstuse ülevaatest selgus, et mullu toodeti sektoris poole võrra rohkem toodangut kui aasta varem, paranesid ettevõtete majandustulemused ning tõusis üldine tootlikkus.Tootmisest veelgi kiiremini kasvasid müügitulud. Sellele aitas kaasa siseturu nõudluse kasv, mis tõusis kolmandiku võrra. Samuti suurenesid ekspordi mahud ligi 60 protsenti, millest suurema osa moodustas tõste- ja teisaldusseadmete müük. Vaatamata tootmismahu kiirele kasvule vähenes masinatööstuses jätkuvalt töötajate arv. Kiirstatistika kohaselt oli sektoris hõivatud ligi kümnendiku võrra vähem töötajaid võrreldes 2010. aastaga.Vaatamata töötajate arvu vähenemisele kasvasid masinatööstuses tööjõukulud, mis osaliselt tulenes töökoormuse suurenemisest. Teisalt iseloomustas sektorit 13 protsendiline palgatõus, mis oli mullu tööstusharude seas kõige kiirem.Masinatööstuse ettevõtted investeerisid mullu ligi poole võrra rohkem kui aasta varem, kuid aastatagune võrdlusbaas oli  viimaste aastate madalaim. Investeeringute kasvu taga oli masinate ja seadmete soetamine, mis suurenes eelmise aastaga võrreldes üle kahe korra. Varasemast vähem suunati kapitali hoonete ja rajatiste arendusse.Eestis tegutseb umbes 150 väikese ja keskmise suurusega masinate ja seadmete tootjat, kes on esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas. Suuremateks masinatööstuse ettevõteteks on puidutöötlemisseadmeid tootev AS Hekotek, metsaveohaagiste ja palgitõstukite tootja OÜ Palmse Mehaanikakoda, teisaldus- ja tõsteseadmete tootja AS Finmec ja tootmisautomaatikaga tegelev OÜ JOT Eesti. Täpsemalt on võimalik masinatööstuse sektori eelmise aasta ülevaatega tutvuda siin.
EST

          

Mullu oli kiireima kasvuga töötleva tööstuse haru elektroonikasektor

 Cache   
Möödunud aastal oli elektroonika- ja elektriseadmete sektor kõige kiiremini kasvav töötleva tööstuse haru, mille jõudsat arengut toetas eksport. Seadmete müük kasvas eelmisel aastal varasema aastaga võrreldes kaks korda ning eksport 2,1 korda, selgub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringust.2011. aastal jätkus elektroonika- ja elektriseadmete tootmises aasta varem alanud tootmis- ja müügi-mahtude kiire kasv, mis jõudis taas uute rekordtasemeteni. Sektori hoogsat arengut toetas eelkõige tugeva välisnõudluse püsimine, sest suurem osa siinsest toodangust eksporditakse. Peamiseks ekspordipartneriks on Eestile Rootsi, kuhu läks ligi pool kogu ekspordist.Tänu tellimuste kiirele kasvule oli 2011. aastal võimalik elektroonika- ja elektriseadmete tootmises taas uusi töötajaid palgata. Ettevõtlusstatistika järgi suurenes hõive sektoris aastaga kümnendiku ja tööjõu-uuringu põhjal isegi veerandi võrra. Lisandväärtus kasvas aastaga ligi poole võrra ja tööjõukulud viiendiku. Prognooside kohaselt aeglustub tootmis- ja müügimahtude kasv sel aastal elektroonikatööstuses oluliselt, kuna võrdlusbaas on eelmisest aastast kõrge ning Lõuna-Euroopa majanduskriis avaldab mõju eksportkaupade nõudlusele.Täpsemalt on võimalik elektroonika- ja elektriseadmete sektori eelmise aasta ülevaatega tutvuda siin. 
EST

          

Uusi ronge hakkab esialgu opereerima Elektriraudtee

 Cache   
Valitsuskabinet jõudis neljapäeval otsusele, mille kohaselt hakkab uute diiselrongidega opereerima kuni 2017. aasta lõpuni riigile kuuluv Elektriraudtee AS.Valitsus lähtus otsusel eelkõige asjaolust, et uute rongide suurema veovõime ja –dünaamika tõttu muutub oluliselt reisirongide liiklusgraafikute logistika ning hõreasustuse tingimustes on võimatu ennustada uute sõiduplaanidega kaasnevat reisijate arvu ja piletitulu.Seega on riigil võimatu määratleda ette võimalikud piletitulud ning ühtlasi võtta kohustusi riigieelarvest toetuste maksmiseks. Samuti puuduksid ka teadmised uute rongide ekspluatatsiooniga kaasnevast tegelikust kulubaasist.Samuti on ebaselge mitme raudteelõigu remondivõimalused ja ajagraafik, näiteks Valga-Võru, Lelle-Pärnu. Seega on raske määratleda ja pakkujatel võimatu sisustada uute reisirongide lõplike ringlusskeeme ja vastavaid hüvitisi veoteenuste eest.Kuna tegemist on aga avaliku teenusega, mille stabiilset ja kvaliteetset kättesaadavust riik ohtu ei sea, on mõistlik esialgu testperioodil anda opereerimine Elektriraudteele.Otselepingu sõlmimisel riigile kuuluva raudtee-ettevõtjaga on riigil oluliselt paindlikumad võimalused sõiduplaanide kujundamiseks ja vastavusse viimiseks parema teenuse tagamiseks. Otselepingu perioodil omandava info põhjal on võimalik uuesti üle vaadata konkursi korraldamise otstarbekus.Esimesed uued reisirongid saabuvad katsetusteks Eestisse tänavu oktoobris-novembris, esimene elektrirong alustab reisijate vedu 2013. aasta juulis ning diiselrong 2013. aasta septembris. Edasi suunatakse uued rongid liinidele vastavalt Eestisse laekumisele.Stadleri rongide remondi- ja hooldusteenuse osutajaks jääb Elektriraudtee. 
EST

          

Kommentaar: Aprillis tõusis Soome taas Eesti suurimaks ekspordipartneriks

 Cache   
Aprillis jätkus kaubavahetusmahtude langus, sh eksport kahanes Statistikaameti andmetel aastaga 7% ja import 4% võrra. Ekspordi vähenemist mõjutas eelkõige Rootsi suunalise väljaveo oluline langus, mille taga oli kolmandiku võrra väiksem masinate ja seadmete müük. Lõuna-Euroopa majanduskriis on mõjutanud enim Rootsi elektroonikatööstust, mille tulemusena on nõudlus kahanenud ka Eestis valmistatud telekommunikatsiooni-seadmetele. Kuna eksport Soome oli aprillis väikese kasvuga, siis tõusis Soome taas Eesti esimeseks ekspordipartneriks.Kui eksport oli kuises languses juba märtsis, siis aprillis näitas kerget vähenemist eelneva kuuga võrreldes ka import. Selle taga oli suures osas kütuste sisseveo oluline kahanemine. Kaubavahetuse bilansi saldo negatiivsus oli aprillis viiendiku võrra väiksem kui märtsis, aastaga aga tõusis ligi poole ulatuses.Aprilli ekspordi langust aastases võrdluses mõjutasid enim mineraalsed tooted, mille väljavedu kahanes kolmandiku võrra. Kütuste töötlemine Eestis on kuises võrdluses küllaltki volatiilne ja sõltub suuremate partiide tarnimisest. Eelmise aasta märtsis ja aprillis oli kütuste osas just ülikõrge võrdlusbaas. Masinate ja seadmete eksport vähenes vaid 5%, kuigi nende osas oli ka eelmise aasta võrdlusbaas suhteliselt kõrge. Samas võib välja tuua valmistoidukaupade ja jookide kolmandiku ning keemiatoodete viiendiku võrra suuremat eksporti kui aasta varem.Impordis toimusid aprillis sarnased muutused ekspordiga. Mineraalsete kütuste sissevedu kahanes aastaga ligi poole võrra ning masinate ja seadmete import 2%. Samas transpordivahendite sissevedu kasvas poole võrra. Aprillis lisandus eelnevatele kuudele ühe lennuki liisimine ja toimus tsisternvagunite sisseost. Ka autode import oli tugeva kasvuga. Veel võib nimetada ehitusmaterjalide ligi 30%-list ja muude tööstuskaupade veerandilist sisseveo suurenemist.Mais ei ole kaubavahetuses prognooside kohaselt veel arengute paranemist oodata, sest aastatagune võrdlusbaas on jätkuvalt kõrge ning Eesti oluliste kaubanduspartnerite majanduslik olukord pole kindel. Eesti Konjunktuuriinstituudi maikuu uuringus osalenud tööstusettevõtetest 15% teatas tavapärasest suuremaid eksport¬tellimusi, mis oli kolme protsendipunkti võrra enam kui aprillis. Mõnevõrra väiksem oli ka nende ettevõtete arv, kes ootasid tellimuste kahanemist (27%), 58% firmadest jäid aga eksporttellimused tavapärasele tasemele. Euroopa Liidus tervikuna langes mais majandususaldusindeks. Majandususaldus kahanes ka Eesti olulisemate kaubanduspartnerite, Soome, Rootsi, Läti, Leedu ja Saksamaa turul. Mais oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise vaid Saksamaal, Rootsis, Lätis, Eestis ja Austrias.  
EST

          

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 18. nädala eelinfo

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts viibib 28. aprillist kuni 3. maini visiidil Omaanis.  Visiidi üheks eesmärgiks on lennunduslepete sõlmimine. Omaaniga on kavas sõlmida ka IT-alane koostööleping. Visiidi kavas on ka kohtumised erinevate ministritega. Omaanis peab minister avakõne rahvusvahelisel IT-seminaril. Ministrit saadavad Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Viljar Lubi ja avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper ning äridelegatsioon. Lisainformatsioon: Kalev Vapper, tel 6256 493, e-post kalev.vapper@mkm.ee.Kolmapäev, 02.05Kantsler Marika Priske osaleb Vilsandi liinilaeva vette laskmisel Papissaare sadamas Saaremaal.Asekantsler Eero Pärgmäe ja nõunik Anti Moppel osalevad 02.-04.05 Leipzigis toimuval Rahvusvahelisel Transpordi Foorumil. Lisainfo: Rasmus Ruuda, tel 6256429, e-post rasmus.ruuda@mkm.ee.Reede, 04.05Minister Juhan Parts osaleb Eesti Energia Auvere elektrijaama nurgakivi asetamise üritusel. Lisainfo: Rasmus Ruuda, tel 6256429, e-post rasmus.ruuda@mkm.ee.Maanteeamet Teisipäeval, 1. mail algusega kell 12.00 toimub Eesti Maanteemuuseumis Põlva maakonna suvehooaja avaürituse „Lustlik lõunamaa“ ja muuseumi uue hooajanäituse „Laadawärk“ avamine. Täiendav info: Mairo Rääsk, Eesti Maanteemuuseumi juhataja, tel 516 3024, e-post mairo.raask@mnt.ee; Kersti Liloson Eesti Maanteemuuseumi hooajanäituse kuraator, tel 511 12 85, e-post kersti.liloson@mnt.ee Kolmapäeval, 2. mail algusega kell 11.00 toimub Maanteeameti peamajas (Pärnu mnt 463a) pressibriifing, kus peadirektori kohusetäitja Erkki Raasuke räägib oma tööst Maanteeametis. Lisainfo: Allan Kasesalu, Maanteeameti avalike suhete osakond, tel 6119 391, e-post  allan.kasesalu@mnt.ee Veeteede AmetKolmapäeval, 2. mail kell 14.00 toimub Veeteede Ameti uue hüdrograafialaeva Jakob Prei teenistussenimetamise tseremoonia Tallinnas Hundipea sadamas (aadress: Lume 9). Lisainfo: avalike suhete vanemspetsialist Malle Lõhmus, tel 620 5528 ja 524 3803.Ettevõtluse Arendamise SihtasutusMaist algab suve lõpuni kestev Balti ringreisi mäng. Kolme Balti riiki hõlmav lõpptarbijale suunatud kampaania toimub kuuendat korda. Igast riigist  on välja valitud 10 kampaania raames külastatavat sihtkohta, mida  kaasamängijad külastama peaksid.Riigi Infosüsteemi AmetNeljapäeval, 3. mail külastab RIAt Suurbritannia IT minister Francis Maude ning kohtub RIA juhtkonnaga.Reedel, 4. mail teeb RIA peadirektor Jaan Priisalu ettekande Riskijuhtimise aastakonverentsil.Algab riigiportaali eesti.ee kaheksanädalane ringsõit Eesti kaubanduskeskustes. Portaali tutvustamist alustatakse Tallinnast: 27.-29. aprillini on interaktiivne e-riigi telk “Ervinal” Rocca al Mare kaubanduskeskuses ja 4.-6. maini Ülemiste keskuses. Ervinalis on võimalik näha valikut riiklikes andmebaasides enda kohta leiduvast infost. Ervinali kasutamine on turvaline, andmete vaatamiseks on vajalik ID-kaart ja PIN1-kood või mobiil-ID. Riigiportaali teavituskampaaniat on rahastatud Euroopa Liidu struktuurifondide programmi “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” vahenditest ja seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.Alates eelmisest nädalast on RIA kodulehel http://www.ria.ee/turvaintsidendist-teavitamine üleval turvaintsidendist teavitamise juhend. Selles kirjeldatakse, kuidas ISKE ja Hädaolukorra seaduse alusel tuleb teavitada CERTi riigiasutuses, kohalikus omavalitsuses või elutähtsa teenuse osutaja juures toimunud olulisest turvaintsidendist. Samas asub ka turvaintsidendi raporti vorm. Lisainfo: Katrin Pärgmäe, 663 0233, press@ria.eeKredEx30.04. alustab KredEx eramajade rekonstrueerimistoetuse taotluste vastusvõttu. Lisainfot toetuse kohta veebilehel www.kredex.ee/eramaja Tarbijakaitseamet30.04.2012  korraldab Euroopa Komisjon Brüsselis esimese ettevalmistava kokkusaamise  tarbijakaitse koostöömääruse eest vastutavatele ametnikele sügisel läbiviidava üle-euroopalise  tarbijakaitseasutuste ühisaktsiooni  Sweep Day ehk kontroll- või haarangupäeva osalejatele. 2012. aastal on ühisaktsiooni teemaks valitud „Meedia allalaadimine ja salvestamine“. Kohtumise eesmärk on paika panna, milliseid nõudeid konkreetselt kontrollima hakatakse ning milline saab olema kontrolli metoodika.  Osaleb üks järelevalve ametnik, kulud katab EK.03-04.05 toibub tarbijakaitseametis Euroopa Komisjoni poolt finantseeritava koostöövõrgustiku PROSAFE  nn tulemasinate projekti kevadkohtumine.Tarbijakaitseamet osaleb Euroopa Komisjoni poolt juhitavas tulemasinatealases  järelevalveprojektis, mis kestab 1.jaanuarist 2010 kuni 31.detsembrini 2012. Osalemine projektis võimaldab aktiivset teabevahetust ja ühistegevust tulemasinate ohutuse valdkonnas ning testida projekti raames meie turul olevate tulemasinate vastavust ohutusnõuetele. Projektis osalejate kohtumised toimuvad  2-3 korda aastas ning  kuigi neid reeglina korraldatakse Brüsselis siis on saanud meeldivaks tavaks, et kord aastas korraldab kohtumise üks projektis osalev asutus oma liikmesriigis. 3.05.2012 korraldavad Tarbijakaitseameti ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ettevõtjatele ning ettevõttes töötavatele inimestele mõeldud infopäeva „Suunanäitaja“. Infopäeval  keskendutakse pretensiooni esitamise õiguse ja müügigarantii temaatikale.  Üritus leiab aset Eesti Kaubandus-Tööstuskoja II korruse saalis (aadress: Toom-Kooli 17, Tallinn). Osavõtt eelneva registreerimise alusel. Täpsem info http://www.koda.ee/koolitused-uritused/koik-uritused/?id=17474   Lisainfo: Hanna Turetski, hanna.turetski@tarbijakaitseamet.ee
EST

          

Kommentaar: veebruaris jätkas eksport kasvujoonel

 Cache   
Veebruaris püsis eksport jätkuvalt tõusujoonel, näidates aasta taguse ajaga tugevat 16%-list kasvu. Keskmise kasvuga samal tasemel suurenes eksport kõikidesse meie olulisematesse ekspordisihtriikidesse Rootsi, Soome, Venemaale ja Saksamaale. Viimastel kuudel on näidanud ka nende riikide majandus paranemise märke. Samas oli ekspordi suhteliselt kiire kasvu taga veel ka eelmise aasta veebruari küllaltki madal võrdlusbaas.Impordi kasv kiirenes veebruaris oluliselt ja ulatus 25%-ni. Impordi kiiret kasvu mõjutasid mõned ühekordsed tehingud transpordivahendite osas ja kütuste sisseveo oluline suurenemine. Ka impordi aastagune võrdlusbaas oli veebruaris veel madalal tasemel. Jaanuariga võrreldes kasvas import 10% ja eksport 3%.Ekspordi tugevat aastakasvu toetasid veebruaris enim kütused (kasv 33%), keemiatooted (kasv 30%) ning metallid ja metalltooted (kasv 22%). Kütuste osas oli kiire kasvu taga osaliselt ka nafta maailmaturuhinna tõus. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete väljavedu kasvas aastaga kümnendiku võrra.Transpordivahendite sissevedu kasvas eelmise aasta veebruariga võrreldes enam kui poole võrra, mille taga oli eelkõige kahe lennuki ja raudteevagunite sisseost. Kütuseid imporditi 31% enam kui aasta tagasi ja keemiatooteid 27% rohkem. Masinate ja seadmete sissevedu suurenes sarnaselt ekspordiga 10%, millest suurem osa läheb sisendiks eksportkaupade valmistamiseks.Impordi oluliselt kiirema kasvu tulemusena võrreldes ekspordiga tõusis kaubavahetuse bilansi puudujääk veebruaris 138 miljoni euroni, mis oli eelmisest kuust kaks korda suurem ning aastatagusest perioodist 2,7 korda kõrgem. Enim tõstis bilansi saldo negatiivsust transpordivahenditega kauplemine.Märtsis võib prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude kasvu, kuid eelmise aasta võrdlusbaas on juba oluliselt kõrgem, mistõttu ekspordi ja impordi aastakasvud võivad jääda alla selle aasta esimestele kuudele. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus märtsis osalenud tööstusettevõtetest 18% teatas eksporttellimuste jõudmisest üle tavalise taseme, mis oli 6-protsendipunkti enam kui veebruaris. 54%-l firmadest jäid tellimused tavapärasele tasemele ning 28% ootas tellimuste vähenemist (veebruaris 31%).Kuigi märtsis majandususaldusindeks Euroopa Liidus tervikuna natuke langes, siis Rootsis majandususaldus suurenes oluliselt (tõus 6.6 punkti) ning eriti tuntav paranemine toimus Rootsi tööstus-, teenindus- ja kaubandussektoris. Märtsis oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel peale Rootsi vaid Eestis, Lätis ja Saksamaal. Soomes majandususaldus langes veidi alla pikaajalise keskmise. 
EST

          

Kommentaar: Tootjahindade kasvu veab toiduainetetööstus

 Cache   
Töötlevas tööstuses tõusid veebruaris Statistikaameti andmetel tootjahinnad eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3,3%. Sama kiire hinnatõus on jaanuari andmetel iseloomustanud ka Euroopa Liidu tööstust tervikuna. Aasta esimese kuuga võrreldes olid hinnad 0,4% kõrgemad.Suuremat mõju tootjahinnaindeksile on avaldanud toiduainetööstus, kus hinnad olid aastatagusest keskmiselt 6,6% kõrgemad. Peamisteks hinnatõusu vedajateks olid seal kalatööstus, kus toodang kallines aastaga üle 20% ning lihatööstus ligi 10%-ga. Suurem, 7 protsendiline hinnakasv iseloomustab jätkuvalt ka keemiatööstust, kus tootjahinnad on jälginud nafta hinna muutusi.Veebruaris jätkus ekspordihindade aastase kasvutempo aeglustumine, mis tulenes osaliselt aastataguse võrdlusbaasi tõusust. Samas jaanuariga võrreldes näitasid ekspordihinnad sarnaselt tootjahindadega taas mõningast kasvu. Impordihindade osas toimus kasvu kiirenemine nii aastases kui ka kuises võrdluses. Nafta maailmaturuhinna jätkuv tõus mõjutab ka teiste toormete hindu ning hakkab jõudma kaupade lõpp-hindadesse.Ekspordihinnad tõusid veebruaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes keskmiselt 4,7%, kuises võrdluses oli kasv 0,9%. Kõrgeim hinnatõus oli jätkuvalt rõivatööstuses 13 protsendiga, kuuga aga rõivaste ekspordihinnad ei muutunud. Hindade aastase kasvutempo aeglustumise tendents jätkus ka keemiatööstuses 8,3%-ni, kuid selle taga oli osaliselt eelmise aasta veebruari kõrge võrdlusbaas. Endiselt oli langustrendil palgi ekspordihind 5,6%, samas ka puidu osas toimus eelmise aasta esimesel poolel kiire hinnatõus.Impordihindade aastakasv kiirenes veebruaris 6,1%-ni ja kuuga tõusid hinnad 2,1%. Enim mõjutasid impordihindade tõusu naftasaadused, mille hinnakasv ulatus kuises võrdluses kümnendikuni ja aastane kasvutempo kiirenes 27%-ni. Ligi kümnendiku võrra tõusid jaanuariga võrreldes ka põllumajandussaaduste sisseveohinnad ning aastases võrdluses lõppes nende hindade langusperiood.Veebruaris kasvas mõnevõrra hinnatõusu prognoosivate ettevõtete osatähtsus, jõudes 19%ni. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal eeldas üle 70% ettevõtjatest, et toodangu müügihinnad lähikuudel ei muutu. Hinnatõusu ootused olid kõrgemad joogitootmises, keemiatööstuses ja ehitusmaterjalide tootmises. 
EST

          

Kommentaar: Jaanuaris ekspordi kasv kiirenes

 Cache   
Jaanuaris näitas eksport märgatavalt kiiremat aastast kasvutempot kui eelmise aasta detsembris. Eksport kasvas 2011. aasta jaanuariga võrreldes 15%.Ühelt poolt oli kiire kasvu taga madal aastatagune võrdlusbaas. Samuti hakkas tõusma meie olulisemate kaubanduspartnerite majandususaldus, suurendades nõudlust Eesti kaupade järele.Sarnaselt ekspordile kiirenes jaanuaris ka impordi aastane kasvutempo kümnele protsendile, sest suur osa eksportkaupade valmistamiseks vajalikke pooltooteid ja materjale imporditakse. Sesoonsusest tulenevalt kuises võrdluses ekspordi ja impordi mahud oluliselt ei muutunud.Ekspordi kasvu kiirenemisele aitasid jaanuaris enam kaasa metallid ja metalltooted ning masinad ja seadmed, mille väljavedu suurenes aastaga vastavalt 52% ja 19%. Metallide eksporti kasvatasid mustmetallide jäätmed ja jäägid ning teras. Masinatest ja seadmetest näitasid tugevat kasvu pinnase töötlemise ja teisaldamise mehhanismid, suurima väljaveo mahuga mobiilsideseadmete eksport oli aga veel mõningases languses. Veerandi võrra kasvas aastaga loomsete toodete ning võrdselt ligikaudu viiendiku keemiatoodete ja valmistoidukaupade, jookide müük välisturgudele.Impordis oli kõrgeima kasvuga keemiatoodete sissevedu (47%), masinaid ja seadmeid toodi sisse 17% võrra enam kui aasta varem. Olulisematest kaubagruppidest kahanes aga enam kui viiendiku võrra kütuste ja transpordivahendite sissevedu. Viimaste osas oli languse taga uute lennukite sisseost eelmise aasta jaanuaris.Veebruaris võib prognooside kohaselt jätkuda kaubavahetuse mahtude kasv. Osaliselt aitab sellele kaasa veel eelmise aasta veebruari endiselt madal võrdlusbaas. Samas on teist kuud järjest tõusnud ka majandususaldusindeks Euroopa Liidus tervikuna. Veebruaris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise Balti riikides, Soomes, Saksamaal ja ka Rootsis näitas majandususaldus taas mõningast tõusu.Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlusele vastanud tööstusettevõtetest 12% teatas veebruaris, et nende eksporttellimused on tavalisest tasemest suuremad. Samal ajal 57% ettevõtetest ootasid tellimuste jäämist tavapärasele tasemele, mis oli 3-protsendipunkti võrra enam kui eelneval kuul ning 31% ettevõtetest prognoosisid eksporttellimuste vähenemist (jaanuaris 33%). 
EST

          

Elektrimüüjad sõlmisid riigiga turu avanemise hea tahte leppe

 Cache   
12 elektrimüüjat ja võrguettevõtet sõlmis täna, 6. märtsil riigiga hea tahte koostööleppe, et aidata kaasa elektrituru sujuvale avanemisele 1. jaanuaril 2013 ning tagada elektritarbijate aus teavitamine.Elektrituru avanemise hea tahte koostööleppele kirjutasid alla Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, elektrisüsteemihaldur Elering, Eesti Energia, Latvenergo, Baltic Energy Services, Nordic Power Management, Eesti Energia Jaotusvõrk, Ramsi Turvas  võrguettevõtja, Kuusalu Energia, VKG Elektrivõrgud, EPT Energia, Elveso, Maardu Elekter ning Eesti Elektritööstuse Liit. Lisaks on vabatahtliku leppega ühinemisest teatanud Imatra Elekter, Sagro Elekter ja Livilla. Dokument jääb avatuks edaspidiseks ja kõik soovijad saavad sellega liituda ka hiljem.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Ando Leppimani kinnitusel puudutab elektrituru täielik avanemine kõiki Eesti elektritarbijad, kes saavad endale uuest aastast valida sobiva elektrienergia müüja. “Leppe allkirjastanud turuosalised võtavad endale kohustuse anda elektritarbijatele igakülgset ja ausat teavet, et aidata kaasa elektrituru sujuvale avanemisele 1. jaanuaril 2013,” lausus Leppiman. “Kahtlemata kujuneb hea tahte lepe elektritarbijate jaoks lisatagatiseks elektrimüüja valikul. Tarbija võib olla kindel, et leppega ühinenud elektrimüüja ei eksita neid ning pakub turutingimustele vastavat õiglast paketivalikut ja elektrihinda.”Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul sunnib elektrituru täielik avanemine Eestis tegutsevaid elektrimüüjaid senisest palju rohkem pingutama. “Kui seni on elektrimüüjad nautinud paljuski monopoolset positsiooni, siis avatud elektriturul tuleb neil palju enam vaeva näha selleks, et võita konkurentsiolukorras uusi kliente või säilitada olemasolevat kliendibaasi,” ütles Veskimägi. “Iga elektritarbija on vaba otsustama, millise ettevõtte käest elektrit osta ning millal ja kui sageli elektrimüüjat vahetada.”Hea tahte leppega liitunud turuosalised võivad kasutada elektrituru avanemise märki Avatud 2013. Samuti lisatakse leppega ühinenud turuosalised elektrituru avanemise riiklikule veebilehele www.avatud2013.eeVastavalt Eesti ühinemislepingule Euroopa Liiduga avaneb 2013. aasta alguses elektriturg täies mahus kõikidele tarbijatele. Igaüks saab valida endale sobiva elektrimüüja ning hinnapaketi. Turu avanemine puudutab vaid kolmandikku elektriarvest – elektrienergia hinda. Kui tarbija elektrimüüjat ei vali, tagab talle elektri piirkonna võrguettevõtja nagu seni. Elektrituru avanemise järel kasutatakse edasi olemasolevaid elektrivõrke. Seetõttu ei saa ka pärast 1. jaanuari 2013 valida võrguettevõtjat, kes elektrienergia koju või kontorisse toimetab. Kolmandiku elektriarvest moodustava võrguteenuse tasu kooskõlastab ka elektrituru avamise järel Konkurentsiamet. Lisaks moodustavad umbes kolmandiku elektriarvest erinevad maksud, mida turu avanemine samuti ei mõjuta.Elektrituru avanemine on eeltingimus Eesti integreerimiseks Euroopa ja Põhjamaade elektrisüsteemidega, mis tagab energiajulgeoleku ja sõltumatuse Venemaa elektrist. Ilma elektriturgu avamata pole võimalik luua piisavalt elektri välisühendusi ning tagada tänu investeeringutele erinevad elektritootmisvõimalused Eestis. Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007. aastal, Eestile anti liitumislepinguga üleminekuperiood kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.
EST

          

Jaemüük kasvas jaanuaris hüppeliselt

 Cache   
Jaanuaris kasvas jaemüük Eestis hüppeliselt seoses inimeste ostuvõime suurenemise ning uute jaekaubandusettevõtete lisandumisega. Ühest küljest hakkab tarbimisse jõudma juba pool aastat kestnud reaalpalga kasv, kuid teisalt oli ka eelmise aasta jaanuari võrdlusbaas väga madal.Aasta tagasi jaanuaris tuli käibele euro ning eestlastele omaselt olid tarbijad esimestel kuudel äärmiselt ettevaatlikud ning hoidsid kulutamist tagasi. Samuti oli mitmete ostude tegemine toodud varasemaks, kuna taheti vabaneda oma viimastest sularahakroonidest. Lisaks oli detsembri keskmine õhutemperatuur oluliselt kõrgem aasta varasemast, mistõttu inimeste jaanuaris makstavad kommunaalkulud olid oodatust mõnevõrra väiksemad ning see jättis kätte rohkem raha poes kulutamiseks.2012. aasta jaanuaris suurenes Statistikaameti andmetel jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes püsivhindades 15%, ulatudes 317 miljoni euroni. Võrreldes eelmise kuuga vähenes müük korrigeerimata andmetel 20%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 389 miljonit eurot, suurenedes aastaga 20%.Suurematest kaubagruppidest vedasid kasvu tööstuskaubad, kus mahud suurenesid aastaga enam kui viiendiku. Oluliselt suurenes ka seni keskmisest aeglasemat kasvu näidanud toidukaupade müük (+11% võrreldes eelmise aastaga), mida soodustab hinnatõusu pidurdumine. Kokkuvõttes näitasid vähemalt kahekohalist kasvunumbrit kõik kauplusegrupid, välja arvatud kasutatud kaupade jaemüük kauplustes ning muu jaemüük väljaspool kauplusi, mis kasvas aastaga vaid 1% võrra. Seega on näha, et parem finantsolukord hakkab mõjuma ka inimeste tarbimisharjumustele ning kasutatud kaupade osakaal tarbimises pigem väheneb.Kiire kasv jätkus ka sõidukikaubanduses, kus mahud kasvasid aastaga 29%. Uute autode müük on püsinud tugevana ning jaanuaris hakkas kasvama ka autode remont. Oluliselt kiirenes kütuse jaemüük, kus püsivhindades mõõdetuna kavasid mahud aastaga 12%, kuigi kütuse hinnad olid viimaste aegade kõrgeimad. Samas järgnevatel kuudel kütuse müügi kasv tõenäoliselt aeglustub, kuna hinnad on veelgi tõusnud ning pigem hakatakse selles vallas otsima kokkuhoiu kohti.Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav tarbijabaromeeter näitas veebruaris mõningast kindlustunde langust, seda peamiselt hinnangute halvenemise tõttu säästude osas. Kaubandusettevõtete kindlustunne paranes veebruaris mõnevõrra rohkem. Oluliselt tõusid ootused järgmiste kuude müügi osas ning samuti oli tellimusi rohkem kui varasemal kuul, kuid suuresti oli tegu sesoonse arenguga, mis toimub alati veebruaris ning millest olulist mahtude suurenemist ei saa välja lugeda.Järgnevatel kuudel on oodata mõõduka kasvu jätkumist jaekaubanduses, kuid mõnevõrra siiski aeglasemas tempos kui see toimus jaanuaris, kuna baas on järgnevatel kuudel juba tugevam. Samuti võib mõningast muret tekitada kõrge kütuse hind, mis ei lase inflatsioonil langeda ning võtab tarbija rahakotist üha rohkem eurosid, mida muidu saaks kulutada muudele kaupadele. 
EST

          

Kommentaar: Tootjahindade kasv aeglustub

 Cache   
Pea kõigis töötleva tööstuse harudes on hinnatõus pidurdunud ning sarnaselt viimastele kuudele jaanuaris suuri hinnamuutusi ei toimunud.Statistikaameti andmetel olid tootjahinnad 2011. aasta jaanuari tasemest keskmiselt 2,9% kõrgemad, võrreldes eelmise kuuga tõusid hinnad 0,5%. Aasta alguses on ettevõtted tavaliselt korrigeerinud hindu veidi rohkem, kuid selle aasta alguses oli kuine hinnatõus mõnevõrra tagasihoidlikum.Peaaegu kõigis tööstusharudes on hinnatõus aeglustunud, üle viie protsendi ulatus hinnakasv toiduainete tootmises (5,7%) ja keemiatööstuses (8,6%). Toiduainete tootmises veab hinnakasvu kalatööstus, kus hinnad kallinesid aastaga 22%. Samas piimatööstuses , mis mõjutab tarbijaid rohkem, jäid hinnad aastatagusega võrreldes samale tasemele.Jaanuaris jätkus sarnaselt tootjahindadele ka ekspordi- ja impordihindade aastaste kasvutempode aeglustumine. Kui tootjahinnad näitasid mõningast tõusu ka kuises võrdluses, siis ekspordihinnad olid juba eelmise kuuga võrreldes kerges languses (-0,2%). Välisnõudluse hetkeseis ei lase eksportööridel enam oma kaupade hindu oluliselt tõsta.Ekspordihinnad tõusid jaanuaris aastataguse perioodiga võrreldes 7,3%. Kiireim oli hindade aastakasv endiselt rõivatööstuses (14%), ent nende osas oli ka eelmise aasta jaanuarikuu võrdlusbaas väga madal. Samas kuises võrdluses pidid rõivatootjad juba kolmandat kuud järjest välisturgudel oma toodete hindu langetama, et püsida konkurentsis. Keemiatoodete ekspordihindade aastane kasvutempo on samuti viimastel kuudel märgatavalt pidurdunud ja ulatus jaanuaris 10,2%-le, kuid eelmise kuuga võrreldes olid nende hinnad väikese kasvuga. Mõnevõrra kiirenes toiduainete aastane hinnatõus (9,9%-ni), nende ekspordihinnad on ka viimased kaks kuud tõusnud. Jätkuvalt olid aastataguse perioodiga võrreldes langustrendil elektroonika- ja elektriseadmete ekspordihinnad, tulenevalt välisnõudluse madalseisust.Impordihindade aastane kasvutempo pidurdus jaanuaris 5,2%-ni ja jäi madalamaks ekspordihindade aastakasvust. Samas impordihindade osas oli aastatagune võrdlusbaas ka oluliselt kõrgem. Kuises võrdlused näitasid sisseveohinnad 1,2%-list tõusu, mille taga oli eelkõige nafta maailmaturuhinna tõus ja sellest tulenevalt teiste toormehindade kasv. Aastaga on naftasaaduste impordihinnad tõusnud viiendiku võrra. Oluliselt on aeglustunud keemiatoodete sisseveohindade aastakasv (7,9%-ni), ent nende osas on aastatagune võrdlusbaas ülikõrge, mil hinnad tõusid kolmandiku võrra. Enim on aastaga langenud põllumajandussaaduste sisseveohinnad (-8,9%), kuid nende osas oli samuti eelmise aasta jaanuaris ülikõrge võrdlusbaas (kasv 40%).Ettevõtjate hinnangul püsivad hinnad lähiajal stabiilsetena. Eesti Konjunktuuriinstituudi jaanuarikuise küsitluse põhjal ootas üle 70% ettevõtetest müügihindade jäämist tänasele tasemele. Kui detsembris oli hinnatõusu prognoosijaid sama palju kui hindade alanemist eeldavaid ettevõtjaid, siis jaanuaris saavutasid hinnatõusu ootused mõningase ülekaalu. Toiduainete tootmises ja joogitootmises peetakse hindade edasist kasvu tõenäolisemaks, teistes harudes on eeldatakse valdavalt siiski hindade püsimist muutumatuna. 
EST

          

Riik sõlmib elektrimüüjatega turu avanemise hea tahte leppe

 Cache   
Riik kutsub elektrimüüjaid sõlmima hea tahte koostöölepet, et aidata kaasa elektrituru sujuvale avanemisele 1. jaanuaril 2013 ning tagada elektritarbijate aus teavitamine.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning elektrisüsteemihaldur Elering saadavad kõigile Eestis tegutsevatele jaotusvõrgu ettevõtetele ja elektrimüüjatele üleskutse ühineda elektrituru avanemise hea tahte koostööleppega. Leppe allkirjastamisüritus leiab aset teisipäeval, 6. märtsil, kuid dokument jääb avatuks edaspidiseks, et kõik turuosalised saaksid sellega liituda ka hiljem.Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Ando Leppimani sõnul on hea tahte leppega liitumine kõigile turuosalistele vabatahtlik. “Lepet allkirjastades võtavad turuosalised endale kohustuse anda elektritarbijatele igakülgset ja ausat teavet, et aidata kaasa elektrituru sujuvale avanemisele 1. jaanuaril 2013,” lausus Leppiman. “Oleme elektrimüüjate ja jaotusvõrgu ettevõtetega hea tahte lepingu teksti arutanud ning paljud neist on avaldanud valmisolekut sellega ühineda.”Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on nii hea tahte leppe allkirjastamine kui teised elektrituru tõrgeteta avamiseks suunatud tegevused olulise tähtsusega. "Elektrituru avanemine järgmise aasta algusest sunnib elektrimüüjaid senisest enam pingutama ning tekitab turul terve ja avatud konkurentsi. Elektri tootmine ja müük hakkab uuest aastast toimuma turureeglite järgi, mis on oluline samm meie energiamajanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamisel," ütles Veskimägi. "Kindlasti kujuneb hea tahte lepe ka elektritarbijate jaoks lisatagatiseks elektrimüüja valikul, kuna sellega ühinenud ettevõtted on võtnud eesmärgiks järgida ausa konkurentsi põhimõtteid ning teavitada tarbijaid igakülgselt turu avanemisega seotud muudatustest."Hea tahte leppega liitunud turuosalised võivad kasutada elektrituru avanemise märki Avatud 2013. Samuti lisatakse leppe allkirjastanud turuosalised juba sel kuul valmivale elektrituru avanemise riiklikule veebilehele. Vastavalt Eesti ühinemislepingule Euroopa Liiduga avaneb 2013. aasta alguses elektriturg täies mahus kõikidele tarbijatele. Igaüks saab valida endale sobiva elektrimüüja ning hinnapaketi. Turu avanemine puudutab vaid kolmandikku elektriarvest – elektrienergia hinda. Kui tarbija elektrimüüjat ei vali, tagab talle elektri piirkonna võrguettevõtja nagu seni. Samas ei saa ka pärast 1. jaanuari 2013 valida võrguettevõtjat, kes elektrienergia koju või kontorisse toimetab: see jääb igal tarbijal samaks. Elektrituru täielik avanemine sunnib Eestis tegutsevaid elektrimüüjaid senisest palju enam pingutama konkurentsiolukorras uute klientide võitmiseks või olemasoleva kliendibaasi säilitamiseks. Iga elektritarbija on vaba otsustama, millise ettevõtte käest elektrit osta ning millal elektrimüüjat vahetada. Elektrituru avanemine on eeltingimus Eesti integreerimiseks Euroopa ja Põhjamaade elektrisüsteemidega, mis tagab energiajulgeoleku ja sõltumatuse Venemaa elektrist. Ilma elektriturgu avamata pole võimalik luua piisavalt elektri välisühendusi ning tagada tänu investeeringutele erinevad elektritootmisvõimalused Eestis. Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007. aastal, Eestile anti liitumislepinguga üleminekuperiood kuni 2013. aasta 1. jaanuarini.
EST

          

