Next Page: 10000

          

Why the World Rally Championship is back to its best

 Cache   
Tanak racing
Tanak's second place in Spain secured the title
Estonian hotshot Ott Tänak becoming world champion is only one story from a fascinating season

The World Rally Championship has always been viscerally gladiatorial. Despite the technology and marketing gloss that’s always a feature of the top level, it’s about as raw and unreconstructed as modern motorsport is allowed to get.

This season – although it’s not actually over yet, with one round to go in Australia – has been a perfect example. From the beginning, there was a close three-way fight for the title, creating a tension that boiled over into technical protests (where rival teams tried to get a Toyota rear wing banned), gamesmanship (where Hyundai was accused of manipulating the running order of its cars to disadvantage rivals) and even personal acrimony (with an astonishingly incendiary tweet sent by Sébastien Ogier’s wife during the Rally of Spain, where she coined the hashtag ‘#shitroen’ and blasted her husband’s employer. We’ve not heard the last of this.).

Amid all of that, it was almost easy to overlook the fact that for the first time in 16 years, we’ve got a new World Rally Champion who isn’t French or called Sébastien. Loeb and Ogier have dominated the show for the best part of two decades but, after Spain, Ogier (maybe in an attempt to smooth over troubled waters) said he could think of nobody who deserved the title more this year than the man who finished second on the rally.

The tiny nation of Estonia (population around 1,350,000) now has a new world champion in Ott Tänak. Previously, Estonia was perhaps best known for its exploits in fencing, with 17 world championship medals – although the very first Olympic gold won by Estonia after its independence in 1991 was in cycling. So wheels are obviously important over there, as well as fighting.

Tänak isn’t the first rally star from Estonia, either, as his mentor, Markko Märtin, also competed at the top level. Like Märtin, Tänak is a hard chap to read. He’s competitive to the point of paranoia – having even accused his own team of not backing him fully – but his emotions are rarely expressed via the established medium of verbal communication.

Maybe it’s different when he’s speaking in his native language (unfathomably complex Estonian, with its 28 native diphthongs)? No, confirms Märtin. He’s just as taciturn then.

Although he’s not going to win any public speaking contests, Tänak can drive a car mind-bendingly quickly. This year, he’s racked up six wins from 13 rallies held to date, on gravel, snow and asphalt. Even on the events he didn’t win, he was often the fastest. On the iconic Rallye Monte-Carlo, he won seven of the 15 stages run (including six in a row). And finished third.

Did he have the best car? Probably. So it’s a credit to Hyundai’s Thierry Neuville and Citroën’s Ogier that they pushed him so far. M-Sport Ford – which won the last two drivers’ titles with Ogier – hasn’t been at the races this year, due to a lack of both funding and luck, with Elfyn Evans forced to sit out three rallies following a back injury. Whether it’s on or off the stages, everyone eventually feels some pain on the WRC. That’s why we love it.

Anthony Peacock

READ MORE

Stage flight: Why rallying is back to its best in 2019

Racing lines: Why Wales Rally GB 2019 is not to be missed

Racing Lines: The trouble with Renault in F1


          

Defending the Perimeter Isn’t Enough on Election Hacking

 Cache   

Defending the Perimeter Isn’t Enough on Election Hacking(Bloomberg Opinion) -- The U.S. is now just a year from the 2020 presidential election. In 2016, we saw foreign interests influence the outcome of a presidential race when Russian hackers infiltrated the computer networks of officials in both parties, and then selectively disseminated the emails of Democrats. Is the nation in better shape to counter such threats this time around?It doesn’t look like it.For example, Microsoft recently reported an attack by Iranian hackers on the emails of current and former U.S. government officials, journalists covering political campaigns, and accounts associated with a presidential campaign. There is reason to believe that the attack, which consisted of more than 2,700 attempts on targeted email accounts, was backed by the Iranian government.According to security researchers and intelligence officials, hackers from Russia and North Korea have also begun targeting organizations that work closely with 2020 presidential candidates.Foreign enemies continue to see U.S. elections as an opportunity to subvert the will of the American people and exert control over our governance at the highest level. This most recent Iranian attack is a reminder that both political organizations and private enterprises face significant cybersecurity risks.Unfortunately, the legacy electoral systems most voters and organizations rely on do not offer sufficient protection in the modern digital landscape. When facing nation-state adversaries with billions in funding and information resources to rival the U.S. National Security Agency, Americans have to think beyond the popular two-factor authentication protocols. We need to protect not only the voting systems themselves, but the email, file-sharing and other communication systems of ancillary campaign groups, local officials and plenty more.What can we do to defend ourselves better? In my military and cyber experience, the operating principle is that the sophisticated attacker will eventually find a way through any perimeter defense. As supreme allied commander of NATO in the late 2000s, I pushed to strengthen the alliance’s nascent Cyber Defense Center in Tallinn, Estonia — but saw firsthand how easily Russian hackers penetrated our digital perimeter.Protections must be designed so that even if the attacker succeeds in getting to the target, the target remains safe. To do so, we need to think in terms of four core principles for secure communication systems that will be resilient to the inevitable breach.First, systems must employ end-to-end encryption. (Disclosure: I serve on the board of an information-security firm, Preveil Llc.) If we assume that attackers will be able to exploit vulnerabilities in server software or the defense mechanisms that guard it, then the only way to keep information secure is to make sure that it’s never exposed, even while on the server. With end-to-end encryption, data is only accessible to the sender and the recipient — it isn’t accessible en route to the server or on the server. Even if the server is compromised, the data is not. Think of this as the difference between working in an Ebola environment in a body suit, which will eventually weaken at the seams, and being vaccinated against the disease. The perimeter defense is far from worthless, but the vaccine — the internal protection — is vastly better. A second concern is the vulnerability of anything in the system that becomes a juicy target. While end-to-end encryption eliminates the server as a single entity that can be compromised, if the system has administrators with global access, a high-yield single target for attackers remains. To solve this problem, access to large amounts of sensitive user data should be granted only after being approved by several trusted individuals. Similar to the systems used for nuclear-launch codes, encryption cryptography can break up individual user keys into fragments that are distributed among multiple people. Therefore, administrative access to users’ accounts is achieved only when all key shards are present, so there is no single administrator who attackers can compromise to gain access.Third, it’s time to do away with passwords. According to the report of the 2019 Verizon data breach investigations, 80% of hacking-related breaches involve compromised and weak credentials. Rather than depending on fallible passwords, secure communication systems should now grant account access using a private encryption key. A 256-bit encryption key has a lot of different possible combinations of characters — nearly 10 to the 78th power, the same as the number of atoms in the universe — and is not crackable with existing computational power. Because the key is stored only on the user’s physical device, remote access isn’t possible.Finally, it is important to protect the most sensitive communications from socially engineered phishing and spoofing attacks. Traditional digital communications provide an opening for impostors to trick users into clicking on dangerous links or leaking information. When only known users are able to communicate with each other about an organization’s most confidential information, that risk of “lookalike” accounts is eliminated. The strongest security systems don’t depend on users to be perfect, or to always exercise good judgment. They make sure that data is safe even when humans are flawed. Getting at this “insider threat” is crucial.Security is a serious matter for organizations of all types, not just political parties during an election season. Organizations should rethink their security preparedness with a deeper understanding of the adversaries’ capabilities. They need to make the shift to secure systems modeled around these four core principles — including adopting ready-to-use encrypted communications systems for email and file-sharing.Between now and Nov. 3, 2020, there should be few higher priorities than improving security to stop hackers and foreign powers from threatening American democracy itself.To contact the author of this story: James Stavridis at jstavridis@bloomberg.netTo contact the editor responsible for this story: Tobin Harshaw at tharshaw@bloomberg.netThis column does not necessarily reflect the opinion of the editorial board or Bloomberg LP and its owners.James Stavridis is a Bloomberg Opinion columnist. He is a retired U.S. Navy admiral and former supreme allied commander of NATO, and dean emeritus of the Fletcher School of Law and Diplomacy at Tufts University. He is also an operating executive consultant at the Carlyle Group and chairs the board of counselors at McLarty Associates.For more articles like this, please visit us at bloomberg.com/opinion©2019 Bloomberg L.P.



          

Rebala Heritage Reserve, a glimpse into 5000 years of human history

 Cache   

Rebala Bronze Age gravesThe Rebala Heritage Reserve is an extensive reserve filled with archaeological marvels from the Stone to the Viking Age and offers visitors a step into the long, rich history of the Estonia. The many extraordinary monuments and ruins offer a unique insight into the ancient and prehistoric past as the historical heritage covers more than 5000 years of human settlement.The Glimpse into the History of Rebala Heritage ReserveThe history of the sites at the heritage reserve park reveals...
          

ZigZag777 Casino Exclusive Sign Up Bonus

 Cache   

ZigZag777 Casino - Exclusive First Deposit Bonus

New players only - NO US!

120% up to 200 EUR + 20 Free Spins on 'Vampires vs Wolves'

How to claim the bonus: New players need to sign up through our LINK and contact the live chat support to activate the bonus.

WR: 40xb

Minimum deposit: 10 EUR

Max cashout from the bonus amount:1000 EUR

Max cashout from the free spins: 50 EUR

Game contribution to the wagering requirements: Slots 100%, all other games 0%.

Cashable bonus: Yes

Available on mobile: Yes

Exclusive promo expires: 31st January 2020

Restricted countries from the bonus: Afghanistan, American Samoa, Australia, Belgium, Denmark, Dutch West Indies, Egypt, Eritrea, Estonia , France, French Guyana, Greenland, , Guadaloupe (.FR), Guam, Holy See (Vatican City), Iran, Iraq, Israel, Italy, Kuwait, Malaysia, Marshall Islands, Martinique, Moldova, Netherlands, Occupied Palestinian Territory, Poland, Puerto Rico, Qatar, Reunion , Saint, Barthelemy, Saint Martin, Saint Pierre and Miquelon, Singapore, Spain, South Africa, United Kingdom, United States and its territories, US Minor Outlying Islands, US Virgin Islands, Virgin Islands (U.S.), Yemen, Zimbabwe.

New Customer Offer. T&C’s Apply. 18+.


          

Argo Casino Exclusive Sign Up Bonus

 Cache   

Argo Casino -  Exclusive First Deposit Bonus

New players only - NO US!

120% up to 200 EUR + 20 Free Spins on 'Sahara Nights'

How to claim the bonus: New players need to sign up through our LINK and contact the live chat support to activate the bonus. 

WR: 40xb

Minimum deposit: 10 EUR

Max cashout from the bonus amount:1000 EUR

Max cashout from the free spins: 50 EUR

Game contribution to the wagering requirements: Slots 100%, all other games 0%.

Cashable bonus: Yes

Available on mobile: Yes

Exclusive promo expires: 31st January 2020

Restricted countries from the bonus: Afghanistan, American Samoa, Australia, Belgium, Denmark, Dutch West Indies, Egypt, Eritrea, Estonia , France, French Guyana, Greenland, , Guadaloupe (.FR), Guam, Holy See (Vatican City), Iran, Iraq, Israel, Italy, Kuwait, Malaysia, Marshall Islands, Martinique, Moldova, Netherlands, Occupied Palestinian Territory, Poland, Puerto Rico, Qatar, Reunion , Saint, Barthelemy, Saint Martin, Saint Pierre and Miquelon, Singapore, Spain, South Africa, United Kingdom, United States and its territories, US Minor Outlying Islands, US Virgin Islands, Virgin Islands (U.S.), Yemen, Zimbabwe.

New Customer Offer. T&C’s Apply. 18+.


          

MKM lihtsustab majutusteenuse osutamise nõudeid

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis kooskõlastusringile turismiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega lihtsustatakse majutusteenuse osutamise nõudeid ning muudetakse külastajate registreerimine majutusettevõtetes digitaalseks. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul toovad nii trendid kui ülemaailmne konkurents ettevõtjatele kaasa vajaduse investeerida tootearendusse ja teenusepakkumisse, aga ka riigile vajaduse vastavateks muudatusteks õigusraamistikus. „Majutusteenuse osutamiseks kehtestatud nõuded peavad ajaga kaasas käima. Õiguslik raamistik peab ettevõtlust toetama ja nõudeid ja bürokraatiat tuleb vähendada seal, kus neid otseselt vaja pole või kus toimib hästi iseregulatsioon,“ lisas Aas. Eelnõuga muutuvad majutusteenuse osutamise reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ja vastavalt ka kulud nõuete täitmiseks. Näiteks ei ole eelnõu kohaselt edaspidi toitlustuse pakkumine majutusettevõtetes kohustuslik, vaid ettevõtjale eristumise võimaluseks. Uueneb majutusteenuse mõiste, mille kohaselt loetakse majutusteenuseks ettevõtja poolt lühiajalist, st kuni 3 kuud kestvat majutamist majutusettevõttes. See aitab selgemini piiritleda majutusteenust eluruumi üürilepingutest. Samuti täpsustatakse majutusettevõtte liigitusi. Teise olulise muudatusena hakatakse majutusteenuse kasutajaid majutusettevõttes registreerima digitaalselt. "Tänane külastajate paberil registreerimise kord ja andmete edastus muutub digitaalseks ja senine paberimajandus jääb ajalukku," selgitas MKM siseturu asekantsler Kristi Talving. "Majutusteenuse kasutajate registreerimine muutub e-lahenduste abil kiiremaks ja mugavamaks ja tõuseb ka õiguskaitseasutuste suutlikkus kaitsta riigi sisejulgeolekut," lisas Talving. Majutusettevõtjatele luuakse võimalus suhelda riigiga ühe akna põhimõttel ja samu andmeid ei pea nt Statistikaametile enam eraldi esitama. Külastajate registreerimisandmed edastatakse Politsei- ja Piirivalveameti andmekogusse ning majutusteenuse osutajad ei pea enam külastajate andmeid PPA kontrollide tarbeks säilitama. Külastajate isikustamata andmed edastatakse EAS-ile ja Statistikaametile turismiseire tegemiseks ja turismiarenduse ja turundustegevuste analüüsimiseks. Külastajate digitaalseks registreerimiseks arendab EAS visitestonia.com turisminfosüsteemi raames välja vastava veebirakenduse, mis hõlbustab majutusasutustel kohustuse täitmist. Eelnõu kohaselt ei ole majutusettevõtetele järkude (hotellide tärnid) andmiseks edaspidi vajalik taotleda ministri heakskiitu. Majutusasutuste tärne ei kaotata ära ning tärnide taotlemine jääb ka edaspidi majutusasutustele vabatahtlikuks. Majutusliidud saavad jätkata tärnide andmist ning kogu sektor saab kvaliteediarendusalaseks tegevuseks rohkem vabadust ja iseotsustusõigust. Muudatused jõustuvad 1. mail 2021, välja arvatud e-registreerimisega seonduvad muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2022. aastal.
EST

          

Eesti tutvustab Singapuris intelligentseid transpordisüsteeme

 Cache   
Eesti ettevõtted ja avalik sektor tutvustavad sel nädalal Singapuris intelligentsete transpordisüsteemide maailmakongressil Eestis välja töötatud lahendusi. Eesti delegatsiooni juhi majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on Eesti ettevõtjatel, ülikoolidel ja linnadel välja töötatud erinevaid lahendusi, mis on maailmas uudsed ja mille vastu leidub kindlasti huvi. „Transport pole tänapäeval ainult teede ehitus või kaubavedu. Tuleb edasi liikuda ise mõtlevate süsteemide poole, mis aitavad säästa loodust, hoida kokku aega ja raha ning mis kõige tähtsam – tark tee ja tark auto on ohutumad,“ lisas ta. Eesti innovaatilisi intelligentseid transpordisüsteeme (ITS) tutvustab Singapuris ITS Estonia võrgustik, kuhu kuuluvad nii erasektori ettevõtted kui ka avaliku ja kolmanda sektori osapooled. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu koordineerimisel tegutseva võrgustiku eesmärk on leida uusi lahendusi praegustele transpordi ning taristu probleemidele. „Eestis välja arendatud tarkadel lahendustel on suur potentsiaal laieneda ka kaugemale – transpordi ja logistika väljakutsed on paljudes maailma riikides ju sarnased,“ selgitas ITL-i juhatuse liige ja ITS Estonia Nõukogu esimees Madis Sassiad. Eesti ettevõtted tutvustavad oma lahendusi Põhjamaade ühises stendis. „Põhjamaadel on Aasias väga hea maine, meie omakorda oleme tuntud innovaatilise digiriigina,“ lisas Sassiad. „Üheskoos on meil hea võimalus ITS ringkondades välja paista ning oma lahendusi tutvustada.“ Eestlased tutvustavad digitaalset piiriületuse süsteemi, kosmosetehnoloogia abil suurte infrastruktuuri objektide seiramise süsteemi, tervet Eestit katvaid HD-kaarte, nutikat ülekäigurada, tarka päikesepaneelidest teekatet, nutikat ühistranspordi platvormi ning kontaktivaba pangakaardiga tasumist võimaldavat lahendust. Avaliku sektori poolt tutvustab Tartu linn oma andmetel põhinevat nutikat ühistranspordisüsteemi ning Tallinna linn isejuhtiva transpordi kasutamise osa linnakeskkonnas. „Meie digiühiskond ongi üles ehitatud just tänu eraettevõtete ja avaliku sektori koostööle – meie väiksus ja paindlikkus võimaldavad riigis kiiresti uusi lahendusi luua ning reaalselt kasutusele võtta,“ rääkis Sassiad. „Tehnoloogiliste alternatiivide kaalumine riigi infrastruktuuri planeerimisel peab Eestis olema iseenesest mõistetav. Intelligentseid transpordisüsteeme tuleb võimsamalt ja tulemuslikumalt rakendada, nii saame kasvatada ka oma toodete ja teenuste lisandväärtust.“ Intelligentsete transpordisüsteemide maailmakongressil ja sellega kaasnevatel üritustel osaleb üle 10 000 inimese üle maailma. Ministrit saadavad linnade esindajad ning äri- ja teadusdelegatsioon.
EST