2011. aasta lõpus hinnatõus töötlevas tööstuses aeglustus

 Cache   
Töötleva tööstuse tootjahinnad on pool aastat püsinud üsna stabiilsetena. Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelneva kuuga võrreldes keskmiselt 0,1%, aastane hinnatõus ulatus 3%ni. Ka Euroopas on hinnasurve vähenenud, tulenevalt tagasihoidlikumast nõudluse ja tootmise kasvust. Kokkuvõttes kasvasid 2011. aastal hinnad töötlevas tööstuses 4,8%.Hinnatõus püsib kiirena endiselt keemiatööstuses ning kummi- ja plasttoodete tootmises, kus hinnad kerkisid aastaga vastavalt 9,6% ja 5,8%. Peamiseks põhjuseks kõrgel püsinud naftasaaduste hinnad, mida on omakorda võimendanud euro nõrgenemine dollari vastu. Samas on ka neis sektorites oodata edaspidi pigem hinnatõusu peatumist, kuna kuises võrdluses on keemiatööstuses hinnad juba hakanud langema. Hinnalangus on kiirem olnud paberitööstuses (-6,1%) ja jookide tootmises (-1,9%). Toiduainete tööstuses on hinnakasv püsinud viimastel kuudel langustrendis, mis küll detsembris veidi pidurdus. Kuigi piimatoodete tootmine odavnes aastaga 1,2%, tõusid hinnad kalatööstuses ligi viiendiku võrra. Kalatootmist mõjutas tooraine kättesaadavuse vähenemine, mis oli tingitud detsembri tormidest.Sarnaselt tootjahindadele ei tõusnud eelmise aasta detsembris võrreldes novembriga ka ekspordihinnad, kuid impordihindade osas toimus 1,4%-line langus. Sisseveohindade alanemist toetasid enim naftasaadused. 2011. aasta kokkuvõttes tõusid ekspordihinnad 9,8% ja impordihinnad 11,2%.Pärast eelmise kuu mõningast kiirenemist aeglustus detsembris ekspordihindade aastane kasvutempo 8,7%-ni. Kõrgeimat aastakasvu näitasid ekspordihinnad jätkuvalt rõivatööstuses (21%), ent kuises võrdluses olid hinnad teist kuud järjest languses. Keemiatoodete ekspordihinnad olid detsembris 14% kõrgemad kui aasta tagasi, kuid nende osas on märgata viimastel kuudel samuti väikest langustrendi. Toiduainete ning kummi- ja plasttoodete väljaveohinnad tõusid aastaga 8% piires, samas toimus neil ka kuises võrdluses märgatav hinnakasv. Jätkuvalt olid detsembris aastatagusest madalamad elektroonika- elektriseadmete ekspordihinnad, mida mõjutab maailmamajanduse hetkeseisust tingitud nõudluse vähenemine välisturgudel.Detsembris langesid naftasaaduste sisseveohinnad novembriga võrreldes 4% ja aastane kasvutempo aeglustus 22%-le. Nafta maailmaturuhind oli eelnevatel kuudel kõikuv eelkõige riikide poliitiliste suhete tulemusena, kuid viimasel ajal on täheldada ka nõudluse langust. Oluliselt langes detsembris toiduainete impordihindade aastane kasvutempo (4,6%-ni), mille taga oli aastataguse võrdlusbaasi tõus. Kui elektroonikaseadmete impordihinnad on sarnaselt ekspordihindadega juba pikemat aega langustrendil, siis detsembris olid aastatagusest perioodist üle pika aja madalamad ka taimsete toodete ning puidu ja puittoodete sisseveohinnad.Eesti Konjunktuuriinstituudi igakuine uuring näitab, et ka ettevõtjate hinnaootused lähikuudeks on muutunud tagasihoidlikumateks. Detsembris oli hinnatõusu ja –langust prognoosivaid ettevõtjaid peaaegu sama palju, valdav enamus (üle 70%) pidas tõenäoliseks hindade püsimist praegusel tasemel. Viimati oli sarnane seis enam kui poolteist aastat tagasi. Nö stabiilne olukord valitseb enamikes tööstusharudes, vaid jookide tootmises ning masinatööstuses prognoosis üsna suur osa küsitletutest müügihindade kasvu lähikuudel. Samas puidutööstuses arvasid pooled ettevõtjatest, et hinnad langevad järgneva kvartali jooksul.
EST

          

Novembris jätkus kaubavahetuse mahtude kasv

 Cache   
Novembris kasvas eksport meie peamistest kaubanduspartneritest tugevalt nii Venemaale, Lätti kui ka Leetu. Varasema aastaga võrreldes suutsid Eesti eksportöörid müüa enam kaupa ka Soome, kuid Rootsi suunal on ekspordimahud pöördunud langusele.Novembris suurenesid Statistikaameti andmetel nii ekspordi kui ka impordi mahud võrreldes eelmise kuuga 3%. Ekspordi aastane kasvutempo püsis 24% tasemel, kuid impordi kasv aeglustus paari protsendipunkti võrra 22%-ni. Kaubavahetuse bilansi puudujääk ulatus 29,8 miljoni euroni, mis oli ligi viiendiku võrra madalam kui aasta varem.Ekspordi tugevat aastakasvu toetasid novembris mineraalsed tooted (kasv 63%), metallid ja metalltooted (kasv 44%) ning keemiatooted (kasv 41%). Samas suurima osatähtsusega masinate ja seadmete eksport kasvas aastaga vaid kümnendiku võrra. Nende ekspordi kasvu pidurdas just oluline väljaveo langus Rootsi, teistele peamistele sihturgudele eksport kasvas endiselt.Impordis olid kiireima aastase kasvutempoga transpordivahendid (kasv 63%), mille taga oli autode tugev sissevedu. Uute autode siseturu nõudluse püsimist kõrgel tasemel näitas ka novembrikuu autode müügi statistika. Enam kui poole võrra kasvas aastaga keemiatoodete sissevedu, millest suure osa moodustab keemiatööstuse toore. Kütuste sissevedu suurenes üle kolmandiku, kuid nende osas aitas kasvule kaasa ka nafta hinnatõus maailmaturul.Detsembris ootas 19% Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtetest eksport¬tellimuste püsimist üle tavalise taseme, mis oli ligi 6 protsendipunkti enam eelmisest kuust. Samas nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid tavapäraseid tellimusi, langes 60%-lt 50%-le. Samuti oli tagasiminek ettevõtete osas, kes teatasid eksporttellimuste jäämisest alla tavalise taseme (26%-lt 31%-le).2010. aasta detsembris olid kaubavahetuse mahud märgatavalt suuremad kui novembris, mis annab olulisemalt kõrgema võrdlusbaasi ka mullusele detsembrikuule ja seega ei ole nii tugevaid kasvunumbreid enam eelmise aasta viimasel kuul oodata.
EST

          

Hinnatõusu töötlevas tööstuses vedas välisturg

 Cache   
Pärast  kolmekuulist langusperioodi tegid tootjahinnad novembris läbi väikese tõusu. Statistikaameti andmetel olid hinnad keskmiselt 0,1% kõrgemad kui oktoobris, aastataguse perioodiga võrreldes tõusid hinnad 3,1%. Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti hinnakasv olnud viimastel kuudel mõnevõrra madalam.Aastases võrdluses on hinnakasv kiireim olnud keemiatööstuses (10,4%), tekstiilitööstuses (5%) ning muus tootmises (6,8%). Suurim hinnalangus toimus paberitööstuses (-4,6%). Suurematest tegevusaladest jätkus kasvutempo aeglustumine toiduainete tööstuses, kus hinnad kallinesid aastaga 3,9%. Sellele on olulisel määral kaasa aidanud hinnatõusu peatumine piimatööstuses. Aastatagusega võrreldes on hinnad jäänud seal peaaegu samaks, põhjustatuna peamiselt piima kokkuostuhinna kasvu peatumisest. Ka teistes sektorites on näha, et globaalne ebakindlus ja toorainete hinnakasvu aeglustumine on vähendanud tootjahindade agressiivset kasvu.Sarnaselt tootjahindadele tõusid pärast mitmekuulist langustrendi novembris ka ekspordi- ja impordihinnad. Oktoobrikuuga võrreldes olid mõlemad hinnad keskmiselt ühe protsendi võrra kõrgemad. Ekspordihindade tõusu mõjutas enam põllumajandussaaduste ja metallide hinnakasv, impordihindadele oli suurim mõju nafta maailmaturuhinna tõusul.Aastases võrdluses tõusid novembris ekspordihinnad 9,6%, mis oli mõnevõrra enam kui eelneval kuul. Kiiremate aastakasvudega olid jätkuvalt ekspordihinnad rõiva- ja keemiatööstuses (vastavalt 19% ja 14%). Samas rõivatootjad pidid peale mitmekuulist tõusutrendi novembris oma toodete hindu võrreldes eelneva kuuga juba langetama, et püsida konkurentsis välisturgudel. Toidukaupade väljaveohindade aastase kasvutempo aeglustumine jätkus novembris (kasv 8%), mille taga oli osaliselt veel kõrge aastatagune võrdlusbaas. Aastaga on langenud ekspordihinnad enim elektroonikatööstuses (-5%), põhjustatuna suurenevast ebakindlusest välisturgudel.Impordihindade aastase kasvutempo aeglustumine jätkus novembris, ulatudes 9,8%-ni. Kuigi naftassaaduste sisseveohinnad oktoobriga võrreldes tõusid 7% võrra, siis aastakasv jäi kolmandiku tasemele. Peale naftatoodete on impordihindade arengut mõjutanud rohkem veel toiduained ja keemiatooted, mille hindade aastased kasvutempod jätkasid aeglustumist ka novembris (vastavalt 11% ja 18%-ni).Ettevõtjad ootavad lähikuudeks valdavalt müügihindade püsimist muutumatuna. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal arvas üle 70% ettevõtjatest, et hinnad jäävad järgneva kolme kuu jooksul samaks. Samas on viimase poolteise aasta kõrgeimale tasemele tõusnud ettevõtjate osatähtsus, kes ootavad hindade langemist. Survet hindade langetamiseks tunnetatakse rohkem puidutööstuses ning elektriseadmete tootmises. Hinnatõusu ootused on tugevamad keemiatööstuses. 
EST

          

Põhjamaade majandus aeglustab Eesti ekspordi ja impordi kasvu

 Cache   
Lõuna-Euroopa finantskriisi jätkumine ning sellest tulenevalt Prantsusmaa ja Saksamaa majanduste märgatav aeglustumine on mõjutanud eelkõige meie peamisi ekspordi-partnereid Põhjamaid. Soome ja Rootsi majandused sõltuvad nagu Eestigi suuresti ekspordist ning nende ekspordinõudluse vähenemine on endaga kaasa toonud ka kasvumäärade aeglustumise Eestis. Samas on viimastel kuudel kaubavahetuse aastaste kasvutempode pidurdumist mõjutanud üha kõrgemad eelmise aasta vastavate kuude võrdlusbaasid.Oktoobris aeglustusid Statistikaameti andmetel ekspordi ja impordi aastakasvud vastavalt 23% ja 26%-ni, siiski nii järsku pidurdumist kui eelneval kuul enam ei toimunud. Septembris oli ekspordi kasvutempo augustist 15 protsendipunkti võrra madalam, oktoobris oli eelneva kuuga võrreldes langus vaid 7 protsendipunkti. Impordis toimusid sarnased trendid, vastavalt 13% ja 4%. Hinnatõusu maha arvestades kasvas eksport aastaga 13% ja import 14%. Ekspordi arengut enim sel aastal mõjutanud masinate ja seadmete aastane kasvutempo pidurdus oktoobris 18%-le, olles taas üle kahe korra madalam kui eelneval kuul. Ka nende väljaveomaht oli septembrikuu näitajast märgatavalt väiksem (-15%). Sellest kaubarühmast suurima ekspordimahuga mobiilsideseadmete eksport kahanes aastaga veerandi võrra, selle taga oli just poole väiksem müük Rootsi. Samas võib esile tuua mineraalsete kütuste poole suuremat väljavedu kui aasta tagasi. Kiire kasv oli naftasaaduste ekspordil, mille taga olid eelkõige Eestis töödeldud kütused, kuid ka nafta maailmaturu hinnatõus andis kasvule oma osa. Elektri müük lähiturgudele jäi oktoobris peaaegu eelmise aasta tasemele. Taas näitas kiiret kasvu ka metallide ja metalltoode eksport (44%), samas on metallide väljavedu sõltunud suurematest tellimustest ja on kuude lõikes ebastabiilne. Oktoobris eksporditi suuremas mahus mustmetallide jäätmeid ja jääke ning metallkonstruktsioone.Kahe suurema kaubagrupi, masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete, impordis toimusid oktoobrikuus sarnased muutused ekspordiga, kuna nende sisendid tuuakse suuremas osas sisse. Lisaks võib nimetada transpordivahendite aastatagusest enam kui kolmandiku võrra suuremat importi. Metallide ja metalltoodete sissevedu aastaga oluliselt ei kasvanud.Novembris võib prognooside kohaselt oodata ekspordi ja impordi aastaste kasvutempode aeglustumise jätkumist. Eelmise aasta novembris oli ka kaubavahetuse võrdlusbaas märgatavalt kõrgem kui oktoobris. Eesti Konjunktuuriinstituudi novembris küsitletud tööstusettevõtetest 13% lootsid eksporttellimuste püsimist üle tavalise taseme, mis oli peaaegu sama kui kahel eelmisel kuul. Samas tõusis ettevõtete osatähtsus (59%-lt 60%-le), kes ootasid tavapäraseid tellimusi. Tõus toimus nende ettevõtete arvel, kes teatasid eksporttellimuste jäämisest alla tavalise taseme.Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus novembris langes, samas kui Eestis oli isegi väike tõus. Halvenes konjunktuur kõigis ettevõtlussektorites (erandina oli ainult ehitussektor stabiilne) ja ka tarbijad muutusid ebakindlamaks. Novembris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel vaid kolmes Balti riigis, Saksamaal ja Rootsis.
EST

          

Hinnalangus töötlevas tööstuses jätkub

 Cache   
Töötleva tööstuse tootjahinnad langesid oktoobris kolmandat kuud järjest. Statistikaameti andmetel olid hinnad keskmiselt 0,1% madalamad kui septembris, samas aastataguse perioodiga võrreldes olid hinnad 3,5% kõrgemad. Sel aastal on Eesti töötleva tööstuse hinnad liikunud üldiselt sarnaselt Euroopa Liidu näitajatele.Jätkuvalt on hinnatõus pidurdunud aasta esimesel poolel tõusu vedanud tööstusharudes, nagu toiduainetööstus (aastane kasv 5,2%), joogitootmine (6,5%), keemiatööstus (9,8%). Toiduainete tootmises on hinnatõus eriti järsult pidurdunud piimatööstuses, kus tootmine kallines aastaga 1,3%, aasta algul ulatus aastane hinnatõus tihti enam kui viiendikuni. Valdavalt võib põhjustena välja tuua tooraine odavnemise ning oodatava nõudluse vähenemise. Eesti ettevõtjad on sarnaselt teistele riikidele muutunud tuleviku suhtes ebakindlamaks, tunnetatakse tellimuste vähenemist ning tootmismahu prognoosid on tagasihoidlikumad.Ettevõtjad ootavad lähikuudeks valdavalt müügihindade püsimist muutumatuna. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal arvas üle 80% ettevõtjatest, et hinnad jäävad järgneva kolme kuu jooksul samaks. Survet hindade langetamiseks tunnetatakse rohkem puidutööstuses. Teistes tööstusharudes ootab arvestatav osa ettevõtjaid veel hindade kasvu, kuid viimastel kuudel on nende osatähtsus tugevasti langenud.Oktoobris jätkusid ekspordi- ja impordihindade arengus sarnased muutused eelneva kuuga. Septembrist olid ekspordihinnad keskmiselt 0,5% ja impordihinnad 0,9% võrra madalamad. Ekspordihindade kuine langus on kestnud juba kolm kuud, impordihinnad kahanesid teist kuud järjest. Nõudluse vähenemine maailmaturul ei võimalda enam Eesti eksportööridel oma kaupade hindu tõsta. Samal põhjusel on ka paljude toormete maailmaturuhinnad hakanud langema. Oktoobris oli impordihindade kuine langus suurim naftasaaduste osas. Ekspordihindade aastane kasvutempo aeglustus oktoobris 8,4%-ni ja impordihindade sama näitaja 10,2%-ni.Oktoobris olid kõrgemad ekspordihindade aastakasvud endiselt rõiva- ja keemiatööstuses (vastavalt 19% ja 15%). Rõivatööstuses tõusid hinnad ka kuises võrdluses kõige kiiremini (2,8%), samas keemiatoodete väljaveohinnad olid võrreldes eelmise kuuga kerges languses. Uute talviste kollektsioonide väljatulek on võimaldanud veel rõivatootjatel hindu tõsta. Oktoobris jätkus toiduainete ekspordihindade aastase kasvutempo pidurdumine, aastane hinnatõus jäi juba alla 10%. Toiduainetel on ka eelmise aasta oktoobrikuu võrdlusbaas juba oluliselt kõrgem kui eelneval kuul. Suurim aastane hinnalangus oli endiselt põllumajandussaadustel, kuid langustempo aeglustus oktoobris märgatavalt ja kuiselt oli juba 2%-line hinnakasv. Sesoonsed tegurid hakkavad taanduma, samas parem saak kui aasta varem hoiab põllumajandussaaduste hindu madalal.Naftassaaduste impordihinnad langesid oktoobris eelmise kuuga võrreldes 4,7% ja nende aastakasv aeglustus kolmandikuni. Toormehindade langus kahandas ka keemia- ja tekstiilitööstuse toodete ning toiduainete impordihindade aastaseid kasvutemposid vastavalt 22%, 14% ja 12,5%-ni. Esmakordselt näitasid aastases võrdluses kerget langust puidu ja puittoodete sisseveohinnad, kuiselt oli kahanemine 2,3%, mis tulenes puidu maailmaturuhinna langustrendist. Jätkuvalt on aastaga kõige enam vähenenud elektroonikaseadmete impordihinnad (ligi 4%). Negatiivsed arengud maailmaturul ei lase ka järgneval kuul ekspordi- ja impordihindu kasvatada, samas nafta maailmaturuhind on novembris näidanud kerget tõusu.Lisainfo: Karel Lember, majandusanalüüsi talituse peaspetsialist, tel 6256 402, e-mail karel.lember@mkm.ee  
EST

          

Septembris ekspordi ja impordi mahud kasvasid

 Cache   
Lõuna-Euroopa finantskriis ja sellest tingitud Põhjamaade majanduse aeglustumine ei mõjutanud septembris veel oluliselt Eesti kaubavahetuse arengut. Kui juunis-juulis toimus ekspordis ja impordis mõningane kuine tagasiminek, mis oli osaliselt tingitud ka puhkusteperioodist, siis augustis ja septembris on mahud taas suurenenud. Samas ei ole jõutud II kvartali alguskuude mahtude tasemele, mis tulenevalt maailmamajanduse olukorra halvenemisest võibki jääda lähitulevikus saavutamata. Septembris aeglustus Statistikaameti andmetel ekspordi aastane kasvutempo 30%-ni ja impordi kasvutempo 29%-ni, mille taga oli suuresti eelmise aasta septembri oluliselt kõrgem võrdlusbaas kui varasematel kuudel. 2010. aasta septembris tegi eksport kuises võrdluses ligi viiendiku suuruse tõusu, samas kui eelmisel kuul oli kasv vaid 2%. Impordi osas oli aastatagune baas samuti märgatavalt kõrgem kui kuu varem. Kui arvestada ekspordi ja impordi nominaalkasvudest maha hinnatõus, siis kasvas eksport septembris eelmise aasta sama kuuga võrreldes ligi viiendiku ja import 16%. Suurima osatähtsusega masinate ja seadmete aastane kasvutempo aeglustus septembris 49%-ni, mis oli enam kui poole võrra madalam eelneva kuu tasemest. Samas just selle kaubagrupi osas tõusis eelmise aasta septembris võrdlusbaas oluliselt (kuiselt ligi 30%). Mineraalsete kütuste väljavedu kasvas aastaga kolmandiku võrra, kasv jäi eelmise kuu tasemele. Oluliselt kiirenes aga keemiatoodete eksport (kasv 1,8 korda), selle taga oli eelkõige orgaaniliste kemikaalide ja haruldaste muldmetallide tugev müügikasv. Veel võib välja tuua loomsete toodete, valmistoidukaupade ja jookide ning puidu ja puittoodete ekspordi kasvutempo kiirenemist. Olulistest kaubagruppidest näitas negatiivset arengut aga metallide ja metalltoodete väljavedu. Seda, et metallitööstus on viimastest arengutest maailmaturul siiani kõige haavatavam olnud, näitas ka Soome septembrikuu väliskaubandusstatistika.Impordis toimusid sarnased arengud ekspordiga. Masinate ja seadmete aastane kasvukiirus aeglustus samas tempos ekspordiga ja ulatus 38%-ni. Ka mineraalseid kütuseid toodi aastaga kolmandiku võrra enam sisse, kuid siin mõjutas arengut nafta maailmaturuhinna tõus. Kiiret kasvu näitas endiselt transpordivahendite sissevedu (1,7 korda), mille taga olid põhiliselt autod. Seda toetas eelkõige siseturu nõudlus.Tänu ekspordi kiiremale arengule võrreldes impordiga kahanes kaubavahetuse puudujääk septembris selle aasta kuudest madalaimale tasemele (-4,3 mln EUR), mis oli eelnevast kuust tosin korda väiksem. Aastataguse perioodist oli defitsiit ligi kolmandiku väiksem.Euroopa Liidus tervikuna püsis majandususaldus oktoobris peaaegu septembri tasemel. Halvenes töötussektori konjunktuur ja ka tarbijad muutusid ebakindlamaks. Oktoobris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise veel vaid kolmes Euroopa Liidu riigis: Saksamaal (104,1), Lätis (102,5) ja Eestis (101,4). Seega Eesti ekspordi ja impordi areng lähitulevikus sõltub sellest, kuidas lahendatakse Euroopa võlakriis ja taastub nõudlus meie peamistel eksporditurgudel. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud tööstusettevõtetest 14% lootsid eksporttellimuste püsimist üle tavalise taseme, mis oli peaaegu sama kui eelmisel kuul. Samas kahanes nende ettevõtete osatähtsus 59%-ni, kes ootasid tavapäraseid tellimusi, olles 5 protsendipunkti võrra väiksem kui septembris. Samas suurusjärgus tõusis nende ettevõtete osatähtsus (27%-le), kes teatasid eksporttellimuste jäämisest alla tavalise taseme.
EST

          

Toidukauplused suurendavad jaemüüki

 Cache   
Jaekaubanduse müük jätkas septembris tõusutrendil, kuid kasvutempo on aeglustumas. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeerituna jäid mahud augustiga samale tasemele, mis näitab, et senine hoog ei ole jätku saanud ning tarbijad püsivad ettevaatlikena. Paremini on hakanud minema toidukaupade müük, kuid aeglustunud on kasv tööstuskaupade osas.2011. aasta septembris suurenes jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Statistikaameti andmetel püsivhindades 4%, ulatudes 323 miljoni euroni. Võrreldes eelmise kuuga kahanes müük korrigeerimata andmetel 8%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 405 miljonit eurot, suurenedes aastaga 11,5%.Suurematest kauplusegruppidest kasvas toidukaupade müügiga tegelevate ettevõtete müük aastaga 3%, mis oli kriisijärgsel ajal kiireim kasv. Septembris on müügimahtude kasvule toidukaupade osas mõju avaldanud inflatsioonilise surve vähenemine. Toiduainete hinnad maailmaturul on langenud alates märtsist ning tippudest tulnud alla ligi kümnendiku. Samuti on käesoleva aasta septembris olnud elektri hind Nordpooli elektriturul viiendiku võrra odavam aasta tagusest ajast, mis samuti aitab suurematel tööstustel hindu alandada.Tööstuskaupade müük kasvas septembris aasta varasemaga võrreldes 6% ning see oli viimaste kuude keskmisest ligi poole aeglasem. Mõnevõrra kiirem oli kasvu aeglustumine majatarvete ja ehitusmaterjalide osas, kus mahud tõusid aastaga 10%. Sealjuures suvekuude keskmine kasv ulatus 14%ni. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügi kasv jäi suvekuudega pea samale tasemele, ulatudes 3%ni aastases võrdluses.Endiselt püsib kiire kasv sõidukikaubanduses, kus müügimahud suurenesid aastaga 29%. Samas on järjest vähenenud müügimahtude ja müügitulu kasvukiiruste vahe, mis näitab et ka siin on hinnatõusu mõjud hakanud vähenema. Müügi kasvu suurendab peamiselt uute autode ning nende lisaseadmete müük. Remondi ja hoolduse osas on mahud aastatagusest ajast endiselt enam kui veerandi võrra väiksemad. Mootorikütuse jaemüük kasvas püsivhindades aastaga 4%, kuid augustiga võrreldes toimus 9 protsendiline vähenemine, mis on aga puhkuste hooaja lõppu arvestades tavaline.Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris korraldatud küsitluse kohaselt jäi septembris kindlustunne kaubandussektoris samale tasemele. Hinnangud viimaste kuude müügile langesid, kuid kasvas optimism tuleviku suhtes. Tarbijate kindlustunne jätkas endiselt languskursil. Peamiselt on suurenenud mure riigi rahandusliku seisukorra pärast, samas hinnangud enda majandusliku seisukorra kohta ei ole oluliselt muutunud.  Oktoobris on oodata senise kasvu jätkumist, kuid novembris ja detsembris on baastase juba oluliselt kõrgem, mistõttu kiiret jaemüügi kasvu on juba raskem näidata. Samas inimeste vabade vahendite jääk ning olukord tööturul veel kasvu lõppemist ei ennusta. Pigem on seni kiirem kasv jäänud inimeste ettevaatlikkuse taha, kuna Euroopa rahanduskriis ei ole endiselt lahendust saanud ja inimesed ei julge tarbimist suurendada.
EST

          

Tootjahindade kasv aeglustub

 Cache   
Eesti Statistikaameti andmetel langesid augustis töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise kuuga võrreldes 0,2%, aastatagusest perioodist olid hinnad keskmiselt 4,5% kõrgemad. Nii aeglane oli hindade tõus viimati aasta tagasi. Ühest küljest põhjustas hinnatõusu pidurdumist baastaseme kasv, kuid teisalt on praeguseks jõutud juba tasemetele, kus nõudlus ei suuda edasise hinnatõusuga kaasa tulla. Samuti on peatunud toorainehindade tõus maailmaturul ning mitmedki kaubagrupid on hindade poolest aasta alguse tasemetel või isegi madalamal. Väljapoolt tuleva hinnasurve vähenemise tõttu on ka järgnevatel kuudel oodata tootjahindade kasvukiiruse langust.Toiduainete tootmine on odavnenud kuuga 0,6%, kuid eelmisest aastast olid hinnad siiski veel 8,1% kõrgemal. Hinnatõusu aitas pidurdada kalatööstus, kus tootjahinnad kukkusid juuliga võrreldes 9%. Teistes toiduainetööstuse alamsektorites olid hinnad suhteliselt stabiilsed.Suurematest sektoritest püsib, aasta varasemaga võrreldes, kiire hinnatõus keemiatööstuses 12,4% ja jookide tootmises 10%. Eelmise aasta samast perioodist on hinnad odavamad vaid nahatööstuses (-1,5%). Oluliselt on kahanenud hindade kasvu kiirus metallitööstuses, kus aasta esimesel poolel ulatus see veel 13%ni, kuid augustis kukkus 3% peale. Muudes harudes jäid liikumised tagasihoidlikumaks.Viimastel kuudel on ettevõtjate ootused hinnatõusu suhtes püsinud küllaltki sarnasel tasemel. Konjunktuuriinstituudi poolt augustis küsitletud ettevõtetest veerand  ootas hinnatõusu jätkumist, hinnalanguse ootajate osakaal oli marginaalne. Hinnatõusu peetakse tõenäolisemaks keemia- ja metallitööstustes, hinnalanguse ootused on suurimad puidutööstuses.Augustis olid ekspordihinnad eelmise kuuga võrreldes keskmiselt 1,1% madalamad ja nende aastane kasvutempo pidurdus 10%-ni. Kuuga langesid enam põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordihinnad, mõjutatuna sesoonsetest teguritest. Samas impordihinnad jätkasid tõusujoonel, kuises võrdluses tõusid hinnad 1,2% ja aastakasv ulatus 12,3%-ni. Selle taga oli eelkõige naftasaaduste hinnatõus.Aastaga olid augustis kõige enam kasvanud keemiatoodete ekspordihinnad (14%), kuine kasv jäi aga marginaalseks. Esmakordselt sellel aastal langesid eelmise kuuga võrreldes toidukaupade väljaveohinnad (-1,7%), mis tõi endaga kaasa ka aastase kasvutempo pidurdumise (10,5%-le). Aastases võrdluses olid augustis jätkuvalt langustrendil elektroonikatoodete ning taime- ja loomakasvatussaaduste ekspordihinnad.Augustis tõusid naftasaaduste sisseveohinnad kuises võrdluses 6% ja aastane kasvutempo kiirenes 40%-le, mis oli enam kui kümme protsendipunkti kõrgem kui juulis. Suuremad aastakasvud olid veel keemiatoodete (29%) ja tekstiiltoodete (22%) impordihindadel. Sarnaselt ekspordihindadele olid augustis jätkuvalt languses elektroonikatoodete sisseostuhinnad. Maailmamajanduses toimuvad negatiivsed muutused ei võimalda eksportööridel enam oma kaupade hindu nii kiiresti kasvatada kui aasta esimesel poolel. Samas dollari tugevnemine euro suhtes võib tõsta naftasaaduste impordihindu.
EST

          

Juulis kaubavahetuse puudujääk suurenes

 Cache   
Statistikaameti andmetel kasvas juulis eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 34% ja import 38% võrra. Impordi ekspordist kiirem kasv tõi endaga kaasa kaubavahetuse bilansi puudujäägi suurenemise, mis ulatus juulis 81 miljoni euroni. Aastaga tõusis defitsiit 2,3 korda ja juunikuu näitajast oli see poole võrra kõrgem. Sisenõudluse ja investeeringute kasv on hakanud kiiremini kergitama ka impordi mahtu.Vaatamata ekspordi jätkuvalt kiirele kasvule juulis on aastane kasvutempo teisest kvartalist alates hakanud aeglustuma, mida võib põhjendada kõrgema aastataguse võrdlusbaasiga. Seda on eelkõige näha suurima osatähtsusega masinate ja seadmete kasvutempodest, mis juulis ulatus 90%-ni, aga aasta alguses oli kasv isegi 2,5- kordne. Ka teise suurema osatähtsusega kaubagrupi, mineraalsete kütuste osas on toimunud sarnased arengud, kuid kütuste eksport on kuude lõikes kõikuvam. Metallide ja metalltoodete ekspordi kasvutempo on olnud volatiilsem, mis on tingitud ehk suurema mahuliste tellimuste valmimisest. Samas puidu ja puittoodete eksport on viimasel kahel kuul püsinud ligi viiendiku suuruse aastakasvuga.Juulis toimusid impordis sarnased arengud ekspordiga, kuna suuremate ekspordi kaubagruppide toodete valmistamiseks tuleb enamik pooltooteid ja materjale sisse tuua. Oluliselt kiirenes aga transpordivahendite sissevedu (kasv ligi 50%), mille taga oli sõiduautode aastatagusest perioodist märgatavalt suurem sisseost.Juunikuuga võrreldes kahanes eksport 2% võrra, mida võib põhjendada osaliselt ettevõtete puhkuseperioodi langemisega juulisse. Samas näitas import ka kuises võrdluses 1%-list kasvu, mida toetas enim mineraalsete toodete sisseveo suurenemine. Kui arvestada ekspordi ja impordi nominaalkasvudest maha aastase hinnatõusu, siis kasvas eksport juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes ligi viiendiku ja import veerandi.Augustis võib oodata prognooside kohaselt kaubavahetuse mahtude suurenemist. Samas Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt augustis küsitletud tööstusettevõtetest 62% teatasid eksporttellimuste jäämisest tavalisele tasemele, mis oli 1,5 protsendipunkti võrra madalam kui eelneval kuul. Üle 3,5 protsendipunkti (15%-ni) kahanes aga nende ettevõtete arv, kes ootasid tavapärasest suuremaid tellimusi. Ülejäänud ligi veerand ettevõtetest ootasid eksporttellimuste jäämist alla tavalise taseme.Augustis jätkus majandususalduse langus nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka Eestis. Samas on Eestis kõigis sektorites kindlustunde indikaatorid oluliselt üle ajaloolise keskmise ja Eestis toimunud majandususalduse langus on tagasihoidlikum paljudest Euroopa riikidest. Vaatamata tugevale langusele on majandususaldus endiselt kõrgeim Saksamaal. Üle ajaloolise keskmise on näitaja ka meie olulisematel kaubanduspartneritel Leedul, Rootsil, Lätil ja Soomel.Lisainfo: majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Merike Riipinen, tel 6256 401, e-mail merike.riipinen@mkm.ee 
EST

          

Jaemüük püsib tõusulainel

 Cache   
2011. aasta juunis suurenes jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Statistikaameti andmetel püsivhindades 4%, ulatudes 344 miljoni euroni. Kuises võrdluses kasvas müük samuti 4%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 422 miljonit eurot, suurenedes aastaga 10,5%.Sisetarbimine on alates aasta teisest kuust näidanud stabiilset kasvu. Seni piduriks olnud kõrge tööpuudus on hakanud taanduma ning palkade langus peatunud, mistõttu inimeste kindlustunne on võrreldes kriisi sügavamate hetkedega oluliselt paranenud. Samuti on stabiliseerunud inflatsiooniline surve, mis viimase aasta jooksul tarbijatele peavalu valmistas. Sellest tulenevalt osutus ka juuni jaekaubandusettevõtetele selle aasta parimaks kuuks.  Hinnatõusu peatumine toidukaupade segmendis on hakanud ka müügimahtudele positiivselt mõjuma. Eelmise kuuga võrreldes odavnesid toidukaubad nii mais kui ka juunis ning aastases võrdluses on samuti märgata hinnakasvu aeglustumist. Kokku kasvas toidukaupade müük juunis püsivhindades 3%, mis oli kiireim kasv alates 2008. aasta algusest. Hetkeolusid arvestades ei tohiks toidukaupade pakkumises suuremaid probleeme esineda ning edaspidi peaks hinnad pigem stabiliseeruma või isegi mõningates kaubagruppides allapoole tulema.Sisekaubandus näitab pea kõigis kauplusegruppides kasvu. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga 8%, mis oli mõnevõrra aeglasem viimaste kuude keskmisest ning mahtudelt jäi alla ka maikuule. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük suurenes 10%, mis oli samuti eelmiste kuude keskmisest oluliselt parem tulemus. Endiselt püsib languses farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük, kus mahud kahanesid aastaga 10%, samas selles kauplusegrupis kriisi ajal langust praktiliselt ei olnud, mistõttu on baastase ka kõrgem.Sõidukikaubandusega tegelevate ettevõtete müügimahtude kasv juunis mõnevõrra aeglustus, kasvades 24%. Samuti jäi 142 miljoni euroni ulatunud ning aastaga enam kui kolmandiku võrra kasvanud müügitulu viimaste kuude keskmisele alla. Kasv tuleb peamiselt sõidukite ja nende osade müügist, remont püsib juba enam kui poolteist aastat languses. Hoolimata kõrgetest hindadest on ka mootorikütuse müügimahud kasvanud juba viimased 4 kuud, seejuures juunis oli, võrreldes eelmise aasta sama kuuga, kasv 4%. Kallima kütuse tõttu on aga mootorikütust müüvate ettevõtete müügitulu suurenenud aastaga 11%.Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt juulis korraldatud küsitluse kohaselt tegi kaubanduse kindlustunde indikaator läbi mõningase languse. Peamiseks põhjuseks oli sesoonsusest tingitud ootuste vähenemine tuleviku müügi ning töötajate arvu suhtes. Samas hinnangud eelmise 3 kuu müügile püsisid endiselt väga tugevad. Tarbijate kindlustunne tõusis ka viimase 5 kuu kõrgemaile tasemele, seda peamiselt hinnangute paranemise tõttu nii pere kui ka riigi majanduslikule olukorrale.Hetke seisu hinnates võib oodata järgnevatel kuudel müügimahtude edasist kasvu. Sisemajanduse olukord on aastatagusega võrreldes muutunud oluliselt tugevamaks ning tõenäoline on, et inimeste finantsvõimaluste paranemine hakkab üha rohkem jõudma ka jaekaubandusettevõteteni.
EST

          

Loomeettevõtted saavad peagi hakata taotlema ekspordiks toetust

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas täna loomemajanduse tugistruktuuride toetamise korra määruse muudatuse, mille kohaselt saavad loomeettevõtted hakata nüüd toetust taotlema ekspordi jaoks.2009. aastal alustatud toetusmeetme eesmärk oli luua alus loomeettevõtlust toetavale tugistruktuurile ning seetõttu toetati peamiselt loomemajanduse arenduskeskuste väljaehitamist jm suuremahulisi investeeringuid. Tänu sellele on loomemajanduse edendamiseks tänaseks baas loodud ning nüüdseks keskendutakse loomeettevõtete ekspordivõimekuse arendamisele ja oodatud on projektid, mis tegelevad näiteks ekspordistrateegia loomisega, õppereisidega, turundusüritustega, müügivisiitidega, rahvusvahelistel konkurssidel esinemisega  jms. Põhivarasse tehtavaid investeeringuid enam ei toetata.Piirkondlikud arenduskeskused saavad taotleda kuni 75 000 ja valdkondlikud arenduskeskused kuni 225 000 eurot.Taotlusvooru kuulutab sügisel välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Seni on toetusmeetmest rahuldatud 13 taotlust kokku 4,9 miljoni euro ulatuses.  Loomeettevõtete tugistruktuuride toetust rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF).Loomeettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb arhitektuuri, audiovisuaalvaldkonna, disaini, etenduskunstide, kirjastamise, kunsti, kultuuriväärtuste, käsitöö, meelelahutustarkvara, muusika ja/või reklaami valdkonnas.
EST

          

Aprillis ekspordi kasvutempo pidurdus

 Cache   
Statistikaameti andmetel kasvas aprillis eksport jooksevhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 60%, samas oli aastane kasvutempo 13 protsendipunkti võrra madalam kui eelneval kuul. 2010. aasta aprillis oli ekspordi võrdlusbaas juba märgatavalt kõrgem kui märtsis. Kuigi aprilli ekspordi tulemus oli taas rekordtasemel, siis eelneva kuuga võrreldes oli kasv minimaalne (0,1%). Peaaegu võrdse panuse ekspordi kasvu andsid masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted. Impordi aastane kasvutempo aprillis kiirenes 68%ni ja kuine kasv oli 0,2%. Impordi osas oli ka aastatagune võrdlusbaas oluliselt madalam, sest 2010. aasta aprill oli impordi poole pealt üks nõrgemaid kuusid. Aprillis pidurdus mõnevõrra ka ekspordi- ja impordihindade tõus, püsivhindades oli ekspordi aastane kasv 45% ja impordi kasv 50%.Impordi kiirema kasvu tulemusena kaubavahetuse bilansi puudujääk aprillis tõusis veidi, ulatudes 87 miljoni euroni, kuid kuine kasv oli vaid ühe protsendi piires. Samas eelmise aasta aprilliga võrreldes suurenes defitsiit 5 korda.Aprillis kasvas masinate ja seadmete ning mineraalsete toodete eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes võrdselt 2,3 korda. Seadmete eksporti vedasid endiselt mobiilsideseadmed, samas oli nende osas veel aastatagune võrdlusbaas väga madal. Mineraalsete toodete väljaveomahtu kasvatasid oluliselt Eestis töödeldud kütused. Enamiku teiste olulisemate ekspordi kaubagruppide aastane kasvutempo aprillis aeglustus, sest nende osas oli juba eelmise aasta võrdlusbaas kõrgem kui märtsis. Impordis olid aprillis kõige kõrgema aastakasvuga mineraalsed tooted (kasv 2,7 korda), mis tõstis nad taas suurimaks impordi kaubarühmaks (osatähtsus 27%). Ka kütuste sissevedu suurendasid eelkõige töötlemiseks toodud naftasaadused. Masinate ja seadmete import kasvas aastaga üle kahe korra. Kõrge kasvu taga olid samuti enam eksport¬tellimuste valmistamiseks vajalikud pooltooted, samas on ka ettevõtete investeerimis¬aktiivsus pöördunud tõusule, mis suurendab kapitalikaupade importi. Siseturu nõudluse taastumine on kasvatanud oluliselt transpordivahendite sissevedu, mida kinnitab jätkuvalt suur uute autode registreerimine. Maikuus on prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude suurenemist, samas aastatagune võrdlusbaas on juba oluliselt kõrgem, mistõttu aastased kasvutempod võivad taas aeglustuda. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mais küsitletud tööstusettevõtetest 62,6% teatasid eksporttellimuste jäämisest tavalisele tasemele, mis oli 8 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelneval kuul. Tõus oli nende firmade arvel, kellel aprillis olid tellimused tavapärasest tasemest väiksemad, nende osatähtsus kahanes 20,6%-lt 19%-le. Samas langes ka nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid tavalisest suuremaid eksporttellimusi (22,8%-lt 18,3%-ni). Mais majandususaldus Euroopa Liidus tervikuna tõusis, kuid Euroalal toimus langus enamike suurriikide osas. Kõrgem majandususaldus oli jätkuvalt Rootsis ja Saksamaal. 
EST