          

Aas: Eesti pingutab kliimaeesmärkide nimel

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles reedel Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) Eestile koostatud energeetikaülevaate konverentsil, et Eesti ambitsioonid kliimaeesmärkide saavutamisel on märkimisväärsed. „Oleme hoidnud selget joont süsinikuheite vähendamiseks, mille tõestuseks on 2020. aasta Euroopa Liidu eesmärkide varajane saavutamine ja ületamine,“ ütles minister. „Oleme ka 2030. aasta eesmärkides üks ambitsioonikamaid riike, tahame vähendada süsiniku heitmeid 70 protsenti 1990. aastaga võrreldes.“ Aas rõhutas, et Eestil pole mingit põhjust oma ambitsiooni häbeneda, samasuguse eesmärgi on endale seadnud ka üheks rohelisemaks riigiks peetav Taani. „Oleme tõsiselt panustanud taastuvenergia arendamisse ja oleme oma taastuvenergia eesmärgi ja selle osakaalu suurendamisega Euroopas nelja kõige ambitsioonikama riigi hulgas,“ lausus ta. Ministri sõnul sai ta IEA peadirektori Dr Fatih Birolilt kinnituse, et Eesti liigub energeetikas õiges suunas. „Üks pool on see, et Eesti panustab järjest enam taastuvenergeetikasse, aga teine, mitte vähem oluline tegevus, on liikuda põlevkivielektrilt edasi kõrgema lisandväärtusega põlevkiviõli tootmise poole,“ lasus Aas. „Naftatoodete kasutamine maailmas püsib ja isegi kasvab veel ligikaudu paarkümmend aastat ja rafineeritud põlevkiviõlil on koht turul olemas.“ Aas rääkis, et Eesti on üks väheseid riike, kes kliimaneutraalsuse suunas liikumiseks on eeltööna juba läbi viinud analüüsi, mille põhjal sai valitsus teha kaalutletud otsuse. „Valitsuse püüe on tagada, et üleminek keskkonnasõbralikule energiamajandusele toimuks järk-järgult, pöörates tähelepanu muutustega kaasnevate negatiivsete sotsiaalsete mõjude leevendamisele,“ lisas Aas. IEA (International Energy Agency) on OECD asutatud iseseisev agentuur, mis on kütuseturgude analüüsi ja erakorralise kütusevaru valdkonna reguleerimise eestvedaja maailmas. IEA liige saab olla ainult OECD liikmesriik. Agentuuri liikmete vahel toimib tugev solidaarsus- ja koordinatsioonimehhanism naftakütuste varustuse kriisiolukordades. IEA pakub analüütilist teadmist, ligipääsu statistikakogumikele ning rahvusvahelist võrdlusandmebaasi lisaks vedelkütusele ka muudes energeetika valdkondades, eelkõige gaasisektoris, aga järjest enam ka kliimapoliitikas, taastuvenergeetikas, energiatehnoloogiate vallas ning elektrimajanduses. IEA teade: https://www.iea.org/newsroom/news/2019/october/new-iea-policy-review-offers-recommendations-for-estonias-energy-transition.html
EST

          

Riik alustab digiriigi arengu visiooni loomist järgmiseks kümnendiks

 Cache   
Täna toimub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatud e-Eesti tulevikukonverents „Digital Agenda for Estonia 2021+“, mis vaatab tulevikku ja küsib, millist e-Eestit me tahame ehitada. Side ja riigi infosüsteemide asekantsler Siim Sikkut rõhutas konverentsi avades, et oleme viimase 20 aastaga saavutanud palju ja nüüd on aeg selle baasi pealt edasi minna. „Me oleme ehitanud uusi teenuseid, parandanud küberturbe-alast võimekust, side vallas on valmimas baasvõrgu ehitus ja kiirem internet jõuab reaalselt ka kodudeni. E-Eesti maine on maailmas tuntum kui kunagi varem ja see avab uksi Eesti ettevõtetele,“ tõi Sikkut näiteid. „Tänase eesmärk on arutleda ja mõelda, kuhu edasi ja millised võiksid olla e-Eesti järgmised suured algatused.“ Konverents on avalöögiks uue infoühiskonna arengukava loomisel, mille sihiks on 2020. aasta lõpuks leppida kokku Eesti infoühiskonna strateegilises arenguplaanis aastateks 2021+. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab tulevikku ja küsib, kuhu liigub maailm, kuidas e-Eesti on meid teeninud ja millele edaspidi keskenduda, et tehnoloogia arengust ühiskonnana jätkuvalt kasu lõigata.  „Tänase eesmärk ei ole kindlasti visioon valmis saada, vaid pigem alustada aruteluga ja panna mõtted liikuma – milliseks tahame e-Eesti nt 10 aasta perspektiivis ehitada. Visioon pole vaid ühele arengukavale, digi on kõikjal ja seega on visioon ühiseks katuseks ka teistele poliitikavaldkondadele, nii kliimamuutustega kohanemiseks, tootlikkuse tõstmiseks kui parema hariduse saavutamiseks,“ lisas Sikkut.  Konverentsil astuvad üles nii eesti kui välismaised eksperdid, sh Hans-Christian Boos, Rudy de Waele, Dmitri Rozgonjuk, Pawel Swieboda, Linnar Viik, Rainer Kattel jm. Pärastlõunal toimuvad töötoad, millele on valitud kolm fookusvaldkonda, et katta infoühiskonna eri tahke: tuleviku e-riik ja teenused, digitaalne majandus ja ettevõtlus, digilahendused üksikisiku ja ühiskonna teenistuses. Vaata konverentsi OTSEÜLEKANNET: https://dafe2021.ee/live/ Konverentsi korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.
EST

          

Eswatini printsess tutvub Eestis e-valitsemise lahendustega

 Cache   
Sel nädalal on Eestis visiidil Eswatini digiminister, tema kõrgus printsess Sikhanyiso Dlamini, kes osaleb Eestis õppevisiidil tutvumaks erinevate Eesti e-valitsemise lahendustega. Printsess kohtus ka väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo ja IKT asekantsler Siim Sikkutiga. Minister Kert Kingo avaldas kolleegiga kohtudes lootust, et kauge delegatsiooni õppereis Eestisse annab neile inspiratsiooni oma IKT arengu teekaardi loomisel. „Eesti jagab alati hea meelega oma e-valitsemise kogemust teiste riikide juhtide, poliitikakujundajate ja ettevõtjatega,“ ütles minister. Kohtumise eesmärk oli julgustada Eswatini riiki ehk endist Svaasimaad liikuma avalike teenuste digitaliseerimise poole. Eswatini jaoks on olulisel kohal turismi arendamine, kuid sellega seoses muutub üha olulisemaks kiire interneti levik ja mugavad e-teenused. Eswatini on huvitatud e-viisa süsteemi rajamisest ja internetileviku laiendamisest. IKT asekantsler Siim Sikkut andis printsess Sikhanyiso Dlaminile ülevaate Eesti e-valitsemise lahendustest ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi rollist e-riigi arengu suunamisel. Eswatini delegatsioon külastab E-Valitsemise Akadeemia korraldatud õppereisi käigus lisaks MKM-ile ka näiteks Riigi Infosüsteemi Ametit, e-Estonia esitluskeskust, Riigikogu, innovatsioonikeskust Mektory, tutvub e-tervise lahendustega ning kohtub Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajatega.
EST

          

Aas: Peame leidma Rail Balticu kohalike peatuste arendamiseks rahastamisallikad

 Cache   
Rail Balticu Eesti trassi põhiprojekteerimise käigus on oluline paika saada regionaalse rongiliikluse peatuste asukohad, rääkida läbi taristu funktsionaalsus ning alustada diskussiooni selle rahastamise üle.  Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on põhimõtteline otsus tehtud, et kiirel raudteel hakkavad liikuma ka regionaalsed rongid ning nende jaoks rajatakse kohalikud peatused. “Rahvusvaheline raudtee võib anda korraliku arengutõuke ka selle äärde jäävatele asulatele, aga see eeldab head liinivõrku, läbimõeldud taristut ja piisava regulaarsusega rongiliiklust,” rääkis Aas. “Lisaks on tänapäevane elektrifitseeritud raudtee ka keskkonnaprojekt, mis aitab ühe pusletükina täita Eesti osa kliima parendamises. Rail Baltic on elektrifitseeritud raudtee ja kui kaubad liiguvad maanteelt ning inimesed autodest ja lennukitelt raudteele, on transpordi jälg keskkonnale oluliselt väiksema mõõduga. Teisalt on analüüsikoht, kas kohalike peatuste rajamist oleks võimalik rahastada CO2 kvoodi müügist, Euroopa toetustest või teistest riigieelarvelistest allikatest,” selgitas Aas. „Kohalikud peatused tulevad, kuid peame jõudma kokkuleppele nende rahastamisallikate osas.“ RB projekti eestvedajate sõnul eeldab kohalike peatuste taristu väljaehitamine riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd juba praegu, et võimaldada parim inimeste liikumisharjumuste ja ootustega arvestav lahendus. Maakonnaplaneeringute raames on kaardile kantud reisirongipeatustena Ülemiste, Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla, Järvakandi, Kaisma, Tootsi, Kilksama, Pärnu ja Häädemeeste. Nendest Ülemiste ja Pärnu saavad rahvusvahelisteks reisiterminalideks, kõigi teiste peatuste väljaehitamine eeldab ka kohalikku soovi ja initsiatiivi. Kohalike peatuste üldine kujundus on välja pakutud CEF toetuse abil valminud RB arhitektuurijuhendis. Hinnanguliselt võiks ühe peatuse maksumuseks kujuneda 2 miljonit eurot. „Siin on kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel oluline roll rääkida kaasa ja anda põhiprojekti koostamise  jaoks sisendit, et täpsustada kohalike peatuste asukohti trassil ja millist taristut kohalike elanike liikumisvõimaluste parandamiseks neile tarvis on. RB kohalikud peatused peavad arvestama nii piirkonna olemasoleva elanikkonna ja majanduskeskkonna kui arenguplaanidega,” märkis Eesti Linnade ja Valdade Liidu juht Tiit Terik. RB Estonia juhi Riia Sillave sõnul on Rail Balticu kevadel valminud opereerimisplaani liiklusgraafikus arvestatud lisaks kiiretele ekspressrongidele iga päev ka kaheksa regionaalrongiga. “Regionaalrong saab liikuda kiirusega kuni 200 km/h, on seega märksa parem liikumisviis kui auto- või bussisõit,” rääkis Sillave. “Kavandatud üksteist kohalikku peatust meelitaks kindlasti maapiirkondadesse enam noori peresid ja ka ettevõtlust. Euroopa kogemus kinnitab, et kaasaegse raudtee lähedust peetakse elukeskkonda tuntavalt parandavaks teguriks.” Majandus- ja taristuminister on esitanud RB kohalike peatuste rajamise ettepaneku 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamise meetmena. Rongiliikluse kui keskkonnasõbraliku liikumisviisi prioriteetset arendamist näeb ette ka koostatav transpordi ja liikuvuse arengukava. Rail Baltic on turvaline ja keskkonnasõbralik raudtee, mis ühendab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav raudtee võimaldab reisijatele liikumiskiiruse kuni 249 km/h, regionaalliinide puhul kuni 200 km/h ning kaubarongidele kuni 120 km/h.
EST

          

Aas: Rail Baltic peab arvestama potentsiaalse Tallinna ringraudteega

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andis Rail Baltic Estoniale suunise arvestada Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud perspektiivse põhimõttelise lõunapoolse raudteekoridori ruumivajadusega, et säiliks Tallinna lähipiirkonnas ida-läänesuunalise reisirongiliikluse arendamiseks kaks võimalikku raudteekoridori. Tallinna lähipiirkonnas on ida-läänesuunalise reisirongiliikluse ja kaubaveo arendamiseks kaks võimalikku põhimõttelist raudteekoridori. Üks neist kulgeks lõuna poolt, ositi paralleelselt Rail Balticuga ning teine variant oleks kasutada juba suures osas olemasolevat põhjapoolse koridori infrastruktuuri läbi Ülemiste ning Järvevana tee. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul tuleks tulevikus arvestada Tallinna võimaliku ringraudteega, et säiliks võimalus suunata Tallinna kesklinnast ohtlikud veosed eemale. „Esialgu lahendatakse Tallinna lähipiirkonnas reisijate liikumisvajadus Rail Balticu kohalike peatustega ning kui tulevikus tekib nõudlus ja ressursside olemasolu, et luua raudteeühendused kohtadesse, mida ei kata olemasolev raudtee ega loodav Rail Baltic, siis on oluline, et rööbastranspordi arendamiseks oleks rohkem kui üks variant, mida analüüsida,“ lisas Aas. Lõunapoolse perspektiivse raudtee ruumivajaduse võimaldamiseks tegi MKM OÜ-le Rail Baltic Estonia ettepaneku, et nad arvestaksid RB põhiprojekti koostamisel Harju maakonnaplaneeringus 2030+ toodud perspektiivse põhimõttelise raudteekoridoriga. MKM soovib RB projektis täiendava vaba ruumi võimaldamist Luige peatuse jalakäijate sillal; Kangru eritasandilisel liiklussõlmel; Raudalu ökoduktil; Põdra tee, Rukki tee, Tallinn-Tartu maantee, Põrguvälja tee ja Raeküla tee eritasandilistel ristmikel. „Rail Balticu puhul on läbi viidud uuringud, mis ütlevad, et selle ehitamine on mõistlik ja lahendab reaalseid probleeme, ringraudtee puhul seda infot hetkel pole. Elame teadmises, et transiidimahud on 10 aasta taguse ajaga kukkunud 3 korda ning näha ei ole ka suurt kasvu tulevikuks,“ märkis Aas. „Sellegipoolest peame mõtlema ka Paldiski peale ning ringraudtee võib muutuda selle piirkonna arengu jaoks võtmeteguriks,“ ütles Aas. RB ja ringraudtee on kaks eri staadiumis olevat arendust – RB puhul on eriplaneeringud kehtestatud, ringraudtee puhul on olemas vaid üldine planeerimislahendus. Laienduste rajamisega kaasnevad kulud on kavas katta Euroopa Ühendamise Rahastu toetuse kaasabil, sarnaselt teiste Rail Balticu projekti raames tehtavate investeeringutega.
EST

          

Kingo: suurinvestori meede aitab kasvatada lisandväärtust ja ekspordivõimekust

 Cache   
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingo allkirjastas määruse, millega toetatakse suurinvestorite raha paigutamist töötleva tööstuse sektoritesse. Ministri sõnul aitab investeeringute toetamine kasvatada ettevõtjal ekspordivõimekust ning luua keskmisest kõrgema palgaga töökohti. „Käesoleva toetusega soovime julgustada suurinvestoreid, et nad teeksid investeeringuid uutesse tootmisüksustesse ja kõrge lisandväärtusega toodete arendamisse,“ ütles Kingo. Ühe miljoni euro suurune toetus on mõeldud investoritele, kelle käive on vähemalt 50 miljonit ja kes teeb vähemalt 10 miljoni eurose investeeringu. Toetust saab kasutada nii materiaalse kui ka mittemateriaalse põhivara soetamiseks ja uue ehitise rajamiseks. „Majanduslikku heaolu saab Eestis suurendada peamiselt läbi ekspordi ja välisinvesteeringute. Enamasti on välisinvesteeringud otseselt seotud ka ekspordi kasvuga, mistõttu on meie huvi meelitada toetuse abil ligi väliskapitali ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi suurinvesteeringuid. Samuti julgustame ka juba Eestis tegutsevaid suurettevõtteid tegema mahukaid investeeringuid, et nad saaksid tulla turule uute konkurentsivõimeliste toodetega,“ märkis Kingo. Aastas on riigieelarves toetuseks ettenähtud 2,5 miljonit eurot, mistõttu toetatakse väheseid, kuid see-eest kõige suuremat mõju kaasatoovaid investeeringuid. Ühtlasi hinnatakse toetuse raames kõrgemalt ettevõtjaid, kes aitavad kaasa investeeringutele väljapool Tallinna ja Harjumaa piirkonda. Toetust saab taotleda EAS-ist ning varasemalt on suurinvestori toetust saanud Metsä Wood, Marketex vision (BLRT grupp), Estonian Plywood AS ja Westaqua-Invest. Suurinvestori toetusmeede on osa Vabariigi Valitsuse saja päeva plaanist. Valitsus lähtub saja päeva tegevustes oma viiest prioriteedist – peresõbralik Eesti, sidus ühiskond, teadmistepõhine majandus, tõhus valitsemine ning vaba ja kaitstud riik.
EST