          

Uus liiklusjärelevalve infosüsteem aitab parandada liiklusohutust

 Cache   
Alates 1. juunist rakendus uus liiklusjärelevalve infosüsteem, mis parandab oluliselt autoveo- ja liiklusjärelevalve kvaliteeti ning aitab kaasa liiklusohutuse suurendamisele Eestis.Uue infosüsteemi esimese etapina alustavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) liiklusjärelevalve käigus kogutud andmete ühtsesse infosüsteemi sisestamist.MKM sisestab infosüsteemi andmed, mis saabuvad välisriikidest ja puudutavad Eesti veondusettevõtjate  rahvusvaheliste autovedude kontrollimisel välisriikide poolt avastatud autoveo- ja liiklusalaseid õigusrikkumisi.Õigusrikkumised hõlmavad näiteks autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumisi, sõidukite tehnoseisundi kontrollimisel avastatud ohtlikke rikkeid või puudusi, sõidukite massi ja mõõtmete kehtivate nõuete rikkumisi, ohtlikele veostele kehtestatud reeglite ning autoveo korraldamise õigustega seotud rikkumisi.PPA-l on alates 1. juunist võimalik sisestada infosüsteemi infot teel liiklevate sõidukite tehnoseisundi kontrollimise ja selle käigus sõidukil avastatud tehniliste puuduste ja rikete kohta. Juhul, kui Eestis registreeritud sõidukil avastatakse ohtlik tehniline viga, mille tõttu suunatakse sõiduk erakorralisele kontrollimisele või rakendatakse liiklemiskeeldu, jõuab see teave automaatselt ka Maanteeameti tehnoülevaatuste andmebaasi. Kui politsei avastab ohtliku vea välisriigi sõidukil, jõuab see teave automaatselt MKM-i, kust edastatakse info sõiduki päritoluriigile.Lisaks teeb PPA järelevalvet ja sisestab ühtsesse infosüsteemi infot autojuhi sõidu- ja puhkeaja nõuete kontrollimiste, sõitjate- ja veoseveol kasutatava dokumentatsiooni kontrollimise käigus avastatud õigusrikkumiste, sõiduki massi ja mõõtmete kehtivate nõuete rikkumise ning ohtlike veoste veoks kehtestatud nõuete järelevalve ja selle käigus avastatud õigusrikkumiste kohta.Tänavu teisel poolaastal algava infosüsteemi arendamise teise etapiga planeeritakse süsteemi täiendamist andmetega, mida kogub Tööinspektsioon ettevõtetes teostatava autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise järelevalve kohta ning Maksu- ja Tolliamet seoses erimärgistatud vedelkütuse kasutamise kontrollimisega.Infosüsteemi kogutud andmete põhjal on autoveo tegevusloa andjatel võimalik teha otsus  vedajale autoveo tegevusloa andmise kohta.Lisaks aitab uus andmebaas koostada kogutud andmete kohta analüüse ja automatiseeritud aruandeid ja liituda alates 1. jaanuarist 2013 loodava Euroopa Liidu ühtse autoveoettevõtjate elektroonse registriga, vahetamaks andmeid autoveoalaste õigusrikkumiste kohta.
EST

          

Jaemüügi langus lõppenud

 Cache   
2011. aasta aprillis suurenes jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Statistikaameti andmetel püsivhindades 8%, ulatudes 326 miljoni euroni. Kuises võrdluses kasvas müük 6%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 403 miljonit eurot, suurenedes aastaga 8%.Sisetarbimine saab Eestis üha enam hoogu juurde. Töötuse oluline vähenemine ning palkade mõningane kasv on loonud head eeldused kasvu jätkumiseks ka edaspidi. Viimaste kuude kasvunumbreid võib suhteliselt heaks pidada ka Euroopa Liidu arvestuses, kus meiega sarnast kasvu on suutnud näidata veel Poola ja Leedu. Lätis on siseturu taastumine oluliselt aeglasem olnud. Positiivne on praeguse kasvu juures see, et seda suudetakse näidata ilma laenumahte kasvatamata, kasutades pigem omavahendeid. Viimati näitas sisekaubandus nii kiiret kasvu 2007. aasta lõpus ja 2008. aasta alguses laenujäägid suurenesid aastases võrdluses ca 25%. Tänavu aprillis aga vähenes eraisikute ja ettevõtete laenujääk 6% võrreldes aasta varasemaga.Jätkuvalt pärsib kiire inflatsioon toidukaupade müüki, kus müügimahud püsivhindades kasvasid aastaga 1% võrra ning müügitulu kasv ulatus 11%ni. Edaspidise suhtes annab mõningast lootust asjaolu, et ÜRO poolt koostatud ning 55 peamist toiduainet jälgiv indeks on selle aasta esimesel neljal kuul püsinud suhteliselt stabiilsena. Kui suuremaid looduskatastroofe ei tule, on suhtelistelt tõenäoline, et pakkumine suureneb piisavalt katmaks praegust nõudlust ning toiduainete hinnad võivad aasta lõpu poole mõnevõrra langeda.Sisekaubandus näitab tugevat kasvu mitmetes segmentides. Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga 13% ning tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük 6%. Ettevõtete müügitulu suurenes neis segmentides vastavalt 4,5% ja 9% võrreldes aasta varasemaga. Teistest mõnevõrra nõrgem on seis farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüügis, kus mahud kahanesid aastaga 11%, samas selles kaupluste grupis oli jälle kriisi ajal langus kõige väiksem ning praegune baastase suhteliselt kõrge.Sõidukikaubandusega tegelevate ettevõtete müügimahtude kasv aeglustus, kuid sellegipoolest kasvasid aastaga 13% ning tegu oli viimase 2,5 aasta parima kuuga. Sõidukikaubandusettevõtete müügitulu suurenes aastaga ligi kolmandiku võrra. Positiivseid arenguid sõidukikaubanduse segmendis näitab ka uute sõiduautode registreerimine, mis aprillis kasvas aastaga 79%. Mootorikütuse jaemüük on aastaga suurenenud püsivhindades 27%. Ühest küljest on majandus elavnenud, kuid oma osa võib omada ka illegaalse turu vähenemine.Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mais korraldatud küsitluse kohaselt jätkas kaubanduse kindlustunde indikaator soliidset tõusu. Eriti tugevad olid hinnangud eelnevate kuude müügile, kuid suured on ootused ka suviste müügimahtude osas. Tarbijad seevastu nii optimistlikud ei ole ning nende kindlustunne püsib endiselt positiivse-negatiivse piiril.Majanduslike võimaluste paranedes on inimesed hakanud soetama rohkem kestvuskaupu  olles järjest kindlamad oma tuleviku finantsvõimalustes. Järgnevatel kuudel on oodata seniste positiivsete trendide jätkumist ning müügimahtude edasist suurenemist.
EST

          

Jaemüügi kasv kiirenes märtsis

 Cache   
2011. aasta märtsis suurenes jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes Statistikaameti andmetel püsivhindades 5%, ulatudes 304 miljoni euroni. Kuises võrdluses kiirenes müügi kasv 16%ni. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 374 miljonit eurot, suurenedes aastaga 11%.Enam kui kaks aastat kiratsenud sisetarbimine hakkab üha tugevamini jalgu alla saama. Üheks põhjuseks on kindlasti aastaga enam kui 30% langenud registreeritud töötute arv. Kuna töötuse vähenemise mõju jõuab tarbimiseni mõningase viitajaga, on ka sisetarbimine hakanud kasvama oluliselt hiljem kui tööstustoodangumahud ja eksport. Samas on nii tarbijad kui krediidiasutused ettevaatlikud tarbimislaenude osas, mille jääk on kahanenud 2007. aasta keskpaiga tasemele, olles vähenenud 2008. aasta tipptasemetelt veerandi võrra. Tingimustes, kus tarbijad eelistavad kulutamise asemel vanu laene tagasi maksta, on praegune 5%line sisekaubanduse kasv suhteliselt hea tulemus.Endiselt on olukord nõrgem toidukaupade osas, kus müügimahtude kasvu pärsib teistest segmentidest kiirem hinnatõus. Tarbijad on hakanud valima odavamaid tooteid ning oma ostuharjumused põhjalikumalt läbi kaalunud. Samas on tarbijakaitse andmetel selle aasta esimestel kuudel piimatoodete hinnad, mis on peamiselt muret tekitanud, püsinud stabiilsena ning edasist tõusu ei ole selles vallas toimunud. Toidukaupade kauplustes vähenes jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1% võrra, kuid ettevõtete müügitulu kasvas enam kui 8%.Kiire kasv on toimunud majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügis, kus aastaga kasvasid müügimahud 28% ning ettevõtete müügitulu 18%. Samas on siin üheks põhjuseks ka eelmise aasta märtsi suhteliselt madal baastase. Jaemüük posti või interneti teel kasvas aastaga kolmandiku võrra ning tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete müük vähenes püsivhindades aastaga 2%.Jätkuvalt läheb hästi sõidukikaubandusega tegelevatel ettevõtetel, kus aastaga kasvasid müügimahud püsivhindades 45% ning müügitulu enam kui 53%. Peamiseks vedajaks oli sõidukite ja nende lisaseadmete müük, remondi osatähtsus on selles segmendis alla 5%. Esimest korda pärast 2008. aasta juulit kasvasid aastases võrdluses mootorikütuse müügimahud, suurenedes märtsis aastaga 3%.Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt aprillis korraldatud küsitluse kohaselt tõusis kaubanduse kindlustunde indikaator 11 punkti võrra, jõudes 2007. aasta keskpaiga tasemele. Müügiootused järgneval 3 kuul on jõudnud juba 72 punktini sajast võimalikust, samuti suureneb kogu aeg nende kaupmeeste arv, kes plaanivad tööjõudu juurde võtta. Tarbijad seejuures kaupmeeste optimismi ei jaga ning nende kindlustunne kahanes kuuga 1 punkti võrra, olles viimastel kuudel kõikunud paari punkti ulatuses.Järgnevatel kuudel on oodata seniste positiivsete trendide jätkumist. Tugev välisnõudlus toetab ka Eesti majandust, mis nüüdseks on hakanud välja paistma ka sisetarbimise kasvus.
EST

          

Kommentaar: Veebruaris jätkus kaubavahetuse kiire kasv

 Cache   
Statistikaameti andmetel kasvas eksport veebruaris jooksevhindades võrreldes eelmise aasta sama kuuga 34% ja import 45%, mahud olid vastavalt 843 ja 885 miljonit eurot. Kuigi kasvud olid endiselt kõrged, siis jaanuariga võrreldes aeglustus nii ekspordi kui ka impordi aastane kasvutempo oluliselt. 2010. aasta veebruari võrdlusbaas oli juba märgatavalt kõrgem kui jaanuaris. Ekspordi ja impordi kasvu suurimaks vedajaks on endiselt masinad ja seadmed. Veebruaris jätkus ka ekspordi- ja impordihindade tõus (vastavalt 9,3% ja 13,6%), mistõttu kasvas eksport reaalselt 23% ja import 28%.Kui 2010. aastal vedas kaubavahetuse kasvu enam eksport, siis 2011. aasta kahel esimesel kuul on impordi aastakasv ületanud ekspordi kasvu. Selle tulemusena on suurenenud kaubavahetuse bilansi puudujääk, mis veebruaris ulatus 42 miljoni euroni. Aasta tagasi veebruaris oli kaubavahetuse bilanss isegi 20 mln euroga ülejäägis, mis jäi küll ainsaks korraks. Samas selle aasta jaanuarist oli puudujääk peaaegu poole väiksem, sest eksport kasvas kuises võrdluses 3% võrra, import aga kahanes 2%.Masinate ja seadmete osatähtsus ekspordis tõusis veebruaris juba 30%ni, nende väljavedu kasvas aastaga 2,3 korda. Metalle ja metalltooteid müüdi välisturgudele ligi 2/3 enam kui aasta tagasi ning transpordivahendite eksport kasv enam kui poole võrra. Ka enamiku teiste kaubagruppide eksport näitas tugevaid kasve. Ainult mineraalsete toodete väljavedu oli viiendiku võrra väiksem kui aasta varem, sest eelmise aasta veebruaris oli võrdlusbaas naftasaaduste suuremahulise ekspordi tõttu väga kõrge.Veebruaris oli kiireim impordi aastakasv taas transpordivahendite osas (üle 2 korra), kuid seekord olid selle taga autod. Sõiduautode müük näitas veebruaris jõudsat kasvu siseturul, samas ka nende edasimüük teistesse riikidesse suurenes oluliselt. Võrdselt 1,8 korda oli aastatagusest perioodist kõrgem masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete sissevedu. Selle taga on eelkõige jätkuvalt tugev ekspordinõudlus.Märtsis jätkub kaubavahetuse mahtude kasv. Eelmise aasta võrdlusbaas jääb ekspordi osas veebruarikuu tasemele, kuid impordi aastatagune võrdlusbaas on juba oluliselt kõrgem, mistõttu impordi aastane kasvutempo võib aeglustuda märgatavaltEesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud tööstusettevõte kindlustunde indikaator tõusis märtsis taas, ulatudes juba 12 punktini. Siiski veel 23% ettevõtetest ootas märtsis tavalisest madalaimad eksporditellimusi, 62% ettevõtetest teatas tellimuste jäämisest tavapärasele tasemele ja 15%-l oli tellimuste arv tavalisest suurem. Märtsis paranes majandususaldus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Kõrgem majandususaldus oli jätkuvalt Rootsis ja Saksamaal, majandususaldusindeks tõusis ka Soomes. Seega Eesti peamistel kaubanduspartneritel läheb endiselt hästi, mistõttu võib oodata tugeva ekspordinõudluse jätkumist.Lisainfo: Merike Riipinen, majandusanalüüsi talituse peaspetsialist, tel 6256401 
EST

          

Sisenõudluse taastumine kiirendas jaanuaris impordi kasvu

 Cache   
Statistikaameti andmetel kasvas eksport 2011. aasta jaanuaris jooksevhindades võrreldes eelmise aasta sama kuuga 57% ja import 66%, mahud olid vastavalt 816 ja 901 miljonit eurot. Kui 2010. aastal toimus kaubavahetuse mahtude taastumine eelkõige välisnõudluse kiire arengu tulemusena, siis 2011. aasta jaanuaris ületas üle pika aja impordi aastane kasvutempo ekspordi kasvutempot. Ka sisenõudlus on hakanud vähehaaval kosuma, mida kinnitas jaanuaris jõudsalt suurenenud uute autode müük. Transpordivahendite impordi kiire kasvu taga oli samuti kahe uue lennuki sisseost.Samas oli jaanuaris veel ekspordi ja impordi kõrgete kasvude taga ka aastatagune ülimadal võrdlusbaas. 2010. aasta detsembriga võrreldes kahanes eksport 12% ja import 3%. Sesoonsusest tingituna on tavapäraselt jaanuarikuu kaubavahetus jäänud alla eelmise aasta detsembrile, vaid üksikutel aastatel ei ole toimunud mahtude vähenemist. Ekspordi suurema languse taga oli osaliselt ka 2010. aasta detsembrikuus toimunud ühekordne suuremahuline tsisternvagunite müügitehing.Impordi kiirem kasv ekspordi ees tõstis kaubavahetuse bilansi puudujäägi jaanuaris 85 miljoni euroni, mis oli eelmise aasta sama kuu näitajast 3,5 korda suurem. Majanduse olukorra paranemise tingimustes, mil on oodata ka eratarbimise ja investeeringute kasvu, hakkab väliskaubanduse defitsiit taas suurenema.Jaanuaris jätkus aastases võrdluses masinate ja seadmete ekspordi kiire kasv (2,5 korda), samas oli eelmise aasta jaanuaris nende väljavedu veel viiendiku suuruses languses, mistõttu võrdlusbaas oli ka madalal tasemel. Masinate ja seadmete eksport pöördus uuesti kasvujoonele 2010. aasta märtsis. Aastaga suurenes jõudsalt enamiku kaubagruppide väljavedu, vaid mineraalsete kütuste müük välisturgudele kasvas kümnendiku võrra. Samas elektrit eksporditi veerandi ulatuses rohkem kui aasta varem. Suurima osatähtsusega naftasaaduste eksport kasvas vaid nafta maailmaturuhinna tõusu arvel, koguseliselt jäi müük eelmise aasta jaanuarist väiksemaks.Kiireim aastakasv oli jaanuaris transpordivahendite sisseveol (4 korda). Kasvu toetas nii autode sisseveo hüppeline suurenemine kui ka lennukite sisseost. Samas jätkus ka masinate ja seadmete impordi hüppeline kasv (2 korda), mis tulenes eelkõige tugevast ekspordinõudlusest. Välisnõudluse jätkuv tõus on hakanud samuti kasvatama ettevõtete investeeringuid.Veebruaris on prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude suurenemist. Samas ekspordi ja impordi aastane kasvutempo võib mõnevõrra aeglustuda, sest 2010. aasta veebruaris oli võrdlusbaas juba kõrgem. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt veebruaris küsitletud tööstusettevõtetest 17% teatas tavapärasest suurematest eksporttellimustest, mis oli nelja protsendipunkti võrra rohkem kui jaanuaris. Kasv tuli rohkem nende ettevõtete arvel, kes eelneval kuul ootasid eksporttellimuste jäämist tavalisele tasemele. 22% küsitletud ettevõtjatest arvasid, et nende tellimused jäävad tavapärasest madalamaks. Majandususaldusindeks euroalal ja Euroopa Liidus tervikuna veebruaris tõusis. Endiselt on kõrgem majandususaldus Rootsis ja Saksamaal.  
EST

          

MKM asub otsima ehitustööde riigihangete tunnustatud ettevõtjate nimekirja pidajat

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) annab ehitustööde riigihangete tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja pidamise õiguse üle erasektori esindajale. Uue nimekirja pidaja leidmiseks korraldab ministeerium avaliku konkursi. Nimekirja uuel pidajal tuleb luua usaldusväärne ehitustööde pakkujate andmebaas. Sellise IT-lahenduse tulemusena vähenevad pakkujate kulud riigihangetel osalemiseks ning suureneb riigihangete läbiviimise kiirus. Valdkondlik erasektori organisatsioon tunneb ka paremini riigihangetel osalevate ettevõtete tausta ning omavahelist konkurentsi. Nii saab nimekirja pidaja teha kiiresti ettepanekuid tingimuste rikkuja vajadusel nimekirjast eemaldamiseks.Ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate ametlik nimekiri on mõeldud ettevõtjatele, kes osalevad riigihangetes pakkujana ja selle eesmärk on pakkujate esitatavate dokumentide mahu vähendamine. Nimekirjas esitatud andmeid ei ole lubatud pakkujatelt uuesti küsida. Hankijale annab nimekiri kindluse, et pakkumisel osalev ettevõtja vastab antud tegevusalal tegutsevale ettevõtjale esitatavatele nõuetele, sest kõik vajalikud dokumendid on läbi vaadanud ning ettevõtja on pädevaks tunnistanud spetsialistidest koosnev komisjon.Vabariigi valitsus otsustas oma tänasel istungil anda majandus- ja kommunikatsiooniministrile volituse sõlmida haldusleping eraõigusliku juriidilise isikuga, kes hakkab tulevikus pidama ehitustööde riigihangete tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja. Täna peab nimekirja MKM. Otsused nimekirja kandmise, peatamise ja väljaarvamise kohta teeb ministeeriumi komisjon.Ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate ametliku nimekirjaga saab tutvuda siin: http://www.mkm.ee/nimekiri/index.php
EST

          

Kommentaar: Jaemüüki tabas jaanuaris väike tagasilöök

 Cache   
Aasta viimastel kuudel kasvule pöördunud jaekaubanduse müügimahtusid tabas jaanuaris mõningane tagasilöök, samas kaupluste käive kasvas. Suuremamahulisem tarbimine jäi detsembrisse ning jaanuaris suhtuti kulutamisse juba ettevaatlikumalt. Kuigi püsivhindades müügimahud langesid, jätsid inimesed kauplustesse rohkem raha kui aasta tagasi, mida näitab jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv. Järgnevatel kuudel peaks eurole ülemineku mõjud müügimahtudele vähenema, kuid tugevam surve võib tulla üldisest hinnatõusust. Endiselt on jätkanud kogu maailmas kallinemist nii toiduained kui ka kütus, mis esmatarbekaupadena mõjutavad tarbijate ostuvõimalusi ka teiste kaubagruppide lõikes.Toidukaupade müük vähenes aastaga püsivhindades 6%, kuid ettevõtete müügitulu kavas 3%. Toidukaupade müügile on hakanud mõju avaldama kiirenenud inflatsioon, mis selles segmendis ulatus jaanuaris enam kui 11%ni. Hinnatõusu veavad kiires tempos kallinenud piima- ja jahutooted, mis omakorda tarbija jaoks keskmisest olulisemate kaubagruppidena jätavad vähem vahendeid teiste toodete ostmiseks. Kuigi toidukaupade osas võib konkurentsi pidada küllaltki rahuldavaks, ei piisa sellest üksi, et peamiselt välisteguritest põhjustatud hinnatõusu ohjata.Keskmisest paremini on müügimahtude langusele vastu pidanud majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük, mis aastases võrdluses kasvas 11%. Tõenäoliselt mitmete sooduskampaaniate tõttu jäi ettevõtete müügitulu kasv alla 3% ja tarbijad said kaubad kätte soodsamalt kui aasta varem. Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük kahanes aastaga 5% ning ettevõtete müügitulu jäi aastatagusega pea samale tasemele.Sõidukikaubandusega tegelevate ettevõtete müügimahud kasvasid aastaga kolmandiku võrra ja müügitulu lausa 55%. Uute autode müük on pöördunud selgelt tõusutrendile ning madalast baastasemest tulenevalt on võimalik ka järgnevatel kuudel aastases võrdluses korralikke kasve näidata. Mootorikütuse müügile on samuti hakanud mõju avaldama hinnatõus. Hoolimata majanduse elavnemisest vähenesid müügimahud püsivhindades 5%. Läbi veebruari kõrgel püsinud hinnad võivad mõju avaldada ka järgnevate kuude mootorikütuse müügile.Eesti Konjunktuuriinstituudi veebruaris korraldatud küsitluse kohaselt tõusis kaubanduse kindlustunde indikaator 13 punkti võrra, jõudes viimase kolme aasta kõrgeimale tasemele. Kasvu põhjustas peamiselt tulevikuootuste tugev paranemine. Samas tarbijabaromeeter langes nelja punkti võrra. Kehvemaks on muutunud inimeste hinnangud nii enda kui ka riigi rahanduslikule olukorrale viimastel kuudel, veidi aga paranesid väljavaated järgnevate perioodide suhtes.Statistikaamet andmetel vähenes 2011. aasta jaanuaris jaemüük püsivhindades eelmise aasta jaanuariga võrreldes 2%, ulatudes 262 miljoni euroni. Detsembriga 2010 võrreldes vähenes müük 26%, kuid sesoonselt korrigeerituna jäi langus 4% juurde. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 320 miljonit eurot, suurenedes aastaga 3%.
EST

          

Tootjahindade kasv püsib stabiilsena

 Cache   
Statistikaameti andmetel püsisid 2010. aasta detsembris töötleva tööstuse tootjahinnad eelmise kuu tasemel, aastaga tõusid hinnad keskmiselt 5,9%. Ka tööstusharude lõikes oli olukord sarnane varasematele kuudele.Tootjahindade tõusu taga on eelkõige kolm tööstusharu. Seoses metallide kallinemisega on aastaga oluliselt kasvanud tootjahinnad metalltoodete tootmises (ligi 19%). Kümnendiku võrra on kasvanud elektriseadmete hinnatase. Samas suurusjärgus (9%) on tõusnud tootjahinnad toiduainete tootmises, sealhulgas piimatooted on kallinenud veerandi võrra ehk tootjahinnad on sarnaselt piima kokkuostuhindadele jõudnud tagasi peaaegu 2008. aasta kõrgtasemeteni.Teistes harudes on hinnad püsinud stabiilsematena, tootjahinnad on muutunud aastaga mõne protsendi võrra. Vaid ehitusmaterjalide tootmises ulatus detsembris hinnatõus 7%ni, samas suhteliselt kõrge kasv tuleneb eelkõige majanduskriisiga kaasnenud madalast baastasemest aasta tagasi.Detsembris suurenesid ettevõtjate hinnatõusu ootused. 30% Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud tööstusettevõtetest prognoosis müügihindade kasvu lähemal kolmel kuul, hindade langust eeldas 6-7% vastanutest. Üle poole ettevõtjatest ootas hindade püsimist praegusel tasemel. Hinnangute muutust võrreldes varasemate kuudega võis täheldada eelkõige puidutööstuses, ehitusmaterjalide tootmises ning mööblitööstuses. Kasvanud hinnad välisturgudel (nii ekspordi kui ka impordi suunal) tekitavad hinnasurveid ka siseturul, samas ei kandu need efektid toodete struktuuri erinevuse tõttu üks ühele siia üle.2010. aasta detsembris jätkus ekspordi- ja impordihindade tõus, eelmise aasta sama kuu näitajatest olid hinnad keskmiselt vastavalt 8,4% ja 12,8% kõrgemad. Sama aasta novembrikuuga võrreldes kasvasid ekspordihinnad 0,8% ja impordihinnad 2,7% võrra. Impordihindade kasvutempo kiirenemist mõjutas eelkõige nafta maailmaturuhinna jätkuv tõus, kuid samuti on kallinenud paljude teiste toormete hinnad maailmaturul. Toormehindade tõus kandub viitajaga ka ekspordihindadesse.Detsembris oli aastases võrdluses jätkuvalt suurima kasvutempoga (32%) metallitööstuse toodete ekspordihinnad. Ka kuises võrdluses oli nende osas üks tugevamaid hinnatõuse (2%). Samas suurusjärgus tõusid kuuga ekspordihinnad toiduainetööstuses, aastakasv ulatus 13%ni. 8% piires olid aastaga tõusnud väljaveohinnad metalltoodete tootmises, kummi- ja plastitööstuses ning keemiatööstuses. Ainsana toimus suurem langus (-6%) rõivatööstuse toodete ekspordihindade osas. Tugev konkurents välisturgudel Aasiast tuleva odava toodanguga ei võimalda rõivatootjatel hindu kergitada.Naftasaaduste sisseveo hindade tõus kiirenes detsembris eelmise aastaga võrreldes 27%ni, kuine kasv oli ligi 7%. Samas mõjutab nafta maailmaturu hinnatõus oluliselt ka keemiatööstuse toormehindasid, mille impordihindade aastane kasvutempo kiirenes ligi kolmandikuni (kuine kasv 7%). Veel kiirenes oluliselt toiduainete sisseveohindade aastakasv (13%ni), eelmisest kuust olid hinnad 5% kõrgemad. Kõige rohkem on aastaga tõusnud põllumajandussaaduste impordihinnad (38%), kuid nende osakaal võrreldes eelpool nimetatud kaupadega on keskmise impordihinna kujunemisel oluliselt väiksem.2011. aasta jaanuaris võib oodata ekspordi- ja impordihindade sarnase trendi jätkumist. Nafta maailmaturu hind tõusis taas, ka teiste toormete hinnad on näidanud kasvu. Samas on jaanuar olnud alati madalama nõudlusega, mis võib ekspordihindade tõusu pidurdada.Lisainfo:Merike Riipinen, majandusanalüüsi talituse peaspetsialist, tel 6256 401Mario Lambing, majandusanalüüsi talituse ekspert, tel 6256 387 
EST

          

Eesti parimaks pürgib 67 uut e-teenust

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse korraldatavale Eesti parima e-teenuse konkursile esitati tänavu 67 uut kodumaist e-lahendust. Konkursi žürii esimehe Margus Püüa sõnul on 67 kandidaati Eesti parima e-teenuse tiitlile kõigi aegade rekord. “Eelmisest konkursist üle kahe korra rohkem kandidaate tõestab, et hoolimata majanduslikult kitsastest aegadest loodi Eestis ka viimastel aastatel häid ja nutikaid e-lahendusi ning seda kõigis valdkondades,” lausus Püüa.Kõige tihedam on konkurents e-äri ja ettevõtluse kategoorias, kus parima tiitlile võistleb 28 uut e-teenust. Oma kandidatuuri on selles kategoorias üles seadnud päevapakkumiste keskkond Cherry.ee, Telegrupi VoIP-lahendus IPCentrex, Ergo Kindlustuse e-reisikindlustus, veebipõhine ressursiplaneerimise ja projektijuhtimise tarkvara Ganttic, arhiveerimis- ja asjaajamisteenus Eesti Arhivaar, internetipõhine küsitluskeskkond Just Ask, parkimiskohtade andmebaas KuhuParkida, If e-büroo, tuleohutuskeskkond Tulekustuti.net,  EMT suletud ala m-parkimise lahendus ja reisikindlustus, Piletilevi internetipood, Tuule Piletikeskuse broneerimissüsteem, Elioni Digikogu, ilusalongi haldamise tarkvara SalonInfra,  kiirlaenude otsimootor, äritarkvara Next, broneerimissüsteem I.P.I, Koerteregister,  veebipõhine raamatupidamistarkvara E-Aktiva, paberivaba raamatupidamist võimaldav Arvekeskus, e-poe tarkvara Pipfrog.com, Projektieksperdi toetusvõimaluste andmebaas, SEBi Rahapäevik, laotarkvara Intopia, sotsiaalse panganduse platvorm isePankur.ee, Tele2 veebipood ja personaalse teenuspaketi kokkupanekut võimaldav Starman Start. Kandidaatide arvult järgneb e-valitsuse kategooria 14 e-lahendusega. Siin astusid võistlustulle Maksu- ja Tolliameti elektrooniline lihtsustatud tuludeklaratsioon ja ettemaksukonto süsteem, kohalike omavalitsuste lemmikloomaregister LLR, Riigikogu otseülekannete arhiiv Riigi.tv, Tallinna linna avalike teenuste andmekogu, EASi iseteeninduskeskkond, Riigi Teataja uus keskkond, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, elektrooniline majandusaasta aruannete keskkond, hoiatamismenetluse infosüsteem, Maa-ameti geoportaal, visualiseeritud äriregister, riigiportaal eesti.ee ja digitaalne isikutunnistus Digi-ID. E-tervise ja keskkonna valdkonnas pürgib Eesti parimaks seitse e-teenust. Selles kategoorias kandideerivad veebipõhine treeningupäevik ja sotsiaalvõrgustik Sportlyzer, Põhja-Eesti Regionaalhaigla digiregistratuur, E-Koolitervise Infosüsteem,  patsientide tagasisidel põhinev tervishoiutöötajate andmebaas TerviseTrend, suguhaiguste kodustestimine lahendus, ravihaldustarkvara Hammas ning retseptikeskus.  E-meelelahutuse ja mängude kategoorias on kandidaate kuus: video- ja raadioülekannete sotsiaalvõrgustik Yaika!, online Kaardimoor, suhtlus- ja mängukeskkond Karu, virtuaalset lemmiklooma pakkuv Mobipets, klassikalise poomismängu maratonversioon ja Facebooki rakendus isiksusetestideks. E-kaasamise vallas on oma kandidatuuri parima tiitlile üles seadnud mitterahaline kauplemisplatvorm Arambla, loodusressursside säästmisele suunatud liikumine ECO2.0, müügijuhtimise tarkvara PipeDrive ja  lugude jutustamisele spetsialiseerunud  sotsiaalvõrgustik myHistro ning e-õppe alal liiklusohutusprogramm „Ohutus kõigile“, e-koolituste platvorm Traindom ja ajalooalane infopank Histrodamus. E-kultuuri ja pärandi valdkonnas kandideerivad parimaks e-teenuseks üle-Eestiline kalmistumajanduse infosüsteem Haudi,  rahvusarhiivi virtuaalne uurimissaal ja sündmusinfo levikusüsteem Kultuuri.net ning e-teaduse ja tehnoloogia kategoorias inseneridele CAD-teenuseid pakkuv GrabCAD ja idee kaitsmise süsteem Vuupala.Eesti parimad e-teenused ühtekokku kaheksas kategoorias selgitatakse välja veebruarikuus. Iga kategooria võitja saadetakse aprillis e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. E-teenuste arendajatele pakub see häid võimalusi saada rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka piiri tagant, mis on suureks abiks nii investeeringute kaasamisel kui ka oma teenustega välisturgudele pürgimisel. Konkurss “Eesti parim e-teenus 2011” korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Sarnased konkursid on toimunud ka 2005, 2007. ja 2009. aastal, kuid toona nime Parim Sisuteenus all. 
EST

          