          

MKM-is liitusid riigi osalusega äriühingud vastutustundliku ettevõtluse deklaratsiooniga

 Cache   
Täna allkirjastasid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning 24 riigi osalusega äriühingu esindajat kokkuleppe vastutustundliku ettevõtluse (VE) põhimõtete järgmiseks, et ergutada läbi eeskuju näitamise nende põhimõtete olulisust. Tegu on vabatahtliku kokkuleppega, millega näitavad riigi osalusega äriühingud oma püüdlust ja tahet VE põhimõtteid rakendada. „Juba täna on mitmeid väga häid näiteid ja eeskujusid riigiettevõtete seas, kes rakendavad vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid,“ märkis Tammist. „Vastutustundliku ettevõtluse puhul räägime organisatsiooni majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõõtme loomulikku ja vabatahtlikku lõimimist igapäevategevustesse, juhtimisse ja strateegiasse  Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete järgimist saab kasutada väga efektiivse tööriistana, leidmaks endale häid töötajaid, toimimaks tõhusamalt ja tõstmaks organisatsiooni usaldusväärsust nii riigi sees kui ka välisturgudel,“ sõnas Tammist. Operaili juhatuse liikme Paul Priit Lukka sõnul on neil hea meel liituda vastutustundliku ettevõtluse ringkonnaga ning nad näevad selle praktiseerimise olulisust transpordisektoris. „Lisaväärtuse loomine oma igapäevategevustes nii töötajatele kui kogu ühiskonnale on midagi, millele oleme viimasel ajal lähenenud süsteemsemalt. Täna allkirjastatud kokkuleppe tulemusel saame sellele veelgi enam rõhku pöörata ning olla eeskujuks teistele transpordi- ja logistikaettevõtetele,“ lisas Lukka. Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid aitab juurutada 2005. aastal loodud Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum (www.csr.ee), mis koondab vastutustundlikku ettevõtlust praktiseerivaid ettevõtteid. VEF aitab mõtestada äritegevuse kaasvastutust ühiskonnas ja edendada mõtteviisi, et äritegevus peaks lisaks kasumiteenimisele olema ka vastutustundlik, et tagada nii oma ettevõtte, laiemalt aga ettevõtluskeskkonna muutumine vastutustundlikumaks ning jätkusuutlikumaks.  MKM kutsus lisaks enda haldusalas olevatele ka kõiki teisi riigi äriühinguid vabatahtliku leppega liituma ja olema heaks eeskujuks kogu Eesti ärikeskkonnale ning näitama oma püüdlusi ja tahet muuta Eesti ettevõtluskeskkond vastutustundlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Nimekiri deklaratsiooniga liitunutest 3. aprilli seisuga: 1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2. EAS 3. Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 4. AS Eesti Raudtee 5. AS Operail 6. AS A.L.A.R.A 7. OÜ Rail Baltic Estonia 8. Lennuliiklusteeninduse AS 9. AS Tallinna Sadam 10. AS Eesti Post 11. AS Tallinna Lennujaam 12. AS Eesti Liinirongid (Elron) 13. AS KredEx Krediidikindlustus 14. AS Eesti Teed 15. Elering AS 16. Riigi Kinnisvara AS 17. AS Nordica Aviation Group 18. AS Eesti Vedelkütusvaru Agentuur 19. AS Metrosert 20. AS Teede Tehnokeskus 21. AS Saarte Liinid 22. AS Levira 23. AS Eesti Energia 24. AS Eesti Loto 25. AS Eesti Loots 26. AS Hoolekandeteenused 27. AS Eesti Vanglatööstus
EST

          

Täna on rahvusvaheline avaandmete päev

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist kutsub riigiasutusi tegema enda kogutavad andmed lihtsasti kättesaadavaks. Riigiasutused koguvad oma töö käigus suurel hulgal avaandmeid ning seaduse kohaselt on neil kohustus teha avaandmed kättesaadavaks ka kodanikele ja ettevõtjatele. Avaandmete all mõistetakse infot, mis on isikustamata, näiteks üldine liiklusõnnetuste või kuritegevuse statistika, aga ka hetkeolukorra kirjeldus erinevate ühiskondlike näitajate osas. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on rahvusvaheline avalike andmete päev hea meeldetuletus ka Eesti riigiasutustele, kes ei ole veel oma kogutavaid avalikke andmeid opendata.riik.ee lehele üles laadinud. “Inimestel peab olema võimalik tutvuda neid huvitavate andmetega riigis toimuvate protsesside kohta ja teha informeeritud otsuseid. Kutsun üles kõiki Eesti riigiasutusi oma avalikku statistikat jagama ka avalikult veebis,“ selgitas Tammist andmete avalikuks tegemise olulisust. Avaandmetel on ministri sõnul mitmeid erinevaid rakendamise viise. Näiteks on valitsuse tegevuse suuremaks läbipaistvuseks arendatud töölaud, mis võimaldab jälgida riigieelarve kasutamist. Samuti on juba täna võimalik tänu avaandmetele jälgida Tallinna ühistranspordi kaarti, kus on kuvatud reaalaja pilt ühissõidukite peatustest ja asukohtadest. „Hea näide avaandmete kasutustest on muidugi ka Maanteeameti ja liiklusrakenduse Waze’i koostöö. Maanteeamet jagab Waze’ile infot teeolude- ja tööde, aga ka hooldussõidukite tegevuste kohta,“ kirjeldas minister. Riigi kogutavate avalike andmetega saavad kõik huvilised tutvuda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hallatavas portaalis opendata.riik.ee. „Riigi andmete avalikustamise eesmärk on tagada demokraatlik riigikorraldus, läbipaistvus ja avalike ülesannete täitmise jälgimise võimalikkus, kuid ka andmete väärindamine ja rakendamine. Avalikke andmeid on lubatud ja isegi tervitatav kasutada ettevõtluse eesmärgil. Lisaks hõlbustab avaandmete ühte portaali kogumine tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu, mis saavad samuti neid andmeid oma töös rakendada,“ ütles Tammist. 18. aprillil toimub üle 100 eksperdi kokkutoov Avaandmete foorum, kus arutletakse, missuguseid riigi andmeid võib pidada avalikeks andmeteks ja milline info peaks ka edaspidi jääma juurdepääsupiiranguga, et kaitsta inimeste privaatsust. Foorumi lisainfo: https://www.facebook.com/events/1132093016967875/  Avaandmete Facebooki grupp: https://www.facebook.com/groups/1792458637715167/    Riiklikud avaandmed on koondatud portaali opendata.riik.ee. Foorumit korraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel MTÜ Open Knowledge Estonia (OK-EE) koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga. Sündmust rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Infopäeva aitab läbi viia HYPE-LAB OÜ.
EST

          

Riik investeerib kõrgtehnoloogiliste investeeringute fondi kaudu 10 miljonit

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, KredEx ja SmartCap sõlmisid Early Fund II osakute märkimise lepingu 10 miljoni euro investeerimiseks algusfaasis kõrgtehnoloogilistesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, mille toote- või teenusearendus ja ärimudel tuginevad peamiselt teadus- ja arendustööle ning sellega kaasneva intellektuaalomandi kommertsialiseerimisele. „Paljude teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete jaoks on just käivitusperioodil takistuseks  kapitali piiratus. Kuna aga tegemist on valdkondadega, kus edukus sõltub suuresti ka kiirest stardist, siis otsustas riik luua täiendava toetusmeetmena fondi, mis toetab muutusi Eesti majanduses, aitab kasvatada eksporti ja luua kõrgelt kvalifitseeritud töökohti. Tegemist ei ole seejuures lihtsalt toetusega, vaid investeerimisfondiga, millel on ka ülesanne fondi varasid läbi tulusate investeeringute kasvatada,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium eraldab lepingu alusel fondi omakapitali sissemakseks 10 miljonit eurot KredExile, mille tütarettevõte SmartCap leiab konkursi korras eraturult fondijuhi otseste investeeringute tegemiseks. SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai tõi välja, et Eestis on palju kogenud ettevõtjaid ja eksperte, kuid teadusmahukates valdkondades endiselt ebapiisavalt kapitali, et kõiki ideid realiseerida. „On väga tervitatav, et riik adresseerib just teadus- ja arendustöö mahukate iduettevõtete kapitali puuduse probleemi, investeerides kõrge kasvupotentsiaaliga innovatsioonile orienteeritud varase faasi tehnoloogiaettevõtetesse,“ sõnas Pettai. Pettai rõhutas, et lisaks kapitali kaasamisele on vähemalt sama oluline ka iduettevõtete koostöö investorite ja ekspertidega. „Seetõttu toetume investeeringute tegemisel kogenud riskikapitalivaldkonna fondijuhtidele, kellel on lisaks investeeringule kindel huvi ja võimekus pakkuda ettevõtetele ka mitmekülgset tuge ja professionaalset nõu,“ lisas ta. Riskikapitali pakkumine läbi fondifondide, nagu Balti Innovatsioonifond I ja EstFund, on eraturu väga hästi toimima pannud. Uus investeering ongi samm juba hästi toimiva risikikapitali turu edasiarendamises. Kokku jõuab Balti Innovatsioonifondi ja EstFundi toel ettevõteteni umbes 560 miljoni euro ulatuses era- ja riskikapitaliinvesteeringuid, millega on väga suures ulatuses turutõrkeid õnnestunud leevendada. Käesoleva investeeringuga püütakse anda lahendus keerukamale turutõrkele – teadus- ja arendusmahukate ja intellektuaalomandi-rohketes valdkondades on kapitali puudujääk endiselt tuntav, nagu selgus eelmisel sügisel MKMi, SmartCapi ja Startup Estonia koostöös tellitud turu-uuringust. Investeerimisotsuse aluseks on ka möödunud aastal erakondade poolt allkirjastatud leping, millega suunatakse 1% SKP-st teadus- ja arendustegevusele.
EST

          

MKM tegi ettepaneku arvestada ringraudteel ka dual gauge lahendusega

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis ettepaneku Rail Baltic Estoniale, et Rail Balticu projekteerimisel võetaks arvesse perspektiivse Tallinna ringraudtee planeerimiseks dual gauge lahenduse ruumilist vajadust. Sellega ei suleta võimalust potentsiaalse ringraudtee planeerimiseks Rail Balticu kõrvale. Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul tuleks tuleviku perspektiivis arvestada Tallinna ringraudtee dual gauge lahenduse ruumilise vajadusega, kuid Rail Balticu tähtaegadest kinni pidamine on esmane prioriteet. RB peab valmis olema 2026. aastaks, mistõttu hakkaks ringraudtee kohene töösse võtt pidurdama RB rajamise protsessi. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ lisas oleval tehnilise võrgustiku kaardil on ringraudtee koridorid määratud kahe alternatiivina, millest mõlemat on kajastatud tuleviku perspektiivis Tallinna ringraudtee põhimõttelise koridori alternatiivina. Seni on veel mõlemad, nii põhja- kui ka lõunapoolne alternatiiv, laual. „Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on öeldud, et täpne ümbersõiduraudtee asukohavalik tuleb leida täpsema planeeringuliigiga. Seega nõuab ringraudtee lahenduse leidmiseks täpsemat planeeringut ka kehtestatud Harju maakonnaplaneering ise,“ sõnas Simson. Miski ei ütle hetkel, et lõunapoolne trassialternatiiv saab asuma just RB-ga paralleelselt ning ei ole hea planeerimistava, et arendaja soovitud lahendus saab olema kivisse raiutud juba enne täpse planeerimisprotsessi läbiviimist. Ringraudtee lõiguti rajamine Rail Balticu kõrvale on seega üks paljudest võimalustest. „Rail Balticu puhul on läbi viidud uuringud, mis ütlevad, et selle ehitamine on mõistlik ja lahendab reaalseid probleeme, ringraudtee puhul seda infot pole. Hetkel elame teadmises, et transiidimahud on 10 aasta taguse ajaga kukkunud 3 korda ning näha ei ole ka suurt kasvu tulevikuks,“ ütles Simson. RB ja ringraudtee on kaks eri staadiumis olevat arendust – RB puhul on eriplaneeringud kehtestatud, ringraudtee puhul on olemas vaid üldine planeerimislahendus.  Dual gauge lahendus kujutab endast raudteed, mis võimaldab läbida sama raudteelõiku kahe erineva rööpalaiusega rongil. RB raudtee laiuseks on 1435 mm ning Tallinna ringraudtee tehtaks Vene laiuse (1520 mm) järgi.
EST

          

Transiidikomisjon arutas veeteetasude alandamise võimalusi

 Cache   
Täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud riiklik transiidikomisjon arutas veeteetasude alandamise võimalusi. Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul oleks veeteetasude alandamine mõistlik, kui see toob transiidiahelasse rohkem kaupu. „Kui sadamate kasvuprognoosid peavad paika, siis tasude alandamine kasvatab meie piirkonna konkurentsivõimet ning lisanduvad laevad aitavad katta tasude alandamist juba kolme kuni viie aasta jooksul,“ ütles minister. Minister lisas, et transiidikoridori konkurentsivõimelisena hoidmine eeldab kõikide hinnakomponentide tasakaalukat vaatlemist. „Tasude vähendamist otsustades on oluline kaaluda ka konkurentsiolukorda Läänemerel,“ lisas ta. Samuti kuulas komisjon sektori ettepanekut tuua senisest enam vedelkütuse varusid Eestisse hoiule, arutas kaubaveo tulevikku ning konkurentsivõimet Eesti raudteel. Lisaks kuulati ettepanekuid raudteesektori tööjõu ja koolitamisega seotud probleemidest. Raudteesektori kiire areng nõuab kõrgelt klassifitseeritud raudteealaste teadmistega ja oskustega tööjõudu. Selleks tuleb juba praegu üle vaadata olemasolevaid õppevõimalusi ning luua täiendavaid õppekohti lähtuvalt uuenenud kutsestandarditest. Transiidikomisjon on majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni poolt ellu kutsutud riiklik komisjon, kuhu kuuluvad riigikogu, MKM-i, Rahandusministeeriumi, Välisministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti, Tehnilise Järelevalve Ameti, Veeteede Ameti, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni esindajad. Ettevõtetest on komisjonis Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Rail Baltic Estonia, AS Operail, Sillamäe Sadam, Paldiski Sadam, Alexela Oil, VOPAK E.O.S, E.R.S ja Kühne + Nagel, Tallinna Lennujaam. Transiidikomisjoni tööks on õigusloome-, valdkondlike strateegiate-, välissuhtluse- ja finantseerimisalaste ettepanekute tegemine, et tagada meie transpordiettevõtjate konkurentsivõime  ning soodustada majanduskasvu. Komisjoni juhib majandus- ja taristuminister.
EST

          

Eesti liigub kõik-ühes liikuvusteenuse suunas

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) allkirjastasid ühiste kavatsuste protokolli liikuvusteenuste digitaliseerimiseks. Transpordi Innovatsiooni Koostöövõrgustikku ITS Estonia esindasid ühiste kavatsuste leppe sõlmimisel ITL-i juhatuse liikmed Tiit Tammiste ja Hannes Plinte. Sõlmitud ühiste kavatsuste leppe eesmärgiks on soodustada liikuvus kui teenus (Mobility as a Service ehk MaaS) tüüpi lahenduste kasutuselevõttu, mille eelduseks on andmevahetus, innovatsiooni soodustav regulatsioon ning integratsioon sõiduõigust müüvate ettevõtete vahel, sh ühelt transpordiliigilt teisele. Leppe pikaajaline eesmärk on aga parandada inimeste liikumisvõimalusi, vähendada transpordist tulenevat keskkonnamõju, muuta ukselt-ukseni liikuvus taskukohasemaks ning soodustada erasektori innovatsiooni. „Innovatsiooni soodustav seadusandlus ning koostöö erasektoriga on Eesti inimestele paremate liikumisvõimaluste pakkumise peamisteks eeldusteks. Tegutseme selle nimel, et inimesed saaksid tulevikus enda reise planeerida ühtses keskkonnas, kombineerides ühistranspordi ja takso või sõidujagamise võimalused üheks tervikuks, sealhulgas kasutada niinimetatud nõudetransporti, mille eest on võimalik ka kohe maksta. Ühistransport peab pakkuma isikliku auto kasutamisele väärilist, kiiret ja mugavat alternatiivi,“ sõnas majandus- ja taristuminister Kadri Simson. ITL-i juhatuse aseesimehe Tiit Tammiste sõnul hakkavad tulevikus transporditurgu üha enam muutma uued ärimudelid, mis IT võimalusi ära kasutavad. „Vajame kogu Eestit katvat mobiilsusteenust, mis vastab tänapäevase tarbija ootustele. Just seetõttu on avaliku ja erasektori koostöö suurendamine väga oluline. Transpordi innovatsiooni koostöövõrgustik ITS Estonia on valmis ja huvitatud avaliku sektori väljakutsetele innovaatilisi lahendusi pakkuma," sõnas Tammiste. ITS Estonia (https://its-estonia.com/et/) on Eesti IKT Klastri ning tema partnerite poolt initsieeritud koostöövõrgustik, mis koondab erinevaid ITS valdkonna osapooli nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist. ITS Estonia on rahvusvahelise koostöövõrgustiku „The Network of National ITS Associations“ ametlik liige. Loe ka deklaratsiooni teksti.
EST