Juhan Partsi ja MKM-i 100 tegu 2010 aastal

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prioriteet lõppeval aastal oli panustada majanduskasvu taastumisse ja  majanduskeskkonna atraktiivsuse tõstmisse.Täna võib tõdeda, et Eesti majandus on jõudsalt kosuma hakanud. Sellele on kaasa aidanud nii avaliku kui ka erasektori investeeringud, uute töökohtade loomine, ekspordi suurenemine ja  uute ettevõtete lisandumine.Meie ettevõtjad on olnud tublid ning majanduskriisist välja tulnud senisest tugevamana. Usun, et kõik teadvustavad endale, et praegu on suurte pingutuste aeg, edukama tuleviku jaoks tuleb olla innovaatiline ja tõsta tootlikkust.Riigi ülesanne on aidata ettevõtjatel väljakutsetele vastata. Toetasime EASi kaudu enam kui 3000 ettevõtet investeerimisel, töökohtade loomisel ja spetsialistide palkamisel, välisturule minekul või tootearenduses. KredEx on käendanud ja finantseerinud kokku 387 ettevõtet kogusummas 991,4 miljonit krooni. Juba üle saja ettevõtte tegutseb ühiselt kokku kaheksas klastris. Riigi toel on valminud näiteks Estonia klaveri uus mudel ja masstootmisega alustanud intelligentne maja Yoga, käivitunud on Ericssoni 4G serverite tootmine Tallinnas.Vaatan algavasse, 2011. aastasse mõõduka optimismiga - väljakutsed Eesti majanduse ees on suured, aga stardipositsioon on tänu aastal 2010 tehtud tööle positiivne. Soovin kõigile Eestimaalastele ettevõtlikku algavat aastat!Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister 1.         Eesti Konjunktuuriinstituudi mõõdetav majandususalduse indeks tõusis aastaga 14,2 punkti, jõudes 107,9-ni.2.         Eesti ettevõtetel läks välisturgudel hästi –  eksport kasvas tänavu 10 kuuga eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolmandiku võrra.3.         Riiklike ettevõtlusprogrammide kaudu toetati 2,9 miljardi krooniga 3262 projekti.4.         Tööturu olukord Eestis paranes. III kvartalis vähenes töötute arv võrreldes I kvartaliga 23% (137 000-st 106 000-ni).5.         2010. aastal tuli EASi toel Eestisse 24 välisinvesteeringut mahuga 1,8 miljardit krooni.6.         517 alustavat ettevõtet said EASist stardi- või kasvutoetust.7.         Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute toetust sai üle 60 ettevõtte kogusummas 250 miljonit krooni.8.         Algas suurinvestori tehnoloogiainvesteeringute toetusprogramm, mille kaudu kaks ettevõtet said 60 miljonit krooni. Toetusprogramm jätkub 2011. aastal. Toetuse saaja peab tegema vähemalt 100 miljoni kroonise investeeringu ja looma sada uut töökohta.9.         Käivitus kolm uut tehnoloogiaarenduskeskust, mille kaudu saavad kokku IKT, masinaehituse ja reproduktiivmeditsiini valdkonna tippkompetentsid.10.       Seitse loomemajandusega tegelevat keskust said loomemajanduse infrastruktuuri toetusmeetme kaudu 77 miljonit krooni toetust.11.       Tõsteti riikliku ettevõtluslaenu tagatist: sihtasutuse Kredex kaudu ettevõtjatele väljastatavate ettevõtluslaenude tagatiste kogulimiit tõusis 1,5-lt 2-le miljardile kroonile.12.       Üleriigilisel ettevõtlusnädalal toimunud üritustel osales üle 15 000 inimese.13.       Asutatud sihtasutus Ida-Viru Tööstusala sai riigilt 135 ha maad. Tööstusalale koondatud ettevõtted hakkavad tööd pakkuma 4400 inimesele.14.       Riik toetas tootearendusprojekte 175 miljoni krooniga ehk teisisõnu iga päev anti 500 000 krooni toetust uute toodete ja teenuste arendamiseks.15.       Koostöös kõrgkoolidega on ettevõtjad innovatsiooniosakuid kasutades läbi viinud ligi 250 projekti. Programmi eelarvet kolmekordistati 45 miljoni kroonini.16.       Toetati kaheksa uue testimis- ja pooltööstusliku labori loomist, mis annab Eesti ettevõtetele uusi võimalusi tootearenduseks.17.       Kaheksas klastris tegutseb Eestis kokku juba üle 100 ettevõtja, kes koostööd tehes panustavad oma konkurentsivõime tõstmisele EASi kaudu toetati IKT Demokeskuse ekspordiklastri, tuuleenergia klastri, puitmajade klastri, logistikaklastri, Eesti ECO klastri ja jäätmete taaskasutamise klastri arendamist.18.       Töötati välja noori kasvuettevõtteid toetav Start-Up Eesti programm, mis annab paremad võimalused alustavatele ambitsioonikatele ettevõtjatele. Programmi kogumaht on 58 miljonit krooni.19.       KredEx käendas ja finantseeris kokku 387 ettevõtet kogusummas 991,4 miljonit krooni.20.       Algas gümnaasiumitele suunatud ettevõtlusõppe videoloengute sari, kus ettevõtluspraktikute kogemusi ja nõuandeid saavad soovi korral kuulata kõik gümnaasiumiõpilased. Loengusari, mida saab jälgida MKM-i kodulehe vahendusel, jätkub 2011. aasta kevadeni.21.       Eesti sõlmis lepingu liitumaks Euroopa Kosmoseagentuuriga. Koostati Kosmosevaldkonna arengukava, mis loob Eesti ettevõtetele uusi võimalusi ja aitab arendada uutel tehnoloogiatel põhinevaid rakendusi Eesti igapäeva elu paremaks muutmiseks.22.       Ettevõtluse baaskoolitust hakkasid inkubaatorites saama ka füüsilised isikud, mitte üksnes ettevõtjad.23.       Koostöös Kaubandus-Tööstuskoja ja Haridusministeeriumiga allkirjastati terviklik ettevõtlusõppe kava „Olen ettevõtlik“, mille eesmärk on arendada ja rakendada ettevõtlusõpet koolides ja lasteaedades. 24.       Programmis „Investorteeninduse võimekuse tõstmine kohalikul tasandil“ osaleb üle 100 kohaliku omavalitsuse, kes õpivad paremini investoreid kaasama ja teenindama ning seeläbi oma kodukanti arendama.25.       Koos Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja EBSiga sai hoo sisse vastutustundliku ettevõtluse edendamise projekt.26.       Korterelamute renoveerimiseks suunati 470 miljonit krooni saastekvoodi müügist laekunud raha, mis aitab vähendada inimeste küttekulusid, säästes nii raha kui keskkonda.27.       KredExile laekus 55 korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlust kogusummas 15,2 mln krooni. Positiivse otsuse on saanud 48 taotlust kogusummas 13,2 mln krooni.28.       359 mln krooni CO2 kvoodi müügist saadud raha eraldati uute tuuleparkide rajamiseks, mis võimaldab eeldatavalt paigaldada täiendavalt ca 27 MW jagu tuulikuid. Hetkel on Eestis tuuleparkide kogumaht ca 150 MW.29.       Monopolide ohjamise seadusega toodi ka kaugküttes hinnakontroll Konkurentsiameti alla, mis loob eeldused vee ja toasooja hinna püsimisele mõistlikul tasemel.30.       Kehtestati nõue, et sügis-talveperioodil tuleb soojakatkestusest ette teatada vähemalt 90  päeva, et ära hoida tervetes kortermajades kütte väljalülitamine kõige külmemal ajal.31.       1.aprillil avanes elektriturg 35% ulatuses suurtarbijatele, kelle aastane tarbimismaht on üle 2 GWh. Koostöös Nordpool Spotiga käivitus elektribörs vabaturul kauplejatele – läbi elektribörsi on võimalik osta igal ajahetkel kõige soodsama hinnaga regioonis saadaolevat elektrit.32.       Valmis Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, mis seab eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimisest 25%ni, sealhulgas taastuvkütuste osakaalu viimise transpordis 10%ni.33.       Töötati välja uus taastuvenergiatasu süsteem, mille eesmärk on kaotada ära taastuvenergia projektidele makstavad ebamõistlikult kõrged toetused ja alandada seeläbi elektri hinda.34.       Sõlmiti Estlink2 kaabli ja konverterseadme ehituslepingud kogumaksumusega ligi 4,7 miljardit krooni.35.       Śveitsi-Eesti koostööprogrammist sai kohalike omavalitsuste energiasäästlike hoonete ehitamiseks ca 80 miljoni krooni eest toetust 5 projekti.36.       Eraldi Eesti Energia kontsernist põhivõrk ja loodi nõnda elektrituru osalistest sõltumatu võrguhaldaja Elering.37.       Viidi lõpule riigihange kahe uue põlevkiviploki ehitamiseks Narva elektrijaama koguvõimsusega kuni 600 MW.38.       Eesti Energia alustas Irusse jäätmetel töötava elektrijaama ehitamist, mille tulemusel tugevneb tulevikus konkurents jäätmehindade osas. Investeering on kokku ca 100 miljonit eurot, jaama võimsuseks tuleb kuni 17 MW.39.       Riik säilitas rahvusliku lennukompanii AS Estonian Air, omandades 90% ettevõtte aktsiatest. Estonian Airi ülesandeks on Eesti elanike reisivõimaluste avardamine.40.       Odavlennufirma RyanAir hakkab lendama Eestisse ja Eestist üheteistkümnesse sihtkohta.41.       Konteinertransiidi arendamiseks investeeriti Muuga konteinerterminaliala laiendusse, tagalaala ning teede- ja tehnovõrkude rajamisse 1,1 miljardit krooni.42.       Tallinna Lennujaamale eraldati riigieelarves 65 miljonit krooni turvakulude ja regionaalsete lennujaamade ülalpidamise katteks, millega tekkis võimalus lennujaamamaksude alandamiseks ning uute lennufirmade tulekuks Eesti turule.43.       Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimisse investeeriti 460 miljoni krooni.44.       Rekonstrueeriti Piirissaare ja Laaksaare sadamad, osteti uus parvlaev ning ehitati tolmuvaba kattega tee.45.       Eraldati 340 miljonit krooni sobivate laevade ehitamiseks ühenduse pidamiseks Kihnu, Ruhnu, Abruka, Prangli ja Vormsiga.46.       Sõlmiti leping Ruhnule sõitma hakkava laeva ehitamiseks Eesti ettevõttega Baltic Workboats. Laev valmib 2012. aasta kevadeks.47.       Hiiumaa ja Saaremaa elanikud saavad soodsamalt praamiga sõita.48.       Valmis Abruka sadam, millesse investeeriti 34 miljonit krooni.49.       Tallinna Sadama reisiterminalid said tänu renoveerimisele värske ja kaasaegse ilme.50.       Jahisadama rajamisega lõi Tallinna Sadam võimaluse tulla isikliku alusega otse südalinna.51.       Uus Sadama turg meelitab turiste ning pakub kodumaised toiduaineid ja käsitööd kesklinnas.52.       Paranes liiklusohutus: tänavu hukkus Eestis liikluses78 inimest (29.detsembri seisuga). Eelmisel aastal hukkus samal ajal 100 ja tunamullu 132 inimest.53.       Jõhvi külje all valmis Kukruse-Jõhvi renoveeritud teelõik, mis on Eesti kõigi aegade suurim tee-ehitusobjekt (628 mln krooni).54.       Mäos valmis Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm (u 500 mln krooni).55.       Otsustati eraldada 329,4 miljonit krooni Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitamiseks56.       Audrus avati 100-aastane renoveeritud Audru sild.57.       Teeilmajaamade süsteem täienes 11 teekaamera võrra (nüüd on kokku 32 kaamerat).58.       Maikuus käivitus kiiruskaamerate süsteem Tartu maanteel, detsembris hakkasid tööle ka kaamerad Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel.59.       Tolmuvaba kattega kaeti 264,6 km jagu maanteid, mis on üle paarikümne kilomeetri rohkem, kui kahel eelneval aastal.60.       Maanteede äärde valmis ligi 70 km kergliiklusteid, mis on rohkem, kui ühelgi varasemal aastal.61.       Ehitati või remonditi 54 viadukti ning silda (mullu 50).62.       Ülemiste liiklussõlme ehitamiseks eraldati Tallinna linnale 179 mln lisakrooni. Kokku on Ülemiste tööde maksumus 1,18 miljardit krooni.63.       Maanteeamet läks üle uuele autoregistri infosüsteemile ARIS2.64.       Eesti Maanteemuuseumis avati uus alaline näitus Eesti teede ajaloost.65.       Sõlmiti lepingud 38 uue rongi ostuks, millest 18 on elektrirongid ja 20 diiselrongid. Tehingu kogumaksumuseks on 4,5 miljardit krooni.66.       Algas Türi-Viljandi raudteelõigu rekonstrueerimine, milleks EL-i vahenditest eraldati 200 miljonit krooni.67.       Alustati raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimist Tallinnas ja selle lähiümbruses ˇ     eesmärgiga suurendada elektrirongide sõidukiirust aastast 2012. Investeeritakse 232 miljonit krooni Euroopa Ühtekuuluvusfondist.68.       Vähendati oluliselt veoteenuste osutamiseks vajalike lubade maksumusi alates uuest aastast.69.       Mobiiltelefoni abil saab oma isikut tõestada ja hääletada juba järgmistel valimistel.70.       Tulenevalt elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmisest tohib elektroonilist rämpsposti (sh e-post, faks, sms, mms) ehk spämmi füüsilisele isikule edaspidi saata üksnes tema eelneval nõusolekul.71.       Eesti ja Ukraina allkirjastasid IT-alase kokkuleppe, mis avab paremad võimalused Eesti IT-ettevõtetele oma toodete tutvustamiseks ja müügiks Ukrainas.72.       Eesti läks üle maapealsele digitaaltelevisioonile.73.       Algas ülikiire internetivõrgu EstWin väljaehitamine, 2015. aastaks valmib internetivõrk, mis võimaldab viia ülikiire interneti kõikjale Eesti maapiirkondadesse.74.       Valmis interaktiivne Riigi infosüsteemi teejuht, mis tutvustab Eesti e-lahendusi ja õpetab neist kasu saama.75.       Tarbijakaitseamet reageeris kiiresti, korraldades reisikorraldaja Top Tours maksejõuetuse ilmnemisel  maikuus  kahe ööpäeva jooksul 427 tol hetkel Türgis ja Kreetal reisil viibinud TopToursi kliendi Eestisse naasmise.76.       Koostöös Maksu- ja Tolliametiga viis Tarbijakaitseamet läbi esimese ettevõtjaile ja ettevõtlikele inimestele suunatud riigiasutuste ühise foorumi „Suunanäitaja 2010“, kus osales 200 ettevõtjat/ettevõtlikku inimest.77.       Jõustus turismiseadus, mis muudab reisifirmade tegevuse tarbija jaoks läbipaistvamaks ning kaitseb reisijaid makseraskustesse sattunud reisifirmade eest.78.       Eesti osales edukalt EXPO maailmanäitusel Hiinas. Tänu sellele said Hiina võimalused palju käegakatsutavamateks Eesti ettevõtjatele, ülikoolidele, ametiisikutele ja kodanikele.79.       Tööd austas Patendiinfo keskus, kus põhieesmärgiks on teha patendiinfo kaudu kõigile kättesaadavaks analoogsete toote-, tehnika- ja tehnoloogiaprobleemide lahendusteks väljatöötatud tehnilisi- ja disainilahendusi.80.       Uuenenud riigiportaal eesti.ee pakub kodaniku- ja ettevõtjasõbralikumat internetikeskkonda suhtlusel riigiga. 81.       Hea e-teenuse kuu jooksul tunnustasid Eesti arvutikasutajad 47 erinevat e-lahendust.82.       Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi raames toimunud koolitustel osales ligi 2500 avaliku- ja erasektori spetsialisti.83.       Genereeriti uus ID-kaardi sertifikaat ning võtmepaar, mis saab isiku ja tema toimingute, näiteks digitaalallkirjade ehtsust tõestavate teenuspakkujate kinnitamise ja hindamise aluseks.84.       Loodi ID-kaardi baastarkvara esimene riiklik tugi Linuxile ja Macile.85.       Toimus küberkaitseõppus TallinnCIIP 2010, mille eesmärk oli arendada riigiasutuste ja erasektori koostööd ning otsustusmehhanisme rünnakute korral.86.       Eesti.ee portaali üleriigilise teavituskampaania raames külastati kontsertprogrammiga kaheksat linna.87.       Aasta jooksul toimus riigi infosüsteemi valdkonna üld- ja kasutajakoolitused ehk projekt nimega "Tark e-riik". Kokku toimus aasta jooksul üle 50 koolituse, osales ca 1500 avaliku ja erasektori spetsialisti.88.       Turismitoodete arendusse ja erinevatesse turismitoetustesse investeeriti kokku 218 miljonit krooni.89.       Eestit külastanud välistusristide ööbimiste arv tegi kõigi aegade rekordi – kasvades 2010. aasta 9 kuuga 2,53 miljoni ööbimiseni.90.       Ka siseturism kosus – kümne kuu jooksul ööbis mõnes hotellis, motellis või kämpingus 8% rohkem eestimaalasi kui mullu.91.       11 kuuga on Tallinna sadamat läbinud 7,3 miljonit reisijat ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal terve aasta jooksul.92.       Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks korraldati sihtturgudel üle 80 ürituse ja kampaania ning võõrustati ning informeeriti üle 200 välisajakirjaniku ning  üle 500 reisikorraldaja.93.       Uuendati visitestonia.com lehekülge, mida külastati 1,4 miljonit korda ehk ligi kaks korda enam kui eelneval aastal.94.       Kuue ettevõtja turismiarendusprojektid said toetust 50,1 miljonit krooni.95.       Turismiühenduste ja regioonide turundustegevusi sihtturgudel toetati läbi 22 projekti kokku 23,7 miljoni krooniga, 17 ettevõtja turundustegevusi sihtturgudel toetati kogusummas 18,2 miljonit krooni96.       Paarikümne rahvusvahelise ürituse ja konverentsi toimumist Eestis toetati kokku 15,4  miljoni krooniga.97.       Käivitus Rahvusvaheliste turundusürituste programm, mille raames õnnestus hästi „Eesti mööbli ja disaini päev“ Stockholmis.98.       Riik müüs OÜ Tehnokontrollikeskuse 37 miljoni krooniga.99.       Tehnilise järelevalve amet viis edukalt läbi konkursi neljanda põlvkonna mobiilside ehk 4G sageduslubade müümiseks, järgmise kuue aasta jooksul ehitatakse Eestisse tuhandeid uusi mobiilside tugijaamu.100.      276 lasterikast pere sai oma elutingimuste parandamiseks toetust kogusummas 35 miljonit krooni. Kokku on sellest programmist toetatud juba 1035 paljulapselist peret.
EST

          

Oktoobris kaubavahetuse areng kiirenes veelgi

 Cache   
Oktoobris kasvas eksport Statistikaameti andmetel aastataguse perioodiga võrreldes ligi poole võrra ja import enam kui kolmandiku. Kasvude kiirenemise taga oli osaliselt ka 2009. aasta oktoobrikuu madalam võrdlusbaas kui sama aasta septembris. Ekspordi- ja impordihindade jätkuva tõusu tõttu suurenes eksport püsivhindades aastaga 35% ja import 25% võrra. Samas selle aasta septembriga võrreldes ekspordi ja impordi mahud oluliselt ei muutunud. Kaubavahetuse bilansi puudujääk jäi oktoobris endiselt madalale tasemele, ulatudes sarnaselt eelneva kuuga 0,2 miljardi kroonini. Kuigi mullu oktoobris oli defitsiit juba küllaltki väike, kahanes selle aasta defitsiit veel üle nelja korra.Oktoobris olid jätkuvalt kiireima aastakasvuga masinad ja seadmed (ligi 2 korda). Kasvu vedasid endiselt mobiilsideseadmed, samas võrdlusbaas eelneva aasta sama perioodiga praktiliselt puudub, sest 2010. aastal hakati Eestis kokku panema uusi kõrgema lisandväärtusega tooteid. Ka mitmete teiste elektroonika- ja elektriseadmete ekspordi-turud on taastumas, jõudsalt on kasvanud aastaga näiteks isoleeritud elektrijuhtmete, elektrijaotusseadmete ja staatiliste muundurite eksport. Mineraalseid kütuseid müüdi välisturgudele ligi 2/3 rohkem kui aasta tagasi ning enam kui kolmandiku suurenes puidu ja puittoodete väljavedu. Enamiku teiste kaubagruppide eksport kasvas samuti jõudsalt.Suurenev ekspordinõudlus viib kiirele kasvule ka impordi, sest Eesti väiksuse tõttu tuleb suur osa eksportkaupade valmistamiseks vajalikke materjale ja pooltooteid sisse tuua. Masinate ja seadmete import kasvas aastaga sarnaselt ekspordile ligi 2 korda. Võrdselt 1,8 korda suurenes metallide ja metalltoodete ning transpordivahendite sissevedu. Ka siseturu nõudlus on tasapisi taastumas. Novembris jätkub prognooside kohaselt ekspordi ja impordi kiire aastakasv, samas eelmise aasta võrdlusbaas on juba kõrgem kui oli eelneval kuul. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt novembris küsitletud tööstusettevõtetest viiendik ootas tavapärasest suuremaid eksporttellimusi (oktoobris 25%) ja 57% teatas tellimuste jäämisest tavalisele tasemele. Nende ettevõtete arv, kes prognoosis eksporttellimuste jäämist alla tavalise taseme, tõusis aga 23%-le (oktoobris 18%). Kui Eestis majandususaldusindeks novembris veidi langes, siis meie olulisemate kaubanduspartnerite, Soome, Rootsi, Läti ja Leedu majandususaldusindeks tõusis. See annab kindlust, et tugev nõudlus Eesti kaupade järele lähiturgudel püsib. Lisainfo:Merike RiipinenMKMi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist6256401 
EST

          

Septembris oli eksport kõrgtasemel

 Cache   
Septembris jõudis ekspordi maht Statistikaameti andmetel 2008. aasta oktoobrikuu rekordtaseme lähedale, kasvades aastaga 41% võrra. Kuigi septembris oli ekspordi aastatagune võrdlusbaas eelneva kuuga võrreldes juba kõrgem, suutsid Eesti ettevõtted veelgi suurendada oma ekspordimahtusid, mistõttu jätkus ekspordi kasvutempo kiirenemine. III kvartali kokkuvõttes kasvas eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 37%.Ekspordinõudluse hoogne taastumine on endaga kaasa toonud ka impordimahtude kiire kasvu, mis ulatus septembris aastases võrdluses 35%ni, sest suur osa eksportkaupade valmistamiseks vajalikke pooltooteid ja materjale tuuakse sisse. III kvartali impordi kasv oli 31%.Ekspordi- ja impordihinnad jätkasid septembris samuti tõusujoonel, millest tulenevalt kasvas eksport püsivhindades aastaga 30% ja import 25%. Augustikuust oli ekspordi ja impordi maht vastavalt 18% ja 11% võrra suurem. See viis kaubavahetuse bilansi puudujäägi taas väga madalale tasemele (-0,2 mld krooni). III kvartali väliskaubanduse defitsiit oli 1,9 miljardit krooni, mis oli viimati nii väike 1995. aasta samas kvartalis. Septembris vedasid ekspordi kiiret kasvu masinad ja seadmed, mille müük välisturgudele kasvas aastaga ligi kaks korda. See tõstis nende osatähtsuse koguekspordis veerandini. Enam kui kolmandiku masinate ja seadmete ekspordist moodustasid mobiilsideseadmed, sh tugijaamad, mida eelmise aasta septembris veel ei eksporditud. Samas näitasid jõudsat kasvu enamik teisi kaubagruppe, vaid mineraalsete kütuste ja keemiatoodete eksport oli väikese kasvuga. Metallide ja metalltoodete väljavedu suurenes aastaga 1,7 korda, kuid nende kiire tõusu taga oli veel ka aastatagune ülimadal võrdlusbaas ja metallide hinnatõus maailmaturul. Koguekspordiga samas tempos kasvas puidu ja puittoodete, loomsete toodete, tekstiili ja tekstiiltoodete ning paberi ja pabertoodete väljavedu.Impordis toimusid septembris sarnased muutused ekspordiga. Masinate ja seadmete sissevedu kasvas aastaga samuti ligi kaks korda, tõstes nende osatähtsuse koguimpordis enam kui veerandini. Metalle ja metalltooteid toodi sisse poole võrra rohkem kui aasta tagasi. Ka autode import on hakanud jõudsalt kosuma (kasv 1,6 korda), mis annab märku sisenõudluse taastumisest. Sarnaselt ekspordile oli kütuste sissevedu madala kasvuga. Samas on hea tõdeda, et just kõrgema lisandväärtusega toodete valmistamiseks vajalike pooltoodete sisseost kasvatab importi.Oktoobris võib prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude jätkuvat tõusu. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud tööstusettevõtetest juba veerand ootas tavapärasest suuremaid eksporttellimusi, sarnaselt septembriga jäi 56%-l ettevõtetest tellimused tavalisele tasemele ja ligi viiendik prognoosis veel tellimuste jäämist alla tavalise taseme. Ettevõtete kindlustunde indikaator tõusis 7 punktini, mis oli võrdne augustikuu näitajaga. 
EST

          

Tootjahindade kasv kiireneb

 Cache   
Töötleva tööstuse tootjahindade kasv kiirenes oktoobris veelgi. Statistikaameti andmetel tõusid kuuga hinnad keskmiselt 0,4%, aastataguse perioodiga võrreldes olid hinnad 5,4% kõrgemad. Tootjahindade kasvu on kiirendanud mitmete sisendite kallineme (tooraine, palgakulud), kui ka paranenud nõudlus, mis on mõnevõrra lasknud ettevõtetel vabamalt hingata. Samuti mõjutab hinnakasvu madal baastase, mis püsib veel selle aasta lõpuni.Toiduainete tootmises kasvasid hinnad aastaga 6,5%, peamiseks vedajaks oli siin piimatööstus, kus hinnatõus kiirenes aastases võrdluses 25,6%ni. Paranenud ekspordivõimalused on kasvatanud nõudlust toorpiima järele, mis on muutnud ka piimatööstuste peamise sisendi oluliselt kallimaks. Nii piima kokkuostu- kui tootjahinnad on jõudnud taas tagasi tasemele, kus nad olid kaks aastat tagasi, ka piimatoodete jaehinnad on jälginud samu arenguid. Samas on trend vastupidine lihatööstuses, kus hinnad on juba teist kuud järjest languses (-2,7% võrreldes eelmise aastaga).Jätkuvalt eristub teistest sektoritest keskmisest kiirema hinnatõusuga metalltoodete tootmine, kus aastane hinnatõus ulatus 18%ni. Suhteliselt stabiilsena püsib hinnakasv puidu- ja paberitöötuses, aastases võrdluses vastavalt 3,8% ja 5,3%. Samas on mitmes konkurentsitihedas sektoris aastaga hinnad ka odavnenud. Rõivatööstuses vähenesid hinnad aastaga 4% ja mööblitootmises 1,6%.Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud ettevõtetest ligi veerand ootas hindade tõusu järgneval kolmel kuul. Kõige tõenäolisemaks peetakse hinnatõusu toiduainetööstuses, keemiatööstuses, kummi- ja plastitööstuses, elektrimasinate ja aparaatide tootmises ning mööblitööstuses. Eelnevalt kiire hinnatõusuga silma paistnud puidutööstuses ei prognoosinud ükski ettevõte hindade kasvu jätkumist.Oktoobris toimusid ekspordi- ja impordihindade arengus sarnased muutused, samas impordihindade kasvutempo osutus taas mõnevõrra kiiremaks kui ekspordihindadel. Ekspordihinnad tõusid aastaga 8,4% ja olid eelmisest kuust vaid 0,1% võrra kõrgemad. Impordihindade aastakasv kiirenes 10,1%ni ja kuine tõus oli 0,4%. Kui aastaga on jätkuvalt enam kasvanud naftasaaduste ja metallide hinnad, siis kuises võrdluses tõusid kõige rohkem tekstiilitoorme hinnad. Endiselt olid kõrgemate aastakasvudega metallide ja toorpuidu ekspordihinnad (vastavalt 31% ja 21%), kuid mõlema grupi osas kuises võrdluses olulist muutust ei toimunud. Märgatavalt on ekspordihinnad tõusnud aga toiduainetööstuses, aastane kasvutempo kiirenes 11%ni. Ühelt poolt on selle taga toormehindade tõus, samas on ka nõudluse suurenemine välisturgudel aidanud ettevõtjatel hindu kasvatada.Oktoobris kiirenes naftasaaduste sisseveohindade aastakasv 24%ni ja metallide hinnatõus 22%ni. Kõige rohkem on aastaga tõusnud aga puidutoorme impordihinnad (42%), kuid nende osakaal kogu impordihinnaindeksis on väike. Septembrikuuga võrreldes oli suurim hinnatõus (6%) tekstiilitoorme sisseveol. Novembris on oodata ekspordi- ja impordihindade osas jätkuvat survet ülespoole, mida toetab ka nafta suhteliselt kõrge maailmaturuhind, aga samuti teiste toormete jätkuv hinnatõus. 
EST

          

Augustis jätkus kaubavahetuse kiire kasv

 Cache   
Augustikuus kaubavahetuse areng kiirenes veelgi. Statistikaameti andmetel kasvas eksport aastataguse perioodiga võrreldes jooksevhindades 37% ja import 34%. Jõudsalt on taastunud meie peamiste kaubanduspartnerite majandus, millest tulenevalt on oluliselt suurenenud nõudlus Eesti kaupade järele.Ekspordinõudluse tõus on endaga kaasa toonud ka suurema vajaduse importsisendite järele. Samas on veel kiire kasvu taga ka eelmise aasta madal võrdlusbaas.Ekspordi- ja impordihinnad jätkasid augustis samuti tõusu. Seetõttu kasvas eksport aastases võrdluses püsivhindades 28% ja import 24%. Juulikuust oli ekspordimaht 3% ja impordimaht 5% võrra suurem.Kaubavahetuse mahtude kiire taastumine on kergitanud ka väliskaubanduse bilansi puudujääki, mis ulatus augustikuus 1 miljardi kroonini. Aastaga suurenes defitsiit küll vaid 4%, kuid eelmise kuuga võrreldes oli kasv ligi poole võrra.Augustis toetas ekspordi tugevat aastakasvu enamik kaubagruppe. Kõige kiiremini kasvas taas masinate ja seadmete väljavedu (1,7 korda), millest peaaegu 30% moodustasid sideseadmed (kasv 3 korda). Loomsete toodete, puidu ja puittoodete ning transpordivahendite eksport suurenes ligikaudu 1,6 korda. Metalle ja metalltooteid müüdi välisturgudele enam kui veerandi võrra rohkem kui aasta tagasi. Vaid mineraalsete kütuste ja keemiatoodete eksport kasvas aastaga kümnendiku piires.Impordis olid augustikuus kiireima kasvuga aastases võrdluses samuti masinad ja seadmed (kasv 1,9 korda), sest enamik eksportkaupade valmistamiseks vajalikke osasid ja pooltooteid tuleb sisse tuua. 1,6 kordne kasv oli metallide ja metalltoodete ning transpordivahendite impordil. Ka nende kaupade tugevat kasvu toetas eelkõige ekspordi¬nõudluse tõus.Septembris on juba ekspordi ja impordi aastatagune võrdlusbaas märgatavalt kõrgem, mistõttu nii kiiret kasvu kui augustis on raskem saavutada. Samas võib oodata kaubavahetuse mahtude jätkuvat suurenemist. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt septembris küsitletud tööstusettevõtetest ligi veerand ootas veel eksporttellimuste jäämist tavapärasest väiksemaks, kuid see oli 5 protsendipunkti võrra parem tulemus kui eelneval kuul. 56%-l ettevõtetest olid tellimused tavalisel tasemel ja ligi viiendik prognoosis tellimuste tõusu. 
EST

          

Tootjahindade kasv jätkas kiirenemist

 Cache   
Töötleva tööstuse tootjahinnad kasvasid septembris jätkuvalt. Statistikaameti andmetel tõusid kuuga hinnad keskmiselt 0,4%, aastataguse perioodiga võrreldes olid hinnad 5,1% kõrgemad. Ka Euroopas on tootjahinnad liikunud juba terve aasta tõusutrendil. Eesti hinnatõus on keskmisest mõnevõrra kõrgem, kuid jääb samas alla Läti, Leedu ja Soome arengutele. Viimaste kuude hindade kasv on Eestis olnud siiski üks kiiremaid, mis viitab, et lisaks välistele teguritele (näiteks tooraine hinnatõus maailmaturul) on hindu mõjutanud ka sisemaised mõjurid (suurem sõltuvus importtoormest, toodete sortiment, elektri hind).Kõige enam tõusid aastaga metalltoodete tootjahinnad (viiendiku võrra), mida mõjutab tugevasti tooraine hinnatase maailmaturul. Euroopa riikides oli tööstusharudest hinnatõus kõige kiirem metallitootmises, samas metalltoodete puhul olid hinnaarengud stabiilsemad. Lisaks jätkus hinnatõus toiduainete tootmises, kus hinnakasv ulatus 3,4%ni võrreldes eelmise aastaga. Seda mõjutas peamiselt piimatoodete aastane kallinemine 19,8% võrra. Samas lihatööstuses hinnad alanesid aastaga 3,5%, mida põhjustas kõrge baastase eelmisel aastal. Varasema kuuga võrreldes jäid hinnad lihatööstuses peaaegu muutumatuks.Keskmisest enam tõusid hinnad veel elektriseadmete tootmises (7%), puidu- ja paberitööstuses (üle 5%). Elektriseadmete tootmises on hinnad siiski viimased pool aastat püsinud samal tasemel, puidu ja paberi puhul on tootjahinnad aga järginud tooraine hinnatõusu. Teistes harudes on hindade muutused olnud tagasihoidlikumad. Sarnaselt tootjahindade liikumisele on ka ettevõtete ootused edasise hinnatõusu osas viimastel kuudel suurenenud. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest iga viies prognoosis järgneval kolmel kuul hindade kasvu, hindade langust nägid ette vähesed. Kõige tõenäolisemaks peetakse hinnatõusu toiduainetööstuses, tekstiilitööstuses, keemiatööstuses, metallitööstuses ja mööblitootmises. Hindade püsimist praegusel tasemel oodati tavapäraselt rohkem ekspordist sõltuvates harudes, nagu masinate ja seadmete, elektri- ja sideseadmete tootmine.Augustis jõudis ekspordihindade aastane kasvutempo impordihindadega samale tasemele, kasvud olid vastavalt 8,2% ja 8,3%. Augustikuuga võrreldes tõusid ekspordihinnad keskmiselt 0,7% ja impordihinnad 0,4%. Meie peamiste kaubanduspartnerite kiire majanduse taastumine on oluliselt tõstnud nõudlust Eesti kaupade järele, mis võimaldab eksportööridel jätkuvalt tõsta ka ekspordihindu. Kui nafta maailmaturuhind on kolmandas kvartalis püsinud suhteliselt stabiilsena ja naftasaaduste impordihindade aastakasv on viimastel kuudel aeglustunud märgatavalt, siis metallide sisseveo hindade osas on toimunud vastupidine areng. Nõudluse suurenemine toorme järele metallitööstuses kasvatab ka metallide hindu maailmaturul.Septembris oli jätkuvalt kiireim ekspordihindade tõus aastases võrdluses metallitööstuses (34%), oluliselt kiirenes aga palgi väljaveohinna kasvutempo (25%ni). 8–9% olid aastaga tõusnud ekspordihinnad keemia-, plasti- ja kummitööstuses ning metalltoodete tootmises. Endiselt müüdi välisturgudele aastatagusest perioodist madalamate hindadega tekstiili- ja rõivatööstuse tooteid.Septembris oli olulisematest kaubagruppidest kiireim aastakasv metallide impordi¬hindadel (20%), naftasaaduste sisseveohinnad tõusid aastaga keskmiselt 17%, keemiatoodetel 14% ning töödeldud puidu ja puittoodete impordihinnad 11% võrra. Oktoobris jätkuvad ekspordi- ja impordihindade osas sarnased muutused eelneva kuuga. Nafta maailmaturuhind on püsinud suhteliselt stabiilsena, teiste toormete hinnad on aga jätkuvalt tõusujoonel. See tõstab ka kaupade ekspordihindu. 
EST

          

Tegevust alustas Patendiinfo keskus

 Cache   
Eesti Patendiraamatukogu uueks nimeks on Patendiinfo keskus, kuna eelmine nimetus oli aegunud ja andis seetõttu asutuse tegevuse kohta eksitavat teavet.Tänapäeval on patendialane informatsioon avalikkusele kättesaadav peamiselt elektrooniliselt, mitte raamatute ja paberkandjatena, nagu asutuse loomise ajal 20 aastat tagasi. Samuti on paranenud rahvusvaheliste elektrooniliste patendiandmebaaside avalikkusele kättesaadavus.Lisaks patendiinfo mahu suurenemisele on kasvanud informatsiooni kasutajate hulk. Tänapäeval kasutavad patendiinfot näiteks teadus- ja arendusasutused, juristid, turustajad, eksportijad, üliõpilased jne.Üha tiheneva turukonkurentsi tingimustes pööratakse maailmas patendiinfole järjest suuremat tähelepanu, sest see on ühtaegu nii tehnika-, õigus- kui ka turuinfo. Patendiinfo kasutamine võimaldab toote- ja protsessiarendajail, rakendusteadlastel, ettevõtjatel jt ennetada võimalikke patendiõiguste rikkumisi kodu- ja eksportturgudel.Keskuse põhieesmärgiks on teha patendiinfo kaudu kõigile kättesaadavaks analoogsete toote-, tehnika- ja tehnoloogiaprobleemide lahendusteks väljatöötatud tehnilisi- ja disainilahendusi.Patendiinfo keskus asub aadressil Olevimägi 8/10, Tallinn.
EST

          

MKMi kommentaar: juulis näitas eksport taas kiiret kasvu

 Cache   
Juulikuus toimusid kaubavahetuses taas kiired arengud. Statistikaameti andmetel kasvas eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes jooksevhindades kolmandiku ja import ligi veerandi. Ühelt poolt kiirendas kasvu veel aastatagune juulikuu madal võrdlusbaas, teisalt toetas ekspordi kiiret kasvu meie peamiste kaubanduspartnerite majanduse tugev tõus ja sellest tulenev nõudluse suurenemine Eesti kaupade järele. Impordi kasvu hoiavad kõrgel eelkõige eksportkaupade valmistamiseks sissetoodav tooraine ja pooltooted.Kuna nii ekspordi- kui ka impordihinnad on aastaga tõusnud oluliselt, siis püsivhindades oli ekspordimaht eelmise aasta juulikuust ligi veerandi võrra ja impordimaht 13% suurem. Kuises võrdluses kasvas eksport 5%, import aga kahanes 3%. Selliste arengute tulemusena langes kaubavahetuse bilansi puudujääk juunikuuga võrreldes enam kui poole ulatuses ja aastatagusest perioodist oli ligi poole võrra madalam. Juulis olid olulisematest kaubagruppidest kõige kiirema aastakasvuga masinad ja seadmed (62%), mis tõstis nende osatähtsuse koguekspordis 22%ni. Viimati oli nende osatähtsus nii kõrge 2009. aasta veebruaris. Masinate ja seadmete ekspordi kiiret kasvu toetas eelkõige sideseadmete tugev müük välisturgudele. Ligikaudu poole võrra kasvas metallide ja metalltoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu. Vaid mineraalsete toodete eksport jäi aastatagusele tasemele, kuid nende osas oli ka eelmise aasta võrdlusbaas suhteliselt kõrge.Impordis toimusid juulikuus sarnased arengud ekspordiga, sest suurem osa eksportkaupade valmistamiseks vajalikke materjale ja pooltooteid tuuakse Eestisse sisse. Ligi 70% kasvas masinate ja seadmete import, seetõttu võib oodata nende tugeva ekspordi jätkumist ka järgneval kuul. Metallide ja metalltoodete sissevedu suurenes aastaga peaaegu poole võrra. Kiireim aastane kasv oli transpordivahendite impordil (1,8 korda), mida toetas sõiduautode sisseostu oluline suurenemine, samas oli selle taga ka ülimadal võrdlusbaas. Augustis on kaubavahetuses oodata tugevate kasvude jätkumist, osaliselt toetab seda veel eelmise aasta augustikuu nõrk võrdlusbaas. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt augustis küsitletud tööstusettevõtete ootused olid siiski veidi madalamad kui juulis. 22% ettevõtetest prognoosisid eksporttellimuste suurenemist, mis oli 4 protsendipunkti võrra vähem kui eelneval kuul. Samal ajal ligi pooled ootasid endiselt tellimuste jäämist tavapärasele tasemele ja ülejäänutel jäid tellimused alla selle. Augustis oli jätkuvalt tõusuteel nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu majandususaldusindeks.
EST

          

Juunis ekspordi kasv aeglustus

 Cache   
Statistikaameti andmetel aeglustus juunikuus ekspordi aastane kasvutempo jooksev¬hindades 7%ni. Kasvu pidurdumise peamiseks põhjuseks oli mineraalsete kütuste väljaveo oluline langus, samas oli aastatagune võrdlusbaas väga kõrge, mil eksporditi kolmandatesse riikidesse suuremas mahus Eestis töödeldud kütuseid. I poolaasta kokkuvõttes kasvas eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 22%. Ekspordi kasvu on toetanud meie oluliste kaubanduspartnerite, Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa majanduse suhteliselt kiire taastumine. Kaubagruppidest mõjutasid enam ekspordi arengut mineraalsed tooted, puit ja puittooted ning metallid ja metalltooted. Impordi aastakasv pidurdus juunis samuti, kuid jäi veel küllaltki kõrgeks (jooksev¬hindades 22%). Poolaasta kokkuvõttes oli import viiendiku võrra suurem kui aasta tagasi. I poolaastal ulatus kaubavahetuse bilansi puudujääk 6,1 miljardi kroonini, jäädes aastatagusele tasemele.Juunis kahanes mineraalsete toodete väljavedu aastases võrdluses enam kui poole võrra. Languse taga olid kütused, elektri müük välisturgudele suurenes ligi 50%. Olulisematest kaubagruppidest kasvas aastaga puidu ja puittoodete eksport 1,6 korda, masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete väljavedu võrdselt ligi kolmandiku võrra. Ka enamiku teiste kaubagruppide eksport näitas tugevat kasvu, vaid transpordivahendite väljavedu oli veel väikeses languses.Impordis oli juunis languses ainsana kütuste sissevedu, samas kahanemine oli oluliselt väiksem (-12%) kui ekspordi osas. Teiste tähtsamate kaubagruppide import jätkas kiire kasvuga. Metalle ja metalltooteid ning transpordivahendid toodi sisse enam kui poole võrra rohkem kui aasta tagasi, masinate ja seadmete import kasvas ligi 50%. Välisnõudluse taastumine suurendab vajadust importsisendite järele.Juulis on prognooside kohaselt oodata ekspordi kasvu kiirenemist, mida toetab ka aastatagune madal võrdlusbaas. Üle pika aja jõudis juulis Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete eksporttellimuste saldo nulli. Ettevõtete osatähtsus, kes ootasid eksporttellimusi üle tavalise taseme, tõusis juulis veerandini ning samale tasemele langes nende arv, kes kartsid veel tellimuste jäämist alla selle. Ülejäänud ettevõtted prognoosisid tavapärasel hulgal eksporttellimusi. 
EST

          

Tootjahinnad püsivad tõusutrendis

 Cache   
Statistikaameti andmetel tõusid tootjahinnad töötlevas tööstuses juulis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,1%, juuni tasemest olid hinnad keskmiselt 0,5% kõrgemad. Aastane hinnatõus on püsinud samal tasemel kolm kuud, tööstusharudes lõikes on eelmiste kuudega võrreldes suuremaid muutusi toimunud vaid üksikutes harudes. Samuti on jälginud Eesti tööstussektori hinnad teiste Euroopa Liidu riikide arenguid.Aastaga tõusid tootjahinnad kõige rohkem metalltoodete tootmises (17%), kus aasta varem oli hindade langus üks suuremaid. Viimastel kuudel on kasvanud nõudluse tõttu tugevasti kerkinud metallide hinnad ja see jõuab omakorda metalltoodete hindadesse. Teistest harudest on suuremad muutused toimunud elektriseadmete tootmises (tootjahindade kasv 7,6%) ning mõningates toiduainetööstuse allharudes, nagu näiteks piimatoodete (+15,6%), jahu ja pagaritoodete tootmises (hinnad langenud ligikaudu 15%). Samuti jätkus paranenud nõudluse tõttu hinnatõus puidutööstuses (aastane kasv 4,4%).Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest neli viiendikku ei oodanud järgnevatel kuudel muutusi müügihindades, 15% eeldas müügihindade kasvu. Üldiselt on taolised ootused valitsenud tööstusettevõtete seas juba mitu kuud. Mõningal määral on vähenenud hindade langust prognoosivate ettevõtete osatähtsus ning selle arvel suurenenud hindade stabiilsust eeldavate ettevõtete arv. Hinnatõusu ootused olid juunis keskmisest oluliselt kõrgemad vaid keemiatööstuses, kus Euroopa Liidus on erinevalt Eestist tootjahinnad viimasel ajal ka tugevasti tõusnud. Lisaks on mujal Euroopas kerkinud tootjahinnad oluliselt veel naftatööstuses ning metallide tootmises.Juulis ekspordihindade aastane kasv taas kiirenes, ulatudes 7,2%ni. Juunikuust olid väljaveohinnad 0,7% võrra kõrgemad. Välisnõudluse märgatav taastumine on andnud eksportööridele võimaluse oma kaupade hindu jätkuvalt tõsta välisturgudel. Impordihindade aastane kasvutempo on teist kuud järjest aeglustunud. Eelmise aasta juulist olid sisseveohinnad keskmiselt 8,8% kõrgemad, kuises võrdluses jäid aga hinnad samale tasemele. Impordihindu enim mõjutav nafta maailmaturuhind on püsinud viimastel kuudel suhteliselt stabiilsena.Juulis kiirenes metallide ekspordihindade aastakasv 36%ni, juunikuuga võrreldes tõusid hinnad 7% võrra. Metallide osas oli ka aastatagune võrdlusbaas väga madal. Palgi väljaveohindade aastane kasvutempo kiirenes samuti oluliselt (15%ni), tulenevalt nõudluse suurenemisest. Kummi- ja plastitööstuse tooteid müüdi välisturgudele ligikaudu kümnendiku võrra kõrgemate hindadega kui aasta varem. Vaid tekstiili- ja rõivatööstuse ekspordihinnad olid veel languses 3–4%.Naftasaaduste sisseveohinnad olid juulis 23% võrra kõrgemad kui aasta tagasi, samas eelmise kuuga võrreldes olulist muutust ei toimunud. Ligikaudu viiendiku võrra on aastaga tõusnud palgi ning töödeldud puidu ja puittoodete impordihinnad, 17% tõusid metallide sisseveohinnad.Augustis on prognooside kohaselt oodata väliskaubandusega seotud hindade arengus sarnaseid trende eelmise kuuga.
EST

          