          

Riigi andmed on nüüd kergesti kättesaadavad

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avas uue avaandmete portaali, kust saab lihtsasti leida erinevaid riigiasutuste kogutavaid avalikke andmeid. Veebiaadressil opendata.riik.ee asuv avaandmete portaal avab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul kodanikele ja ettevõtjatele mitmeid uusi võimalusi. „Oleme pikalt seisnud silmitsi probleemiga, kus riigi kogutud avalikud andmed, mida on tohutul hulgal, leiavad väga vähest rakendust. Avaandmete portaalis on riigi andmed kodanikele ja ettevõtjatele lihtsasti kättesaadavad. Kutsun üles kõiki riigiasutusi koostööle, et nad vaataksid üle oma kogutavad avalikud andmed ja jagaksid neid – see on ka seadusest tulenev kohustus,“ ütles Tammist. Riigiasutused koguvad erinevat tüüpi avalike andmeid, näiteks maaüksuste, hoonete ja teede kohta, kuritegevuse ja õnnetuste statistikat. Portaalist leiab ka õppeasutuste ja hariduse teemalist infot ning teavet paljudest teistest valdkondadest. Kõiki neid andmeid on võimalik rakendada ärimudelite arendamiseks ning uute toodete ja teenuste välja töötamiseks. Kodanikud, vabaühendused, teadlased ja teised riigiasutused saavad kasutada andmepõhiseid materjale, et olla paremini informeeritud, rääkida kaasa ühiskondlikes diskussioonides ning teha teadustööd. „Eesti e-riik peab toimima platvormina, mille pinnalt saavad ettevõtjad luua innovaatilisi lahendusi. Riigi kogutavate avalike andmete põhjal on ettevõtetel võimalik tuua turule järjest konkurentsivõimelisemaid tooteid ja teenuseid,“ rääkis minister riigi andmete rakendusvõimalustest. „Avaandmete portaali ümberehitades oli meie eesmärgiks luua võimalikult lihtne ja intuitiivselt hallatav lahendus, mis on kõigile kättesaadav. Andmehulgad on lihtsalt üles- ja allalaaditavad, andmevaldaja saab oma andmestikke ise uuendada ja kasutaja omakorda neid portaalist otsida,“ kommenteeris minister. „Samuti on võimalik andmevahetust täielikult automatiseerida, seda nii riigiasutuse kui ka kasutaja jaoks,“ lisas ta. Uus portaal põhineb vabavaralisel JKAN tarkvaral, mis võimaldab avaandmete kataloogi ehitada ja käigus hoida lihtsa vaevaga ja väikeste kuludega. „Tarkvaralise uuendusega tõstame Eesti avaandmete portaali ka tehnoloogiliselt maailma mastaabis tugevale tasemele,“ rõhutas Tammist. Andmehulgad ja neid kirjeldavad andmed on kergesti ligipääsetavad ja järgivad Euroopas laialt levinud DCAT standardit, mida kasutatakse avaliku sektori andmete kirjeldamiseks. See hõlbustab Eesti avaandmete portaalis leiduvate andmete võrdlemist ja ristkasutust teiste riikide avaandmetega. Samuti saavad teised Euroopa andmevaramud automaatselt korjata Eesti portaalist andmeid, tehes need rahvusvaheliselt hõlpsasti leitavaks. Avaandmete portaali haldab majandusministeeriumi tellimusel MTÜ Open Knowledge Estonia. Töid rahastatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ (Euroopa Regionaalarengu Fond).
EST

          

Ettevõtlusminister Rene Tammist arutas teiste digiriikidega tehisintellekti väljakutseid

 Cache   
Juhtivate digiriikide tippkohtumisel Iisraelis arutati tehisintellekti vastutustundlikku kasutamist. Ministrit saatev äridelegatsioon kohtus kohalike digivaldkonna ettevõtetega. Minister Tammisti sõnul tuleb tehisintellekti rakendamise eetilisi väljakutseid lahendada laiemalt, kui vaid ühe riigi tasemel. „Vastutustundlikku ja eetilist tehisintellekti kasutamist on maailmas hõlpsam edendada, kui sellega tegelevad ühiselt mitmed sarnase mõtteviisiga riigid,“ märkis minister Tammist. Tammist tõi kohtumisel esile Eesti avalikus sektoris juba tehisintellekti kasutatavaid rakendusi: „Riigi Infosüsteemi Amet kasutab tehisintellekti abi, et tuvastada küberjulgeoleku intsidente ning PRIA rakendab Euroopa Kosmoseagentuuri poolt kogutavaid satelliitandmeid, et tuvastada põldudel toimuv.“ Järgmisel aastal võõrustab tippkohtumist Lõuna-Ameerika digitaalne liider Uruguay, kellega Eestil on Tammisti sõnul hästi toimiv koostöö. „Kohtumise käigus pakkusin Uruguayle Eesti tuge ning oskusteavet,“ lisas Tammist. Uruguay valitsuse IKT-valdkonna juhi Jose Clastorniku sõnul on nad huvitatud koostööst Eestiga, sest maailma juhtivate digiriikide seas on partnerlus just Eestiga olnud kõige viljakam. „Meie koostöö digiühenduste vallas on olnud suurepärane. Kindlasti süvenevad meievahelised suhted järgmise aasta jooksul veelgi,“ märkis Clastornik. Eile toimunud D9 digiriikide võrgustiku tippkohtumisel  kohtus ettevõtlusminister delegatsioonidega Iisraelist, Uus-Meremaalt, Kanadast, Ühendkuningriigist, Uruguayst, Lõuna-Koreast, Portugalist ja Mehhikost. Lisaks digiriikide tippkohtumisel osalemisele kohtus ettevõtlusministrit saatev äridelegatsioon Tel Avivis ja Jeruusalemmas kohalike tehnoloogiaettevõtjate ning idufirmadega. Teiste seas näiteks sõidukite turvalisuse rakendusega tegeleva Nexari, võimalikke liiklusõnnetusi ennustava juhiabisüsteemi looja Mobileye, mesinikele ning talupidajatele abiks oleva BeeHero ning tehnoloogia abil inimese tervislikku seisundit hindav Beyond Verbaliga. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse korraldatud äridelegatsioonis osalesid Eesti ettevõtted Mooncascade, Reaalsüsteemid, Oshino Electronics Estonia, Ecomatic, Zell Aronovich advokaadibüroo ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
EST

          

Ettevõtlusminister Rene Tammist alustas visiiti Iisraeli

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist alustas eile visiiti Iisraeli, et osaleda digitaalvaldkonna tippkohtumisel ja luua Eesti ettevõtjatele uusi ärivõimalusi. Neli päeva kestev visiit viib ministri delegatsiooni Iisraeli pealinna Jeruusalemma ja majanduskeskusesse Tel Avivi. Visiidi raames toimub rahvusvaheline digitaalvaldkonna tippkohtumine, kus arutatakse tehisintellekti kasutuselevõtuga seotud uusi võimalusi. Digitaalvaldkonna kohtumisel osalevad lisaks Eestile e-riikluse vallas juhtivate riikide ehk D7 võrgustiku delegatsioonid Iisraelist, Uus-Meremaalt, Kanadast, Ühendkuningriigist, Uruguayst ja Lõuna-Koreast. Kohtumisel võetakse D7 võrgustiku liikmeteks Portugal ja Mehhiko, kellel on samuti plaanis eelisarendada e-valitsemise lahendusi. Minister Tammisti visiit kestab reedeni ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse korraldatud äridelegatsioonis osalevad ettevõtted Ecomatic, Mooncascade, Oshino Elektronics Estonia, Real Systems, United Angels VC ja Kaubandus-Tööstuskoda.
EST

          

Ettevõtlusminister muudab tugiteenus- ja arenduskeskuste loomise Eestisse hõlpsamaks

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muudab tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimusi, et tuua Eestisse rohkem rahvusvahelisi investeeringuid. „Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringutoetuse eesmärgiks on meelitada Eestisse investeeringuid, mis viiksid uute ja senisest kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste või tehnoloogia välja arendamiseni. Üks peamine tingimus toetuse saamiseks oli, et Eestisse loodavas keskuses hakkaks tööle vähemalt 20 arendusvaldkonna spetsialisti. Ootused, et väliskapitalil põhinev ettevõte loob Eestisse korraga nii palju töökohti ilma varasema kohaliku teadus- ja arendustegevuse kogemuseta on osutunud liialt optimistlikuks. Nii suure meeskonnaga keskusi on loonud toetuse abil ainult kolm ettevõtet (ABB AS, Arvato services Estonia OÜ, Stora Enso Eesti AS),“ sõnas ettevõtlusminister Rene Tammist. „Ettevõtjate fookus on eelkõige suunatud  digitaliseerimisele ja automatiseerimisele ka tugiteenuste puhul ning see on toonud kaasa ka tööjõu vajaduse vähenemise. Esmase investeeringu arendustegevuste käivitamiseks saab teha ka väiksema töötajate arvuga, seetõttu on uueks minimaalselt loodavate töökohtade arvuks viis,“ lisas minister Tammist. Lisaks muutuvad ka nõuded töötajate palgakordaja ja toetust taotleva kontserni käibe suurusele kehtestatud nõuded. Toetus on praegu suunatud eelkõige suuremate kontsernide tugiteenuste ja arendus-keskuste Eestisse toomisele Eestis juba toimiva üksuse juurde või ka päris uue üksusena. Samas on suuremat huvi näidanud pigem lähiriikide keskmise suurusega ettevõtted, kelle kontserni konsolideeritud käive ei ulatu 100 miljoni euroni. Seepärast langetatakse käibe määr 25 miljonile eurole. Loodavate töökohtade palk peab olema 25% kõrgem tegutsemiskoha maakonna keskmisest. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisinvesteeringute keskuse direktori Allan Seliranna sõnul stimuleerivad eelnõuga kavandatavad muudatused Eestisse suuremas mahus välisinvesteeringute toomist, mis on üheks oluliseks komponendiks kõrgemat lisandväärtust pakkuva majanduseni jõudmisel. „Seni Eestisse tehtud välisinvesteeringud on näidanud tugevat panust oskusteabe, tehnoloogiate ja uute ärimudelite ülekandmisel Eesti majandusse,“ ütles Selirand. Tugiteenus- ja arenduskeskuste toetuse saajaks võivad olla Eestis registreeritud rahvusvahelisse kontserni kuuluvad ettevõtjad, kelle tegevus on suunatud tugiteenuste pakkumisele või kes täidavad kontsernis arendustegevuse funktsiooni. Toetusmeetme vahendajaks on EAS ning meetme kogueelarveks on 2 miljonit eurot. Toetusmeedet finantseerib Euroopa Regionaalarengu Fond.
EST

          

Minister Simson kohtus transpordivolinik Bulciga, et arutada Rail Balticuga seonduvat

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson kohtus täna Austrias koos Leedu ja Läti kolleegidega Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulciga, et ühiselt arutada Rail Balticu projekti tulevikku. Kohtumisel kinnitasid nii Balti riikide esindajad kui ka transpordivolinik, et nad on valmis Rail Balticu projektiga tempokalt edasi liikuma. Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violeta Bulc ütles kohtumisel ministritega, et Rail Baltic on üks tähtsamaid Euroopa taristuprojekte riikide ühendamisel. „Tegemist on kogu regioonile olulise projektiga, mis nõuab kõigilt osapooltelt poliitilist kokkulepet ja riikide pühendumist,“ märkis Bulc. Volinik juhtis tähelepanu projekti ettevalmistööde tähtaegadele ning õhutas riike kiiremini edasi liikuma, et kulud oleks abikõlbulikena kaetavad Euroopa Liidu eelarvest. Balti riikide ministrid kinnitasid omakorda kohtumisel, et Rail Balticu projekt on jätkuvalt prioriteetne ning samme selle edukaks elluviimiseks tehakse nii liikmesriikides kui ka ühisettevõttes RB Rail AS igapäevaselt. „Tänasel kohtumisel leidis kinnitust, et teeme koostöös Läti ja Leeduga kõik endast oleneva, et püsida ettevalmistus- ja ehitustöödega ajagraafikus. Eesti RB trassi osas on kehtestatud maakonnaplaneeringud ning valminud eelprojekt. Lisaks on alustatud tehnilise projekteerimise hangetega, mille tulemusel valmib põhiprojekt. Esimesed lepingud töövõtjatega on kavas sõlmida 2019. aasta alguses. Üle-eelmisel nädalal kuulutas Maanteeamet koostöös Rail Baltic Estoniaga välja esimese RB põhitrassi puudutava ehitushanke, mille tulemusel rajatakse Rail Balticu trassi ületav maanteeviadukt Saustinõmmel. Kokkuvõtvalt saab öelda, et kui Rail Baltic saab Euroopast oodatud toetuse, siis Eesti inimesed saavad juba aastal 2026 teha uuel raudteel esimesed reisid,“ kinnitas majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Minister lisas, et hetkel käivad otsingud RB Rail AS-i uue tegevjuhi leidmiseks ning peagi jõutakse potentsiaalsete kandidaatidega intervjuudeni. „Seejärel jõuavad parimad kandidaadid nõukogu ette ning loodetavasti saame peagi rääkida ka uuest RB Raili tegevjuhist,“ täpsustas minister. Rail Balticu projekti eesmärgiks on ühendada kolm Balti riiki Euroopa standardlaiusel raudtee abil üle-Euroopalise transpordivõrgustikuga. Raudtee marsruut on Tallinn-Pärnu-Riia-Panevežys-Kaunas kuni Leedu-Poola riigipiirini. Raudtee kuulub TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere-Läänemere koridori. Maksimaalsed kiirused on 240 km/h reisi- ning 120 km/h kaubavedudele. Raudtee pikkus ca 700 kilomeetrit, lisaks on planeeritud Kaunase ja Vilniuse vaheline trass, mis lisab ca 100 km. Ehitatakse välja ka ühendused Riia ja Kaunase lennujaamadega, Riia ning Muuga sadamatega.
EST

          