Riik panustas mullu ettevõtluse arendamisse üle kahe miljardi krooni

 Cache   
Valitsus kiitis täna heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 rakendusplaani 2009. aasta aruande, mille kohaselt panustas riik ettevõtluse arendamisse üle 2,3 miljardi krooni.Aruande kohaselt kasvas eelmisel aastal ettevõtete arv Eestis 42,5-lt 43,6-ni 1000 elaniku kohta ning tekkis 11 182 uut ettevõtet, mida on pea 1200 võrra rohkem kui 2008. aastal. See on indikaator riigipoolsete meetmete toimimisest ja inimeste järjest kasvavast valmidusest ettevõtlusega alustada. Eesti ettevõtete tootlikkus Euroopa Liidu keskmisega võrreldes jäi tunamullusega samale tasemele püsides 63,8 % peal. Mõnevõrra langes aga võrreldes eelneva aastaga ettevõtete ellujäämismäär (-4,2%) kui ka positsioon „Doing Business“ edetabelis, mis 2008. aasta 22. kohaga võrreldes oli nüüd kahe astme võrra madalam.Oluliselt panustati teadmiste ja oskuste arendamisse, kokku üle 100 miljoni krooni. Tähtsal kohal olid erinevad valdkondlikud koolitused – eksport, loomemajandus, juhtimine, alustava ettevõtja baaskoolitus.Üks võtmetähtsusega tegevusi kriisist ülesaamisel oli ekspordi toetamine. KredExi abil tagatud ekspordi maht oli kokku 426 miljonit, samuti toetati ekspordi turundust, messidel osalemist jms. Investeeringute osas on oluline mainida personaalset tegelemist oluliste välisinvestoritega – nende poolt tehti 2009. aastal investeeringuid üle 500 miljoni, samuti toetati tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringuid 345 miljoni krooni ulatuses.Eraldi väärib märkimist, et aasta 2009 oli innovatsiooniaasta ning see osutus edukaks. Ettevõtmise eesmärgid innovatsiooni laiema teadvustamise osas ühiskonnas saavutati, mida kinnitavad nii innovatsiooniportaali www.in.ee külastatavus, äriplaanide hüppeliselt kasvanud arv 2008. aastaga võrreldes konkursil „Ajujaht“ või trükimeedias ilmunud innovatsioonitemaatiliste artiklite arv. Õiguskeskkonna osas rakendus olulise muudatusena 1. jaanuarist 2010 elektrooniline keskkond äriühingute ja mittetulundusühingute majandusaasta aruannete koostamiseks ja esitamiseks, 2009. aastal viidi läbi selleks vajalikud ettevalmistustööd. Olulisemate arengutena võib veel välja tuua Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendumise ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu valmimise.Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 sisaldab nelja tegevusvaldkonda: teadmiste ja oskuste arendamine, investeeringute toetamine, rahvusvahelistumise toetamine ja õiguskeskkonna arendamine.Kokku panustati 2009. aastal ettevõtluse arendamisse üle 2,3 miljardi krooni, millest 775 miljonit krooni moodustasid otsesed väljamaksed ettevõtjatele. 
EST

          

Innovatsiooniosakute programm saab juurde 30 miljonit krooni

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kiitis heaks ettepaneku jätkata innovatsiooniosakute toetusmeetme programmi kuni aastani 2013 ning lisada eelarvesse täiendavad 30 miljonit krooni.2009. aastal MKM-i ja EAS-i poolt käivitatud 15 miljoni kroonise eelarvega innovatsiooniosakute pilootprogramm osutus Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) seas üle ootuste populaarseks. Aasta jooksul tehti 50 000-krooniseid üksitaotlusi või 200 000-krooniseid ühistaotlusi osakutele 248 korral, millest tänaseks on rahuldatud 194 taotlust summas 11,3 miljonit krooni. Kokku on praeguseks lõpetatud 115 projekti.Enim on innovatsiooniosakuid taotlenud ettevõtjatele pakkunud huvi toote või teenuse arenduse alased konsultatsioonid ekspertidega erinevatest teadus- ja arendusasutustest, mis oli ka innovatsiooniosaku fookus. Samuti on aktiivselt kasutatud innovatsiooniosakuid intellektuaalomandi kaitse alasel nõustamisel ja kaitsestrateegiate arendamisel.Märtsis toimunud infoühiskonnakonverentsil peetud kõnes lubas minister Juhan Parts eraldada innovatsiooniosakute programmist miljon krooni spetsiaalselt energiasäästu, energiaefektiivsuse ja rohelise IKT projektidele. Ka selle üleskutse vastu on ettevõtjad tänaseks suurt huvi üles näidanud ning rohelise IT ning energiasäästu edendamise tarbeks on eelarvest käiku läinud juba 1,4 miljonit krooni.EAS-i poolt läbi viidud programmi tagasiside uuringust selgub, et innovatsiooniosakute programmi peavad edukaks nii ettevõtjad kui ka kõrgkoolid ja teised innovatsioonipartnerid.Enim projekte on läbi viidud Tallinna Tehnikaülikoolis (53), järgnevad Tartu Ülikool (46) ja Tallinna Ülikool (43). Patendivolinikest on enim innovatsiooniosaku projekte läbi viinud Patendibüroo Koppel (13). Innovatsiooniosakute programmi peamiseks eesmärgiks on tihendada ettevõtjate koostööd ettevõtteväliste innovatsioonipartneritega. Innovatsiooniosaku näol on tegemist rahalise toetusega, mis võimaldab VKE-del teha koostööd kõrgkoolide, katselaborite või intellektuaalomandi ekspertidega, et uurida innovaatilisi lahendusi arengutakistustele, katsetada uusi materjale, koguda teadmisi tehnoloogiate kohta, teha uuringuid intellektuaalomandi andmebaasides jpm.Rohkem informatsiooni innovatsiooniosakute meetme kohta leiab SIIT.Innovatsiooniosakute toetusmeedet kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. 
EST

          

Ekspordi kasv kiirenes aprillis oluliselt

 Cache   
Aprillis toimusid väliskaubanduses taas positiivsed muutused. Statistikaameti andmetel oli aprillis ekspordi aastane kasvutempo jooksevhindades kaks korda kiirem kui märtsis, ulatudes 37%ni. Ekspordi reaalkasv oli 31%, sest ekspordihinnad tõusid aprillis aastases võrdluses keskmiselt 5,1%. Ekspordi kiiret kasvu toetasid enim mineraalsed tooted, enamiku teiste kaubagruppide väljavedu näitas samuti tugevat kasvu. Samas oli jõudsa kasvu taga veel ka eelmise aasta aprilli ülimadal võrdlusbaas. Märtsikuuga võrreldes suurenes eksport 8%. Eesti peamiste ekspordipartnerite majandusolukord paraneb jätkuvalt, mis annab eksportööridele võimaluse oma kaubamahtusid suurendada nendele sihtturgudele. Impordi aastane kasv jooksevhindades aeglustus aprillis 18%ni, kuna eelneva kuuga võrreldes oli langus 12%. Reaalselt kasvas import aastaga vaid 7% võrra. Impordihinnad on tõusnud aastataguse perioodiga võrreldes ekspordihindadest oluliselt kiiremini (9,7%). Siseturu nõudlus taastub endiselt ekspordinõudlusest aeglasemalt.Tänu ekspordi märgatavalt kiiremale kasvule langes kaubavahetuse bilansi puudujääk aprillis 0,4 miljardi kroonini, mis oli üle seitsme korra väiksem märtsikuu ja üle nelja korra väiksem eelmise aasta sama kuu näitajast. Mineraalsete kütuste eksport kasvas aprillis aastases võrdluses 2,2 korda. Kuigi antud grupist moodustab suurima osa naftasaaduste reeksport, siis ka elektrienergia müük välisturgudele kasvas aastaga üle kahe korra. 1,6 korda suurenes aastaga metallide ja metalltoodete väljavedu, kuid nende osas oli eelmise aasta aprilli võrdlusbaas ülimadal. Puitu ja puittooteid eksporditi ligi poole võrra ning masinaid ja seadmeid enam kui viiendiku rohkem kui aasta tagasi. 40% piires kasvas aastaga loomsete toodete, pabermassi ja pabertoodete ning plast- ja kummitoodete eksport.Sarnaselt ekspordile kasvas aprillis ka masinate ja seadmete import aastases võrdluses enam kui viiendiku võrra. Ekspordinõudluse tõusuga tuleb rohkem sisse tuua eksportkaupade valmistamiseks vajalikke pooltooteid ja osasid. Metallide ja metalltoodete import suurenes samuti sarnaselt ekspordiga 1,6 korda. Ka metallitööstuse tooraine tuuakse suures osas sisse. Kütuste import oli aprillis väikese kasvuga, seega eksporti kasvatasid varasematel perioodidel sisseveetud naftasaadused. Maikuus on prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude suurenemist. Jätkuvalt tõusid mais Eesti olulisemate ekspordipartnerite majandususaldusindeksid. Ka Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator jätkas tõusu (+5,3 punktini). Ligi viiendik EKI poolt küsitletud tööstusettevõtetest prognoosis maikuus eksporttellimuste suurenemist ja pooled teatasid tellimuste jäämisest tavapärasele tasemele, ülejäänud ootasid siiski veel tellimuste jäämist tavalisest väiksemaks. 
EST

          

Jaemüük püsib languses

 Cache   
Aprillis vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 9%, ulatudes 4,4 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 2,8% (0,15 miljardi krooni võrra).Jaemüügi näitajad püsisid stabiilses languses ka aprillikuus. Kuises võrdluses on küll müük tasapisi kasvama hakanud, kuid eelmise aasta aprillikuule, mis oli niigi tagasihoidlike mahtudega, jäädi ikkagi tugevalt alla. Samas on loomulik, et tööstustoodangu ja ekspordi kasv jõuab sisetarbimisse viitajaga. Mõningal määral lisab tuleviku suhtes optimismi asjaolu, et nii veebruaris kui märtsis keskmine palk kasvas võrreldes eelmise kuuga, samuti on hakanud vähenema registreeritud töötute arv. Samade trendide jätkudes on oodata ka olukorra paranemist sisetarbimises. Aprillis kasvas toidukaupade, jookide ja tubakatoodete jaemüük spetsialiseeritud kauplustes 41%. Samas oma väikse osakaalu tõttu ei mõjutanud kasv olulisel määral kogutulemust. Lisaks eelnevale jäi aprillis pluss poolele farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük, mis oli aastatagusest 6% võrra suurem. See segment on suutnud ka ainsa kauplusegrupina kasvu näidata kõigil selle aasta esimestel kuudel. Ülejäänud kaupluste gruppides jäi müük eelmise aasta sama ajaga võrreldes väiksemaks. Suurematest kauplusegruppidest kiirenes müügi langus toidukaupade osas, kus mahud vähenesid aastaga 7%. Ettevõtete müügitulu jäi aga eelmise kuuga pea samale tasemele. Endiselt on tarbijad tuleviku suhtes ebakindlad ja püüavad oma kulutused võimalikult väikesed hoida. Samas toimub selles kaupluste grupis taastumine eeldatavalt kiiremini, kuna siin on keskmised ostud väiksemad ning tegu on peamiselt esmatarbekaupadega. Pigem välditakse suuremaid kulutusi ning lükatakse edasi kestvuskaupade soetamist.  Müügilangus on hakanud kergelt pidurduma ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide osas, kus mahud kahanesid aastaga viiendiku võrra. Mõningal määral oli siin abiks aasta tagune madal võrdlusbaas, kuid ka märtsiga võrreldes jäädi plussi (kasv 8%). Tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük kahanes aastaga 7%, mis jäi eelmisel kuul toimunuga samasse suurusjärku. Kui eelmisel kuul näitasid sõidukikaubandusettevõtete tulemused kasvu võrreldes aasta varasemaga, siis aprillis jäid müügimahud jälle väiksemaks. Ettevõtete müük kahanes aastaga 3% võrra. Oluliselt on vähenenud inimeste kulutused sõidukite hooldusele ja remondile, kus mahud kahanesid püsivhindades aastaga 29%. Jätkuvalt püsib languses mootorikütuse jaemüük. Ühest küljest on vähenenud sõiduaktiivsus ja teisalt on tõusnud kütuse hinnad. Hoolimata mahtude langusest 14% võrra püsivhindades mõõdetuna, kasvas ettevõtete müügitulu 16%. Seega võib öelda, et jooksevhindades on kulutused kütusele aastaga suurenenud.Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt mais korraldatud küsitluse kohaselt kasvas kaubanduse kindlustunde indikaator veelgi, jõudes kõrgeimale tasemele alates 2008. aasta keskelt. Peamiselt põhjustas tõusu hinnang müügile eelneva 3 kuu jooksul. Samuti jätkas tõusu tarbijabaromeeter, mida vedasid peamiselt paranenud hinnangud tööpuuduse osas. 
EST

          

Märtsis ekspordi tugev kasv jätkus

 Cache   
Märtsis püsis nii eksport kui ka import tugeval kasvujoonel. Statistikaameti andmetel kasvas eksport aastaga jooksevhindades 16%. Kuna ekspordihinnad on aasta algusest peale pöördunud taas tõusule, siis reaalkasv ulatus 13%ni. Veebruariga võrreldes kasvutempo aeglustus ja kuises võrdluses jäi ekspordimaht peaaegu samaks. Maailmamajandus on hakanud kosuma, kuid paranemine võtab veel aega. Impordi aastane kasvutempo kiirenes veebruaris oluliselt ja ulatus 27%ni. Impordihinnad on tõusnud ekspordihindadest märgatavalt kiiremini ja impordi reaalkasv oli 17%. Veebruariga võrreldes suurenes import 30%. Sellise jõulise kasvu taga olid osaliselt ühekordne suuremahuline kaitseväe tehing ja ühe parvlaeva sisseost. Impordi ennakkasvu tulemusena ekspordi ees muutus kaubavahetuse bilanss märtsis taas 2,8 miljardi krooniga negatiivseks. Defitsiit oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi kaks korda suurem. I kvartali kokkuvõttes kasvas eksport aastaga jooksevhindades 17% ja import 12%. Kaubavahetuse puudujääk oli I kvartalis 3,1 miljardit krooni, jäädes aastatagusest perioodist 22% võrra madalamaks ning 2008. aasta sama kvartali näitajale enam kui kolm korda ja 2007. aasta I kvartali tulemusele neli korda alla.Märtsis kasvas aastataguse perioodiga võrreldes jõudsalt enamiku olulisemate kaubagruppide eksport, vaid masinate ja seadmete väljaveo kasv jäi väikeseks (6%). Puitu ja puittooteid ning metalle ja metalltooteid eksporditi aastaga ligikaudu veerandi võrra rohkem, mineraalsete toodete väljavedu suurenes 16% võrra. Samas veebruariga võrreldes oli masinate ja seadmete eksport samuti tugeva kasvuga (21%). Ka enamiku teiste kaubagruppide eksport kasvas aastaga märkimisväärselt, kuid osaliselt oli selle taga veel eelmise aasta madal võrdlusbaas.Transpordivahendite import kasvas märtsis aastases võrdluses üle kahe korra. Peale eelpoolmainitud meretranspordivahendi sisseostu oli tugeva kasvuga ka autode sissevedu. Võrdselt 30% suurenes aastaga mineraalsete kütuste ning plast- ja kummitoodete import. Masinaid ja seadmeid osteti sisse 14% enam kui aasta tagasi. Vaid ehitusmaterjalide sissevedu jäi aastatagusest perioodist kümnendiku võrra madalamaks, sesoonsusest tingituna oli aga veebruariga võrreldes 45%line kasv. Aprillis võib prognooside kohaselt taas oodata kaubavahetuse arengus positiivseid muutusi. Kõigi meie olulisemate kaubanduspartnerite majandususaldusindeks tõusis aprillis, ulatudes Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Taanis üle ajaloolise keskmise. Aprillis oli Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator samuti märgatavalt paranenud, muutudes taas positiivseks (+3 punkti), aasta tagasi oli vastav näitaja -28. 40% tööstusettevõtetest prognoosis aprillis eksporttellimuste suurenemist järgneval kolmel kuul ja pooltel jäävad tellimused tavapärasele tasemele, mis tõstis tellimuste saldo taas tugevalt positiivseks (+31 punkti).  
EST

          

Tootjahindade tõus kiireneb

 Cache   
Tootmissisendite kallinemise ning nõudluse taastumise tulemusena on viimastel kuudel tootjahinnad töötlevas tööstuses tõusnud peaaegu kõikjal Euroopas. Aasta algusega võrreldes on maailmaturul ülespoole liikunud metallide, kütuse ja mitmete toiduainete hinnad, selle mõju on võimendanud euro nõrgenemine. Ka Eestis on tööstussektori tooted kallinenud. Statistikaameti andmetel kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses aprillis eelmise kuuga võrreldes 0,9%, aastane hinnatõus ulatus 2,6%ni.Kuuga tõusid hinnad kõige enam metalltoodete tootmises (2,3%). Aastaga on hinnad kerkinud üle 6%, mis on hinnataseme viinud taas 2009. aasta alguse tasemele. Metallide hinnad on tõusnud oluliselt rohkem, kuid kuna muude tootmissisendite kulud ei ole suurenenud samal määral või on isegi vähenenud, siis ei kandu tooraine hinnatõus üks-üheselt toodangu lõpphinda. Samuti toimus keskmisest kiirem hinnatõus puidutööstuses ja piimatööstuses, kus hinnad kasvasid aastaga 4,9%. Mõlemas sektoris on hindu üles surunud kallinenud tooraine ning paranenud ekspordivõimalused.Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate seas on hinnatõusu ootused sel aastal pidevalt kasvanud. Üle kahe aasta oli aprillis taas hinnatõusu prognoosivaid ettevõtteid rohkem kui neid, kes ootasid lähikuudel hindade alanemist. Survet hinnatõusuks täheldati enamikes tööstusharudes, vaid mõnes valdkonnas (näiteks rõivatööstus, masinatööstus, ehitusmaterjalide tootmine) oli ka vastupidiseid näiteid.Aprillis oli ekspordihindade aastane kasvutempo peaaegu kaks korda kiirem kui eelneval kuul, ulatudes 5,1%ni. Kuises võrdluses tõusid hinnad keskmiselt 1,2% võrra. Ekspordihindade kasvu olulist kiirenemist mõjutas enim hindade tõus metallitootmises, mille osas oli ka aastatagune võrdlusbaas väga madal. Impordihindade aastane kasvutempo on kiirenenud märgatavalt aasta algusest peale ja aprillis olid hinnad juba 9,7% kõrgemad kui aasta varem. Eelmise kuuga võrreldes tõusid impordihinnad keskmiselt 2,5%. Impordihindade arengut suunab eelkõige nafta maailmaturuhinna muutus, mille mõju ulatub peale kütuste ka töötleva tööstuse harudesse. Metallitootmises tõusid aprillis ekspordihinnad rohkem kui kolmandiku võrra, osaliselt oli selle taga aastatagune 25%line hinnalangus. Samas on maailmaturul metallide hinnad taas tõusma hakanud. Nafta maailmaturu hinnatõus mõjutab hindade arengut kummi- ja plastitööstuses, kus ekspordihinnad olid aastases võrdluses 7% kõrgemad. 3–4% piires tõusid aastaga väljaveohinnad toiduaine- ja mööblitööstuses. Teistes tootmisüksustes jäid hinnatõusud väikeseks. Suurim hindade langus oli rõivatootmises (-5%).Naftassaaduste impordihindade aastane kasvutempo aeglustus aprillis, kuid hinnad olid ikkagi veel poole kõrgemad kui aasta varem, tulenevalt jätkuvalt madalast võrdlusbaasist. Märtsiga võrreldes tõusid kütuste sisseveohinnad 8%. Ligikaudu kümnendiku võrra tõusid aastaga keemiatoodete ja metallide impordihinnad. Puidu sisseveohind on tõusnud ligi viiendiku ulatuses, kuid tema osakaal keskmise hinna kujunemisel ei ole suur.Mais mõjutab väliskaubanduse hindade arengut jätkuvalt kõrge nafta maailmaturuhind, kuid ka metallide hinnatõus maailmaturul ning nende mõju teistesse tööstusharudesse. Maailmamajanduse edasine kosumine annab Eesti eksportööridele võimaluse tõsta ekspordihindu.  
EST

          

Jaemüügi langustrend pidurdub

 Cache   
Märtsis vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 9%, ulatudes 4,3 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 13%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 3% (0,17 miljardi krooni võrra).Märtsis jätkas jaemüük langemist. Kuigi ekspordi näitajad järjest paranevad püsib sisenõudlus nõrgana. Samas on selge, et sisetarbimise taastumine võtab aega, kuna palgad on langenud ning tööpuuduse vähenemine on alles algusjärgus. Kiirem taastumine eeldaks ka laenuturu elavnemist, kuid esialgu eelistavad inimesed vanu laene tagasi maksta ning uutega ettevaatlik olla. Samas baastase on alanemas ning edaspidi on oodata pigem müügilanguse pidurdumise jätkumist.Märtsis kasvas müük aastases võrdluses juba mitmes kauplusegrupis. Püsivalt on viimastel kuudel kasvu näidanud farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük, mis suurenes 5% võrra. Müügitulu kasvas samal ajal 6%, ulatudes 321 miljoni kroonini. Eelmise aasta algusest alates oli märts, ilma sesoonselt tugevat detsembrit arvestamata, segmendi ettevõtetele parim kuu. Suurematest kauplusegruppidest on müügimahtude langus selgelt pidurdunud toidukaupluste osas. Aastaga vähenesid mahud seal 3% võrra ning järgnevatel kuudel võib oodata mahtude taastumist eelmise aasta tasemetele. Samas on ettevõtete müügitulu vähenenud 2%, kuna ettevõtete marginaalid on langenud. Marginaalide kasvu pidurdab lisaks nõudlusele ka tihe konkurents erinevate kauplusekettide vahel. Inimesed on rohkem hakanud hindu vaatama ning üha enam otsitakse soodsamaid võimalusi oma ostude sooritamiseks.Jätkuvalt püsib nõrgana majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide jaemüük, mis kahanes aastaga 27%. Samas ettevõtete müügitulu langes 16% võrra, mistõttu on näha, et vähenevaid mahtusid on suudetud mõnevõrra kompenseerida kõrgemate hindadega. Kiiremini on pidurdunud müügi langus tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete segmendis, kahanedes aastaga 8%. Müügitulu kasv ulatus 3%ni. Mõnevõrra positiivsemaks on olukord muutunud sõidukikaubanduses. Aastaga kasvasid müügimahud 5% ja müügitulu 6%. Mõningane elavnemine selles segmendis on kevadeti tavaline, aasta varem oli märts ka keskmisest nõrgemaks kuuks. Samas on märgata trendi muutust, mis võiks jätkuda järgnevatel kuudel. Kütuse kõrge hind on vähendanud mootorikütuse müügimahtusid, mis kahanesid aastaga 13%. Ettevõtete müügitulule on kõrged hinnad hästi mõjunud ning see kasvas 18%. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt aprillis korraldatud küsitluse kohaselt muutus kaubanduse kindlustunde indikaator positiivseks. Peamisteks vedajateks olid ootused müügi suhtes järgneval kolmel kuul ja tellimused kaupadele. Tarbijabaromeeter kasvas aprillis 3 punkti võrra, paranemine toimus enamiku küsimuste lõikes. Positiivsete signaalide jätkumisel nii ekspordi kui tööstuse vallast on järgnevatel kuudel oodata ka olukorra paranemist sisetarbimises. 
EST

          

Veebruaris kiirenes ekspordi kasv oluliselt

 Cache   
Veebruaris toimusid kaubavahetuses positiivsed muutused. Statistikaameti andmetel kiirenes ekspordi aastane kasvutempo 24%ni, mis oli üle kahe korra kõrgem jaanuarikuu näitajast. Ekspordi reaalkasv oli juba paari protsendipunkti võrra madalam, sest aasta algusest on ekspordihinnad pöördunud taas tõusuteele. Kuigi tugeva kasvu taga on ennekõike eelmise aasta madal võrdlusbaas, võib täheldada ka majandusaktiivsuse tõusu välisturgudel, mis suurendab nõudlust Eesti kaupade järele. Seda kinnitab ka jaanuarikuust viiendiku võrra suurem eksport. Üle pika aja kasvas aastaga ka impordi maht (9%), hindade tõusu tõttu oli reaalkasv vaid 3%. Kuises võrdluses suurenes import 12%. Tänu ekspordi ennakkasvule impordi ees muutus kaubavahetuse bilanss esmakordselt positiivseks 138 miljoni krooniga. Seda võib pidada esialgu ühekordseks nähtuseks, mille taga oli varasematel perioodidel sissetoodud mineraalsete kütuste suuremahuline väljavedu.Veebruaris kasvas mineraalsete toodete eksport aastataguse perioodiga võrreldes peaaegu 2,5 korda. Kiire kasvu taga oli eelkõige naftasaaduste väljaveo järsk suurenemine, samas oli ka elektri eksport kaks korda suurem kui aasta varem. Mineraalsed kütused tõusid Eesti tähtsaimaks ekspordiartikliks juba 2009. aasta detsembris, selle aasta veebruaris ulatus nende osatähtsus koguekspordis juba 30%ni. Samal ajal kasvas puidu ja puittoodete eksport aastases võrdluses veerandi ulatuses. Ligi viiendiku võrra oli suurem muude tööstuskaupade (sh mööbel ja selle lisandid, puitmajad), puitmassi ja pabertoodete ning plast- ja kummitoodete väljavedu. Enam kui kümneprotsendilist kasvu näitasid veel paljud teised ekspordi kaubagrupid. Masinate ja seadmete ning metalli ja metalltoodete eksport püsis veel langustrendil.Ka impordis olid veebruaris suurima osatähtsusega mineraalsed tooted (23%), nende sissevedu kasvas aastaga ligi poole võrra. Tugev kasv oli veel puidu ja puittoodete ning plast- ja kummitoodete impordil. Üle pika aja suurenes aastases võrdluses masinate ja seadmete, metallide ja metalltoodete ning transpordivahendite sissevedu (võrdselt ligi kümnendiku). See annab märku mõningasest nõudluse kosumisest nii siseturul kui ka eksporditurgudel. Märtsis on prognooside kohaselt oodata kaubavahetuse mahtude edasist kasvu, sest aastatagune võrdlusbaas on endiselt madal. Meie olulisemate kaubanduspartnerite majandususaldusindeks on jätkuvalt tõusuteel. Soomes, Rootsis ja Saksamaal jõudis märtsis majandususaldus juba ajaloolisest keskmisest kõrgemale. Märtsis oli Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator samuti märgatavalt paranenud (-4 punkti), aasta tagasi oli vastav näitaja -33. Samal ajal oli kümnendikul ettevõtetest eksporttellimusi üle tavalise taseme, 46%-l jäid tellimused tavapärasele tasemele ja 44%-l oli tavalisest vähem tellimusi.
EST

          

Surve tootjahindade kasvuks püsib

 Cache   
Märtsis jätkus tootjahindade tõus töötlevas tööstuses. Eesti Statistikaameti andmetel kasvasid hinnad veebruariga võrreldes keskmiselt 0,2%, aastataguse perioodi tasemest olid tootjahinnad 1,4% kõrgemad. Viimastel kuudel on tootjahinnad töötlevas tööstuses tõusnud peaaegu kõigis Euroopa Liidu riikides. Kallinenud on ka mitmed importsisendid.Suuremad hinnamuutused on toimunud elektriseadmete tootmises, kus aastaga kerkisid tootjahinnad 5%. Hindade muutuses võib oma rolli mängida muutunud toodete struktuur, keskendutakse kallimatele toodetele. Puidutööstuses on nõudlus taastumas, hinnad kerkisid aastaga 4%, kuid siin tuleb arvestada aastataguse madala võrdlusbaasiga. Ehitusmaterjalide tootjahindade aastane langus oli märtsis veel üle 4%, kuid ka selles harus on viimastel kuudel hindu korrigeeritud pigem ülespoole.Piima kokkuostuhind on 2009. aasta keskpaiga madalseisust kerkinud tänaseks kolmandiku võrra, mis on kaasa toonud ka piimatoodete tootjahindade tõusu. Tootjahinnad pole kerkinud siiski nii suures ulatuses, aastatagusega võrreldes olid märtsis tootjahinnad veel 1,3% madalamad. Jätkuvalt oli hinnatase ligi viiendiku võrra madalam kui aasta tagasi jahu- ja tangainete ning pagari- ja makaronitoodete tootmises. Toiduainetööstuses tervikuna jäid tootjahinnad 2009. aasta märtsi tasemele 2,5% alla. Teistes tööstusharudes püsisid tootjahindade aastased muutused kolme protsendi piirides.Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjatest ligi 80% prognoosis müügihindade püsimist järgneva kolme kuu jooksul muutumatuna. Hindade langust ootavate ettevõtete osatähtsus on viimastel kuudel pidevalt vähenenud, tasapisi on aga küsitletute seas suurenenud hindade kasvu prognoosivate ettevõtete hulk.Märtsis jätkus ekspordihindade kasvu kiirenemine aastases võrdluses (2,6%ni), kuid kasvutempo pidurdus märgatavalt ja veebruariga võrreldes olid hinnad keskmiselt 0,4% madalamad. Majanduskliima paranemine välisturgudel on võimaldanud Eesti eksportööridel taas tõsta oma eksportkaupade hindu, kuid tugevas konkurentsis on seda raske teha. Kuigi siseturg taastub aeglasemalt kui välisnõudlus, on maailmaturu üldisest konjunktuurist tingituna impordihindade kasvutempo olnud kiirem ja aastases võrdluses tõusid hinnad keskmiselt 8,6%. Eelmise kuu tasemest olid impordihinnad 1% võrra kõrgemad. Aastases võrdluses tõusid märtsis kõige enam ekspordihinnad metallitootmises (15%), kümnendiku ulatuses olid kõrgemad põllumajandussaaduste hinnad ning 5% võrra kasvasid hinnad kummi- ja plastoodete tootmises. Suurimas languses (-5%) oli jätkuvalt palgi ekspordihind, samas langustempo on pidurdunud oluliselt. Teiste tegevusalade hinnamuutused jäid sarnaselt tootjahindadele kolme protsendi piiridesse.Impordihindade tõusu mõjutasid mätsis jätkuvalt enim naftassaadused, sest nende aastatagune võrdlusbaas oli veel madalal tasemel. Naftasaaduste sisseveo hinnad tõusid aastaga 60%. Ligi viiendiku võrra tõusid aastaga impordihinnad metsamajanduses, kuid nende osatähtsus keskmise hinna kujunemisel on väike. Puittoodete sisseveohinnad tõusid aastaga kümnendiku võrra. Sesoonsusest tingituna tõusid kuises võrdluses põllumajandussaaduste impordihinnad samuti ligi kümme protsenti.Järgneval kuul võib impordihindu kergitada taas nafta maailmaturuhinna muutus. Ka võib oodata ekspordihindade mõningast survet ülespoole tingituna toormehindade tõusust.  
EST

          

Serbia hakkab kasutama Eesti X-teed

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts andis täna kohtumisel Serbia Vabariigi telekommunikatsiooni ja infoühiskonna ministri Jasna Matićiga talle üle X-tee baastarkvara.„Eestis loodud e-valitsuse kontseptsiooni kasutamine Serbia avaliku sektori IT-lahenduste arendamisel loob soodsad tingimused Eesti IT-ettevõtetele oma lahenduste ekspordiks,“ ütles Juhan Parts.Serbia ministrile tutvustati kohtumisel Eesti lairiba projekti ja digitelevisioonile ülemineku protsessi. Samuti oli arutluse all infoühiskond, Euroopa Liidu rahastatud projektid ning kahe riigi vaheline edasine koostöö. 
EST

          

Jaanuaris eksport kümnendiku võrra suurem

 Cache   
Statistikaameti andmetel kasvas jaanuaris eksport eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 11%, hindade langust arvestades oli reaalkasv ühe protsendipunkti võrra kõrgem. Sellise kasvu taga oli eelkõige aastatagune ülimadal võrdlusbaas, samas võib ka täheldada meie peamiste kaubanduspartnerite nõudluse mõõdukat taastumist.Import veel jaanuaris kasvu ei näidanud, sest siseturg kosub aeglasemalt, ent tarbijate kindlustunne jätkas tõusu. Aastaga kahanes kaupade sissevedu 3% võrra. Sesoonsusest tingituna on jaanuaris ekspordi ja impordi mahud olnud tavapäraselt eelmise aasta viimasest kuust madalamad. Kuises võrdluses vähenes eksport 6% ja import 16%.Eeltoodud arengud aitasid taas alandada kaubavahetuse bilansi puudujääki, mis ulatus jaanuaris 0,5 miljardi kroonini. Nii eelmise aasta jaanuarist kui ka detsembrist oli väliskaubanduse defitsiit ligikaudu kolm korda väiksem.Ekspordi kasvu toetasid enim mineraalsed tooted, mille väljavedu kasvas aastaga 2,5 korda. Kiiret kasvu mõjutas oluliselt eelmise aasta jaanuarist üle kahe korra kõrgem nafta maailmaturuhind. Ka elektri müük välisturgudele suurenes jõudsalt (kasv 50%). Puidu ja puittoodete eksport kasvas aastaga veerandi võrra, millest võib välja tuua küttepuidu ja saematerjali peaaegu poole võrra suuremat väljavedu. Ligi viiendiku võrra kasvas puitmassi ja paberi ning plast- ja kummitoodete eksport, kümnendiku ulatuses aga loomsete toodete eksport. Samas masinate ja seadmete müük välisturgudele oli endiselt languses (-22%). Impordis toimusid ekspordiga sarnased muutused. Enim kasvas aastaga mineraalsete toodete sissevedu, kuid kasv jäi oluliselt madalamaks kui ekspordi osas. Masinate ja seadmete import oli samuti viiendiku võrra madalam eelmise aasta jaanuarist. Taas kiirenes transpordivahendite sisseveo langustempo (-41%ni). Jätkus madal nõudlus autode järele nii siseturul kui ka eksporditurgudel, aastatagust võrdlusbaasi tõstis ka sõjalaeva sisseost.Veebruaris ekspordi kasv jätkub, tulenedes esmalt madalast eelmise aasta võrdlusbaasist. Samal ajal jätkas tõusu ka meie olulisemate kaubanduspartnerite, Soome, Rootsi ja Läti majandususaldusindeks, mis annab lootust impordinõudluse kasvule nendes riikides. Jaanuaris teatas peaaegu viiendik Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtetest eksporttellimuste suurenemisest järgneva kolme kuu jooksul ja 60% ootas tellimuste jäämist tavapärasele tasemele. Ülejäänud ettevõtete ootused olid endiselt negatiivsed. Ka tööstusettevõtete kindlustunne oli selle aasta veebruaris (-11) märgatavalt parem kui aasta tagasi (-36).  
EST

          

Jaemüügi langustempo aeglustub

 Cache   
Statistikaameti andmetel vähenes jaanuaris jaemüük püsivhindades 10%, ulatudes 4 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kahanes müük 19%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 7% (0,4 miljardi krooni võrra).Jaanuaris jätkus langustrendi aeglustumine jaekaubanduses. Sesoonsusest tulenevalt oli langus võrreldes detsembriga küll tuntav, kuid siiski väiksem kui aasta varem samal ajal. Endiselt on näha, et eraisikud eelistavad tarbimisele hoiustamist, aastaga on hoiuste maht kasvanud enam kui 1,6 miljardi krooni võrra. Seda hoolimata hoiuseintresside langusest, mis peaks motiveerima inimesi rohkem tarbima. Kui ebakindlus tuleviku suhtes hakkab alanema on oodata ka tarbimise kasvu kiirenemist, kuid selleks oleks vaja julgustavamaid uudiseid tööturult.Osalt küll madalamast baastasemest tulenevalt on suurenenud nende kauplusegruppide arv, kus aastases võrdluses on müügimahud kasvanud. 2009. aasta jaanuariga võrreldes kasvas müük toidukaupadele, jookidele ja tubakatoodetele spetsialiseeritud kauplustes 24% ning farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük kasvas 6%. Müügitulu kasvas samades kauplusegruppides vastavalt 5,8% ja 3,5%.Suhteliselt hästi püsib müük toidukaupade kauplustes, kus aastane vähenemine oli 6%. Samas hindade languse tõttu on ettevõtete müügitulu kahanenud ligi kümnendiku võrra. Tarbijate ostukorvis on kallimad tooted asendunud odavamatega ning usinamalt otsitakse sooduspakkumisi, mille pealt kaupmehed saavad väiksemaid marginaale.Jaanuaris püsis nõrgana müük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, aastaga vähenesid mahud 19% võrra. Ettevõtete müügitulu ulatus 479 miljoni kroonini, mis oli aastatagusest enam kui viiendiku võrra väiksem. Selles kaupluste grupis jäi müügitulu alla poole miljardi krooni viimati 2005. aastal. Mõnevõrra edukamaks kujunes jaanuar tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügis, mis vähenes aastaga 15%. Kokku müüsid viimati nimetatud segmendi ettevõtted kaupa  veidi enam kui 200 miljoni krooni eest.Nõrk nõudlus hoiab languses sõidukikaubanduse ettevõtete müüki. Aastaga vähenesid mahud 13%, mis oli siiski väikseim kukkumine alates eelmise aasta algusest. Ettevõtete müügitulu kahanes aastaga 16% võrra, mis oli samuti eelmise aasta keskmisest oluliselt väiksem kukkumine. Kõrged kütuse hinnad paisutavad mootorikütuse müügiga tegelevate ettevõtete müügitulu, tuues aastaga kaasa 22%-lise kasvu. Samas müügimahud püsivhindades kahanesid aastaga 17%. Kallim kütus ning majanduslangusest tingitud sõiduaktiivsuse vähenemine on seega kütuse tarbimisele tugevat mõju avaldanud.Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt veebruaris korraldatud küsitluse kohaselt kasvas kaubanduse kindlustunde indikaator võrreldes jaanuariga kümne punkti võrra, saavutades kõrgeima taseme alates 2008. aasta oktoobrist. Oluliselt on paranenud ootused kaupade tellimuste ning müügi suhtes järgmise kolme kuu jooksul. Tarbijabaromeeter jäi jaanuariga samale tasemele. Madal baastase ja kaupmeeste paranenud ootused tuleviku suhtes annavad alust languse edasiseks pidurdumiseks jaekaubanduses järgnevatel kuudel. 
EST

          

Suurema innovatsioonihüppe saavutame maksumeetmeid appi võttes

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valmis teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni (TA&I) soosivate maksumeetmete analüüs, mis on esimene samm hindamaks maksupoliitilisi võimalusi antud valdkonna arendamisel.„Kui me tahame olla edukad teadus- ja arendustegevuses ja innovatsioonis, siis on  vaja lisaks tavalistele riigi poolsetele toetusprogrammidele kasutada ka maksupoliitilisi meetmeid. Ootame selle analüüsi põhjal asjalikku tagasisidet ja debatti“,  ütles  majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.Aktsiaseltsi KPMG Baltics ja poliitikauuringute keskuse Praxis poolt läbi viidud uuring analüüsis erinevate riikide kogemust maksumeetmete kasutamisel TA&I valdkonna arendamisel. Analüüsi tulemusel valmis ka poliitikasoovituste kogum maksumuudatusteks Eestis.Uuring tõi välja järgmised võimalused:1)    ettevõtte tulumaksubaasi vähendamine iga TA töötaja kohta 300 000 krooni võrra;2)    ettevõtte tulumaksubaasi vähendamine 10% võrra  TA kulutustest;3)    patentidelt teenitud tulu maksuvabastus 80% ulatuses;4)    TA töötajate tulumaksumäära alandamine 10%-le;5)    TA töötaja sotsiaalmaksumäära alandamine 15%-le;6)    sotsiaalmaksu lagi  TA töötajatele (maksimaalne sotsiaalmaks kuus  500EUR, 400EUR või 300EUR);7)    sotsiaalmaksu lagi „imporditud“ TA töötajatele (maksimaalne sotsiaalmaks 1000EUR)Neist meetmeist atraktiivseimad on uuringu autorite sõnul üksikisiku tulumaksumäära langetamine TA töötajate puhul, imporditud TA töötajate sotsiaalmaksu lagi ning patenditulu osaline maksuvabastus. Viimane võiks Eestisse meelitada rohkem teadmusmahukaid välisinvesteeringuid.Raporti saab täis mahus alla laadida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt aadressil: http://www.mkm.ee/innovatsiooniuuringud/ Lisainfo:Jarmo TuiskMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, majandusarengu osakond, tehnoloogia- ja innovatsioonitalitus, juhataja kt6 256 417jarmo.tuisk@mkm.ee
EST

          