Valminud Rail Balticu eelprojekt täpsustab Eesti lõigu töömahtusid

 Cache   
Valminud Rail Balticu Eesti territooriumile jääva lõigu eelprojekt täpsustas raudteeühenduse Eesti trassi töömahtusid ja eelarvet. Eelprojekt on varasemast suurema detailsusastmega ning võimaldab sisuliselt alustada ehitushangetega. Eelprojekti on kogutud info viimase viie aasta jooksul avalikelt aruteludelt, see arvestab kohalike omavalitsuste vajadustega ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise ettepanekutega. Eelprojektis on fikseeritud raudteetrassi detailne asukoht ja tehnilised lahendused, seega on Rail Balticu koridor ning lahendus Eestis paigas. Võrreldes seni kehtinud eskiislahendusega on eelprojektis kirjeldatud kõik trassikoridoril valitud lahendused ja materjalivajadus, sh senisest oluliselt täpsemalt on arvutatud mulde kõrgused ja aluspinnase parameetrid, samuti on konkretiseerunud erinevad trassilõigud, mis arvestavad senisest enam inimeste ja looduse vajadustega. Nii on omavalitsuste soovidele vastates arvestatud täiendavate teede ehitamise vajadusega – lisatud on juurdepääsuteid, võimalusel välditakse teekatkestusi ja uuendatakse teekatteid. Kohalikest vajadustest on lähtutud ka sildade ja tunnelite arvu suurendamise puhul. Keskkonnamõjud on varasemast täpsemalt hinnatud ning planeeritud on vastavad leevendusmeetmed. „Eelprojekt annab meile senisest märkimisväärselt suurema detailsusega pildi, kuidas erinevad kohtobjektid, trassilõigud ja keskkonnaalased meetmed päriselt rakenduvad. See omakorda lisab lahendustele kindlust. Eelprojektis on väga palju lähtutud just kohalikest soovidest ja vajadustest, valides nii loodus- kui inimkeskkonnale kõige sobilikumad lahendused,“ ütles Rail Balticu projekti Eesti koordinaator Kristjan Kaunissaare. Samas on projekti täpsustumisega tekkinud ka mitmed võimalikud kokkuhoiukohad. Kaunissaare sõnul tuleb edaspidise töö käigus mõningaid muudatusi veel ka tulevikus. „Konkreetsete tehniliste lahendustena saab kaaluda näiteks raudtee mulde alandamist, raudtee kõrval asuva hooldustee üldkasutatavaks muutmist, standardikohaste raudtee ehitusmaterjalide täpsustamist, Ülemiste terminali ning Muuga multimodaalse terminali mahtude vähendamist või etapiviisilist väljaehitamist, aga ka tarakatkestuste kasutamist ökoduktide asemel kohtades, kus see on võimalik,“ selgitab Kaunissaare. Lahendused, mis aitaksid vajadusel algset ehitusmaksumust vähendada, on võimalik välja pakkuda ehitushangete aluseks oleva põhiprojekti koostamisel. Eelprojektis on arvestatud Rail Balticu Eesti trassi maksumuseks 1,6 miljardit eurot, mis on ligikaudu 18 protsenti enam kui kolm aastat tagasi koostatud eskiisis. Vastavalt eelprojekti poolt täpsustatud eelarvele ning lähtudes täna kehtivast eeldusest, et püsib Euroopa Liidu 85-protsendiline kaasrahastus, prognoositakse projekti Eesti osa omafinantseeringuks seega kokku 318 miljonit eurot. Seejuures on praeguseks sõlmitud Euroopa Ühendamise Rahastu rahastuslepete alusel projekti elluviimiseks Eestis juba eraldatud kokku 228 miljonit eurot, sh 188 miljonit Euroopa Liidu toetus ja 40 miljonit eurot Eesti omapanus. Ülimahuka Rail Balticu projekti investeeringuvajadus täpsustub selle erinevates etappides - eskiisprojekti, eelprojekti, põhiprojekti ja seejärel tööprojekti etapis. Mahukate taristuprojektide puhul on maksumuse selginemine ja muutus etappide jooksul tavapärane. Eelprojekti tellis Tehnilise Järelevalve Amet ja selle koostasid Reaalprojekt, Hendrikson&Ko ja UAB Kelprojektas konsortsium. Rail Baltic on kahe rööpapaariga, 870 km pikkune Euroopa standardlaiusega 1435 mm elektrifitseeritud raudtee Tallinnast Leedu-Poola piirini. Eesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastasid Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe 31. jaanuaril 2017, millega sätestati raudtee rajamise tähtajad, marsruut ja peamised tehnilised detailid. Eestis realiseerib raudteeprojekti ning täidab sellega seotud administratiivseid ja tehnilisi ülesandeid Rail Baltic Estonia OÜ.
EST

          

Transiidikomisjon arutas kaubavedude suurendamist raudteel

 Cache   
Täna majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud riiklik transiidikomisjon arutas kaubavedude suurendamist raudteel. „Täna näevad kaubaveo mahu suurenemist nii Eesti Raudtee kui EVR Cargo. Perspektiiv on kasvatada ka Eesti-sisest kaubavedu, mis vähendab keskkonnasaastet ja koormust maanteedel,“ ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Initsiatiiviga on tulnud välja EVR Cargo, kes plaanib pakkuda kliendile n.ö uksest ukseni logistikaahelat, kasutades kauba pika maa läbimiseks raudteed. Sealjuures on ahela puhul võimalik kasutada nii Muuga, Paldiski kui ka Sillamäe sadamaid. Lisaks oli komisjonis arutluse all Paldiski sadamate ühendamine Narva või Tartu suunaga selliselt, et kaubavood ei läbiks Tallinna südalinna, Kopli kaubajaama. Tagasiside põhjal toetavad ettevõtjad eelkõige 1520 mm raudtee ringtee ideed, mis annaks kaubale kiirema ja konkurentsivõimelisema ühendustee ning tagaks ka Tallinna elanikele puhtama elukeskkonna. Komisjon sai ka ülevaate veoliikide vaheline paberivaba transpordi arengutest ja Tallinna Sadama aktsiate esmase emissiooni hetkeseisust. Transiidikomisjon on majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni poolt ellu kutsutud riiklik komisjon, kuhu kuuluvad riigikogu, MKMi, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, maksu- ja tolliameti, tehnilise järelevalve ameti, veeteede ameti, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni esindajad. Ettevõtetest on komisjonis Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Rail Baltic Estonia, EVR Cargo, Sillamäe Sadam, Alexela Oil, VOPAK E.O.S, E.R.S ja Kühne + Nagel, Tallinna Lennujaam. Transiidikomisjoni tööks on õigusloome-, valdkondlike strateegiate-, välissuhtluse- ja finantseerimisalaste ettepanekute tegemine, et tagada meie transpordiettevõtjate konkurentsivõime  ning soodustada majanduskasvu. Komisjoni juhib majandus- ja taristuminister.
EST

          

Riik toetab Eesti tööandjaid IKT-spetsialistide leidmisel

 Cache   
Ettevõtlus-ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas 2000 IKT-välisspetsialisti Eestisse toomise toetusprogrammi tingimused. Toetusprogramm on osa Work in Estonia projektist ja selle eesmärk on toetada Eesti tööandjaid neile vajalike välisspetsialistide värbamisega seotud lisakulutuste tegemisel. „Eestis on hinnanguliselt puudu umbes seitse tuhat IKT-erialaspetsialisti. Oleme valdkonnast huvitatud noortele loonud võimalused õppida IKT-eriala nii kutsekoolides kui ülikoolides ning lisaks on käimas mitmed programmid IKT-oskuste ümberõppeks täiskasvanutele,“ ütles Palo. „Tööjõu puudujääk Eesti ettevõtetes on aga nii suur, et ei ole leidunud piisavalt palju eestimaalasi, kes tahaksid tegeleda just digivaldkonnaga. Olukorras, kus töötajate puudus takistab ettevõtjate sõnul edasist kasvu, soovime riigi poolt toetada välisspetsialistide Eestisse toomist,“ kommenteeris minister tööjõupuudust Eesti IKT-sektoris. Välisvärbamistoetuse saamise tingimuseks on, et IKT-töötaja peab olema Eestis makse maksnud vähemalt viis kuud. Eesmärk on katta kulutusi, mida tööandjad peavad tegema uute inimeste värbamiseks, mistõttu ei tohi toetust saav spetsialist viimase kolme aasta jooksul olla Eestis töötanud või õppinud. „Toetusprogramm on avatud kõigile tööandjatele, kellel on tarvis IKT-oskustega inimesi. Sealjuures on oluline märkida, et välisvärbamistoetus on riigipoolne investeering, mille teenime maksude kaudu iga värvatud spetsialisti pealt riigikassasse tagasi minimaalselt kahe kuu jooksul,“ selgitas minister. „Toetuse saaja brutopalk peab seetõttu olema vähemalt 2000 eurot.“ Välisvärbamistoetus on osa Work in Estonia projektist. Toetuseks on planeeritud 4 miljonit eurot kolmeks aastaks ja seda rahastatakse IKT-arenguprogrammi vahenditest. IKT-arenguprogrammi siht on lahendada erinevaid Eesti digisektori probleeme, teiste seas pakkuda kohanemisteenust välisspetsialistidele, toetada tööstuse digitaliseerimist ning paremini kasutada andmepõhist lähenemist toodete ja teenuste arendamisel. Tööandjad saavad IKT-spetsialistide välisvärbamistoetust hakata taotlema Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest maikuu jooksul. Tutvu materjalidega: Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord“ eelnõu seletuskiri Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord
EST

          

Tööstuspoliitika prioriteetide seadmiseks ja elluviimiseks kutsuti kokku koostöökogu

 Cache   
Täna kohtus esimest korda tööstuspoliitika ekspertkogu, kes hakkab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koordineerima tööstuspoliitika tulevikutegevusi ning nende täitmist. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo selgitas, et tööstuspoliitika roheline raamat annab tööstussektorile ja poliitikakujundajatele kätte teekaardi, millises suunas edasi liikuda, kuid sellest üksi ei piisa. „Vaja on ka konkreetseid tegevusi ning selleks, et tagada nende edukas ellu viimine, peavad saama kaasa rääkida ka tööstusettevõtjad ise,“ ütles Palo. Ta lisas, et ekspertkogu koosseisu puhul on järgitud põhimõtet, et sinna kuuluksid lisaks ministeeriumite esindajatele kindlasti ettevõtjad, sest ainult nemad tunnetavad kõige paremini, millised on tööstussektori vajadused ning milliseid lahendusi saab rakendada. Minister ütles, et kui tahame konkureerida teiste riikidega, peab kasvama hakkama Eesti majanduse tootlikkus. Ettevõtlussektori keskmine lisandväärtus on 69 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, töötlevas tööstuses on see näitaja 54 protsenti – nende näitajatega on Eesti EL-is 24.-25. kohal. „Meie eesmärk on, et Eesti tööstussektori lisandväärtus jõuaks EL-i keskmisele tasemele vähemalt aastaks 2030. Selle saavutamiseks peavad erasektor ja riik koostöös kõvasti pingutama,” märkis Palo. Minister tõi välja, et tööstuspoliitika fookuses on mitmed küsimused, mis muuhulgas puudutavad sobivate oskustega tööjõu kättesaadavust, ligipääsu tööstussektorile vajalikele finantsinstrumentidele, teadus- ja arendustegevust, mis arvestab tööstuse vajadustega, ning võimalikult väikest halduskoormust ettevõtetele. Lisaks tööpõhimõtete kokkuleppimisele oli ekspertkogu tänase kohtumise teemaks tööstusettevõtete digitaliseerimise meede, millega aitab riik tööstusettevõtetel oma tegevusi ning tootmist digitaliseerida ja automatiseerida. Tööstuspoliitika koostöökogu koosneb kahest tasandist, mida juhib ekspertkogu, kellele annavad sisendi arengugrupid. Arengugrupid on moodustatud vastavalt tööstuspoliitika rohelise raamatu valdkondadele: tööjõud ja oskused; rahvusvahelistumine; tark tööstus; toote-, protsessi- ja tehnoloogiaarendus; ringmajandus; taristu ja logistika; maksud ja tasud; majanduskeskkond.  Ekspertkogu juhib ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Ekspertkogusse kuuluvad: Priit Lind (BLRT Masinaehitus AS), Masinatööstuse Liit Marek Kase (Stora Enso AS), Metsa- ja Puidutööstuse Liit Veljo Ipits (Salvest AS), Toiduainetetööstuse Liit Otto Richard Pukk (Electronics Estonia OÜ), Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Elektroonikatööstuse Liit Ruth Oltjer (Chemi-Pharm AS), Kaubandus- ja Tööstuskoda Andreas Laane (Alexela AS), Tööandjate Keskliit Dmitri Jegorov, Rahandusministeerium Indrek Reimand, Haridus- ja Teadusministeerium Viljar Lubi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
EST

          

Ohutusjuurdluse Keskus viis läbi Smartlynxi lennuki pardasalvestiste uurimise

 Cache   
Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) on läbi vaadanud 28. veebruaril Tallinna lennujaamas toimunud Smartlynxi õnnetuse lennuki pardasalvestised ning keskendub uurimises edasi õhusõiduki juhtimissüsteemile. Kogutud info kohaselt saab OJK esialgu öelda järgmist: 28. veebruaril 2018 kell 12.02 startis Smartlynx Airlines Estonia Airbus A-320-214 Tallinna Lennujaamast, et läbi viia treeninglende. Pardal oli kapten-instruktor, teine piloot, neli õpilast ja Lennuameti inspektor. Koolitusel viidi konveiermaandumistena (touch and go) läbi tüübipädevuskoolitust.   Kell 17.04 pärast edukat lähenemist ja maandumist rajale ei suutnud õhusõiduk uuel õhkutõusul kõrgust koguda. Õhusõiduk ei reageerinud kõikidele korraldustele, kaotas kõrgust ja põrkas lennuraja otsa lähedal vastu rada. Kokkupõrke käigus puudutasid mootorid lennurada ning purunesid telikute luugid. Pärast kokkupõrget maaga kogus õhusõiduk uuesti kõrgust ning pilootidel õnnestus õhusõiduk stabiliseerida ja tagasi pöörata, et maanduda rajale 26. Pöörde sooritamise järel seiskusid mõlemad õhusõiduki mootorid. Piloot edastas teate hädamaandumiseks ja sai vastava loa. Õhusõiduk maandus kell 17.11 umbes 150 meetrit enne lennurada ja jäi lõplikult pidama 15 meetrit lennurajast lõunas. Maandumise käigus purunesid kõik rehvid. Instruktor ja üks õpilastest said õnnetuse käigus kergeid vigastusi. Ohutusjuurdluse Keskus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsiifilist ülesannet täitev struktuuriüksus, mis on ohutusjuurdluste läbiviimisel sõltumatu ning iseseisev.
EST

          

India ettevõtetel on suur huvi Eesti vastu

 Cache   
Eile lõppes ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ärivisiit Indiasse. Eesti äridelegatsioon kohtus üle 400 India ettevõttega ning Eesti ettevõtjate sõnul oli visiit edukas. „Eesti-India vahelised ekspordisuhted on seni seisnenud peamiselt kaupade vahetamises, kuid märksa suurem potentsiaal on e-teenuste müügil,“ kommenteeris delegatsiooni juhtinud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Mul on hea meel, et nii mitmed Eesti IKT-sektori ettevõtjad julgesid tulla Indiasse oma äri arendama. India ei ole kindlasti lihtne turg ning kohalike sõnul sõltub ärisuhete loomine endiselt paljuski riigivõimude vahelistest kontaktidest,“ ütles Palo. „Meie eesmärk oli oma ettevõtjatele majandusministeeriumi ja kohaliku saatkonna abil uksi avada ja vaadates toimunud kohtumiste arvukust, selle me ka saavutasime.“ Talenti ja tööandjaid üle maailma kokkuviiv idufirma Jobbaticali turundustiimi juht Lauren Proctor sõnas, et Eesti äridelegatsioonist osa saamine oli neile suur au. „Meil on äärmiselt hea meel, et visiit oli niivõrd viljakas ja oleme väga rahul delegatsiooni korraldamise tasemega üleüldiselt. Majandusminiseerium, EAS ja kohalik saatkond Indias tegid omalt poolt suurepärast tööd ning eriti tahaksin rõhutada EAS-i hindamatut panust Eesti ettevõtete toetamisel nõu ja jõuga,“ ütles Proctor. „India eripära seisneb kindlasti ka selles, et ettevõtete huvi on tunduvalt suurem tänu sellele, et kohapeal viibib minister, kes meie usaldusväärsust tõendab,“ selgitas targa maja lahendusi pakkuva EnLife’i asutaja ja juht Raivo Raestik, kes on juba varasemalt Indias tegutsenud ning omab ka kohalikke koostööpartnereid. „Oleme ärivisiidilt saanud üle ootuste palju kasulikke kohtumisi. See on parim EASi toetusmeede, mida ettevõtjad tahta võivad,“ ütles ta. Sõidukitele nutilahendusi loova CoModule’i kaasasutaja ja äriarenduse juhi Teet Praksi sõnul oli nende peamine eesmärk India turgu valideerida. “India on meile seni paistnud eksootiline ja kauge, mistõttu oli meie jaoks oluline kohalikku turgu kõigepealt tundma õppida. EASi korraldatud äriseminaridel Indias oli meie vastu ootamatult suur huvi. Lisaks õnnestus meil kohtuda ka ühe suurima kaherattaliste tootajaga, kellega loodetavasti saame peagi lepingu allkirjastada,“ ütles Praks. „Samuti oli vinge oma silmaga ära näha meie seadmetega varustatud taksoteenust osutavad rikšad, mis Delhi tänavatel juba sõidavad,“ lisas ta. Ministri juhitud äridelegatsioon osales kolmes India linnas, Delhis, Chennais ja Mumbais, arvukatel äriseminaridel, konverentsidel, messil ja vastuvõttudel, ning lisaks toimusid India ettevõtjatega kohtumised eraldi. Samuti külastasid ettevõtjad Mumbai börsi ning Invest India peakontorit. Äridelegatsiooni kuulusid ettevõtted Comodule, Guardtime, Velmenni, TransferFriend, Jobbatical ja EnLife ning EASi, e-residentsuse ja Work In Estonia programmi esindajad. Äridelegatsiooni programm koostati EASi India ekspordi- ja välisinvesteeringute nõuniku Ankit Bahli, Eesti suursaatkonna New Delhis ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.
EST

          