MKM-i kommentaar: jaemüügi langus pidurdub

 Cache   
Detsembris vähenes jaemüük püsivhindades Statistikaameti andmetel 15%, ulatudes 5 miljardi kroonini. Eelmise kuuga võrreldes kasvas müük 20%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu langes aastaga 15,5% (1,1 miljardi krooni võrra).Langustrend jaekaubanduses on hakanud mõnevõrra pidurduma. Tarbijad on hakanud kohanema muutunud majandusliku olukorraga ning müügimahud on stabiliseerunud. Hetkel mõjutab jaekaubandust negatiivselt olukord tööturul, kus endiselt luuakse vähem töökohti kui neid ära kaob. Samuti vähendab inimeste ostuvõimet jätkuv palgataseme kohanemine praeguse konkurentsisituatsiooniga. Tarbijate jaoks leevendab mõnevõrra olukorda hindade langus, mis kompenseerib kasvõi osaliselt palgakärpeid.Detsembris jäid müügimahud püsivhindades eelmisele aastale alla kõigis kaupluste gruppides peale kasutatud kaupade jaemüügi kauplustes ning muu jaemüügi väljaspool kauplusi (+2% võrreldes eelmise aastaga). Oluliselt aeglustus langus jaemüügil posti või interneti teel, vähenedes püsivhindades aastaga 13%. Eelnevalt olid selles segmendis keskmised kuised langused üle 30%. Müüki toetas jõuluhooaeg, mistõttu otsiti internetist ja kataloogidest soodsamaid pakkumisi.Samuti aeglustus müügilangus toidukaupade kauplustes vähenedes aastaga 8% võrra. Hinnasurvest tingituna vähenes ettevõtete müügitulu ligi 13%. Lisaks üldisele hinnalangusele eelistavad tarbijad ka odavamaid tooteid, mis omakorda võib hakata mõjutama negatiivselt kaupluste marginaale.Jätkuvalt püsib nõrgana müük majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Aastaga vähenesid mahud seal neljandiku võrra. Edukamaks osutus detsember tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüügis, mis vähenes aastaga 12%. See oli ka väikseim aastane langus alates jaanuari kuust. Ettevõtete müügitulu jäi aasta varasemale alla 28 miljoni krooni võrra. Farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük vähenes aastaga 12%, samas kuises võrdluses jätkus kiire kasv, mis ulatus 9%ni.Madala nõudluse tõttu püsib languses sõidukikaubanduse ettevõtet müük. Aastaga vähenesid mahud 15%, mis oli küll aasta väikseim kukkumine, kuid seda põhjustas pigem madal baastase kui nõudluse taastumine. Samas suurusjärgus vähenes ka ettevõtete müügitulu. Mõnevõrra paremini läks ettevõtetel, kes tegelevad remondi ja hooldusega, neil kasvasid müügimahud aastaga 6%. Mootorikütuse jaemüük langes aastaga püsivhindades 11%, kuid hinnatõusust tingituna vähenes ettevõtete müügitulu vaid 1% võrra. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt jaanuaris korraldatud küsitluse kohaselt kasvas kaubanduse kindlustunde indikaator võrreldes detsembriga kaheksa punkti võrra, olles 4 punkti võrra kõrgemal 2009. aasta keskmisest tasemest. Positiivsemaks muutusid viimase kolme kuu müügi indikaator ja ootused hinnatõusu suhtes. Samuti on paranenud tarbijate kindlustunne, seda nii perekonna kui ka riigi rahandusliku olukorra suhtes järgmisel kaheteistkümnel kuul. 
EST

          

Ekspordi langustempo aeglustus novembris oluliselt

 Cache   
Statistikaameti andmetel oli 2009. aasta novembris ekspordimaht aastatagusest perioodist 8% võrra madalam (püsivhindades -5%). Langustempo kiire pidurdumine tulenes eelkõige 2008. aasta novembrikuu madalast võrdlusbaasist, mil üleilmse finantskriisi mõju jõudis ka väliskaubandusse ja eksport pöördus esimest kuud tugevasse langusse. Mullusest oktoobrikuu näitajast oli eksport ühe protsendi võrra suurem. Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandusolukord on stabiliseerumas, mida iseloomustab nende majandususaldusindeksi jätkuv tõus.Impordi aastane langustempo aeglustus 21 protsendini ja kuises võrdluses kasvas import 5 protsendi võrra. Sarnaselt ekspordiga oli impordi osas samuti tunamullune võrdlusbaas novembris oluliselt madalam kui 2009. aasta varasematel kuudel.Impordi ekspordist kiirem kasv kuises võrdluses tõstis kaubavahetuse bilansi puudujäägi novembris 1,2 miljardi kroonini, mis oli eelmisest kuust poole võrra kõrgem, kuid aastatagusest perioodist veel 2,5 korda madalam.Eelmise aasta novembris oli mineraalsete kütuste eksport peaaegu poole võrra suurem kui aasta varem ja sama aasta oktoobriga võrreldes kasvas 1,6 korda. Aastases võrdluses suurenes veel 16% meditsiini- ja mõõteaparatuuri väljavedu ning ligi kümnendiku võrra kasvas pabermassi ja sellest toodete müük välisturgudele. Kerget kasvu näitas ka loomsete toodete ja puidugrupi eksport (1–2%). Masinate ja seadmete väljavedu oli veel kolmandiku võrra väiksem aastatagusest perioodist, mida mõjutas ka suhteliselt kõrge eelmise aasta võrdlusbaas.Impordis näitasid tugevat langust veel kõik olulisemad kaubagrupid. Masinaid ja seadmeid toodi novembris 30% võrra vähem sisse kui aasta tagasi, transpordivahendite import kahanes kolmandiku ulatuses, kütuste ja keemiatoodete sissevedu vähenes ligi viiendiku võrra. Väikese kasvuga oli vaid puidu ja puittoodete ning plast- ja kummitoodete import.2009. aasta viimasel kuul kaubavahetuses olulisi muutusi veel ei toimunud. Ekspordi ja impordi mahud võivad sesoonsusest tingituna (sh. pikad jõulupühad) jääda novembrikuu näitajatest madalamaks. Samas jätkus detsembris Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel majandususalduse indeksi tõus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Ka EKI poolt detsembris küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator paranes eelneva kuuga võrreldes mõnevõrra.Lisainformatsioon:Merike RiipinenTel. 625 6401E-post: merike.riipinen@mkm.ee 
EST

          

Oktoobris kiirendas ekspordi langustempot aastatagune ülikõrge võrdlusbaas

 Cache   
Statistikaameti andmetel kahanes oktoobrikuus eksport aastases võrdluses 33% ja import 38% võrra. Kiire kukkumise taga oli osaliselt 2008. aasta oktoobri ülikõrge võrdlusbaas, mil eksport saavutas rekordtaseme (13,2 mld krooni) ja ka impordi maht oli kuude tulemustest üks kõrgemaid. Septembriga võrreldes oli nii ekspordi kui ka impordi osas väike langus (vastavalt -5,2% ja -3,5%), mida mõjutas peamiselt kaubavahetus mineraalsete kütustega. Püsivhindades kahanes eksport aastaga 29% ja import 30%, tingituna ekspordi- ja impordihindade jätkuvast langusest.Kaubavahetuse bilansi puudujääk ulatus oktoobris 0,8 miljardi kroonini, mis oli septembrist küll viiendiku võrra kõrgem, kuid eelmise aasta samast perioodi näitajast ligi kolm korda madalam. Väliskaubanduse defitsiiti aitasid jätkuvalt kõige enam vähendada transpordivahendid, millega kaubavahetus oli eelmisel aastal suurimas puudujäägis, selle aasta teisest poolest alates aga muutus saldo juba kergelt positiivseks.Oktoobris oli mineraalsete kütuste väljavedu aastatagusest perioodist poole võrra väiksem ja kuises võrdluses oli langus 42%. Kütuste ekspordi arengut mõjutab osaliselt nafta maailmaturuhinna kõikumine. Võrdselt 38% piires kahanes aastaga metallide ja metalltoodete ning masinate ja seadmete eksport, samas kuises võrdluses oli metalltoodete müük välisturgudele teist kuud järjest väikese kasvuga ja seadmete eksport püsis septembrikuu tasemel.Oktoobris oli jätkuvalt suurima aastase langustempoga transpordivahendite sissevedu (-68%), samas eelmise kuuga võrreldes toimus väike kasv. Metalle ja metalltooteid imporditi poole võrra, kütuseid 43% ning masinaid seadmeid enam kui kolmandiku võrra vähem kui aasta tagasi.Novembris veel eksport ja import aastataguse perioodiga võrreldes kasvujoonele ei pöördu, kuid oluliselt madalamast võrdlusbaasist tingituna jääb langus märgatavalt väikesemaks kui eelnevatel kuudel. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel jätkus novembris majandususalduse indeksi tõus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus tervikuna. Ka meie peamiste kaubanduspartnerite majandusolukord kosub tasapisi. Samas EKI poolt novembris küsitletud tööstusettevõtete kindlustunde indikaator polnud võrreldes eelnevate kuudega paranenud. Kuigi tõusis nende ettevõtete osatähtsus (33%lt 46%ni), kes prognoosisid novembris eksporttellimuste jäämist tavapärasele tasemele ning langes tellimuste vähenemist ootavate ettevõtete osakaal (58%lt 48%ni), siis vähenes mõnevõrra ka eelneval kuul tellimuste kasvu lootnute arv.Lisainfo:Merike Riipinen6256401
EST

          

MKM-i energeetika osakonda juhib Lauri Tammiste

 Cache   
Esmaspäevast, 21. detsembrist juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika osakonda Lauri Tammiste.MKM-i energeetika asekantsleri Einari Kiseli sõnul on Lauri oluliseks täienduseks ministeeriumi tegevuste juhtimisel energeetika valdkonnas: „Nii laiaulatusliku valdkonna suunamine on meeskonnatöö. Eesti energeetikas toimuvate suurte muutuste suunamisel on väga oluline Lauri kogemus riiklike toetusmeetmete korraldamisel ning turgude analüüsil. Loodan, et selles vallas saab juba järgmisel aastal rääkida uutest ja huvitavatest arengutest.“   Tammiste on töötanud MKM-s alates 2004. aastast tehnoloogia ja innovatsioonitalituse peaspetsialisti, majandusanalüüsi talituse juhataja ning majandusarengu osakonna juhina. Alates 2008. aastast on Tammiste kuulunud Eesti Energiatehnoloogia programmi juhtkomiteesse, 2009. aastast on ta Eesti Energia investeeringute rahastamise töögrupi liige.Tammiste sõnul on soovib ta aidata kaasa Eesti seatud ambitsioonikate eesmärkide täitmisele elektri- ja energiamajanduses. „Usun, et minu varasemast töökogemusest on kindlasti kasu uue energia- ja kliimaagentuuri käivitamisel, uute taastuvenergeetika ja energiasäästu toetusmeetmete arendamisel ning ministeeriumi energeetika alase analüütilise baasi tugevdamisel,” lisas Tammiste. Lauri Tammiste on lõpetanud Tartu Ülikooli avaliku halduse erialal. Ta on täiendanud ennast majanduspoliitika ja ärijuhtimise alaselt Maastrichti ülikoolis Hollandis ning Tallinna Tehnikaülikoolis. 
EST

          

Innovatsioon Eesti majanduses 2009-2013

 Cache   
Innovatsiooniaasta finaalkonverents, Swisshotel Tallinn, 17.12.2009 Ettekande pealkiri on väga ambitsioonikas - rääkida tuleb ju järgnevast neljast aastast. Seda kõne tuleb siiski alustada tänusõnadest projekti vedajatele. On olnud kriitikat, et milleks selliseid aastaseid kampaaniaid korraldada ja kas sarnased ettevõtmised ei ole mitte devalveerunud? Tuleb tõdeda, et on keeruline ette kujutada möödunud aastat nii, et see ei oleks möödunud innovatsiooniaasta nime all. Ma olen väga tänulik, et poolteist aastat tagasi tuli selle ettepanekuga Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kokku initsiatiivgrupp.Alati on riigi, valitsuse ja ministri poole pealt meeldiv selliseid ideid toetada. Me räägime katsest muuta ja korrigeerida ühiskonnas valitsevaid hoiakuid, veendumusi ning väärtusi. Ma usun, et ükski nendest projekti rahastajatest ja vedajatest, tõenäoliselt ka osalejatest, ei kujuta ette ka seda, et see on ajas lõppev protsess. Tuleb kindlasti nõustuda Vabariigi Presidendiga, et see ei ole isegi mitte alguse lõpp, vaid küllap ikka alguse algus.Ma ei ole selgeltnägija, aga kinnitan, et Eesti majanduses juhtub järgmise nelja aasta jooksul väga palju, mida kindlasti annab kokku võtta ühise nimetaja alla: innovatsioon. Hoiakud, veendumused, väärtused - nende muutmine on väga suur ettevõtmine, mis saab alguse mõtlemisest ja mõtlemisvõimest.Mõned märksõnad nende tegevuste kohta, mis on toimunud aasta jooksul, soovin siiski esile tõsta. Palju on räägitud riigi osatähtsusest, riigi rollist ja eriti majanduskriisi ajal. Võib-olla olete märganud, et väga selgelt on avalikus debatis esile kerkinud riigi kõikvõimas roll. Mulle väga meeldis minu eelkõneleja viimane slaid, kus valitsus oli kirja pandud koos ettevõtluse ja akadeemiaga. Ja seal ei olnud ülemus-alluva, kritiseerija ja kritiseeritava suhet. Seal oli sõna partnerlus. Ka see saab järgnevatel aastatel oluliseks tegevuseks. Eestis on üks suurimaid väljakutseid see, kuidas arendada riigi, mõtleme siis selle all valitsuse, ettevõtluse ja akadeemia partnerlust. See oleks midagi sellist, millele võiks pühendada mõne järgneva aasta. Oma jõud ja mõistus tuleb koondada.Kui me vaatame riiki, ja ma ei räägi seadustest, siis riigi puhul ikkagi räägitakse, et kui palju me ressurssi suuname ühe või teise eesmärgi jaoks. Tuleb tunnistada, et vaatamata nendele kohanemisotsustele ka riigieelarves, mis on olnud valusad, võime me  selle koalitsiooni poolt öelda, et me ei ole arenduse, innovatsiooni ja kindlasti laiemalt ka hariduse valdkonda kärpinud. Jah, oleme kärpinud teatuid väljaminekuid, aga tervikuna oleme siiski suutnud prioriteete hoida.Täna on turul pakumises väga lai menüü innovatsiooni ja ettevõtluse arendamisele suunatud programme. Mitte kunagi ei ole olnud sellist laia valikut. Ma usun, et 2010 ja 2011 tuleb keskenduda nende programmide rakendamisele ja teostamisele. Ja alles seejärel hinnata seda, mis me oleme saavutanud. Ma ei hakka neid programme lugema, mõnedest rääkis Ülar Alamets EAS-ist, aga tegemist ei ole ainult EAS-iga. Ja ma ei räägi ka oma järgnevate kõnelejate Tõnis Luukase  ja Laine Jänese eest. Ma olen veendunud, et selles saalis, kus istuvad väga teadmistepõhised inimesed, te ei tea kõikide nende programmide võimalusi. Olen seda korduvalt katsetanud ja mu aeg ei võimalda seda täna teha. Tegelikult te ei tea, mida riigil on pakkuda. Riigi roll on mitte lasta nende programmidel kaduda kuhugi bürokraatia sohu. Ja keegi ei väida, et need programmid on täiuslikud ja ideaalsed, kuid nad on püütud teha nii, et aidata neid valdkondi, mis ilma sellise jõupingutuseta, olgu see siis maksumaksja raha või EL fondidest tulev, võiks hätta jääda. Järgmine teema, mis minu jaoks selle aasta puhul meenub, on see, et tulemusi ei näe me mitte 2010, 2011, vaid pärast seda.Samasugune küsimus on hoiakutest mis valitsevad ettevõtluses. Õigemini innovatsioon ja ettevõtlikus, sinna vahele on väga raske joont tõmmata. Eestlaste tänane suur küsimus on ettevõtlikkus ja suhtumine ettevõtlusse. Võimalus, et inimene valib oma tegevusvaldkonnaks ettevõtluse, on keskmisest väiksem. Kui me räägime eestlasest ja meie rahvuslikust identiteedist, siis küsimus on ettevõtlusest. See ei ole esmane loomulik hakkama saamise viis, elamise võimalus, ennekõike elukutsena. See on fundamentaalne küsimus. Ja me tegelikult seisame postsovetlikust ühiskonnast läänelikku ühiskonda suundumise trajektoori alguses.  Te küsite jälle, et mida teeb riik? Mis te istute seal? Mida see Ansip seal istub? Mida see Parts seal istub? Tehke midagi! Me oleme jõudnud ülikoolidega nii kaugele, et fikseerisime õppe kontseptsionaalse arengu. Panime paika selle, mida meie akadeemiad võiksid teha. Ma loodan tõesti, et selle positiivse hoiakuga, mida ülikoolide juhtkonnad näitasid, jõuavad tegevused ka reaalsusesse. Koostöö ei ole küsimus seadustest või käsiraamatutest. Koos teadmistega saame ka oskusi, kuidas teadmised rahaks muuta. See on vajalik nii meile, meie naabritele, kui ka tegelikult üle maailma. Märkamatult on saanud, või saamas väärtuseks fakt, et matemaatika eksam saab kohustuslikuks – kas pole oluline muutus innovatsiooniaastal?! Ma olen kuulanud kõiksugu ekspertide arvamusi ja teinud järelduse, et see on vajalik. Me oleme kaldu teatud erialade suunas. Selleks, et end tagasi kallutada ja tuua tagasi ühiskonna tasakaal, on vaja matemaatilisi baasteadmisi. Matemaatikat on võimalik kasutada isegi poliitikas, rääkimata sellest, et meie jaoks on oluline tehnoloogia arendamine ja senisest enam innovatsiooni. Matemaatika kohustuslikuks – kas pole mitte ilusaks märgiks innovatsiooniaastal?Mis siis nende riigi rahadega siiski tehtud on? Keegi tarkpea rääkis hommikul raadios ja analüüsis innovatsiooniaastat. Ja inimestelt küsiti seda, et mis on see, mida te vaatate ja saate kohe aru, et oh – innovatsioon.Microsofti Eesti juht rääkis, et on alustanud videokonverentside kasutamise võimalust. Kujutage ette, Eestis on olemas juust, mis aitab ennetada südame-veresoonkonna haigusi. Seda on võimalik osta Eesti poodides. Aga ettevõtjal ei ole jõudu minna maailma turgudele. Soovitan vaadata peale seda konverentsi haiguste statistikat ja seda, kui suur on suremud südame-veresoonkonna haigustesse. Selle juustu nimi on tänases Postimehes. Ajakirjanikud on kirjutanud, justkui ma oleksin seda kritiseerinud. Vastupidi! Ja see on tehtud piima-TAKis. See juust on valminud sellel aastal ja tulnud innovatsiooniaastal ka turule. Usun ka, et põlevkivi valdkonnas, ootavad meid ees väga innovaatilised projektid. Ma tean, et olen oma aja täis rääkinud. Aga ma tänan teid selle projekti eest. Loodan, et sellest on olnud kasu.  Ja ma tean, et on olnud muresid, et kas tehtu on olnud piisav ja hästi läbiviidud. Eestis leidub ikka kritiseerijaid. Minu poolt tegijaile igal juhul tänusõnad ja kinnitus, et ühel või teisel moel me jätkame seda väga rasket tööd - inimeste teadlikkuse tõstmist ja valitsuse, teaduse ja ettevõtluse lähendamist. 
EST

          

Ettekanne Eesti Ehitusettevõtjate Liidu jõuluseminaril

 Cache   
Ettekanne Eesti Ehitusettevõtjate Liidu jõuluseminaril 9. detsembril 2009Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaated lähitulevikuks Maailmamajanduse olukord on viimase paari aastaga oluliselt muutunud, paljude Euroopa Liidu riikide SKP maht on kahanenud 2005. aasta tasemele.Tööstustoodangu ja ekspordi mahud on drastiliselt langenud. WTO statistika kohaselt vähenes ekspordimaht maailmamajanduses 2009. aasta II kvartalis aastases võrdluses 33 protsenti.Globaalse majanduskriisi ajal on Eesti valitsuse peamine eesmärk hoida meie majanduse usaldusväärsust, säilitada eelarves investeeringud ning panustada jätkuvalt haridusse, teadus- ja arendustegevusse ja innovatsiooni.Eesti valitsus on majanduskeskkonna muutustele reageerinud valitsussektori eelarvepositsiooni 9-protsendilise parandamisega SKP suhtes. Eelarvedefitsiidi hoidmine väiksemana kui 3 protsenti SKPst võimaldab meil kasutusele võtta euro. Olulisem on, et madal välisvõlg ja kontrolli all olev defitsiit on hädavajalik usalduse säilitamiseks Eesti majanduse suhtes ning avaliku sektori investeerimisvõimekuse suurendamiseks tulevikus. Valitsuse poolt tehtud eelarveotsused on tähendanud kulude kärpimist, kuid mitte ainult.Riik käivitas majandusministeeriumi eestvõttel toetuspaketi eksportivatele ettevõtetele, kiirendati töökohtade hoidmiseks ja loomiseks Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise tempot.Riik uuendas tööturumeetmeid ja suurendas märkimisväärselt nende mahtu. Hästi on rakendunud uus töölepinguseadus. Otsuste tegemisel oleme pidanud esmatähtsaks Eesti konkurentsivõime suurendamist pikemas perspektiivis. Riigikogu saalis kolmandale lugemisele tulev 2010. aasta riigieelarve suurendab avaliku sektori investeeringuid 6,4 protsendini SKPst võrreldes 5,9 protsendiga käesoleval aastal ning 4,8 protsendiga eelmisel aastal.Haridusvaldkonna eelarve kasvab 1 miljardi krooni võrra, teaduses ja hariduses on tegevuskulusid kärbitud teiste valdkondadega võrreldes väiksemas mahus.Teadus ja innovatsioon on üheks peamiseks Eestit majanduslangusest välja vedavaks arengumootoriks. Ilma uuenduslikkuse, tootearenduse ja uute teaduslahenduste rakendamiseta ei saa me tulevikus rääkida suuremast ekspordivõimekusest ja kasvanud lisandväärtusest.Eeldused uueks kasvuks on loodud teadus- ja arendustegevuse investeeringute järjepideva suurenemisega nii avalikus- kui erasektoris.2008. aastal suurenesid investeeringud teadus- ja arendustegevusse 20 protsenti, kasvades 3,3 miljardi kroonini. Teadus- ja arendustegevuste suhe SKP-sse jõudis 1,29 protsendini. See on hea näitaja. Vaatamata algavale majanduse langustsüklile kasvas ka erasektori investeeringute maht 10 protsenti.  Kuigi riik on kiirendanud eurorahade suunamist majandusse, pole eraettevõtjad sellega piisavalt kaasa tulnud. Suureks probleemiks on riigihangete vaidlustused, mis ehitusprotsessi ja eurorahade kasutamise pidurdavad. Kriitika, et riigihanked pole piisavalt korrektselt läbi viidud, on osaliselt õige. Kuid pilli lõhki ajamine on lubamatu.Ühe näitena võib tuua Aruvalla-Kose teelõigu ehituse hanke. Hange kuulutati välja juba rohkem kui aasta tagasi, kuid ühe osapoole protestimiste tõttu vaidluskomisjonis ja kohtus pole siiani hanke võitjat välja valitud. Teise näitena võib tuua Loo-Maardu teelõigu ehituse. Kõik see pidurdab objektide valmimist, pärsib ehitusfirmade tööd ja kaotab võimalusi luua uusi töökohti.Võib üles lugeda ka positiivseid ehitusprojekte:  Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla sadamate ja Rail Baltica trassi rekonstrueerimine, regionaalsete lennujaamade koondprojekt või regionaalne maanteede rekonstrueerimise koondprojekt. Esmaspäeval kiideti Euroopa energiaministrite poolt heaks uued hoonete energiatõhususe nõuded. Eestil peaks olema piinlik, et Põhjamaana ei pöörata meil energiatõhususele piisavalt tähelepanu. Eesti ehitusettevõtted ja arendajad peaks tooma mujalt Euroopast sisse vajaliku tehnoloogia ja oskusteabe.Rahulikuma ning stabiilsema kinnisvaraturu tingimustes saavad rohkem tähelepanu kinnisvara omamisega kaasnevad kulutused, millele kiire hinnatõusu tingimustes vähem tähelepanu pöörati. Seetõttu on aimatav, et energiasäästlikkus kujuneb üha olulisemaks müügiargumendiks. Kuigi olukord elamute energiatõhususe osas on tasapisi paranemas, raiskame me veel suuri summasid õhu kütmiseks.Energiasäästu valdkonnas on seega tegutsemisruumi ka täna. Seda ühest küljest olemasolevate elamute renoveerimise vallas, mida ka riik Kredexi kaudu toetab ning teisalt tasub kinnisvaraarendajatel uusi projekte kavandades mõelda sellele, et energiasäästlikkus on põhjamaistes oludes oluline müügiargument.Kredex’i korterelamute renoveerimise toetus täna juba olemas ning juhul kui riigil õnnestub saastekvootide müümine, on ülimalt tõenäoline, et hoonete energiasäästlikkuse tõstmisesse tuleb lisaraha. Solarise hoone on ilus, aga tulemus on valus. Lugesin Tehnilise Järelevalve Ameti raportit ja see tegi mind väga murelikuks. Kuidas on võimalik, et tänapäeval ehitatakse nii võimas hoone nii hooletult.Raportist selgus, et süüdi on kõik osapooled: hoone projekteerija, peatöövõtja, ehitaja ja omaniku järelevalve teostaja. Projekteerimisel eksiti ehitusseaduse vastu, ehitamisel ei peetud omakorda kinni projektist ning järelevalve ei tuvastanud neid rikkumisi. Kuidas on see võimalik.Reeglina ei põhjusta ehitises varingut vaid üksik viga. Varinguks on vaja mitmete vigade kokkulangevust. Antud juhul eksisid kõik osapooled. Ärge tehke nii.    Maailmast tulevad positiivsemad noodid annavad lootust, et ka Eesti eksportiv majandus saab lähemal ajal hoogu juurde, mis tõmbab kaasa ka muud sektorid.Eesti põhjanaabritel läheb üha paremini, näiteks tõstis Soome hiljuti oma tuleva aasta majanduskasvu prognoosi.Samas on olukord väga halb endiselt Lätis, kus keskpanga hinnangul võib majanduslangus olla kogu kriisi peale 37 protsenti.Leedu on oma eelarvekärbetega viivitanud ja Ignalina sulgemise tõttu kasvav elektri hind nõrgestab samuti riigi majandust.Saksamaa sisemajanduse koguprodukt suurenes riiklike abinõude toel kolmandas kvartalis 0,7 protsenti  ja olukord on stabiliseerumas. Ka USA makromajanduslikud näitajad paranevad – töötus väheneb, tarbimine suureneb;  samas on USA probleemiks endiselt äärmiselt kõrge välisvõlg.Eesti majanduses tuleb arvestada, et osa senisest paranemisest on tulnud massiivsete abipakettide arvelt ning selle mõju lõppemisel võib tegelik pilt olla tagasihoidlikum.Ka kasvule pöörduva majanduse korral võib eeldada, et Eesti majandusel võtab aastaid, enne kui jõutakse 2007/2008 aastate tasemele.Ehitus on olnud üldiselt kõikuvam kui majandus tervikuna ehk headel aegadel on kiirelt kasvatud, kehvematel aga tugevasti kukutud. Vene kriisi järgselt jõuti sisuliselt aasta-kahega kriisieelsele tasemele, kuid siin tuleb meeles pidada, et kriis puudutas pigem piiratud osa majandusest. Tänane olukord on tõsisem – languses on suur osa majandusest, ettevõtete ja eraisikute laenukoorem on suurem, kriisile eelnenud buumi jooksul ehitati palju nö ette ära. Seetõttu võib oodata sel korral pikemat tagasilööki ning buumiaegseid mahud võivad jääda kättesaamatuks.Teisalt on meid toetamas Euroopa Liit ning sellel on üsna suur mõju ka ehitusturule, sest suur osa rahast on seotud infrastruktuuriobjektide või ühiskondlike hoonete kaasajastamisega.Väga suur märgiline ootus on üleminek eurole. Selle otsene efekt ei pruugi olla väga suur, kuid aitab meil eristuda teistest Balti riikidest ja annab investoritele lisakindluse.MKMi valdkonnas on eelkõige teedeehitus ning energiasäästu lahendused teemad, mis puudutavad otsesemalt ehitust. Samas peab mainima, et ELi suurenenud panus on täna pigem kompenseerinud kukkunud riigi võimekust rahastamisel, mitte toonud kaasa täiendavat kasvu.Järgnevatel aastatel (tõenäoliselt küll veel mitte 2010) on aga oodata, et riigisektori kogutellimus ehitusega seotud valdkondades hakkab suurenema, sest paljude projektide ettevalmistuse etapist hakatakse jõudma nende täitmiseni. See on siiski üks (väiksem) osa ehitusturust ja selle najal kogu sektorit üleval ei hoia. Madal nõudlus on toonud kaasa teiste riikide ettevõtjate huvi Eesti turu vastu, samas peaks ka Eesti ettevõtted järjest rohkem väljapoole vaatama (on küll üksikud häid näiteid, kuid nad hoiavad pigem end pragmaatilistel põhjustel varju).Konkurents on tervitatav, kuigi täna võib eeldada, et kukkunud mahud puhastavad turgu rohkemgi kui see vajalik oleks. Seega võib mõne aasta pärast juhtuda taas, et hakatakse kvalifitseeritud tööjõudu taga otsima.Tellija seisukohalt tundub tänane olukord soodne – hinnad on madalad, materjalide kättesaadavusega pole probleemi, on töö tegijaid – samas ka see olukord sisaldab mitmeid riske (rohked hangete vaidlustused ja selle tõttu hangete nihkumine, odav hind võidakse saavutada ka kokkuhoiuga valdkondades, mis mõjutavad töö tulemust: ohutusnõuded, kõrvalekaldumine projekti nõuetest).Jätkuvalt on Eesti jaoks suurim probleem kõrge tööpuudus. Riik on astunud mitmeid samme ettevõtete toetamiseks ja töökohtade loomiseks, kuid ettevõtete enda huvi on tihtipeale jäänud leigeks. Tublimad Eesti ehitusettevõtjad vaatavad täna välisturgudele – ehitus ei ole valdkond, mis peab kindlasti ainult sisenõudlusele tuginema. Eesti turul on kindlasti paljudel ettevõtetel üles ehitatud korralikud kompetentsid, mille baasil võiks tulusaid projekte võita ka naaberriikidest. Eksportivate ettevõtete puhul oleks võimalik riigil toetuseks kasutada näiteks erinevaid Kredex’i finantsprogramme. Keerukas aasta on tõestanud ettevõtjatele vajadust rahvusvahelistuda. Hiljuti teatas Eesti Pank eurole üleminekuks vajaliku inflatsioonikriteeriumi täitmisest. Euro tuleb Eestile, selles ei ole kahtlust, kuid ka ettevõtjad peaksid olema valmis eurole üleminekuks. Läbi tuleb kindlasti mõelda oma senine finantsjuhtimisstrateegia, kuid miks mitte teha ka ekspordi- või turundusplaan, sest euro loob ettevõtjatele uusi kasvuvõimalusi. Juba täna on märgata ka pankade laenutingimuste mõningas paranemist, mistõttu võib eeldada, et järgmisel aastal avanevad ettevõtjatele uuesti need uksed, mis sellel aastal investeeringute tegemiseks suletud olid. Uuendusena pöörame kindlasti enam tähelepanu keskkonnakaitse ja jäätmetekke vähendamisele suunatud aspektidele, sest on selge, et ka Eesti peab käima ühte jalga teiste EL ja miks mitte ka maailma riikidega - säästva ressursikasutuse ja rohelise majanduskasvu kontseptsioon leiab järjest tõhusamat sisustamist, mis seab teatud ootused ka meie ettevõtjatele. Eesti majandus ei ole enam põrsakese ehitatud põhumaja, mille saab ühe hingetõmbega pikali puhuda. Kuigi tõesti, põhumaju ehitavad mõned siiani, on olukord hoolimata levinud pessimismist kindlam kui kuus-seitse aastat tagasi. Me oleme veerenud üsna pikalt mäest alla, kuid nüüd on aeg püsti tõusta, lükata põlved tolmust puhtaks ja edasi ronida. 
EST

          

Septembris oli eksport pea viiendiku võrra suurem

 Cache   
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas eksport septembris võrreldes eelneva kuuga 16% ning aastane langustempo pidurdus 24%ni (augustis -28%). Augustist olid suuremad enamiku kaubagruppide ekspordimahud. Septembris näitab eksport tavapäraselt kasvu võrreldes suvekuudega, samas ka meie olulisemate ekspordipartnerite majandusolukord on hakanud stabiliseeruma. Kuigi impordimaht oli selle aasta kuude võrdluses suurim, siis aastaga kukkus kaupade sissevedu veel kolmandiku võrra (kuine kasv oli 9%). Püsivhindades kahanes eksport 20% ja import 28%, sest ekspordi- ja impordihinnad on aastatagusega võrreldes jätkuvalt languses.Tänu ekspordi parematele tulemustele vähenes kaubavahetuse bilansi puudujääk võrreldes augustiga ligi kolmandiku võrra ja ulatus 0,9 miljardi kroonini. Eelmise aasta septembrist oli defitsiit kolm korda väiksem. Aastataguse perioodiga võrreldes mõjutasid puudujäägi vähenemist enim transpordivahendid, millega selle aasta septembris kaubeldi juba ülejäägiga. Samuti langes oluliselt masinate ja seadmete bilansi negatiivne saldo. Augustiga võrreldes oli kiireim kasv transpordivahendite väljaveol (34%), ligikaudu veerandi võrra suurenes puidu ja puittoodete, mineraalsete toodete ning valmistoidukaupade ja jookide eksport. Kümnendiku ulatuses kasvas kuuga masinate ja seadmete müük välisturgudele. Ka metallide ja metalltoodete eksport näitas kuises võrdluses väikest kasvu, kuid aastatagusest kõrgest võrdlusbaasist oli nende väljavedu ikkagi ligi poole madalam.Impordi kuist kasvu tõid alla suurima osatähtsusega mineraalsed kütused, mille sissevedu oli olulisematest kaubagruppidest ainsana augustikuust mõnevõrra madalam. Samas metallide ja metalltoodete ning masinate ja seadmete import kasvas kuises võrdluses ligikaudu viiendiku võrra, kuid aastane langustempo ulatus endiselt ligi 50%ni. Oktoobris kaubavahetuse langustrend aastases võrdluses jätkub, kuna eelmise aasta võrdlusbaas on veel viimast kuud kõrge. Samas on meie peamiste kaubanduspartnerite ootused majanduse stabiliseerumise suhtes neljandas kvartalis juba oluliselt tugevamad. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud tööstusettevõtete juhtidest ligi kümnendik ootas eksporttellimuste suurenemist (septembris – 5%), kolmandik teatas tellimuste jäämisest tavapärasele tasemele ning 57%-l ettevõtetest oli eksport endiselt languses.
EST

          

Kommentaar: surve tootjahindadele väheneb

 Cache   
Statistikaameti andmetel langesid oktoobris tootjahinnad töötlevas tööstuses eelmise aastaga võrreldes 3%, septembriga võrreldes jäid hinnad muutumatuks. Hindade kasvu on oodata jälle peale nõudluse taastumist.Oktoobris hinnalangus toiduainetööstuses mõnevõrra kiirenes, ulatudes aastases võrdluses 6,8%ni. Suurematest allharudest langesid hinnad piimatööstuses aastaga ligi viiendiku võrra. Samas kuises võrdluses tõusid hinnad 1,3%, mis oli kiireim kasv alates 2008. aasta algusest. Üheks põhjuseks oli ligi 5%line piima kokkuostuhinna kasv võrreldes septembriga.  Eelmise kuuga võrreldes jätkus hinnalangus liha- ja kalatööstuses, vähenedes võrdselt 0,3%. Joogitootmises jäid hinnad eelmise aastaga pea samale tasemele (-0,2%), kuises võrdluses hinnad kallinesid 1%.Juba mitmendat kuud järjest on tootjahinnad näidanud kasvu puitutööstuses, kus hinnalangus algas teistest mõnevõrra varem ning oli sügavam. Samuti aitab hinnakasvule kaasa puiduhinna tõus, mis on peale pikemat mõõnaperioodi kerkima hakanud. Töötleva tööstuse allharudest on sügavamas languses metalltoodete tootmine, kus hinnad olid aastagatusest ajast 13,9% madalamad. Teistes harudes olid hinnamuutused tagasihoidlikumad ning enamasti jäid ka kuises võrdluses ühest protsendist väiksemaks.  Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt oktoobris küsitletud ettevõtjatest prognoosis enamus hindade püsimist praegusel tasemel. Edasist hinnalangust ootas veidi enam kui viiendik ettevõtetest. Tõenäosus hindade edasiseks languseks oli suurem metalltoodete tootmises ning elektrimasinate ja aparaatide tootmises. Pärast mõnekuist survet ülespoole olid oktoobris ekspordihinnad eelmise kuuga võrreldes jälle kerges languses (-0,1%) ja aastane langustempo aeglustus 4,5%ni. Ekspordihindade kuist muutust mõjutasid taas enim toiduained ja joogid, mille hinnad on viimastel kuudel olnud suhteliselt kõikuvad. Impordihindade osas toimus kiirem tagasiminek. Septembrikuust olid hinnad keskmiselt 1,2% madalamad ja aastatagusega võrreldes langesid 7,6%. Kuist hinnalangust mõjutasid taas enim naftasaadused. Oluliselt pidurdus oktoobris ekspordihindade aastane langustempo nii metsamajanduses kui ka metallitootmises. Kui septembris kukkusid hinnad ligi kolmandiku võrra, siis oktoobris oli langus veerandi piires. Metallide osas oli veel ka eelmise aasta võrdlusbaas kõrge, palgi ekspordihinnad olid juba 2008. aasta juulist alates langustrendil. Aastaga suutsid oma toodangu ekspordihindu paari protsendi võrra kergitada vaid tekstiili- ja ehitusmaterjalide tööstused.Oktoobris olid naftasaaduste impordihinnad 7,5% madalamad kui eelneval kuul, aastaga kahanesid aga kolmandiku võrra. Ligi viiendiku ulatuses olid aastatagusest perioodist väiksemad metallide sisseveohinnad. Mõnevõrra kiirenes põllumajandussaaduste impordihindade langustempo (-13%ni). Ainsana on aastaga tõusnud paar protsenti mootorsõidukite sisseostu hinnad.Novembris on nafta maailmaturuhind taas tõusutrendil, mis võib mõjutada ka impordihindu. Ekspordihindade osas jätkub stabiliseerumise periood.
EST

          

Juulis oli kaubavahetuses mõningane tagasiminek

 Cache   
Juulis oli Statistikaameti esialgsetel andmetel eksport 14% ja import 4% väiksem kui eelmisel kuul. Ekspordi kahanemist mõjutas juunikuuga võrreldes enim mineraalsete toodete väljavedu, mille osas oli ka kõrge kuine võrdlusbaas. Samas on juulis kaubavahetuse languse taga veel sesoonsuse tegur, sest paljudel ettevõtetel on selles kuus puhkuste periood. Eelmise aasta juuliga võrreldes kahanes eksport jooksevhindades 26% ja import 36% võrra, püsivhindades oli langus vastavalt 22% ja 31%.Kaubavahetuse bilansi puudujääk tõusis juulis 1,4 miljardi kroonini, olles eelmise kuu näitajast ligikaudu 2,5 korda kõrgem. Aastatagusest perioodist oli defitsiit veel ligi kolm korda madalam. Juulis oli mineraalsete kütuste väljavedu eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 29% suurem, kuid kuises võrdluses oli tagasiminek 38%. Kasvu näitas ka valmistoidukaupade ja jookide eksport, mis oli aastatagusest perioodist 9% ja juunikuust 17% kõrgem. Enamiku teiste kaubagruppide eksport kahanes aastaga tugevalt. Transpordivahendite ning metallide ja metalltoodete väljavedu oli ligi poole võrra väiksem kui aasta varem, masinaid ja seadmeid eksporditi 37% vähem. Esimesena nimetatud grupi eksport kahanes ka kuises võrdluses kolmandiku ulatuses, teiste osas oli aga langus väike.Impordi osas ei näidanud aastases võrdluses kasvu ükski kaubagrupp, samas eelmise kuuga võrreldes oli veerandi võrra suurem tekstiili ja tekstiiltoodete ning jalatsite sissevedu, 15% kasvas ehitusmaterjalide ja kümnendiku ulatuses keemiatoodete sisseost. Paljude teiste kaubarühmade import oli samuti kuises võrdluses väikese kasvuga. Tarbekaupade impordi kiirem kasv annab põhjust oodata mõningast tarbimisaktiivsuse suurenemist, mida kinnitab ka Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tarbijate kindlustunde tõus viimastel kuudel. Augustis jätkub kaubavahetuse madalseis. Kuigi Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tööstusettevõtete juhtide ootused olukorra paranemise osas olid augustis taas tõusnud, kindlustunde indikaator oli -18 (juunis -28), siis eksporttellimuste osas muutusi paremuse poole ei olnud vastustes näha. Endiselt ligi kolmandik tööstusettevõtetest teatas tellimuste jäämist tavapärasele tasemele, kuid eksporttellimuste suurenemisest lootvate arv kahanes 10%lt 8%le. Nende ettevõtete osatähtsus, kes ootasid eksporttellimuste vähenemist, langes 60%ni. Samas oli augustis ka Euroopa Liidu majandususaldusindeks viiendat kuud järjest tõusu teel, mis annab lootust välismajanduse stabiliseerumisele ja Eesti kaupade ekspordinõudluse suurenemisele järgnevatel kuudel. 
EST