Eesti ja India allkirjastavad e-valitsemise koostöölepingu

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo kohtus ärivisiidi raames India osariigi Tamil Nadu peaministri Edappadi K. Palaniswaniga. Kohtumise tulemusel lepiti kokku plaanis allkirjastada e-valitsuse teemaline koostööleping. „Digivaldkond puudutab tänapäeval rohkemal või vähemal määral kõiki valdkondi. Samamoodi on e-valitsemise arendamine muutunud prioriteediks väga mitmete riikide valitsuste jaoks,“ sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Palo. „Mul on hea meel, et 60-miljonilise rahvaarvuga Tamil Nadu osariigi valitsus soovib õppida Eesti valitsuse kogemusest India riiklike teenuste ja süsteemide digitaliseerimisel. Samuti on see hea võimalus tutvustada Eestit kui digiriiki maailma ühe suurima majanduse ettevõtjatele ja suurinvestoritele, kes saavad sellest loodetavasti julgustust meie firmadega koostöö tegemisel ning Eestisse investeerimisel,“ märkis ta. Eesti-India majandussuhete arendamiseks olid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palol kokkulepitud kohtumised seitsme India ministriga. Ministrikohtumiste läbiv teema oli koostöö digivaldkonnas, e-valitsemise kogemuste vahetamine ning India ministrid tundsid suurt huvi ka Eesti küberturvalisuse praktikate vastu. India pealinnas Delhis toimusid kohtumised India välisasjade riigiministri M.J. Akbariga, IT- ja justiitsministri Ravi Shankar Prasadiga ja kaubandus- ja tööstusministri Suresh Prabjuha. Järgmisena külastati Chennais India osariigi Tamil Nadu peaministrit Edappadi K. Palaniswanit, kaubandus- ja tööstusministrit Thiru M. C. Sampathi ja IT-ministrit Dr M. Manikandanit. Äriviisiidi viimasel päeval leiab aset kohtumine Mumbais Maharashtra osariigi peaministri Devendra Fadnavisega. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega koostöös korraldatud äridelegatsiooni visiit algas eelmisel kolmapäeval ning lõppeb täna. Äridelegatsioon külastab kolme peamist ärikeskust Indias: Delhit, Chennaid ja Mumbaid. Äridelegatsiooni kuuluvad Eesti ettevõtted Comodule, Rose Mons, Guardtime, Velmenni, TransferFriend, Jobbatical, EnLife ja Nordic Automation Systems ning e-residentsuse ja Work In Estonia programmi esindajad.
EST

          

Minister Palo viibib EAS-i äridelegatsiooniga visiidil Indias

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) koostöös korraldatud äridelegatsiooniga visiidil New Delhis, Chennais ja Mumbais. Tiheda programmiga visiidi kavas on mitmed kohtumised India ministritega, rahvusvahelised konverentsid ja äriseminarid, kus viiakse kokku Eesti ja India ettevõtjaid ning tutvustatakse mõlema riigi ärivõimalusi. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on Eesti ja India majandussuhete potentsiaal veel suuresti kasutamata. „Üle-eelmisel aastal müüsid Eesti ettevõtted Indiasse oma kaupu ja teenuseid 81 miljoni euro väärtuses. Kokkuvõttes moodustab eksport Indiasse meie ettevõtete kogutulust vaid umbes 0,5 protsenti, kuid soovime seda kasvatada,“ kommenteeris Palo. India ettevõtete huvi Eesti ettevõtjate vastu on suur, kokku on äridelegatsiooniga kohtumisteks registreerinud ligi 120 kohalikku ettevõtjat. „India puhul on tegemist ühe maailma kiiremini kasvava turuga, kus on nõudlust ka nende toodete järele, mida meil on võimalik eksportida Indiasse,“ sõnas Palo. Eestist on seni Indiasse eksporditud peamiselt masinaid ja seadmeid, paberi- ja puidutooteid, aga ka erinevaid metallikaupu. „Eesti kui väikeriigi majanduse oluliseks hoogustajaks on just eksport. Loodan, et selle visiidiga saame meie IKT-sektori ettevõtetele luua uusi soodsaid võimalusi nende äri kasvatamiseks,“ ütles minister. EAS-i juhatuse esimees Alo Ivask ütles, et India majanduskasvu aeglustumist lähitulevikus näha ei ole ning ka möödunud aastal kasvas India majandus 6,7 protsenti. „Ligi 1,3-miljardilise rahvaarvu, suure nõudluse ja kiire majanduskasvuga turul on Eesti ettevõtjate jaoks palju kasutamata ekspordi- ja koostöövõimalusi. Suurima potentsiaaliga valdkonnad on näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, logistika, bio- ja tervisetehnoloogia ning targa linna ehk smart city lahendused,“ sõnas Ivask. Minister Palo visiit koos Eesti ettevõtetega kestab 12. märtsini ja viib äridelegatsiooni kolme linna, New Dehlisse, Chennaisse ja Mumbaisse. Visiidi käigus toimuvad äriseminarid koos India ettevõtetega, arvukad kohtumised kohalike ettevõtlusorganisatsioonidega kui ka osaletakse IKT-messil ja kahel rahvusvahelisel konverentsil. Minister Palo kohtub India justiits- ja IT-asjade ministri, välisasjade riigiministriga, Tamil Nadu osariigi peaministri, IT-ministri, tööstus- ning kaubandusministritega ning Maharashtra osariigi peaministriga. Minister avab visiidi käigus ametlikult Eesti aukonsuli Dr Velu esinduse Chennais ning Eesti suursaadik Indias Riho Kruuv korraldab Eesti 100. aastapäeva puhul vastuvõtu. Äridelegatsiooni kuuluvad ettevõtjatest Comodule, Rose Mons, Guardtime, Velmenni, TransferFriend, Jobbatical, EnLife ja Nordic Automation Systems ning e-residentsuse ja Work In Estonia programmi esindajad. Programmi detailsem kirjeldus: New Delhis külastab äridelegatsioon Lõuna-Aasia suurimat IKT-messi „Digital Convergence India Conference and Exhibition“, kus minister esineb avasõnavõtuga. Samuti osaleb minister konverentsi „CII IWN Conference on Women Achievers: Creating New Possibilities, New Horizon” avasessioonil. Äridelegatsioon osaleb äriseminaril India juhtivate targa linna sektori ettevõtetega ning samuti antakse neile ülevaade India valitsuse tegevustest targa linna arendamisel. New Delhis on äridelegatsioonil plaanis ka teine äriseminar, mis toimub koostöös India telekommunikatsiooni operaatorite ühendusega (COAI). Minister ja ettevõtjad kohtuvad Invest India esindajatega, kes tutvustavad turule sisenemisega seonduvat ning India investeerimiskeskkonda. Veel külastatakse Delhi tehnoloogiainstituuti IIIT Dehli, kus minister Palo teeb küberjulgeolekuteemalise avaliku ettekande. New Dehlis kohtub minister Palo India justiits- ja IT-asjade ministri ja välisasjade riigiministriga. Visiidi käigus leiab aset ka e-residentsust tutvustav seminar. Eesti suursaadik Indias Riho Kruuv korraldab Eesti 100. aastapäeva puhul vastuvõtu. New Delhist suundutakse edasi Chennaisse, kus on plaanis kohtumised Tamil Nadu osariigi peaministri, IT-ministri ja ka tööstus- ning kaubandusministritega. Kohtutakse ka India ettevõtjatega ning toimub ümarlaua arutelu India tööstuse konföderatsiooni esindajatega. kohtumised kohalike ettevõtjatega ning ümarlauaarutelu India tööstuse konföderatsiooni esindajatega. Lisaks avab minister Palo visiidi käigus ametlikult Eesti aukonsulaadi Chennais, kus aukonsuliks on Dr Velu. Eesti suursaadik Indias Riho Kruuv korraldab Eesti 100. aastapäeva ja ministri visiidi puhul vastuvõtu. Kolmanda linnana külastatakse Mumbaid, kus toimub kaks äriseminari, mis on korraldatud koostöös Export and Import Bank of India’ga ning IMC kaubandus- ja tööstuskojaga. Samuti on ettevõtjatel plaanis kahepoolsed kohtumised India ettevõtjatega. Mumbais külastatakse ka Bombay börsi ning seal asuvaid Zone Startups Indiat ja Fintech Startup inkubaatorit. Ka Mumbais toimub visiidi raames e-residentsust tutvustav seminar. Minister Palo on avakõnelejaks Mumbais toimuval rahvusvahelisel konverentsil The Gateway of India Geoeconomic Dialogue. Visiidi kavas on ka kohtumine Maharashtra osariigi peaministriga. Äridelegatsiooni programm on koostatud EASi ekspordi- ja välisinvesteeringute nõuniku Ankit Bahli, Eesti suursaatkonna New Delhis ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.
EST

          

Ohutusjuurdluse Keskus alustas Smartlynxi lennuõnnetuse uurimist

 Cache   
Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) alustas eile õhtul Tallinna lennujaamas toimunud Smartlynxi lennuõnnetuse uurimist. Esialgse info kohaselt startis Tallinna lennujaamast eile kell 12.03 Smartlynx Airlines Estonia OÜ õhusõiduk Airbus A320-214 õppelennule 7 inimesega pardal. Õppelennu käigus harjutati õhusõidukiga lennurajale lähenemist ja maandumist. Kell 17.04 lähenes lennuk lennurajale suunaga Lagedi poole, mille järel ei suutnud lennuk kõrgust koguda ja põrkus vastu lennurada. Seejärel tõusis lennuk taas õhku, tegi vasakpöörde ning sooritas hädamaandumise suunaga Ülemiste järve poole. Lennurajaga kokkupõrke tagajärjel said vigastada muuhulgas ka õhusõiduki peatelikute katteluugid, millest üks leiti Harju maakonnast Tuulevälja lähistelt. Hädamaandumise käigus kaldus õhusõiduk maandumisrajalt välja. Juhtunu käigus said kergeid põrutusi 2 õhusõiduki pardal viibinut. Ohutusjuurdluse keskus klassifitseeris juhtunut kui õnnetust ning algatas ohutusjuurdluse. Purunenud rehvidega õhusõiduki teisaldamiseks asendasid tehnikud lennuki purunenud rattad ja õhusõiduk pukseeriti seisuplatsile kella 7.40ks. Kell 8 avas lennujaam raja täies pikkuses, lühendatud lennuraja avas lennujaam liiklusele juba eile õhtul kell 21.30. OJK võttis asitõenditena enda valdusse pardasalvestid ning tegeleb nendelt saadava info analüüsimisega. Ohutusjuurdluse Keskus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsiifilist ülesannet täitev struktuuriüksus, mis on ohutusjuurdluste läbiviimisel sõltumatu ning iseseisev.
EST

          

Maailma suurim mobiiliettevõtjate ühendus GSMA tunnustas Eesti valitsust auhinnaga

 Cache   
Barcelonas toimuval mobiilitehnoloogia suursündmusel Mobile World Congress’il pärjati Eesti valitsus Government Excellence’i auhinnaga, mille võttis vastu ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Rahvusvaheline mobiiliettevõtjate ühendus GSMA tunnustas täna Eesti riiki eduka töö eest ettevõtjasõbraliku ärikeskkonna loomisel, mis soodustab innovatsiooni ja investeerimiskindlust telekommunikatsioonisektoris. Samuti hinnati kõrgelt Eesti eesistumise ajal välja arendatud Euroopa Liidu 5G võrgu arendamise teekaarti. Korraldajate sõnul võib GSMA jagatavaid auhindu võrrelda telekommunikatsioonisektori Oscaritega. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul on rahvusvahelise telekommunikatsioonisektori tunnustus Eesti riigi jaoks innustav. „Pidevalt ühenduses olemine on muutunud nii loomulikuks, et märkame selle mõju alles siis, kui mõni asi ei toimi korralikult või internetiühendus on aeglane,“ kommenteeris Palo. Enam kui 100 000 külastajat ja 2300 väljapanekut võõrustava Mobile World Congressi teemaks on sel aastal tulevikutehnoloogiad, mis ühendavad inimesi ja seadmeid ühte võrgustikku. „Rohkemate seadmete internetti lülitamine seab mobiilivõrkudele samuti kõrgemad nõudmised. Seetõttu on Euroopa jaoks praegu üks olulisemaid eesmärke saada 5G võrgu turu rahvusvaheliseks liidriks,“ sõnas Palo. Minister rõhutas, et Eesti töö võrguühenduste arendamisel ei ole kaugeltki lõppenud.  „Lisaks meie eesistumise ajal välja töötatud 5G Euroopa teekaardile oleme loomas põhjalikku 5G võrgu arendamise plaani ka Eesti jaoks. Samuti jätkame tööd viimase miili projektiga, et viia kiire ja kaasaegne internetiühendus nendesse kodudesse Eestis, kus seda täna ei ole.“ Minister lisas, et viimase miili algatuse kõrval on järgmise aasta lõpuks valmimas kogu Eestit kattev lairiba baasvõrk. Lairiba baasvõrk on üheks kvaliteetse mobiilsideühenduse toimimise eelduseks. Eesti IKT-sektori ettevõtted osalevad maailma suurimal mobiilitehnoloogia messil juba kuuendat korda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel. Eesti ühisstendil on esindatud kolmteist ettevõtet - Fortumo, Mobi Lab, Ecofleet Eesti, SK ID Solutions, CartoDB Estonia, Malwarebytes Estonia, Mooncascade, Bamboo Group ning sel aastal esimest korda Sevana, NEXD, FOB Solutions, Mobi Solutions ja Messente Communications. Eraldiseisva boksiga on Eesti ettevõtetest esindatud veebireklaamilahendusi arendav Adcash. Eesti ühisstendi külastab ka ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Mobile World Congress on maailma suurimaid IKT-sektori messe, mis toob järjekindlalt kokku maailma edukamate operaatorite, ettevõtete, tootjate ja kaubamärkide juhid ja visionäärid. Suurmess algas 26. veebruaril ja kestab 1. märtsini Hispaanias Barcelonas. Eesti ettevõtete osalemist messil toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondist. Rohkem infot Eesti riigile antud Government Excellence auhinnast: https://www.mobileworldcongress.com/conference-programmes/global-mobile-awards-2018/2018-categories/#GovernmentExcellenceAward
EST

          

Urve Palo allkirjastas Hiinaga kolm majanduslepet

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo allkirjastas esmaspäeval Budapestis Hiina Rahvavabariigi ministritega kolm vastastikuse mõistmise memorandumit edaspidise koostöö parendamiseks kahe riigi vahel. Esimene lepe, siiditee algatuse memorandum, on vajalik praktiliseks koostööks, majanduskasvuks ning majanduslike sidemete loomiseks Eesti ja Hiina vahel. „Eesti jaoks tähendab lepe väljavaateid välisinvesteeringuteks ning annab täiendavaid võimalusi Rail Balticu raudteeühenduse sidumiseks ida-lääne transpordikoridoriga,“ ütles minister Palo. Digitaalse siiditee lepe tugevdab kahe riigi vahelist koostööd infotehnoloogias. Memorandum toob välja erinevad koostöö arendamise valdkonnad Eesti ja Hiina vahel, sealhulgas e-kaubanduse ökosüsteemi areng, digitaalsed teenused ja tehnoloogiaalane teabevahetus ning logistika- ja kaubandusteabe ühenduvuse hõlbustamine. E-kaubanduse kokkulepe soodustab kahepoolset kaubanduse edendamist ja koostööd ning toetab kaubandussuhteid. Eesmärk on luua ühine elektroonilise kaubanduse koostöö kord, ergutada ettevõtjaid elektroonilises kaubanduses rohkem koostööd tegema ja toetada elektroonilise kaubanduse levikut ärisuhetes. „Eesti ja Hiina majandussuhted on jätkuvalt kasvavad. Traditsiooniliste valdkondade nagu tööstus ja turism kõrval saame üha enam rääkida digitaalsest koostööst ning online-kaubandusest,“ rääkis Palo. Minister tõi välja, et väga edukas on olnud Hiinaga ärisuhete edendamisel Omniva, kes rajab uut logistikakeskust, et teenindada üha kasvavaid kaubamahtusid. „Ma ei näe põhjust, miks ei võiks Omniva edu laieneda ka teistele ettevõtetele, kasutades ära Eesti geograafilist atraktiivsust, kiiret asjaajamist ning head ärikeskkonda,“ lisas ta. Minister tõi välja ka turismi mahu kasvu viimastel aastatel. „Kui veel 2000-ndate keskel külastas Eestit aastas ligikaudu paartuhat Hiina turisti, siis praeguseks on neid ligi kümme korda enam. Ja nagu ütles täna oma kõnes Hiina peaminister Li Keqiang, kasvab turistide arv veelgi,“ lausus Palo. Peaminister Jüri Ratase ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Paloga on Budapestis kaasas ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt korraldatud äridelegatsioon, millesse kuuluvad Estonia Klaverivabriku, EVR Cargo AS, Pagaripoisid OÜ, Sillamäe Sadama ja Eesti Energia AS esindajad. Äridelegatsioon osaleb paralleelselt Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ning Hiina juhtide kohtumisega toimuval ärifoorumil, kus kohtutakse ka Hiina ettevõtjatega. Taust: 11 Euroopa Liidu riiki (Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Ungari, Rumeenia, Poola, Sloveenia ja Slovakkia), 5 Lääne-Balkani riiki (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Makedoonia ja Serbia) ning Hiina Rahvavabariik alustasid nn 16+1 koostööd 2012. aastal. Kord aastas toimub tippkohtumine. Eesti ja Hiina vahelisi tegevusi koordineeritakse kahe riigi vahel 1993. aastal sõlmitud kaubandus-majanduskoostöö lepingu all toimiva ühiskomisjoni kaudu.
EST

          

Tallinn võõrustab Euroopa ettevõtluspoliitika tippsündmust

 Cache   
Poliitikakujundajad, erialaliitude esindajad ja ettevõtjad kohtuvad täna Kultuurikatlas, et arutada ettevõtluspoliitika üle EL-is. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) assamblee fookus on teemadel nagu rahastamine, digitaalsed lahendused ja iduettevõtlus, mis on ühtlasi seotud ka Euroopa tasandi olulisemate poliitikainitsiatiividega. VKE assamblee kolmepäevane programm koosneb mitmetest plenaarsessioonidest ja töötubadest, kus arutletakse innovatsiooni, küberturvalisuse ja tuleviku tehnoloogiate üle. Konverentsil astuvad teiste seas üles Eesti VKE saadik Viljar Lubi, Start-Up Estonia juht Mari Vavulski, Spotify kaaslooja Daniel Ek, E-residentsuse turundusjuht Alex Wellman ja mitmete Eesti iduettevõtete esindajad. Tervitussõnad ütleb Euroopa SME saadik, volinik Elżbieta Bienkowska ning Eesti ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Iga-aastase assamblee kõrghetkeks on auhinnagala, kus tunnustatakse parimaid algatusi, mis toetavad ettevõtlust. Võistlustules on ka Eesti projektid: MTÜ Ettevõtlusküla ja kogukonna TechSisters ettevõtmine Digigirls. Varasematel aastatel on Eestit esindanud ettevõtmised nagu Garage48, ettevõtte e-asutamine, e-majandusaasta aruanne, tudengisatelliit ESTCube ja Gamefounders. Lisaks leiab aset VKE saadikute kohtumine. VKE saadikud on kõrgetasemelised ametiisikud, kes vastutavad ettevõtluspoliitika kujundamise eest ning lähtuvad poliitikakujundamisel põhimõttest „kõigepealt mõtle väikesele“. Kohtumist juhib Euroopa VKE saadik, volinik Elżbieta Bienkowska ning Eesti VKE saadiku rolli täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. VKE Assambleel avaldatakse ka väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ aastaülevaade, sh teabelehed riikide kohta. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sõnul seisavad Euroopa väikeettevõtjad silmitsi kahe peamise murega: rahastuse ebapiisava kättesaadavusega ning liigse bürokraatiaga, mis seostub muuhulgas avaliku sektori vähese digitaliseerimisega. „VKEde osakaal Euroopa Liidus on suur ja nende mõju majandusele märgatav. Sageli on aga just need väiksemad ettevõtted väliste tegurite suhtes haavatavamad ja vastuvõtlikumad, mistõttu peame neile looma üle-Euroopalisel tasandil lihtsa ja vähese bürokraatiaga ettevõtluskeskkonna. Oluline on saavutada andmete vaba liikumine, kus pole piire, ning rakendada andmete ühekordse kasutamise põhimõtet. See on ühtlasi vajalik ka Euroopa konkurentsivõime parandamiseks,“ sõnas Palo. „Rahastuse osas peame tagama, et meie VKEdele on tagatud ligipääs erinevatele finantsinstrumentidele, mis võimaldab katsetada ning ka eksida. See nõuab omakorda muutust ühiskondlikes hoiakutes – me ei tohi tekitada hirmu eksimise ees ning peame VKEsid toetama, et nad oleksid avatud katsetamisele ja innovatsioonile,“ lisas minister.
EST

          

Kaheksa riiki käisid Eestis poliitikakujundamise häkatonil

 Cache   
Täna lõppes teisipäeval ja kolmapäeval Tallinnas toimunud Eesti eesistumise suurim idufirmade kohtumine Startup Nations Summit. Ürituse keskmes oli poliitikakujundajate häkaton Policy Hack. Häkatonil osalesid Saksamaa, Madalmaade, Türgi, Mehhiko, Tšiili, Egiptuse, Guatemala ning kaks Eesti poliitikakujundajate meeskonda. „Mul on hea meel, et koos Eesti idufirmadega sai teoks poliitikakujundamise häkaton, milleks sai šnitti võetud idufirmade kasutatavast formaadist. Startup Nations Summitil toimunud poliitikahäkaton pani kokku idufirmade ja valitsuste esindajad, kes soovisid igaüks välja töötada ühe uue konkreetse poliitikaalgatuse oma riigi jaoks. Täna õhtul sõidavad kõik riikide esindajad koju juba läbimõeldud kondikavadega, mille pinnalt oma ideed edasi arendada ja seda teostama hakata. Viimane osa häkatonist tuleb neil lõpule viia kodumaal. Nagu häkatonidel ikka, kõik ideed teoks ei saa, aga loome omalt poolt kõik tingimused, et Tallinnas väljatöötatud ideed ka reaalsuseks saaksid,“ ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Eestit esindasid poliitikahäkatonil kaks meeskonda. Esiteks innovatsioonihangete ideed testiv tiim, kes tahab arendada riigihangete seadust. Nende eesmärk on luua valitsusasutustele võimalus hankida ettekirjutatud toodete või teenuste asemel hoopis lahendusi püsitatud probleemidele. Sellise hankeprotsessi tulemusel saame avalikku raha kasutada innovatsiooni soodustamiseks Eesti ettevõtjate seas,“ kommenteeris minister Palo. „Teise häkatonil osalenud Eesti tiimi teemaks oli kratiseadus, arutati tehisintellekti kasutuselevõtu eetilisi ja õiguslikke külgi. Tööprotsesside digitaliseerimine ja uute tehnoloogiate rakendamine tõstatab küsimusi nii tööhõive osas kui ka annab uusi mõtteid, missuguseid oskusi inimesed tulevikus vajavad,“ lisas minister Palo. Rohkem kui 60 riigist osalejaid ja esinejaid kokku toonud idufirmade ja poliitikategijate kohtumisel esindasid Eestit lisaks minister Palole teiste seas ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi ning Transferwise’i, Taxify, Lingvisti, Starshipi ja Testlio juhid. Ürituse korraldajad olid Global Entrepreneurship Network ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Euroopa Komisjoni, Startup Estonia, EIT Digitali, Delli ja Kauffman Foundationiga. Ürituse koduleht Vaata Policy Hacki tutvustavat videot Hetki üritusest leiab ka Twitterist hashtag'iga #SNS2017.
EST

          

Täna algab Eesti eesistumise suurim idufirmade üritus

 Cache   
Teisipäeval ja kolmapäeval toimub Eesti eesistumise suurim idufirmade kohtumine Startup Nations Summit. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) koos Global Entrepreneurship Networkiga toob Tallinnasse kokku idufirmade esindajaid ja poliitikakujundandajaid enam kui 60 riigist. Ürituse peateemaks on, kuidas tehnoloogiliste uuenduste kaudu arendada koostööd valitsuste ja ettevõtete vahel. Startup Nations Summitil toimub põnevate arutelude ja kõnede kõrval ka poliitikakujundajate häkaton Policy Hack. Häkatonil osaleb üheksa meeskonda kaheksast valitsusest üle maailma. Iga valitsuse esindajad saabuvad Eestise ideega uuendusliku poliitika loomiseks, mida häkitakse koostöös idufirmade esindajatega kolmapäeval Startup Nations Summitil. Eestist lahkudes lähevad valitsused koju reaalsete kondikavadega täiesti uuteks poliitilisteks algatuseks. Policy Hacki viimane etapp toimub häkatonil osalenud riikides kohapeal, mil nad hakkavad Eestis välja töötatud ideed oma kohalikku seadusandlusesse panema. Sellisel viisil tehakse poliitika häkkimist maailmas esimest korda ning esindatud on Saksamaa, Madalmaade, Türgi, Mehhiko, Tšiili, Egiptuse, Guatemala ning kaks Eesti poliitikakujundajate meeskonda. Üritust korraldavad Global Entrepreneurship Network ja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos Euroopa Komisjoni, Startup Estonia, EIT Digitali, Delli ja Kauffman Foundationiga. Vaata Policy Hacki tutvustavat videot.
EST

          

Palo külastas Iisrael kõrbesse rajatavat hiiglaslikku tehnoloogiaparki

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo külastas täna Iisraeli lõunaosas asuvat Beer Sheva tehnoloogia- ja kosmoseparki. Tehnopargis töötab kokku üle 200 idufirma, mis kõik tegelevad kõrgtehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisega. Kohalikud ettevõtjad vahetasid Eesti äridelegatsiooniga kogemusi riigi ja erasektori koostööst teadusarenduse valdkonnas. Samuti toimus kohtumine Iisraeli teadusministri Ofir Akunisega, kellega arutati pikemalt teadusarenduse, digitaliseerimise ja  kosmosetööstuse viimaseid arengusuundi. Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on võtnud üheks prioriteediks ehitada Lõuna-Iisraeli riigile oma küberpealinn. Keset ümberringi laiuvat kõrbe asuvad Gav-Yami nimeline muljetavaldav tehnoloogia- ja kosmosepark ning Ben Gurioni ülikool, kus üle 20 000 tudengi õpivad arvutiteaduse, küber-, inseneri- ja kõrgtehnoloogiaerialadel. Liivaväljade keskmes asuvates kõrghoonetes töötavad Iisraeli idufirmad on tihedalt seotud ülikooli, riigiasutuste ja ka kohaliku sõjaväe organisatsioonidega. Samuti on siin oma esindused maailma tehnoloogiahiidudel nagu IBM, Dell, Oracle ja PayPal. Rohkem kui 2000 kohalikku ja välismaist IT-eksperti on koondatud piirkonda, kus seni inimasustus oli hõre ning leidusid vaid üksikud kõrbes rändavate beduiinide eluasemed. Iisraeli valitsus meelitab ettevõtjaid ja teadlasi siirduma tehnoloogiaparki, pakkudes neile maksusoodustui või muid toetusi, näiteks makstes töötajate palkadest märkimisväärseid osasid valitsuse poolt kinni. „Täna külastatud tehnoloogiapark pakub võrdluspilti Eesti 2000 IT-spetsialisti programmile. Eesti IT-spetsialistide programmi raames plaanime samuti toetada Eesti ettevõtteid, et nad saaksid värvata endale helgeid päid üle maailma. Plaanime finantseerida uute töötajate värbamist summaga, mis katab suurusjärgus 30% uue töötaja esimese kolme kuu palgast. Lisaks on Eesti riigi jaoks oluline investeerida eestlaste ümberõppesse, mis pakub võimalust omandada tasuta digivaldkonna eksperdi oskused. Meie pilootprojekt sai eelmisel aastal läbi ning järgmisel aastal hakkab juba umbes pool tuhat inimest õppima „Vali IT“ programmis,“ sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Minister Palo kohtus täna ka Iisraeli teadusministri Ofir Akunisega, kellega arutati pikemalt teadusarenduse, digitaliseerimise ja  kosmosetööstuse viimaseid arengusuundi. Iisraeli ministri portfellis on lisaks teadusarendusele ka tehnoloogia ja kosmose valdkond. Lepiti kokku ka kahe riigi vahelise koostöökokkuleppe allkirjastamine. „Oleme väga avatud koostööle Eestiga. Mul on tõeliselt hea meel tänase kokkusaamise üle. Tänapäeval on kõige suuremaks väärtuseks ei ole raha, vaid teadmised ja kogemused ning usume, et Eesti teadlastega oleks meil hulganisti  võimalusi teha koos teadusarenduse projekte. Järgmiseks plaanime tulla Eestisse ja leppida juba konkreetsemalt kokku,“ ütles Iisraeli teadusminister kohtumisel minister Paloga. Minister Palo juhitud äridelegatsiooni visiit kestab reedeni ning viib kümme Eesti ettevõtjat, EASi ning Kaubandus-Tööstuskoja esindajad Iisraeli. Äridelegatsioonis osalevad ettevõtted on Amisco, Datel, Ecomatic, Estonia Piano Factory, Hedman Partners, TGS Baltic, Primus Legal, Tamro Baltics, Velma Mööbel ja Zell Aronovich.
EST

          

Minister Paloga kohtunud Iisreali valitsusliikmed rõhutavad hariduse rolli oma riigi eduloos

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo külastas täna Iisraeli pealinnas Jeruusalemmas kohaliku sotsiaalse võrdõiguslikkuse ja digiministriga ning kommunikatsiooniministriga. Kohtumistel arutati hariduse rolli majanduse ja digiühiskonna arendamisel, aga ka küberturvalisuse teemasid. „Eesti ja Iisraeli vahel ei liigu täna veel suuremat turistide voolu ning ka välisinvesteeringute osas ei ole seni olnud eriti koostööd. Ometi on meil palju ühist. Kummagi riigi majandussuhteid ühendab edu digivaldkonnas ja soodne ärikeskkond idufirmade jaoks. Nädala alguses kohtusime peamiselt Iisraeli erasektori esindajatega ning tõdesime, et koostöö tihendamine on kasulik meile mõlemale. Tänane päev andis võimaluse tutvuda Iisraeli valitsusliikmetega, et arutada riigiesindajate väljavaateid toetada ettevõtjaid riikidevahelise kaubanduse arendamisel,“ sõnas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. Iisraelis on tehnoloogia areng tihedalt seotud kaitsetööstuse ja sotsiaalpoliitiliste eesmärkidega, milleks on ka sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine. Seetõttu kohtus minister Palo ka Iisraeli sotsiaalse võrdõiguslikkuse ja digiministri Gila Gamlieliga, et arutada digivaldkonna rolli suurendamaks heaolutunnet ühiskonnas. Iisraeli minister Gamliel rõhutas, et klassivahede vastu võitlemise alus on haridus. „Pakume vähem privilegeeritud sidusrühmadele tasuta võimalusi täiendada end koolitustel ja ülikoolides. Kui suudame oma rahvale pakkuda võrdsemaid võimalusi omandada neile huvitavaid erialasid, siis liigume õiges suunas, et luua Iisraelist ühiskond, kus kõigil kodanikel on hea elada.  Meie riik ei ole küll territooriumi poolest suur, kuid sellegipoolest ei ole igaühel võimalust käia suurtes linnades end koolitamas. Sel põhjusel on meie programmides pakutav õpe saadaval ka interneti vahendusel. Külastasin kevadel Eestit ja olen kursis, et Eestis erakordselt suur osa rahvastikust tunneb end kodus arvuti kasutamisel ning olete meile inimeste kaasamisel suureks eeskujuks oma e-hääletamise süsteemiga.“ Minister Palo sõnul on hea meel tõdeda, et oleme saanud sidemeid luua nii avatud ja koostööaltide inimestega. „Kõigil meie kohtumistel Iisraelis on nii kohalikud kõrged riigiesindajad kui ettevõtjad rõhutanud tehnoloogiliste arengute kõrval teaduse ja hariduse suurt tähtsust Iisraeli eduloos. Eestlased väärtustavad samamoodi haridust ja haritust ning ei ole saladus ka iisraellaste jaoks, et meie koole peetakse parimateks maailmas.“ Visiidil Iisraeli kommunikatsiooniministri Ayoob Kara juurde, kelle haldusalasse kuuluvad ka küberteemad ja satelliitside, käsitleti peamiselt võimalusi viia kokku Iisraeli ja Eesti tehnoloogia- ja telekommunikatsiooniettevõtteid ning ministrile tutvustati Eesti e-residentsuse programmi. Ministrid leppisid kokku, et nende koostöö järgmine etapp võiks toimuda Eestis ning Iisraeli ministeerium jääb ootama meie majandusministeeriumi küllakutset. Päeva teises pooles toimus minister Palo juhitud kümnest Eesti ettevõttest koosnevale äridelegatsioonile ettekanne Iisraeli ühe tuntuima idufirma Mobileye poolt, kes esitles isejuhtivate autode tehnoloogiaid. Minister Palo ja äridelegatsiooni rivisiit kestab reedeni ning viib kümme Eesti ettevõtjat, EASi ning Kaubandus-Tööstuskoja esindajad Iisraeli. Äridelegatsioonis osalevad ettevõtted on Amisco, Datel, Ecomatic, Estonia Piano Factory, Hedman Partners, TGS Baltic, Primus Legal, Tamro Baltics, Velma Mööbel ja Zell Aronovich.
EST

          