          

Selgusid riigi vedelkütusevaru suurendamise hangete tulemused

 Cache   
Selgusid ASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (Estonian Oil Stockpiling Agency) poolt 31. märtsil 2009. a. väljakuulutatud riigi vedelkütusevarude suurendamise nelja avaliku hanke tulemused.Kokku laekus 12 pakkumist kaheksalt ettevõttelt: Neste Oil OYj, Preem AB, Mazeikiu Nafta Trading House OÜ, Glencore Energy UK Ltd, Länsi-Suomen Polttoöljy Oy, AS Alexela Logistics, Viljandi Naftabaas OÜ ja Baltic Tank Oy.Hangete tulemused on järgmised:1)diislikütuse hoiustamise hanke tulemusel sõlmiti kaks lepingut: üks leping Viljandi Naftabaas OÜ-ga 5200 m3 diislikütuse hoiustamiseks Viljandis hinnaga 18,5 EUR/m3 aastas ning teine ASiga Alexela Logistics 30 000 m3 diislikütuse hoiustamiseks Paldiski terminalis hinnaga 29,9 EUR/m3 aastas;2)bensiini hoiustamise hanke tulemusel sõlmiti leping ASiga Alexela Logistics 30 000 m3 bensiini hoiustamiseks Paldiski terminalis hinnaga 29,9 EUR/m3 aastas;3)lennukipetrooli hoiustamise ja delegeeritud varu hanke tulemusel sõlmiti kaks delegeeritud varu lepingut: üks leping Glencore Energy UK Ltd’ga 4 000 m3 lennukipetrooli hoiustamiseks Taanis Kopenhaagenis Oiltanking’i terminalis optsioonitasuga 43,4 EUR/tonn aastas lõpptähtajaga 31.03.2011 ning teine Mazeikiu Nafta Trading House OÜga 4 300 m3 lennukipetrooli hoiustamiseks Muugal Vopak E.O.S. terminalis optsioonitasuga 58 EUR/tonn aastas ning hoiutasuga 70 EUR/m3 aastas lõpptähtajaga 31.12.2009;4)7 100 tonni bensiini ostuleping tarnega Soome Hamina terminali sõlmiti Neste Oil OYj-ga hinnaga 2009. a. mai PLATTS’i keskmine indeks pluss 12,0 USD/tonn.Hoiulepingud on sõlmitud lõpptähtajaga 31.03.2015. Kütuse ostuleping on sõlmitud kütuse tarneajaga 1. mai kuni 31. august 2009. OSPA on Vabariigi Valitsuse poolt vedelkütusevaru seaduse alusel 2005. a. asutatud äriühing, mille peamiseks ülesandeks on moodustada järk-järguliselt Eesti Vabariigi vedelkütusevaru, mis 2010. aasta 1. jaanuariks vastaks vähemalt 90 päeva keskmisele sisemaise tarbimise kogusele.Täiendav info:Alan VahtASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur juhatajaTel: 66 00 900E-post: alan.vaht@ospa.ee
EST

          

Majandus- ja kommunikatsiooniminister ja telekomiettevõtted algatasid 6 miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin

 Cache   
Eile leppisid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja telekomiettevõtted Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooniliidu (ITL) eestvedamisel kokku kuni 100 Mbit/s internetivõrgu arendamises aastaks 2015. „Kui  19. sajandil arendati välja raudteed, 20. sajandil elektrivõrk, siis 21. sajand on sidevõrkude arendamise ajastu,“  iseloomustas  Juhan Parts  lairibavõrgu arendamise projekti EstWin. „See projekt võimaldab elavdada majandust ning luua samas ka uusi töökohti,“  lisas Parts.  Samas soodustab Partsi hinnangul lairibavõrgu väljaehitamine Eesti ühtlast arengut ning aitab kaasa maapiirkondades ettevõtluse kasvule. Uue põlvkonna internetivõrgu väljaarendamise lõpptulemusena on kõigil Eesti elanikel ja asutustel võimalik alates 2015. aastast pääseda ligi internetiühendusele kiirusega kuni 100 Mbit/s. Täielik üleminek lairibavõrgule Eestis tähendab, et kõik majad, korterid ja kontorid ühendatakse lairibaühendustega. Juhan Partsi hinnangul on tegu ambitsioonika ja samas ka julgustava projektiga, kuna ühe laua taha saadi kõik Eesti telekommunikatsioonivaldkonna põhitegijad. Tegemist on suurima ühisprojektiga era- ja avaliku sektori koostöös info-ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, mis on avatud kõigile teenusepakkujatele ning eeldab laiapõhjalist koostööd ministeeriumide, ettevõtete ja kohalike omavalitsuste vahel. Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6 640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrguühenduskohta hõlmav side alusvõrk (baasvõrk), projekti teises etapis  ehitavad operaatorid alusvõrgule juurdepääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogiaid, mis tagab kõigile soovijatele lairibaühenduse. Uue põlvkonna lairibavõrkude ehitus mõjutab sisemajanduse kogutoodangu kasvu ja töökohtade loomist.Maailmapanga poolt 2009. aastal avaldatud uuring näitab, et lairibaühenduste kasutuselevõtu 10protsendiline suurenemine annab kogutoodangu 1,2protsendilise kasvu ühe elaniku kohta. Kogu projekti hinnanguline maksumus on kuni 6 miljardit, millest riigi kohustused alusvõrgu arendamise osas plaanitakse katta Euroopa erinevatest struktuurifondidest  1,5 miljardi krooni ulatuses. 
EST

          

Uus liiklusseadus rõhub liikluse turvalisemaks muutmisele

 Cache   
Täna kiitis valitsus heaks uue liiklusseaduse eelnõu, mille põhiline eesmärk on Eestis liiklus ohutumaks muuta ja parandada liikluskultuuri.„Viimasel ajal on kõlanud arvamusi, et liiklusohutuses on saavutatud häid tulemusi karmi politseikontrolli tulemusena. Politsei on küll teinud head tööd, aga selleks, et saavutaksime teedel ja tänavatel turvalisuse, läheb vaja rohkemat, kui põõsas istuv patrull. Liiklusohutuse parandamiseks tuligi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja liiklusseaduse terviktekstiga,“ rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.Uus liiklusseadus toob kaasa palju olulisi muudatusi, mis mõjutavad vähemal või rohkemal määral kõiki liiklejaid, nii jalakäijaid, jalgrattureid kui autojuhte. Muudatuste peamiseks eesmärgiks on aidata kaasa liiklusohutuse ja -kultuuri parandamisele. Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse uusi mõisteid.  Uus liiklusseaduse eelnõu ühendab seni Eesti teeliiklust reguleerivad kaks õigusakti – liiklusseaduse ja valitsuse 2001. aasta määrusega kehtestatud liikluseeskirja sätted. Põhimõttelise muudatuse tingis vajadus reguleerida liiklejate kohustused ja õigused seaduse tasandil, mis tagab ka antud valdkonna parema kooskõla põhiseadusega.Liiklusseaduse suuremad muudatused puudutavad lisaks liiklusturvalisuse tõstmisele ka juhtimisõiguse saamise tingimusi, samuti muudetakse ja lisatakse olulisel määral uusi mõisteid.  Olulisematest muudatustest uues liiklusseaduse eelnõus võrreldes kehtiva liiklusseadusega võib välja tuua järgmised: - Autojuhil kaob ära kohustus riigisiseselt kanda kaasas Eestis väljastatud autojuhiluba ja auto tehnilist passi, kui tal on kaasas isikut tõendav dokument – juhtimisõigust kontrollib politsei elektroonilisest andmebaasist. - Eesti siseselt sõiduki kasutamiseks on kirjaliku nõusoleku (volitus) nõue asendatud registreerimistunnistuse nõudega, mis peaks oluliselt lihtsustama sõiduki kasutusele andmist teistele isikutele.- Alkoholijoobes juhtimise eest juhtimisõiguse peatamise osa on diferentseeritud. Kui mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kui juhi ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, siis karistatakse mootorsõidukit või trammi juhtinud isikut juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Veelgi karmimalt aga reguleeritakse eelnõus esmase juhiloaga ja tasuliste vedudega (sõitjatevedu ja veosevedu) tegelevate juhtide juhtimisõiguse peatamist. - Eelnõu sätestab ka esmase juhiloa omaniku juhtimisõiguse tühistamise, kui teda on karistatud selliste liiklusalaste nõuete rikkumise eest, kus karistuseks on määratud juhtimisõiguse äravõtmine. Uuendusena peavad teooriaeksami tegema isikud, kelle juhtimisõigus on peatatud alates 6 kuust. Isikud, kellel on juhtimisõigus peatatud alates 12 kuust, peavad sooritama teooria- ja sõidueksami.- Välistatakse igasugune võimalus sõidutada last sõiduautos teda süles hoides ning see muudatus laieneb ka taksodele. Turvavarustuse kasutamise nõue toob täiendavaid kohustusi taksofirmadele, kellel peab tekkima valmisolek klientide teenindamisel kasutada laste turvavarustust.- Alla 16-aastastele jalgratta- ja mopeedijuhtidele on lisandunud kohustus teel sõites kanda vastavalt jalgratturi kiivrit või motokiivrit.- Üle 16 aastaselt mopeedijuhilt nõutakse mootorsõiduki juhtimise luba (vähemalt AM-kategooria sõiduki juhiluba). Nõude eesmärgiks on suurendada liiklusohutust ning tagada, et liikluses osaleksid vastava ettevalmistuse ja teadmistega juhid. - Lisaks muutub kohustuslikuks mopeedide registreerimine Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, millega kaasneb kohustusliku liikluskindlustuse lepingu sõlmimise ja tehnoülevaatuse läbimise nõue.  Valitsusest liigub liiklusseaduse eelnõu edasi Riigikokku.  
EST

          

Dick van Egmond: 'Scheidsrechter handelde goed door de voordeelsituatie af te wachten'

 Cache   
In gesprek met Voetbal International geeft scheidsrechtersbaas Dick van Egmond van de KNVB aan dat Gianluca Rocchi correct handelde door eerst voordeel te geven na de sliding van Daley Blind. "Want meteen na de overtreding...
          

Four Boks in Baa-baas squad

 Cache   
Eddie Jones will coach a Barbarians side including four of South Africa's Rugby World Cup winners against Fiji just two weeks after they beat his England side in the Rugby World Cup final.
          

Ettevõtlusõpe - ilma enam ei saa ehk kadunud sokkide lugu

 Cache   

SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator Erika Veide kirjutab, et kui meil ka õnnestub elus teatud valdkondi vältida, siis majandusest ja ettevõtlusest meil pääsu ei ole. See on keskkond, kuhu iga laps ja noor varem või hiljem mingis rollis satub.

Elame hetkel kõige kiiremini muutuval ajal inimkonna ajaloos. Oli aegu, kui info liikus sama kiiresti kui lendas kirjatuvi või liikus postitõld. Praegu on info liikumise kiirus jõudmas järele mõttekiirusele. Info väga kiire jagamine ja kättesaadavus on osa tänapäeva elust. 
 
Meie lapsed on seega sündinud põnevasse aega. Aega, mis on meile küll uudne, kuid ometi tahame me teha kõik selleks, et järgmine põlvkond selles ajas oma parima suudaks luua. Mis on need tänapäeva oskused, milleta me oma lapsi iseseisvasse ellu saata ei taha, ei tohi? Sellest võib tulla päris pikk nimekiri.
 
Mõtleme hetkeks näiteks konkurentsile. Vikipeedia andmeil on konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi (ühise ressursi) poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu. Kas peame lapsi õpetama hakkama saama nii ühel kui ka teisel pool? Või kujunevad need oskused kogetu põhjal?
 
Ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste kujundamine ehk ettevõtlusõpe on üks neist tähtsatest tänapäevastest oskustest, mis tulevad kasuks igal elualal. Kui mõnikümmend aastat tagasi ei osatud koolis selliste oskuste arendamisele veel mõeldagi, siis täna peame suutma need oskused lastele elus edukalt toime tulemiseks kaasa anda. 
 
Mida on võimalik läbi ettevõtlusõppe pakkuda?
 
Eesti koolides on ettevõtlusõppe aluseks haridus- ja ettevõtlusekspertidest koosneva töörühma loodud ettevõtluspädevuse mudel, mida järgides on võimalik arendada ettevõtlikkust süsteemselt.
 
Enesejuhtimine.Mida rohkem on inimese elus erinevaid rolle enese suhestamiseks teiste inimestega, seda edukam ja tervem ta on. Enesejuhtimise oskus ja selle pidev arendamine aitab inimesel saada rohkem ja mõjusamalt iseendaks, leida kooskõla oma rollides ning tõsta oma enesehinnangut. Ettevõtlusõpe keskendub erinevate tegevuste ja ülesannete kaudu peaasjalikult neljale aspektile: metatunnetus, emotsioonidega toimetulek, autonoomne motivatsioon ja arenguuskumus. Me sünnime oma perekonna mustritesse ja loome oma tuleviku tarvis uusi mustreid. Kaheldakse sellise inimese arukuses, kes pidevalt tehes samu tegevusi ja ka astudes samale rehale, loodab saada erinevaid tulemusi. Ometi aeg-ajalt leiame end samas olukorras ja samuti meie kasvavad noored. Inimene vajab oma mustrite keskel elades oskust  ära tunda, kas need tegevused viivad mind soovitud eesmärgini. Et ka lapsed mõistaksid, et enesedistsipliin ei muud, kui üks valik. Valik selle vahel, mida ma tahan praegu ning mida ma tahan üle kõige - kui ma tahan üle kõige saada paremasse vormi, siis ahvatlev kook praegu peaks jääma söömata.
 
Sotsiaalsete olukordade lahendamine. Selle pädevuse juures püütakse arendada õppija algatusvõimet, suhtlemisoskust ja koostööd. Keskmisel inimesel on elus umbes kümme tuhat kontakti.  Pikas plaanis sõltub inimese elukvaliteet sellest, kui pädevalt ja hästi ta nendes suhetes ja kontaktides toime on tulnud. Me kõik naudime last, kes täitsa ise ja omaalgatuslikult koristab ära toa, valmistab perele esimese õhtusöögi, liitub mõne põneva programmiga, töötab vabatahtlikuna või on muul moel tubli. Saame aru, et üles on kasvanud üks tore ja ettevõtlik inimene. 
 
Mõni laps vajab sellel teel rohkem innustamist.Teine leiab igal nurgal kire, mis aitab teda edasi. Me oleme erinevad, kuid oleme kõik nõus, et on ülimalt raske elada, töötada ja suhelda inimesega, kellel puudub igasugune initsiatiiv. Need kogemused on rusuvad ja ka sellise inimesega kokku puutujate arengut pärssivad. Tänapäevased teadmised õppimisest ja arengust toetavad arusaama, et kõik pädevused on arendatavad. Seega ei saa ettevõtlikkusest rääkida kui ainult kaasasündinud omadusest.
 
Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine.See osa keskendub kõige lihtsamalt öeldes mõtlemisoskusele. Erinevate tegevuste käigus aitame arendada loovust, probleemilahendamise oskust, kavandamist ning eetilisust ja jätkusuutlikkust. Viimase alapädevuse juures on oluline õpetada vaagima ja arutlema olukordade üle, samal ajal kasutades erinevaid väärtuspõhimõtteid (isiklikke ning ärilisi, ühiskondlikke, kultuurilisi jne).
 
Äriideede elluviimine, mis koosneb kolmest alapädevusest: keskkonna mõistmine, ärivõimaluste avastamine ja finantskirjaoskus. Üks müstilisemaid asju on sokkide kadumine pärast pesu. Sama müstiline on paljude jaoks iga kuu lõpus küsimus, kuhu kogu raha kadus. Rahatarkuse õppimine ja kujundamine aitab pikas perspektiivis nii palju tarbetut stressi vältida ja annab hulga eeliseid. Loomulikult arendatakse ettevõtlusõppes laiemat teadmist, kuidas majandus toimib ja milline on iga inimese mõju ja roll majandussüsteemis.
 
Kui meil ka õnnestub elus teatud valdkondi vältida, siis majandusest ja ettevõtlusest meil pääsu ei ole. See on keskkond, kuhu iga laps ja noor varem või pisut hiljem mingis rollis satub. Hea on anda talle kaasa parimad teadmised ja võimalused õnnestumiseks. Ma ei näe enam võimalust saata lapsi isaseisvasse ellu ilma ettevõtlikkuse ning ettevõtlusalaste teadmiste ja oskusteta. Aeg, mil elame, on kahjuks liiga kiire ja armutu, et õppida vaid külma vette visatuna oma kogemustest ja vigadest.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Ettevõtlusõppe materjalid on kõigile kasutamiseks
 
SA Innove juhtimisel on Edu ja Tegu raames välja töötatud metoodilised ettevõtlusõppe materjalid nii põhikoolidele, gümnaasiumidele kui kutsekoolidele. Haridustee alguses on rõhk pigem ettevõtlikkusega seonduvate pädevuste arendamisel, hilisemates faasides lisanduvad ettevõtluseks ja tööeluks vajalikud teadmised ning oskused. 
 
Ettevõtluspädevuse lõiming üldhariduse õppeainetes 1.-4. kooliastmes 
Ettevõtlusõpetuse valikaine põhikoolile (3. aste) 
Ettevõtlusõpetuse valikaine gümnaasiumile (4. aste)  
Ettevõtlusõppe baasmoodulid 2.-5. taseme kutseõppele 
Ettevõtlusõppe spetsialiseeritud moodulid 4. ja 5. taseme kutseõppele 
 
Kõigi moodulite ja ainekavade ligipääsud ning muud abistavad materjalid (videod tundides kasutamiseks, ettevõtete ja koolide koostöö heade praktikate kogumik, koolide kogemuslood jms) on leitavad ettevõtlusõppe programmi kodulehel https://ettevõtlusõpe.ee/metoodika/.
 
Erika Veide,SA Innove üldhariduse ettevõtlusõppe koordinaator
 
Lugu ilmus esmakordselt SA Innove blogis 27. veebruaril
 
Foto: Koolielu arhiiv

          

Vreselijke klantenservice en bezorgservice

 Cache   

Op advies van de winkel in de Karwei hebben we ons laminaat niet in de winkel besteld, maar via de webshop op een computer naast de balie, vanwege de gewenste bezorgdatum. De avond voor de bezorgdatum had ik nog gebeld naar de klantenservice hoe ik weet in welk tijdvak de bezorging komt. Ik zou in de ochtend een bericht ontvangen. Op de dag zelf belde ik rond 12:00 uur, omdat ik nog geen bericht had ontvangen. Er werd aangegeven dat de bestelling maandag zou komen ipv die vrijdag. Een klap in mn gezicht, want en een dag vrij genomen, een klusjesman gehuurd om het te leggen en een auto gehuurd om onze spullen als het gelegd was over te brengen. Ik kon de klusjesman en de auto annuleren, wat mij geld heeft gekost. Ook betekende dit een week slapen in een betonnen huis. Verder zei de klantenservice: als je een datum kiest dan mag je er niet van uitgaan dat het die dag bezorgd wordt en verder mevrouw als ik u een tip mag geven: ga voortaan pas dingen regelen als het laminaat binnen is. Die maandag kwam het eindelijk aan. De bezorgers waren geirriteerd (ze hadden vertraging opgelopen onderweg). Ze waren verbaasd dat je niet met een handpallettruck een huis in kon rijden met twee grote pallets vol (sorry maar in welk huis kan dit wel?) Ze wilden het niet bezorgen, want: anders zouden ze 10 uur s avonds pas thuis zijn. Bel postnl morgen maar, wij gaan dit niet bezorgen. Inmiddels had ik alweer een klusjesman geregeld en een auto gehuurd voor een paar dagen later. Ik had geen zin in nog meer kosten en heb besloten om zelf 38 laminaatpakketten naar binnen te slepen. Wat een vreselijke onbeschofte bezorgers! Ik raad dit niemand aan, bestel noooooit via de webshop.


          

Deze zes gemeubileerde huizen van drugsbaas El Chapo worden geveild

 Cache   
De volledig gemeubileerde huizen van Joaquín Guzmán Loera, oftewel ‘El Chapo’ gaan op 10 november onder de veilinghamer. De huizen van de drugsbaron, die momenteel een levenslange gevangenisstraf uitzit, moeten per stuk meer dan een miljoen dollar opleveren. We zetten de huizen voor je op een rijtje.
          

Associate Application Developer

 Cache   
ADP is hiring an Associate Application Developer to contribute as part of a passionate team of engineering technologists building some of our most innovative products leveraging the latest technologies with managed cloud services, serverless architectures (BaaS), ephemeral containers (FaaS), data analytics, AI/ML and more!Does this sound like you?
  • Puzzle solver. Sees obstacles as opportunities. Uses logic and judgment to navigate and unravel challenges.
  • Analytical mastermind. Examines systems and spots trends that others wouldn't find.Self-Starter. High-reaching and unstoppable. A cant-stop-won't-stop attitude and an urge to persevere until you get it right.
  • Trailblazer. Passionate about change and shaping the future.We believe people make great companies, not the other way around. Our people make all the difference in delivering innovative HR technologies and solutions that help employees all over the world do their jobs better. The result? We're building the next generation of ADP technologies. This role will be in our newly launched STUDIO 55 in the heart of beautiful downtown Pasadena. Take a peek into our awesome environment here: https://www.youtube.com/watch?v=5j1SnFm4l6c&sns=fbAs an Associate Application Developer, you'll work closely with product management and other product development teams to develop a strong understanding of the product and business objectives to build next-generation integration technologies for ADP.THINGS YOU'LL DO:
    • Assist with providing technical and software solutions that meet operational and functional requirements
    • Employ development best practices, standards, architecture
    • Contribute to product innovation by leveraging latest software trends
    • Support end-to-end solutions to ensure internal ADP applications are well documented, properly scaled, and tested to effectively serve our customers
    • Troubleshoot issues in collaboration with different teams to determine root cause and recommend resolution?WHAT TO EXPECT FROM US:
      • We will help you build your career and we will support your ambitions.
      • We will help to train you in full stack Java development, including programming skills, learning libraries and frameworks, system architecture and design, writing documentation, communicating with other teams, managing projects and tasks.
      • We will teach you the innovation process that delivers real-world products.
      • We will support your aspirations and career ambitions to help you to grow into a senior backend developer, over time, by giving you the opportunity to acquire the skills, and by providing you with the mentoring, feedback, and training needed to grow into that role with us.EXPERIENCE YOU NEED:
        • Bachelor's Degree in Computer Science with focus in Object Oriented technologies
        • Ability to communicate effectively within an Agile software development team
        • Exposure to software development best practices, security concerns, testing and deployment strategiesHOW YOU'LL STAND OUT:
          • You are passionate, have a collaborative attitude, and a focus on delivering high quality solutions
          • Github account or personal engineering blog
          • Experience developing web applications and web services (RESTful)
          • Exposure to front end technologies such as AngularJS, React, JavaScript, jQuery, HTML5 and CSS
          • Cloud experience such as Amazon AWS, Google Cloud Platform, or Azure
          • Knowledge of API design/consumption
          • Knowledge of J2EE, Spring/Spring Boot and Hibernate or any other ORM tool #LI-AS1 We're designing a better way to work, so you can achieve what you're working for. Consistently named one of the 'Most Admired Companies' by FORTUNE? Magazine, and recognized by DiversityInc? as one of the 'Top 50 Companies for Diversity,' ADP works with more than 740,000 organizations across the globe to help their people work smarter, embrace new challenges, and unleash their talent. "Always Designing for People" means we're creating platforms that will transform how great work gets done, so together we can unlock a world of opportunity. At ADP, we believe that diversity fuels innovation. ADP is committed to equal employment opportunities regardless of race, color, genetic information, creed, religion, sex, sexual orientation, gender identity, lawful alien status, national origin, age, marital status, or protected veteran status. We support an inclusive workplace where associates excel based on personal merit, qualifications, experience, ability, and job performance.
  •           

    Ep 050 - [2020 Prep Series] From Preacher's Son to Top Astrologer: An Interview with Adam Elenbaas

     Cache   

    Which one is better Eastern or Western? 

    Do Western Astrologers have a spiritual lineage? 

    Does wisdom change with the evolution of human consciousness, or is it timeless? 

    How will the Astrological transits of 2020impact us on a personal and collective scale? 

    My guest on The Astrology Hub Podcast today is Astrologer Adam Elenbaas. He skillfully speaks with me about each of these questions and so much more!

    Adam is the founder and director of the Nightlight Astrology School, the co-founder of Sky House Wellness, as well as the critically acclaimed author of Fishers of Men.

    An insatiable curiosity has led Adam through years of in-depth Astrological studies of both Western and Eastern traditions. He's a frequent speaker at astrology conferences worldwide, and in 2020, Adam will be one of the Inner Circle Guides for Astrology Hub.

    If you have an inquisitive, mystical side to you, this episode might be one of your favorites. Adam certainly doesn't hold back in sharing his discoveries with you! 

    LINKS

    Get Notified!

    Thanks so much for joining us this week. Want to subscribe to The Astrology Hub Podcast? Have some feedback you’d like to share? Connect with us on iTunes and leave us a review!

    iTunes not your thing? Find us on Spotify, Stitcher, or TuneIn.

    For show notes & links from this episode, visit astrologyhub.com/podcast


              

    Oudheusden en van der Veer winnen Vismania Najaarscompetitie.

     Cache   
    Afgelopen zondag stond de 3de wedstrijd van de Vismania Najaarscompetitie aan het Amsterdam Rijnkanaal op het programma. Met 5 punten was het koppel Oudheusden/van der Veer iedereen de baas. Goede 2de werd het
              

    Erbaaspor - Ağrı 1970 Spor: 1-4

     Cache   
    TFF 3'üncü Lig 2'nci Grup'ta mücadele eden Erbaaspor, sahasında konuk ettiği Ağrı 1970 Spor'a 4-1 mağlup oldu.
              

    Photo Flash: Jackie Burns Inspires Students at One Day Master Class with Broadway Artists Alliance

     Cache   

    On Saturday, November 2nd, Broadway's longest running Elphaba, Jackie Burns, worked with a group of students at Broadway Artists Alliance, workshopping audition material and sharing stories about her experiences in the industry. Burns garnered critical acclaim for her long running portrayal of Elphaba in the musical Wicked. She holds the distinction of most performances as the green-skinned witch on Broadway.

    In addition to her work in Wicked on Broadway and on the National Tour, Ms. Burns has also been seen in the 2009 Broadway revival of Hair and as stand-by for Idina Menzel's Elizabeth in the 2014 musical If/Then, later to take over the role on the first National Tour. Ms. Burns took time out of her busy schedule this weekend to connect with the students and share her advice for navigating the professional theater industry.

    The master class began with a quick Q&A, and Burns answered questions about her career and shared her most valuable audition secrets and tips for success in the industry. When asked about her journey, Burns began by talking about her early career, telling students about her choice to focus on acting while at the University of Connecticut. She reminisced about her first experience auditioning in New York and encouraged students to shift their perspective of the audition process. She remarked, "Everyone sitting behind the table, the casting directors and production team, they want you to succeed. They want you to be the solution to their problem. They want you to be the person they are looking for."

    Each young hopeful had the chance to work one on one with Burns and get feedback on their audition material. Throughout the class, she reminded students that they were "individually perfect, in their own unique way. No one can perform your material exactly the way you can. You have a unique path and a unique process. Trust that. Lean into that." Burns advised the students to be open to learning and taking advantage of any and all performance opportunities. "I encourage you to be open to learning, always be taking classes and allowing yourself to grow as an artist and as an individual." As a parting thought, Burns praised the students for their focus, talent, and commitment to their craft.

    Broadway Artists Alliance of NYC, founded with the goal of providing professional-level training to talented young artists, enlists talented Broadway performers, Tony® Award winners, and top industry professionals. Students enjoy a wide range of classes including vocal training, song interpretation, scene study, on camera technique, and various types of dance. BAA offers four Summer Intensive Sessions and one Winter Workshop for students ages 10-21, BAA Junior for students ages 8-10, the Adult Professional Program, and a College Audition Workshop for high school Juniors and Seniors who will be auditioning for Musical Theatre and Acting degree programs. BAA also offers year round Private Coachings for children, teens, and young adults, as well as weekend One Day Master Classes throughout the year. Students attend from all over the country and with the exception of BAA's One Day Master Classes, participation is by audition only.

    Broadway Artists Alliance's roster of Broadway master class instructors and guest speakers includes: Christy Altomare, Laura Benanti, Susan Blackwell, Christian Borle, Alex Brightman, Jason Robert Brown, Andrea Burns, Norbert Leo Butz, Jenn Colella, Corey Cott, Gavin Creel, Eden Espinosa, Katie Finneran, Sutton Foster, Alexander Gemignani, Renee Elise Goldsberry, Randy Graff, Jonathan Groff, Christopher Jackson, Rachel Bay Jones, Tyrick Wiltez Jones, Jeremy Jordan, Adam Kantor, Andrew Keenan-Bolger, Celia Keenan-Bolger, Derek Klena, Taylor Louderman, Beth Leavel, Caissie Levy, Norm Lewis, Donna McKechnie, Andrea Martin, Megan McGinnis, Lindsay Mendez, Lin-Manuel Miranda, Jessie Mueller, Bebe Neuwirth, Laura Osnes, Mamie Parris, Billy Porter, Alice Ripley, Will Roland, Lea Salonga, Stephen Schwartz, Duncan Sheik, Max von Essen, Scott Wittman, John Lloyd Young, an impressive list of Broadway Casting Directors, Agents, and Managers, and many more. To see a more complete roster of BAA's faculty of summer and year round teaching artists, please visit: www.broadwayartistsalliance.org/teaching-artists/broadway-guest-artists/

    For more information or to register for upcoming Auditions, Showcases, or year round Programs, please visit www.broadwayartistsalliance.org.


    Jackie Burns and BAA Students


    Jackie Burns and BAA Students


    Jackie Burns and BAA Students


    Jackie Burns and BAA Students


    Jackie Burns and BAA Students


    Jackie Burns and BAA Students


    Jackie Burns and BAA Students


    Jackie Burns and BAA Students


    Jackie Burns and BAA Students


    Jackie Burns


    Jackie Burns and BAA Students


    Jackie Burns and BAA Students


              

    Müüa maja, 4 magamistuba Männi 15, 150 000 EUR

     Cache   
    Läänemaa, Haapsalu, Haapsalu linn, Männi 15, 7 tuba, 3 korrust, kinnistu, kivimaja, valmis, ehitusaasta 1999, elamispind 183,5 m², kogupind 363,3 m², krunt 1 030 m², elektripliit, boiler, wc ja vannituba eraldi, saun, vann, dušš, elektriküte, keskküte, põrandaküte, tahke kütus, rõdu 20 m², tööstusvool, mööbel, parkett, garaaž, bassein, köögimööbel, kombineeritud küte, kamin, tsentraalne vesi, kanalisatsioon, ühistransport, kõrvalhoone, terrass, elekter, garderoob, parkimine tasuta, aiaga ümbritsetud, ümbruses eramud, äärelinnas, teed heas seisukorras, naabrid ümberringi, sileplekk-katus, 150 000 EUR 412.88 EUR/m2
    Müüa ruumikas maja Haapsalus eramute piirkonnas.
    Heakorrastatud piiritletud krundil eriprojekti järgi valminud omanäoline eramu on kolme täiskorrusega kiviehitis, mille huvitav planeering on läbimõeldud ja jätkuvalt kaasaegne ka tänaseid ruumijaotuse kriteeriume silmas pidades.
    I korrusel garaaž ja varjualune kahele autole, eraldi sissepääsuga hoone tagaküljel katlaruum ja töökoda; hoone paremal küljel teise korruse kaasabil tekkinud varikäik, mis piirneb ühes küljes klaasist kasvuhoonega.
    I korruse saunakompleksis kaminaga puhkeruum, riietusruum, pesu-ja leiliruumid ning rajamisel olev bassein (el.küte paigaldatud, betoonkeha olemas). WC. Trepihallist pääs garaaži ja katlaruumi.
    II korrus on põhiline elukorrus, kus avaras paekivist kaminaga elutoas (56,6 m2) tsoneeritud osades puhkenurk ja kodukontor; köögi kõrval abiruum/sahver; 3 tuba, neist ühel pääs nii wc/vannituppa kui rõdule. Hoone fassaadi ilmestavale rõdule on muud võimalikud pääsud ka elutoast ning aiast.
    III korrus kasutusel külaliste perioodil, kahte ruumikat tuba ühendab trepimademel olev vahetuba kust ligipääs arvukatele katusealustele panipaikadele.
    Kõik puitraamidel kolmekordsed aknad, täispuidust sise- ja välisuksed; siseviimistlus kombineeritud olenevalt ruumist ja korrusest värvitud seinapindade ja tapeetidega; elutoa põrand kaetud naturaalse parketiga, teistes eluruumides laudpõrandad.
    Hoones on kombineeritud kütte võimalus tahkekütte või vedelkütte katla baasil, niisketes ruumides on reguleeritav elektrilise põrandakütte võimalus. Soe vesi autonoomsete boileritega erinevates ruumides (köögis 10l, vannitoas 100 l ja katlaruumis 100l) või oma katla baasilt (100 l) ja saunaahju baasilt(100l).
    Hoonel kaalutud energiaerikasutuse klass määramata.
    Kandvad viljapuud ja marjapõõsad, hoolitsetud iluaed ning murupinnad.
    Lähistel linnaliinide peatused, Rannarootsi keskus jm. teenuseid osutavad asutused.
    Olemas Ehitisregistri kanded.
    Küsi lisa ja tule vaatama, omapoolse hinnapakkumise võimalus. Vaata lisa >>


              

    Mau geeft de baas een handjob

     Cache   
    Hetero - Aftrekken - (2019-11-06)
              

    Dierenmissies Weekjournaal van 3 november 2019

     Cache   

    WILT U DIT WEEKJOURNAAL AUB DELEN MET AL UW VRIENDEN EN KENNISSEN? . HARTELIJK DANK NAMENS ALLE SPAANSE HONDJES DIE EEN BAASJE ZOEKEN Beste mensen, Deze week begon met het beschermen van  zwarte katten door de asielen in Spanje  rond Halloween, de adoptie van Hermes gaat de goede kant op, hopen we dat ook Annie naar een baasje kan, staat ook Mulan in de belangstelling. Kregen we een triest bericht over Harrie en vanzelfsprekend hebben... Lees Verder
              

    Dierenmissies Weekjournaal van 27 oktober 1019

     Cache   

    WILT U DIT WEEKJOURNAAL AUB DELEN MET AL UW VRIENDEN EN KENNISSEN? . HARTELIJK DANK NAMENS ALLE SPAANSE HONDJES DIE EEN BAASJE ZOEKEN Beste mensen, Deze week begon met een valse start met Iron die in de belangstelling stond bij een gezin in Nederland maar al in een adoptieprocedure zat in Spanje, en helaas is ook de adoptie van Hermes gestrand. Daar tegenover heeft senior Roxy inmiddels een baasje gevonden en in een filmpje laten... Lees Verder
              

    Paris

     Cache   

    Dit is Paris, Teef – 2 jaar, 1 maand – Mix – 60 cm , . Paris woont momenteel in het asiel nabij Barcelona . Karakter: erg lief aanhankelijk en speels. . Een lieve leuke hond die het verdient om een lief baasje te krijgen. Opgenomen wordt in een gezin waar zij met vriendelijke mensen... Lees Verder
              

    N-VA: “Onbegrijpelijk dat er Open VLD’ers zijn die in PS-verhaal willen meestappen”

     Cache   

    Bij N-VA wordt verbaasd gereageerd op het pleidooi van Gents burgemeester Mathias De Clercq (Open Vld) om federaal een paars-groene coalitie op de been te brengen. “Het is onbegrijpelijk dat er Open VLD-toppers zijn die in het verhaal van de PS willen meestappen”, vindt Kamerlid en Gents gemeenteraadslid Anneleen Van Bossuyt.


              

    Buitenlander als CPB-baas

     Cache   
    ltijd al leiding willen geven aan zo’n 150 economen? Het Centraal Planbureau zoekt een nieuwe directeur. Bent u een econoom, bij voorkeur gepromoveerd, met een uitstekend ontwikkelde bestuurlijke en politieke sensitiviteit en een scherp oog voor politiek-bestuurlijke verhoudingen en de positie van het CPB daarbinnen? Dan kunt u uw sollicitatiebrief sturen naar het ministerie van […]
              

    Robinhood is in hot water after a glitch with its app allowed users to trade stocks with excess borrowed funds

     Cache   

    This story was delivered to Business Insider Intelligence Fintech Pro subscribers earlier this morning. To get this story plus others to your inbox each day, hours before they're published on Business Insider, click here. The US-based commission-free trading app experienced a glitch that allowed users to trade stocks with excess borrowed funds, according to TechCrunch as of Tuesday. Capital UK Consumers Are Willing To Deposit In Or Invest With A Fintech

    Users of Robinhood Gold — the fintech's subscription service that lets customers trade on margin for a $5 monthly fee — were able to borrow more money than they should be able to from the startup to trade, essentially giving them "infinite leverage," per CNBC.

    One user was able to take a $1 million position funded by a $4,000 deposit, for example. No fix had been found for the issue as of Tuesday evening, but a Robinhood spokesperson has stated that the fintech is aware of the problem and is speaking with customers directly. 

    See the rest of the story at Business Insider

    See Also:


              

    Zidane niet verbaasd over historische hattrick Real-aanvaller Rodrygo (18)

     Cache   
    Real Madrid-trainer Zinédine Zidane is niet verrast door de historische doelpunten die Rodrygo woensdag tegen Galatasaray (6-0-winst) maakte. De achttienjarige aanvaller was in Estadio Santiago Bernabéu verantwoordelijk voor de 1-0, de 2-0 en de 6-0 en werd zo de jongste Braziliaan ooit met een hattrick in de Champions League.
              

    Plaatser Ramen En Deuren (Doorgroeimogelijkheden Tot Ploegbaas)

     Cache   
    Wij zijn een bedrijf dat reeds meer dan 40 jaar aluminium maatoplossingen ontwerpen, levert en installeert. Dit voor zowel ramen, deuren en gevels voor de projectbouw. Om ons dynamisch team te versterken zijn wij op zoek naar een ervaren plaatser....
              

    Meestergast Bouw

     Cache   
    Voor een bouwbedrijf in Halle dat volop aan het groeien is, zoeken wij een meestergast / ploegbaas. Onze klant realiseert vooral industriële, commerciële en openbare projecten. Als meestergast in ruwbouw en afwerking werk je mee aan uitdagende...
              

    Ploegbaas Grondwerken Gezocht Omgeving Brecht

     Cache   
    Onze klant is  is een jonge, dynamische bouwonderneming, gespecialiseerd in civiele werken. Een firma in volle uitbreiding, dus er komt een interessante vacature vrij, ze zoeken een Ploegbaas Grondwerken. Je geeft leiding aan een kleine groep...
              

    "Het is normaal dat een F1-piloot van Ferrari droomt"

     Cache   
    Mercedes-teambaas Toto Wolff laat weten dat hij er mee zou kunnen leven moest Lewis Hamilton voor Ferrari zou willen rijden maar hij denkt dat de kersverse wereldkampioen trouw blijft aan het merk met de ster.
              

    Altec Exhibiting at BAASS Connect 2019 in Five Cities Throughout...

     Cache   

    Company will be showcasing DocLink, the only Sage-endorsed document management solution that can streamline and automate business processes in every department

    (PRWeb November 07, 2019)

    Read the full story at https://www.prweb.com/releases/altec_exhibiting_at_baass_connect_2019_in_five_cities_throughout_canada_this_month/prweb16705522.htm


              

    Bekister - Vivaldis Construct Oostende - Oostende

     Cache   
    Voor een grootspeler in de appartementsbouw zoeken wij: Je werkt onder leiding van de ploegbaas en staat in voor het monteren en demonteren van de bekisting. €400 - €650 per week
    Van Indeed - Fri, 20 Sep 2019 10:15:25 GMT - Toon alle vacatures in Oostende
              

    Neo4j biedt Graph Database-as-a-Service Aura

     Cache   
    Neo4j heeft Neo4j Aura aangekondigd; een nieuwe volledig van de grond opgebouwde Graph Database-as-a-Service. De oplossing is gebaseerd op Neo4j en biedt developers een soepele dienst in de cloud. Neo4j Aura moet voor individuen, kleine teams en startups de kloof dichten met Neo4j Enterprise Edition.Neo4j Aura biedt een eenvoudige manier om Neo4j in de cloud te gebruiken. Neo4j Aura is volledig geautomatiseerd en volledig beheerd, zodat gebruikers zich kunnen concentreren op het bouwen van rijke grafische toepassingen.Neo4j Aura is een volledig nieuw aanbod van Neo4j en gebouwd op de Neo4j graph database, maar is vanaf het begin opnieuw ontworpen als database as a service (DBaaS). Neo4j Aura versnelt de ontwikkeling en implementatie van de verbonden applicaties via self-service provisioning en een op capaciteit gebaseerd prijsmodel. Het biedt ook on-demand schaalbaarheid met zero downtime.Meer informatie: Neo4j
              

    Dafne Schippers verontwaardigd: 200 meter geschrapt uit Diamond League

     Cache   
    UTRECHT - De favoriete discipline van Dafne Schippers, de 200 meter, is volgend jaar geen vast onderdeel meer van de Diamond League, een serie topwedstrijden in de atletiek.

    Ook de 3.000 meter steeple chase, het hink-stap-springen en het discuswerpen sneuvelen, meldt de internationale atletiekfederatie IAAF. Met de twaalf onderdelen die overblijven hopen de organisatoren dat de wedstrijden aantrekkelijker worden voor tv-kijkers.

    Schippers is verbaasd over het besluit, blijkt uit een tweet. De Utrechtse atlete wijst erop dat de 200 meter een van de populairste disciplines is. Volgens de atletiekfederatie is dat ook niet de reden dat de afstand is geschapt. De IAAF wil in het olympische jaar voorkomen dat sprinters worden overbelast, want in veel gevallen komen ze ook uit op de 100 meter. De andere onderdelen zijn wel gesneuveld omdat ze minder populair zijn.

    Vijf keer wordt de 200 meter nog wel als bijprogramma gelopen bij de Diamond League. Een klassement zal dan niet worden bijgehouden.

    [Tweet:https://twitter.com/dafneschippers/status/1192196256027705344]



              

    Rock Classix Mix (Vikingo Records) Mezclado

     Cache   
              

    Vintage Heat

     Cache   

    Some here may remember her from her role as a "Delores Purdy" a troubled 16 year old in a famous 1967 movie. I believe I have posted a few photos of this starlet in the past. It was difficult to find higher quality pics, but I did manage a few.


    Related image

    Image result for Quintin Corinne Margolin

    Image result for Quintin Corinne Margolin

    Image result for barbara feldon young hot

    Related image

    Related image

    Image result for Quintin Corinne Margolin


              

    Wat zou de eigenaar van mij denken? (1)

     Cache   

    Wij koken elektrisch, hebben een elektrisch boilerachtig ding en we hebben elektrische kachels, want gas, brrr, dat is gevaarlijk. Tenminste dat vindt onze eigenares en die is tenslotte de baas.

    Wat zou de eigenaar van mij denken? (1) verscheen op Maartje Luif. © Maartje Luif.


              

    Boer Gerbert over dreigende stalbezetting: 'Ze begrijpen niet wat dit met mijn gezin doet'

     Cache   
    Boer Gerbert Oosterlaken is boos en verbaasd dat dierenactivisten mogelijk bij zijn veehouderij willen gaan demonstreren. Er gingen woensdagavond geruchten dat er acties kwamen bij de boerderij aan de Elstweg in Beers. Sindsdien stonden er veel collegaboeren op zijn erf om de boel te bewaken en was de politie aanwezig. Bekijk de reactie van Gerbert in onderstaande video.
              

    Dankzij Tom kan borstkanker nog vroeger worden opgespoord via een 3D-scan van de borst

     Cache   
    Tot zijn vrouw te horen kreeg dat ze borstkanker had, was Tom Sanders een techneut met een bedrijf in 3D-fotografie. Hij bedacht destijds als een van de eersten een manier om grote voorwerpen - zoals bijvoorbeeld auto's - driedimensionaal in beeld te brengen. Met die technische achtergrond verbaasde hij zich erover dat de mogelijkheden van 3D-fotografie nog niet werden toegepast bij het opsporen van borstkanker.
              

    World Champion Springboks bolster BaaBaas

     Cache   

    South African Rugby World Cup superstars Lukhanyo Am, Makazole Mapimpi, Tendai “Beast” Mtawarira and Herschel Jantjies will be in action for the Barbarians when they take on Fiji for the Killik Cup at Twickenham, Brazil in Sao Paolo and Wales at the Principality Stadium as part of the invitational side’s November international tour. The Barbarians […]

    The post World Champion Springboks bolster BaaBaas appeared first on Welsh Rugby Union | Wales & Regions.


              

    11/7/2019: BINNENLAND: Jean-Paul Van Avermaet nieuwe baas Bpost

     Cache   
    Jean-Paul Van Avermaet (52) wordt de nieuwe CEO van Bpost. De opvolger van Koen Van Gerven is nu nog aan de slag bij beveiligingsbedrijf G4S en is niet vies van hervormingen. Van Avermaet is van oorsprong Oost-Vlaming. Hij nam functies waar bij...
              

    MVV: satellietclub of grote sponsor gaan zoeken? - door: Maosbrögk

     Cache   
    Ik zie een duidelijk verschil tussen een grote sponsor en een investeerder.
    Zelfstandig blijven met een grote sponsor zou voor iedereen de voorkeur zijn denk ik, maar die grote sponsor gaat nooit komen.
    Dan blijft dus inderdaad de vraag over: satelliet of investeerder.
    Ben jij bij een satellietclub nog wel écht baas in eigen huis? En hoe groei je financieel als club bij zo'n constructie?

    Momenteel groeit onze begroting jaarlijks met wat kleingeld (overigens met alle respect voor de bestuurders daarin), maar daarmee gaan we het nooit redden.
    Als een zielloos clubje als Oss of Telstar via een investeerder er een paar ton bij krijgt, stijgen die binnen no-time langs ons heen.
    Zie Fortuna: jaarlijks troosteloos onderaan en dan komt er een investeerder en plots promoveren ze. Je hoeft er geen miljoenen tegenaan te smijten om te promoveren, maar wat daarna? Een investeerder wil natuurlijk ook iets terug voor zijn investering. Wat levert een club in Nederland zo iemand op? Alle clubs (buiten Ajax) kosten je alleen maar geld, die gaan nooit winstgevend worden voor de investeerder.
    Dus hoe realistisch is een investeerder voor MVV? Wat hebben wij te bieden? Wellicht een mooie internationale stad, maar wel een stad die geen enkele binding heeft met topsport. Als wij zouden promoveren, zitten hier echt niet ineens 10.000 man.

    Ik was altijd principieel tegen een investeerder, maar ik vrees dat dit de enige manier is om de sportieve ambitie waar te maken.
    Uiteraard wel een betrouwbare en geen wazige Mexicaan ofzo.
    Maar welke persoon zou "zomaar" geld in een club gaan steken, waar hij/zij totaal geen binding mee heeft? Ik vertrouw die Gun nog altijd niet, Wang niet en die Rus van Vitesse ook niet. Al die clubs kosten alleen maar geld en leveren niets op, dus wat is de ECHTE reden waarom zij investeren??
              

    Numero 6 Amours Et Sensualites Ren Xiaowen Shahria Sharmin Samrat Upadhyay Fernando Sylvan Baast Zolbayar Mae Yway Amanda Lee Koe Sangeeta

     Cache   
    Numero 6 Amours Et Sensualites Ren Xiaowen Shahria Sharmin Samrat Upadhyay Fernando Sylvan Baast Zolbayar Mae Yway Amanda Lee Koe Sangeeta
              

    Laisa, teefje, ± 15/08/2014

     Cache   
    teef gesteriliseerd Ras Mix Leeftijd ± 15/08/2014 Schouderhoogte Klein hondje: 30 cm hoog en ca. 5 kg Uiterlijk Zwart/grijs met beetje wit op de borst en voorpootjes, halflange pluizige vacht. Herkomst Spanje, Madrid contactpersoon DIEN voor meer info: dien@sos-strays.nl +31 (0)6-39205491 tussen 10.00 en 20.00 uur Verblijfplaats Delft, in een opvanggezin met jonge kinderen, katten en een andere hond. Omschrijving Lief, sociaal hondje. Volgens haar Spaanse opvanggezin is LAISA aanbiddelijk en lief. Ook bij haar opvanggezin in Nederland is LAISA een heel lief, vrolijk en aandoenlijke hondje. Het is een echte knuffelkont; ze ligt graag tegen je aan of op schoot. LAISA is dol op kinderen, ze heeft heel veel geduld met ze, zelfs met de ietwat opdringerige peuter uit het opvanggezin. Met de hond van het opvanggezin gaat het goed, alleen kan LAISA soms een beetje fel zijn. Met de katten uit het opvanggezin gaat het ook goed, soms een beetje uitdagen maar ze doet ze niks. 's Nachts slaapt LAISA los in de huiskamer, ze slaapt de hele nacht door. Alleen thuis blijven gaat heel goed, ze zit dan in de bench. Wandelen vindt LAISA leuk maar ze trekt nog wel wat aan de riem, hier wordt aan gewerkt. Bij heel druk verkeer op straat vindt ze het soms nog een beetje spannend. Als ze in de tuin mag is het echt feest, dat vindt ze geweldig; lekker rennen en spelen. Ze houdt het uren vol in de tuin, vooral balletje gooien is favoriet; ze brengt de bal ook steeds weer terug. LAISA is gewoon een heel lief, makkelijk hondje. Ze is één en al liefde en gezelligheid, je kunt niet anders dan verliefd op haar worden. Opvoedingstips Om de beste kansen te hebben op een goede start is het belangrijk om inzicht in bepaald gedrag te krijgen zodat je hierop adequaat kunt reageren en de juiste begeleiding/opvoeding kunt geven. Profiel adoptant LAISA past in heel veel situaties, zolang ze maar niet te veel uren alleen gelaten wordt. Ze zou een perfect gezinshondje kunnen zijn maar ook bij wat oudere mensen zal ze het heel goed doen. LAISA moet wel leren om als hondje alleen te zijn, een ander klein speels hondje zou voor haar erg welkom zijn. De dierenbeschermingsorganisatie Adoptalo.com heeft geen asiel maar werkt met verschillende opvangplaatsen zoals opvanggezinnen en gehuurde plaatsen in een dierenpension op jaarbasis. Zij zetten zich vooral in om honden uit een dodingstation in Madrid te kunnen herplaatsen, ook in Spanje zelf, en proberen met voorlichting en campagnes de mensen te wijzen op diervriendelijkheid en de verantwoordelijkheid van de mens voor zijn dieren. LET WEL: Al onze honden hebben een (meer of minder heftig) verleden, hierdoor kunnen ze lichamelijke gebreken hebben door bijvoorbeeld minder goede voeding op jongere leeftijd, gebrek aan medische zorg of door verwaarlozing en/of mishandeling. Wij gaan er van uit dat u als adoptant zelf kunt bedenken of u draagkrachtig genoeg bent om eventuele medische kosten in de toekomst te kunnen betalen of om een huisdierenverzekering af te sluiten na adoptie. Wij doen onze uiterste best om onze honden zo goed als mogelijk ter adoptie aan te bieden en indien er medische problemen bekend zijn, zullen deze zeker gemeld worden. Stichting S.O.S. Strays is niet verantwoordelijk voor onkosten na de adoptie. Heeft u interesse, lees dan eerst de adoptie procedure door. Bij andere honden Sociaal, ook met katten en hele kleine kinderen. Klik hier voor tips om de kennismaking tussen hond en kat positief te laten verlopen. Bijzonderheden LAISA is de vermoedelijke dochter van CLEO. De hondjes zijn duidelijk gehecht aan elkaar en het zou heel leuk zijn als ze ook na adoptie samen konden blijven, maar dit is niet noodzakelijk. De hondjes hadden een baasje, maar toen deze naar een verzorgingstehuis ging, werden de hondjes naar de perrera van Madrid gebracht. Vermoedelijk hebben familieleden dit gedaan, want de baas van de hondjes had aanvankelijk geen afstand getekend waardoor de hondjes vanwege de wet 4 maanden vastgehouden dienden te worden. Toen deze maanden voorbij waren heeft onze vriendin Marta van Adoptalo.com hen onmiddellijk opgehaald en bij één van haar gastgezinnen gebracht. Kosten: € 295,-- gift + € 60,-- toeslag sterilisatie / castratie: zie toelichting voor deelname in onze gemaakte kosten, en stelt ons in staat de buitenlandse honden hier én in land van herkomst te blijven helpen. De honden zijn allen ontwormd, geënt volgens ouderdom, gechipt, en in bezit van Europees paspoort. Ze werden voor vertrek uit Spanje dmv bloedproeven getest op de plaatselijke voorkomende zuiderse ziektes. De uitslagen waren negatief, dus gezond. N.B.: Wanneer u interesse in één van onze hondjes heeft en daarvoor telefonisch contact met ons opneemt verzoeken wij u vriendelijk om bij geen gehoor zelf later nog eens terug te bellen. Wij trachten de onkosten aan telefoongesprekken zo laag mogelijk te houden zodat we het beschikbare budget optimaal aan het redden en verzorgen van de honden kunnen besteden. We hopen dat u hier begrip voor heeft.
    Meer informatie over Laisa op www.dierenasiel.nl
              

    Cleo, teefje, ± 08/01/2012

     Cache   
    teef gesteriliseerd Ras Mix Leeftijd ± 08/01/2012 Schouderhoogte Klein hondj: 30 cm hoog en ca. 5 kg Uiterlijk Zwart/grijs met beetje wit, halflange pluizige vacht. Herkomst Spanje, Madrid contactpersoon DIEN voor meer info: dien@sos-strays.nl +31 (0)6-39205491 tussen 10.00 en 20.00 uur Verblijfplaats Delft, in een opvanggezin met jonge kinderen, katten en een andere hond. Omschrijving Volgens haar Spaanse verzorgers is CLEO is een lief en sociaal hondje. Ook bij haar opvanggezin in Nederland is CLEO een heel lief en aandoenlijke hondje. Het is een echte knuffelkont; ze ligt graag tegen je aan of op schoot. CLEO is dol op kinderen, ze heeft heel veel geduld met ze, zelfs met de ietwat opdringerige peuter uit het opvanggezin. CLEO is ook een vrolijk hondje en ze speelt graag wat in huis of in de tuin, maar ze is geen hond voor lange wandelingen (zie ook Bijzonderheden). Ze loopt langzaam mee en staat soms even stil om naar de eenden en ganzen te kijken, dat vindt ze reuze interessant. In de tuin is balletje gooien haar favoriete spelletje. 's Nachts slaapt CLEO los in de huiskamer, ze slaapt de hele nacht door. Alleen thuis blijven gaat heel goed, ze zit dan in de bench. Met andere honden kan ze wel erg fel uit de hoek komen uit jaloezie. Met katten is ze sociaal. CLEO is erg brutaal als het om eten gaat, hier wordt aan gewerkt in het opvanggezin. CLEO is gewoon een heel lief, makkelijke hondje. Ze is één en al liefde en gezelligheid, je kunt niet anders dan verliefd op haar worden. Opvoedingstips Om de beste kansen te hebben op een goede start is het belangrijk om inzicht in bepaald gedrag te krijgen zodat je hierop adequaat kunt reageren en de juiste begeleiding/opvoeding kunt geven. Profiel adoptant CLEO past in heel veel situaties, zolang ze maar niet te veel uren alleen gelaten wordt. CLEO zou goed op haar plek zijn bij wat oudere mensen of bij iemand die veel thuis is en haar veel aandacht kan geven. Ze is echt een heel gezellig knuffelkontje! De dierenbeschermingsorganisatie Adoptalo.com heeft geen asiel maar werkt met verschillende opvangplaatsen zoals opvanggezinnen en gehuurde plaatsen in een dierenpension op jaarbasis. Zij zetten zich vooral in om honden uit een dodingstation in Madrid te kunnen herplaatsen, ook in Spanje zelf, en proberen met voorlichting en campagnes de mensen te wijzen op diervriendelijkheid en de verantwoordelijkheid van de mens voor zijn dieren. LET WEL: Al onze honden hebben een (meer of minder heftig) verleden, hierdoor kunnen ze lichamelijke gebreken hebben door bijvoorbeeld minder goede voeding op jongere leeftijd, gebrek aan medische zorg of door verwaarlozing en/of mishandeling. Wij gaan er van uit dat u als adoptant zelf kunt bedenken of u draagkrachtig genoeg bent om eventuele medische kosten in de toekomst te kunnen betalen of om een huisdierenverzekering af te sluiten na adoptie. Wij doen onze uiterste best om onze honden zo goed als mogelijk ter adoptie aan te bieden en indien er medische problemen bekend zijn, zullen deze zeker gemeld worden. Stichting S.O.S. Strays is niet verantwoordelijk voor onkosten na de adoptie. Heeft u interesse, lees dan eerst de adoptie procedure door. Bij andere honden Sociaal, ook met katten en hele kleine kinderen. Klik hier voor tips om de kennismaking tussen hond en kat positief te laten verlopen. Bijzonderheden Zie ook: "Geef een gouden hond een gouden mand". CLEO is vermoedelijk de moeder van LAISA. Ze verblijven nu ook samen in een opvanggezin. De hondjes zijn duidelijk gehecht aan elkaar en het zou heel leuk zijn als ze ook na adoptie samen konden blijven, maar dit is niet noodzakelijk. De hondjes hadden een baasje, maar toen deze naar een verzorgingstehuis ging, werden de hondjes naar de perrera van Madrid gebracht. Vermoedelijk hebben familieleden dit gedaan, want de baas van de hondjes had aanvankelijk geen afstand getekend waardoor de hondjes vanwege de wet 4 maanden vastgehouden dienden te worden. Toen deze maanden voorbij waren heeft onze vriendin Marta van Adoptalo.com hen onmiddellijk opgehaald en bij één van haar gastgezinnen gebracht. CLEO heeft vermoedelijk wat last van artrose, lange wandelingen doen haar geen goed. Kosten: € 240,-- gift + € 60,-- toeslag sterilisatie / castratie: zie toelichting voor deelname in onze gemaakte kosten, en stelt ons in staat de buitenlandse honden hier én in land van herkomst te blijven helpen.
    Meer informatie over Cleo op www.dierenasiel.nl
              

    Boliche, reu, ± 18/08/2018

     Cache   
    Reu gecastreerd Ras Mix Leeftijd ± 18/08/2018 Schouderhoogte Klein hondje: 30 cm hoog en 6.7 kg. Uiterlijk Tricolor, kortharig. Herkomst Spanje, Madrid contactpersoon NOOR voor meer info: Noor +31 (0)6-37271211 Tussen 14.00 en 20.00 uur BOLICHE is 2 november naar Nederland gekomen en is naar Den Haag, in een opvanggezin met een andere hond. Karakter BOLICHE wordt door zijn Spaanse verzorgers beschreven als een hondje wat aanvankelijk terughoudend en angstig kan reageren, maar zodra hij je kent en meer vertrouwt laat hij zijn zeer lieve kant zien. BOLICHE houdt van aandacht en knuffelen en vooral van dicht in de buurt van “zijn mensen” zijn. Hij leert snel en kan al heel netjes mee aan de riem lopen. BOLICHE heeft geen moeite met meegaan in de auto, hij wordt niet wagenziek. Punt van aandacht: BOLICHE kan, ondanks zijn wat lompe lijfje, heel hoog springen en heeft dus meer nodig dan een lage omheining in de tuin. Zodra BOLICHE is overgekomen naar hier zullen we meer kunnen vertellen over karakter en specifiek gedrag in huis. Opvoedingstips Om de beste kansen te hebben op een goede start is het belangrijk om inzicht in bepaald gedrag te krijgen zodat je hierop adequaat kunt reageren en de juiste begeleiding/opvoeding kunt geven . De dierenbeschermingsorganisatie Adoptalo.com heeft geen asiel maar werkt met verschillende opvangplaatsen zoals opvanggezinnen en gehuurde plaatsen in een dierenpension op jaarbasis. Zij zetten zich vooral in om honden uit een dodingstation in Madrid te kunnen herplaatsen, ook in Spanje zelf, en proberen met voorlichting en campagnes de mensen te wijzen op diervriendelijkheid en de verantwoordelijkheid van de mens voor zijn dieren. Verblijfplaats Profielschets adoptant Zodra BOLICHE is aangekomen in het opvanggezin zullen we een profielschets adoptant opstellen. LET WEL: Al onze honden hebben een (meer of minder heftig) verleden, hierdoor kunnen ze lichamelijke gebreken hebben door bijvoorbeeld minder goede voeding op jongere leeftijd, gebrek aan medische zorg of door verwaarlozing en/of mishandeling. Wij gaan er van uit dat u als adoptant zelf kunt bedenken of u draagkrachtig genoeg bent om eventuele medische kosten in de toekomst te kunnen betalen of om een huisdierenverzekering af te sluiten na adoptie. Wij doen onze uiterste best om onze honden zo goed als mogelijk ter adoptie aan te bieden en indien er medische problemen bekend zijn, zullen deze zeker gemeld worden. Stichting S.O.S. Strays is niet verantwoordelijk voor onkosten na de adoptie. Heeft u interesse, lees dan eerst de adoptie procedure door. Bij andere honden Sociaal en conflict vermijdend. Bijzonderheden BOLICHE werd door onze vrienden van Adoptalo gered uit de perrera van Madrid, hij was daar binnengebracht nadat hij op straat gevonden was. Hij had geen chip en niemand was naar hem komen vragen zoals helaas zo vaak gebeurt. BOLICHE was erg bang en vuil en men vermoedt dat hij bepaald geen goede verzorging bij zijn vorige baasjes gehad heeft. Hij had wat kale plekken op zijn schouder. De Spaanse dierenarts heeft hem nagekeken en alle mogelijke testen gedaan op huidproblemen, maar alles was in orde. Waarschijnlijk is de kale plek het gevolg geweest van verwaarlozing en vlooienbeten. Nu BOLICHE goed verzorgd wordt en gezond eten krijgt, is het haar weer terug aan het komen. Kosten: € 295,-- gift + € 60,-- toeslag sterilisatie / castratie: zie toelichting voor deelname in onze gemaakte kosten, en stelt ons in staat de buitenlandse honden hier én in land van herkomst te blijven helpen. De honden zijn allen ontwormd, geënt volgens ouderdom, gechipt, en in bezit van Europees paspoort. Ze werden voor vertrek uit Spanje dmv bloedproeven getest op de plaatselijke voorkomende zuiderse ziektes. De uitslagen waren negatief, dus gezond.
    Meer informatie over Boliche op www.dierenasiel.nl
              

    Nemo, reu, ± 14/04/2015

     Cache   
    Reu gecastreerd Ras Mix Leeftijd ± 14/04/2015 Schouderhoogte Kleine hond: 30 cm hoog en 11 kg. Uiterlijk Lichtbruin, halflangharig. Herkomst Spanje, Sahagún, maar al sinds 2016 in Nederland. dien@sos-strays.nl +31 (0)6-39205491 tussen 10.00 en 20.00 uur Verblijfplaats Beverwijk, in een opvanggezin met andere honden, katten en vogels. Karakter NEMO (roepnaam CHARLIE) is een super makkelijk hondje, hij luistert ontzettend goed en in huis kan hij het prima vinden met de honden en katten van het opvanggezin. CHARLIE is een zeer aanhankelijk knuffelkontje wat graag de aandacht van baasje wil en graag bij je op de bank kruipt. Soms kan hij hier om zeuren maar als zijn tijdelijke baasje nee zegt is het goed en zoekt hij een rustig plekje om te slapen. CHARLIE is helemaal zindelijk, verblijft in huis zonder bench, sloopt niks, gaat prima mee in de auto en in het park kan hij op veilige plaatsen heerlijk los lopen. Hij is vriendelijk naar iedereen die hij tegen komt, een vreemde hond die hij leuk vindt kan hij uitdagen voor een heerlijke spelletje rennen. CHARLIE houdt van wandelen, aandacht en niet te veel uren alleen zijn, dat vindt hij maar niks. Het alleen zijn, wat hij wel 3 uurtjes kon, moet weer langzaam opgebouwd worden. Hij is goed met kinderen, maar hele drukke kinderen vindt hij maar niks, daar is hij wat bang voor. Wij plaatsen CHARLIE daarom niet bij een gezin met kinderen jonger dan 12 jaar. CHARLIE houdt van structuur en regelmaat. Kijk op onze site www.sos-strays.nl om een paar filmpjes te bekijken van CHARLIE bij zijn opvanggezin. Opvoedingstips Om de beste kansen te hebben op een goede start is het belangrijk om inzicht in bepaald gedrag te krijgen zodat je hierop adequaat kunt reageren en de juiste begeleiding/opvoeding kunt geven. Profiel adoptant NEMO/CHARLIE is een zalig, makkelijk hondje dat in veel situaties past. Een heel druk gezin met jonge kinderen is echter niet aan hem besteed. LET WEL: Heeft u interesse, lees dan eerst de adoptie procedure door.nbsp; Al onze honden hebben een (meer of minder heftig) verleden, hierdoor kunnen ze lichamelijke gebreken hebben door bijvoorbeeld minder goede voeding op jongere leeftijd, gebrek aan medische zorg of door verwaarlozing en/of mishandeling. Wij gaan er van uit dat u als adoptant zelf kunt bedenken of u draagkrachtig genoeg bent om eventuele medische kosten in de toekomst te kunnen betalen of om een huisdierenverzekering af te sluiten na adoptie. Wij doen onze uiterste best om onze honden zo goed als mogelijk ter adoptie aan te bieden en indien er medische problemen bekend zijn, zullen deze zeker gemeld worden. Stichting S.O.S. Strays is niet verantwoordelijk voor onkosten na de adoptie. Heeft u interesse, lees dan eerst de adoptie procedure door. Bij andere honden Sociaal met iedereen, honden, katten, vogeltjes. Klik hier voor tips om de kennismaking tussen hond en kat positief te laten verlopen. Bijzonderheden NEMO is wegens omstandigheden bij de adoptant terug ter herplaatsing. Kosten: € 295,-- gift + € 60,-- toeslag sterilisatie / castratie: zie toelichting Het adoptiegeld stelt ons in staat de buitenlandse honden hier én in land van herkomst te blijven helpen. Ontwormd en geënt volgens ouderdom. Gechipt, en in bezit van een Europees paspoort. N.B.: Wanneer u interesse in één van onze hondjes heeft en daarvoor telefonisch contact met ons opneemt verzoeken wij u vriendelijk om bij geen gehoor zelf later nog eens terug te bellen. Wij trachten de onkosten aan telefoongesprekken zo laag mogelijk te houden zodat we het beschikbare budget optimaal aan het redden en verzorgen van de honden kunnen besteden. We hopen dat u hier begrip voor heeft.
    Meer informatie over Nemo op www.dierenasiel.nl
              

    Candice pup, teefje, pup

     Cache   
    Op 24 november in Nederland Candice mooie herder kruising Geslacht - Teef Geboortedatum - 01-05-2019 Hoogte - 48 cm Gewicht - ? Gecastreerd - Nee pup Kan met honden - Ja Kan met kinderen - Ja Kan met katten - Ja Bang / verlegen - Nee Rustig of actief - Rustig Jachtinstinct - Nee Lopen aan de riem - Goed Knappe Candice afgegeven bij het asiel samen met haar zusje Moon. Op dit moment zit Candice samen met haar zusje Moon in een gastgezin in Spanje. Daar doet ze het prima met alle andere honden, katten en kinderen. Ze is super braaf in huis en loopt al prima mee aan de riem. Candice is een herder kruising dus houdt er van om voor haar baas te werken, vind het ook super leuk om dingen te leren, voor iets lekkers doet ze alles ???? Candice heeft een chip, Europees paspoort en een gezondheidsverklaring en is getest op mediterrane ziekten. Geen broodfok of commerciële doeleinden. Wij hebben de ANBI status
    Meer informatie over Candice pup op www.dierenasiel.nl
              

    Deze Nederlandse hits zong je 10 jaar geleden keihard mee (en nu nog steeds)

     Cache   

    Als je nog niet gestemd hebt op de DiXte 1000 wordt dat de hoogste tijd! Vanaf 9 november hoor je op FunX namelijk de hele week de duizend lekkerste hits, gebaseerd op jouw stemmen. Moeite met kiezen? Op deze throwback thursday helpen we je graag herinneren aan de volgende tien Nederlandse FunX-klassiekers. Van club- en schoolfeestbangers tot gevoelige lovesongs, welke van deze tracks is niet meer weg te denken uit jouw DiXte-lijstje?

    1. The Opposites ft. Sef - Me Nikes

    "Je moeten niet zitten aan m'n Nikes!" Die uitspraak is dankzij de track van The Opposites en Sef een begrip geworden. Ook vandaag schreeuwt iedereen nog enthousiast mee. "Gaan we lekker biertje zuipen?!"

    {video "https://www.youtube.com/watch?v=0vjgVQV2FfM"}

    2. The Partysquad ft. Dio, Sef, Sjaak & Reverse - Stuk

    Als er iemand goed is in legendarische clubbangers maken, zijn het de mannen van The Partysquad wel. Stuk is daar een goed voorbeeld van. De track met Dio, Sef, Sjaak en Reverse was in 2008 de soundtrack van de film Alibi met Achmed Akkabi en Georgina Verbaan.

    {video "https://www.youtube.com/watch?v=-WGm7if4GZg"}

    3. Lange Frans & Baas B - Mee Naar Diemen Zuid

    Het iconische duo Lange Frans en Baas B was lange tijd uit elkaar, maar afgelopen september maakten de twee bekend dat de ruzie is bijgelegd. Ze traden op met een nieuwe versie van Het Land Van, maar classics als Mee Naar Diemen Zuid zullen we natuurlijk nooit vergeten.

    {video "https://www.youtube.com/watch?v=Gdp-HhV66Fo"}

    4. Jayh - Mijn Baby

    Door de hits die hij vandaag de dag nog steeds scoort, zou je bijna vergeten dat Jayh al een behoorlijke tijd meegaat. Tien jaar geleden was het zijn zouk-track Mijn Baby die iedereen spontaan verliefd liet worden.

    {video "https://www.youtube.com/watch?v=MX2-g1G-wH8"}

    {articles "Deze 10 Nederlandse hiphopklassiekers stonden vroeger op je MP3" id="40662" }

    5. BRACE - HARTENDIEF

    Over verliefd zijn gesproken, wie kon daar beter over zingen dan Brace? Naast Moppie, Vraag Jezelf Eens Af en Drijfzand is ook Hartendief zo'n tune die je nog steeds het liefst uit volle borst meezingt.

    {video "https://www.youtube.com/watch?v=tySgq5qbF7E"}

    6. The Partysquad - Wat Wil Je Doen

    The Partysquad schakelde voor Wat Wil Je Doen Dan een letterlijke partysquad aan artiesten in. Willie Wartaal, The Opposites, Jayh, Darryl, Spacekees, Heist Rockah en Art Officials, je hoort ze allemaal nog regelmatig voorbijkomen in de club. Deze clubklassieker was de soundtrack van de film Het Schnitzelparadijs uit 2005 en is afkomstig van het album Bazen van de Club. Zegt genoeg, toch?

    {video "https://www.youtube.com/watch?v=P-ikL1eeDp8"}

    7. Brainpower - Dansplaat

    Als je denkt aan 'die lekkere dansplaat', denk je natuurlijk aan Brainpower. Is je feestje een beetje ingezakt? Draai deze tune uit 2002 en iedereen staat gegarandeerd op de dansvloer.

    {video "https://www.youtube.com/watch?v=IFeQhLza9O8"}

    8. FLINKE NAMEn - WOLKEN

    Wolken is, in tegenstelling tot de vorige partytunes, een track die je lekker in je eentje luistert. Flinke Namen, bestaande uit Sef, Mc Fit, Murth en The Flexican, brachten de dromerige track uit in 2004 en de afgelopen jaren was hij al meerdere keren in de DiXte 1000 terug te horen.

    {video "https://www.youtube.com/watch?v=LtrkfgZYMgE"}

    9. Adje - Hele Meneer

    Wie voelt zich nou geen Hele Meneer als de track van Adje opstaat? De man met een van de meest herkenbare stemmen binnen de Nederlandse hiphop gooide zijn hits vorig jaar tijdens de DiXte 1000 Avondshow live in de mix

    {video "https://www.youtube.com/watch?v=bHqsgBx69-k"}

    {articles "De vijf tracks die volgens Fernando sowieso in de DiXte1000 moeten" id="44024" }

    10. DE JEUGD VAN TEGENWOORDIG - HOLLEREER

    Shenkie, Get Spanish en natuurlijk Watskeburt?!, De Jeugd van Tegenwoordig is al bijna 15 jaar verantwoordelijk voor tracks die elk feestje turned up kunnen laten gaan: van bedrijfsuitje tot babyshower en van Lowlands tot schoolfeest. Ook Hollereer blèrt iedereen nog mee, ook al weet eigenlijk niemand wat de tekst precies is.

    {video "https://www.youtube.com/watch?v=RJuKZdHyjo8"}


              

    Numero 6 Amours Et Sensualites Ren Xiaowen Shahria Sharmin Samrat Upadhyay Fernando Sylvan Baast Zolbayar Mae Yway Amanda Lee Koe Sangeeta

     Cache   
    Numero 6 Amours Et Sensualites Ren Xiaowen Shahria Sharmin Samrat Upadhyay Fernando Sylvan Baast Zolbayar Mae Yway Amanda Lee Koe Sangeeta
              

    Nederlander Hermen Hulst wordt nieuwe baas van gameafdeling PlayStation

     Cache   
    De directeur van Guerrilla Games, Hermen Hulst, vertrekt bij de Nederlandse gamestudio en wordt het hoofd van PlayStation Worldwide Studios. Hij volgt Shawn Layden op, die in oktober vertrok. PlayStation maakt de nieuwe aanstelling van Hulst donderdag wereldkundig.
              

    03-11-2019 OVC'26 1 - Spoordonkse Boys 1: 0 - 2

     Cache   
    OVC'26 1 heeft tegen Spoordonkse Boys 1: 0 - 2 gespeeld

    Verslag OVC<26 Tegen Spoordonkse Boys

    Spoordonkse Boys behaald een verdiende overwinning in Tilburg op OVC”26 dat koploper was in onze klasse met 0-2.
    &nbsp;

    Onder natte omstandigheden begon de wedstrijd en Spoordonkse Boys startte met de zelfde elf als vorige week. Na een voorzichtig begin was de thuisploeg in de 7e minuut gevaarlijk met een goede doelpoging maar keeper Menno Kuulkers kon de bal tot corner verwerken.
    &nbsp;

    In de 10e minuut had Jasper van Agt een schietkans namens Spoordonkse Boys maar ook hun keeper was de baas en kon de bal uit het doel houden. Vlak erna een vrije trap voor Spoordonk die snel werd genomen en Joep Verhagen kwam in balbezit en haalde meteen uit maar de keeper wist ook deze poging uit zijn doel te houden. Daarna was er hele periode dat het spel goed op en neer golfde waarbij OVC vaak de lange bal hanteerde om gevaar te stichten maar onze verdediging stond als een huis en gaf niets weg. In de 35e minuut moest Dennis van Agt geblesseerd van het veld en voor hem kwam Tjeu de Kroon erin. Het was vlak voor de rust dat Spoordonk een goede aanval plaatste en daarbij kreeg Tjeu een prima kans maar helaas maaide hij over de bal en weg was de kans. Ruststand 0-0.
    &nbsp;

    Ook in de tweede helft ging het goed tegen elkaar op en in de 51e minuut was er een gevaarlijke situatie voor het doel van Spoordonk . Een voorzet kwam tegen de paal en leek te worden binnen getikt maar Roy van Ham was net iets sneller en kon ruimen. Daarna werd Spoordonk toch iets sterker en zette menig aanval op en in de 58e minuut had Jasper van Agt de bal die prima meegaf aan Luc Roefs die de keeper mooi omspeelde en de bal in doel prikte 0-1. Vlak erna weer een kans voor Spoordonk waarbij Sjoerd van Ham op rechts doorbreekt maar zijn harde voorzet kon door Luc Roefs net niet in het doel worden gegleden. Ook OVC bleef het proberen en in de 71e minuut was er voorzet maar de vrijstaande man kon de bal geen richting meegeven en ging naast het doel. Het bleef een aardige wedstrijd met toch de meeste kansen voor Spoordonk want in de 75e minuut kopte Sjoerd van Ham een corner maar net naast. En een poging van Tjeu de Kroon ging over het doel.
    &nbsp;

    In de 80e minuut viel de beslissing toen Sjoerd van Ham zijn man uitspeelde en het strafschopgebied inging en daar werd hij onderuit gehaald. Penalty en deze werd fraai binnen geschoten door Roel van Nunen 0-2. Daarna speelde Spoordonk de wedstrijd prima uit en toen de goed leidende scheidsrechter affloot behaalde Spoordonk de vierde overwinning op rij. Volgende week een thuiswedstrijd tegen Reeshof uit Tilburg.


              

    Tg Piai: Permulaan Gelombang Tolak Mahathir...

     Cache   
    Hasil carian imej untuk gelombang tolak mahathir

    Mahathir cipta sesuatu untuk MAGERAN?

    Memberi dan menyerah kuasa kepada Anwar ada lah pantang nombor satu Mahathir.
    Apa pilihan Mahathir? Bubar Parlimen?
    Tanjung Piai menjadi tempat permulaan gelombang tolak Mahathir oleh pihak bermusuhan dalam PH. 

    Ada pihak dalam PH sendiri mahu PPBM tewas dalam PRK Tanjung Piai. Lebih teruk, imej buruk Tun Mahathir menyukarkan calon dan parti PPBM untuk berkempen. 
    Secara tidak lansung Tun M sendiri ada lah liabiliti kepada calon. Tindak tanduk dan ucapan Mahathir sangat damaging kepada PPBM. Selain itu komponen dalam PH sudah tidak mempercayai Tun M lagi.

    Ini kerana mereka dapati tiada tanda-tanda Tun M akan undur dari jawatan Perdana Menteri. Jadi dengan kekalahan di Tanjung Piai nyata sekali bukti rakyat tidak mahu sokong parti PPBM yang didokongi olehTun Mahathir.

    Isu ini akan jadi permulaan gelombang menolak kepimpinan Mahathir oleh pihak dalaman PH. Sehingga hari ini kedudukan sokongan MP terhadap Mahathir dan Anwar berubah-ubah walaupun ramai yang berpendapat Anwar has the upper hand.

    Sambil itu Mahathir di katakan sudah sedia dengan langkah seterusnya dan akan up the enteapabila perlu. Di percayai Mahathir juga ada gelombang nya tersendiri dan tidak akan take it laying down.

    Penangkapan anggota LTTE DAP ada lah semboyan awal yang cuba di sampaikan kepada DAP yang menjadi strong base Anwar. Jika dua ADUN sudah di tahan , bayangan individu lebih popular dan pemimpin kanan DAP juga akan di tahan.

    Ia umpama permainan catur dan ini semua bidak-bidak di papan catur @ pawn in the game
    Bubar parlimen ada lah pilihan terakhir kepada Tun M, kerana tiada jaminan dia akan jadi PM lagi sekali. 


    Malah Anwar juga tidak yakin dengan pembubaran parlimen dengan ujudnya Muafakat Nasional.

    Memberi dan menyerah kuasa kepada Anwar ada lah pantang nombor satu Mahathir. 

    Mahathir telah mencipta ramai musuh on both divide, sedikit sahaja yang mahu bersama nya kerana tiada faedah yang di dapati.

    Sambil Anwar juga miliki taik-taik nya sendiri. 

    Jika apa yang Anwar telah lakukan di kira buruk, sebalik nya apa yang dia akan laksanakan akan lebih parah. 


    Rakyat tersepit antara tembok keras dan dinding besi. 


    Yang lama tak mahu henti yang tunggu lama tak henti-henti.
    Jadi apa kesudahan nya?


    Game of throne dan succession issue ini telah mencederakan negara. 

    It cannot prolong, the country will suffer economically and socially.’



    Cipta sesuatu untuk MAGERAN?

    Lihat sebelum ini.. 
    E Buku IH-121: Kemelut Dalam Senyum, Anwar/Mahathir
    E Buku IH-121: Kemelut Dalam Senyum, Anwar/Mahathir

    Hibur Hbur Sikit..
    ApaMauTipuLagi
    Untuk pengundi PRK Tg. Piai, jangan lupa undi calon nombor 1, semestinya Datuk Wee Jeck Seng, dari Barisan Nasional..



    Next Page: 10000

    © Googlier LLC, 2019