Palo tutvustab Iisraelis Eesti ettevõtjaid

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo koos äridelegatsiooniga alustas täna neli päeva kestvat visiiti Iisraeli, mille käigus tutvustatakse sealsetele investoritele ja ettevõtjatele ärivõimalusi Eestis ning meie ettevõtjaid. „Kui Iisrael on maailmas esikohal iduettevõtete rohkuse poolest, siis meie oleme kohe neil kannul teisel kohal. Tegu on ühe tehnoloogiliselt enim arenenud riigiga, meil on neilt palju õppida. Näiteks on sealne erasektor riigi kõrval samuti väga aktiivne teadus- ja arendustegevusse investeerija.“ Visiidi raames toimub Tel Avivis Eesti ärivõimalusi tutvustav seminar ning majandusseminar teemal „Innovation and Digital Technology: Tracking Opportunities for Estonia, Israel and EU“. Minister Palo ja äridelegatsioon kohtuvad Iisraeli Innovatsiooniameti esimehega Ami Appelbaumiga, riskikapitali ettevõtte Jerusalem Venture Partners omaniku ja Knesseti liikme Dr Erel Margalit’iga arutamaks koostööd riskikapitali kaasamiseks. Lisaks kohtub minister Palo visiidi raames Iisraeli sotsiaalse võrdõiguslikkuse ministri Gila Gamliel’iga, kelle portfellis on ka IKT teemad, kommunikatsiooniministri Ayoob Kara’ga  IT ning e-residentsuse koostöö teemadel ning teaduse-, tehnoloogia- ja kosmoseministri Ofir Akunis’ega. Ministrit saadavad visiidil Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, arendusvaldkonna juht Sigrid Rajalo, ministri nõunik Ralf-Martin Soe ja avalike suhete nõunik Emilie Toomela. Kokku kuulub delegatsiooni 11 ettevõtjat ja ka Eesti e-residentsuse tegevdirektor Kaspar Korjus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse investorkonsultant Raido Lember ja Kaubandus- ja tööstuskoja ekspordinõunik Liisi Kirschenberg.
EST

          

Work in Estonia meelitab Eestisse tuhandeid välisspetsialiste

 Cache   
Täna valitsuse majandusarengu komisjonis heakskiidu saanud välismaalaste kaasamise tegevuskava järgi on aastaks 2020 Eestis töö leidnud vähemalt 8000 välisspetsialisti, kellest vähemalt 2000 tippspetsialisti töötavad IKT-sektoris. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo selgitas, et kümne aasta pärast elab Eestis tänasega võrreldes ligi kümnendiku võrra vähem inimesi ning töötajaid on juba kümne aasta pärast 60 000 inimest vähem kui täna. Seetõttu on vaja kaasata välisspetsialiste. Kõige suurem puudujääk on prognoosi kohaselt IKT tippspetsialistide osas, samuti on oodata raskusi tehnoloogia tippspetsialistide, arstide leidmisel. „Esmajoones panustame märgatavalt IKT-spetsialistide siia toomisele, kuna nende osas on väga suur nõudlus, nad on kvoodi alt väljas ja nende töötasu ületab oluliselt Eesti keskmist, kohati lausa mitmekordselt. Plaanime juba 2018. aastal Eestisse meelitada vähemalt 500 uut IKT-valdkonna töötajat,“ ütles Palo. Välisspetsialistide kaasamise programm Work in Estonia keskendub ettevõtete aitamisele IKT töötajate värbamisel, välistöötajate efektiivsemale Eestisse meelitamisele ning sobivate (e-)teenuste pakkumisele kõigile spetsialistidele. „Kui riik soovib konkureerida ülemaailmses võitluses välisspetsialistide pärast, siis tuleb terviklikult läheneda kõikidele valdkondadele, mis puudutavad välismaalase teekonda uude elukohta sisenemisel ja seal kohanemisel,“ märkis Palo. Minister lausus, et lisaks spetsialistide Eestisse meelitamisele, tuleb kindlasti tegeleda ka nende kohanemisega, mis on oluline nii välisspetsialistile kui ka ühiskonnale tervikuna. „Lisaks põhivajadustele, peame arvestama ka lisavajadustega, nagu näiteks keeleõpe, kultuuritavad, terviseteenused, et välismaalasel oleks lihtsam ja mugavam Eestis elada,“ ütles Palo. „Kui Eestisse asutakse tööle koos kaaslase või perega, tuleb arvestada ka nende vajadustega.“ Välismaalaste Eestisse kaasamise programmi eelarve järgmiseks kolmeks aastaks on kümme miljonit eurot. Programmi tegevuste hulka kuuluvad värbamistegevused, Eestit tutvustavate materjalide loomine, avalike teenuste kättesaadavuse parandamine, kaasamisteenused välisspetsialistide peredele ning ettevõtjate teadlikkuse tõstmine. Tegevuskava põhisuundade alusel koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Välisministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, SA Archimedese, Eesti Teadusagentuuri, Eesti Töötukassa ja ettevõtjate ja omavalitsuste katusorganisatsioonidega, ülikoolide ning teiste tugistruktuuridega iga-aastase tegevusplaani. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hindab tegevuste tulemuslikkust vastavalt tegevusplaani eesmärkidele.
EST

          

Startup-kogukonna esindaja - tule arutlema!

 Cache   
Hea startup-kogukonna esindaja, Mõned head kuud on möödunud viimatisest kohtumisest ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriga, oleks aeg uuesti kohtuda, et vahepeal toimunut hinnata ja lähikuudeks sihte seada. Kutsume Sind 4. septembril kohtuma ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ja tervise-ja tööministriga. Seekord on formaadiks paneeldiskussioon, mida juhib majandusarengu asekantsler Viljar Lubi. Arutelu peamisteks teemadeks on töösuhted tulevikus ja maksupoliitika. Kuna Eesti on hetkel Euroopa Liidu Nõukogu eesistujana unikaalses positsioonis, räägime ka EL-i kasust startupidele ning mida eesistujatena selleks ära teeme. Paneeldiskussioonis osalevad sel korral ettevõtlus -ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, Karoli Hindriks ja Martin Villig. Juhitud arutelule järgneb vabas vormis vestlus, et kuuleksime võimalikult palju ka teie küsimusi ja ettepanekuid. Ootame Sind esmaspäeval, 4. septembril kell 13:00-15:00 Lift99s, Telliskivi 60a. Oleme kohale kutsunud ka eriala ajakirjanikud. Oma tulekust ja mittetulekust anna palun teada hiljemalt 31. augustiks täites registreerimiseankeedi. Peatse kohtumiseni! Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Jevgeni Ossinovski, tervise- ja tööminister Startup Estonia
EST

          

Rail Baltica projekt liitus digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsiooniga

 Cache   
Rail Baltic Estonia juht Indrek Orav ja RB Rail AS juht Baiba Rubesa andsid eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis digiallkirjad digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsioonile. Deklaratsioonis võtavad allkirjastajad eesmärgiks juurutada Rail Baltica projektis digitaalset ehitusinformatsiooni modelleerimist ja juhtimist (BIM) kõigis ehitise elukaare etappides. Varasemalt on deklaratsiooniga liitunud Tallinna linn, Riigi Kinnisvara AS, Maanteeamet ja Tallinna Sadam AS. “Digitaalse ehitusinformatsiooni loomine, kasutamine ning kogemuste jagamine on väga olulisel kohal nii Rail Baltica arendamise kui projekti elukaare kulude kujundamise faasis,” sõnas Rail Baltica projekti keskselt koordineeriva RB Rail AS-i juht Baiba Rubesa. Rail Baltic Estonia OÜ juhi Indrek Orava sõnul on Rail Baltica projekti juures digiehituse parimate praktikate rakendamine oluline, sest aitab eduka kasutuselevõtu puhul vähendada projekti materjali, raha- ja inimressursi kulu. „Kahtlemata annab Rail Baltica projekti liitumine digiehituse initsiatiiviga signaali ka ehitussektorile ja projekteerijatele, kes soovivad edaspidi projekti hankekonkursitel osaleda,“ lausus Orav. Majandusministeeriumi digitaalehituse valdkonnajuhi Risto Vahenurme sõnul näitab senine kogemus mudelprojekteerimist kasutavatest naaberriikidest, et sellega on võimalik hoida kokku kuni 20 protsenti ehituse maksumusest. „On väga tervitatav, et Rail Baltic Estonia ja RB Rail AS võtavad suuna BIM’i põhimõtete ja tehnoloogia kasutamisele juba Rail Baltica projekti algusjärgus. Lisaks on märkimisväärne, et Eesti digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsiooniga liitus esimene rahvusvaheline ettevõte, mis aitab kaasa riikidevahelisele BIM-alasele koostööle,“ lisas Vahenurm. Digitaalse ehitusinformatsiooni loomine ning jagamine on ehitussektori tulemuslikkuse ja kvaliteedi parandamisel võtmetähtsusega. Rail Baltica projekti raames on digitaalse ehitusinformatsiooni modelleerimise ja juhtimise kaudu võimalik tõsta rajatise kõigis elukaare etappides selle funktsionaalsust ning kvaliteeti, samas vähendada ehitamise ja elukaare kulusid. Kontakt: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digitaalehituse valdkonnajuht Risto Vahenurm (risto.vahenurm@mkm.ee)
EST

          

Transiidikomisjonis arutatakse põhja-lõuna koridori ettevalmistust

 Cache   
Täna koguneb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis riiklik transiidikomisjon, kus ühe võtmeteemana tulevad sektori ekspertide vahel arutlusele põhja-lõuna ja ida-lääne-suunaliste kaubakoridoride võimalused. „Transiidikomisjoni töö ja uute võimaluste otsimine peab olema pidev ja mitte pelgalt ühekordne sündmus. Transiidisektoris on näha edasiminekuid, kuid olukorda saab parandada ning pean vajalikuks, et valdkonna kandvad jõud leiaksid koos võimalusi maailma transiiditrendidest Eestile kasu lõigata,“ rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson. Valitsuse hiljutised otsused investeerida lisaraha suurematesse taristuprojektidesse tingivad ka vajaduse süsteemsemalt läbi analüüsida, milliseid uusi võimalusi annavad paremad transpordiühendused transiidivaldkonna arenguks. Komisjonis arutatakse võimalusi, kas ja millist rolli mängib Eesti Hiina ja Euroopa vahelisel kaubaveol – milliste maailma punktide vahel liikuvad kaubad võiksid läbida Eestit ning kuidas saame pakkuda kiiremat ja konkurentsivõimelisemat teekonda just Hiina ja Euroopa transiitkaubale. Hiina on globaalne majandusjõud ning üha enam Eurooplasi tarbivad Hiinas toodetud kaupu ja vastupidi. See trend on olnud pidevas kasvus ning jõulist kasvu on oodata ka edaspidi. Samuti arutavad komisjoni liikmed veeteid pidi kulgeva transiidi konkurentsivõime tõstmise võimalusi läbi veeteede kasutustasude ühtlustamise. Kuna varasematel aastatel on Eesti raudteetaristu rahastuse taganud suurel määral läbi Eesti kulgev Venemaa transiit, siis sanktsioonide kehtestamine ja Venemaa enda majanduspoliitilised otsused on tinginud vajaduse ümber vaadata raudtee kasutustasude metoodika. Transiidikomisjon on majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni poolt ellu kutsutud riiklik komisjon, kuhu kuuluvad MKMi, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, maksu- ja tolliameti, tehnilise järelevalve ameti, veeteede ameti, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni esindajad. Ettevõtetest on komisjonis Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Rail Baltic Estonia, EVR Cargo, Sillamäe Sadam, Alexela Oil, VOPAK E.O.S, E.R.S ja Kühne + Nagel. Transiidikomisjoni tööks on õigusloome-, valdkondlike strateegiate-, välissuhtluse- ja finantseerimisalaste ettepanekute tegemine, et tagada meie transpordiettevõtjate konkurentsivõime  ning soodustada majanduskasvu. Komisjoni juhib majandus- ja taristuminister.
EST

          

Palo: majanduse senised arengud ja tulevikuväljavaated on positiivsed, mis on optimismi sisendavaks signaaliks turgudele

 Cache   
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eksperdid-analüütikud hindasid Eesti majanduse hetkeseisu heaks ning ootused arenguväljavaadetele on samuti optimistlikud. Eelmise aasta viimases kvartalis hakkas majanduskasv kiirenema ning selleks aastaks prognoosib EKI 3,3% kasvu. Majanduse üldolukorra head taset toetavad nii investeeringud kui ka eratarbimine, mille positiivset arengut prognoositakse ka II poolaastaks. Suurimate majandusarengut takistavate teguritena hinnati kõige kõrgemaks sarnaselt märtsikuu hinnangutele oskustööjõu puudust. Kasvavate takistustena tõid eksperdid välja vähese innovatsiooni ja kesise rahvusvahelise konkurentsivõime. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et tööjõupuuduse probleemi lahendamiseks on valitsusel käsil mitmeid olulisi reforme, näiteks vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmine ja pensionireform, aga ka koolikohustuse pikendamine kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni. „Samuti jätkuvad jõupingutused kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide Eestisse tööle asumise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks ning erinevate koolituste ja ümberõppe võimaluste pakkumine töötavale inimesele,“ lausus Palo, „Work in Estonia programm on aga suunatud nii tööjõuprobleemi leevendamiseks kui ka tootlikkuse tõstmiseks välisspetsialistide Eestisse meelitamise kaudu.“ Palo sõnul sõltub meie majanduse rahvusvaheline konkurentsivõime sellest, kui innovatiivsed on ettevõtted: „Innovatsioon ja seeläbi tootlikkuse kasv aga oleneb ettevõtete investeerimistegevusest – milliste mahtudega ja millesse need suunatud on. Eesti kontekstis on võtmetähtsusega lisaks nutikatele välisinvesteeringutele kohalikul kapitalil põhinevate ettevõtete investeerimistegevus. Pikas plaanis on oluline, et kohalikud ettevõtted tegeleksid nii arenduse, disaini, tootmise, müügi kui ka müügijärgse väärtuspakkumisega.“ Ta lisas, et riik on astumas samme, toetamaks ettevõtete innovatiivsust ning tootlikkuse kasvu. „Selleks oleme loonud näiteks võrkudega ühinemise toetuse väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, ressursitõhususe toetuse ning toote- ja tehnoloogiaarendusprogrammi ettevõtete arendustegevuse parendamiseks. Aga ka IKT-alase hariduse ja kompetentside edendamine või EASi välisesindajate võrgustiku kasvamine võimaldab meil liikuda teadmus- ja kapitalimahukama majanduse suunas,“ märkis minister.  Eesti väliskaubandus on pöördunud tõusule nagu EKI eksperdid märtsis prognoosisid. Suurenenud on nii ekspordi kui ka impordi mahud ja positiivsed on ootused ka järgnevaks kuueks kuuks. Siiski domineerib arvamus, et kaubavahetusbilansi defitsiit tuleb mõnevõrra suurem. Ekspordi kasv esimeses kvartalis oli 12% võrreldes 2016. aasta esimese kvartaliga ja impordi kasv 16%. Tänu suurenenud nõudlusele püsib heal tasemel tööstusettevõtete kindlustunne. Teises kvartalis kasvas nii tootmise kui ka ekspordi maht. Toodangu mahu prognoos järgnevaks kolmeks kuuks on samuti positiivne. Kõige enam prognoosivad kasvu puidutootmise ja tekstiilitootmise ettevõtted. Tarbijate kindlustunne on hea ja oluliselt paremal tasemel kui aasta tagasi. Esimest korda ületas säästa suutvate perede osakaal ots-otsaga kokku tulevate perede osakaalu. Seda on toetanud nii kõrge tööhõive kui ka sissetulekute tõus. Riigi majandusarengu väljavaated on elanike hinnangul aasta võrdluses oluliselt paranenud. Riikide rahvusvahelise konkurentsivõime tabelis tõusis Eesti ühe koha võrra ja asub nüüd 63 riigi hulgas 30-ndal positsioonil. Teise kvartali konjunktuuriga saab tutvuda MKM-i kodulehel. /06.07.2017/
EST

          

EIT Digital ja Startup Estonia ühendavad jõud, et anda lisatõuge Eesti idufirmade ökosüsteemile

 Cache   
EIT Digital ja Startup Estonia allkirjastasid täna koostöömemorandumi aitamaks Eesti innovatsiooni ökosüsteemil Eesti Euroopa Nõukogu eesistumise ajal edasi areneda ja mängida üha olulisemat rolli ka rahvusvahelisel digimaastikul. "Eesti on Euroopa uuendusmeelse ettevõtluse kasvulava. Meil on hea meel allkirjastada see koostöölepe Startup Estonia’ga hõlbustamaks innovatsiooniks vajalike inimeste, teadmiste ja ideede liikumist," ütles EIT Digital tegevjuht Willem Jonker. "Meil on hea meel välja kuulutada koostöö EIT Digitaliga, olles kindlad, et see koostöö tugevdab Eesti idufirmade ökosüsteemi, soodustades suuremat avatust ka Euroopa maastiku suunal," lisas Kredexi tegevjuht Lehar Kütt. Eesti idufirmade kutseliit Startup Estonia ja Euroopa juhtiv digitaalse innovatsiooni ja ettevõtluse hariduse organisatsioon ja Euroopa digitaalset muundamist eestvedav EIT Digital, allkirjastasid 25. mail vastastikuse koostöö memorandumi (Memorandum of Collaboration ehk MoC), et ühendada jõud toetamaks Eesti innovatsiooni ökosüsteemi. Startup Estonia panustab mitmete aastate jooksul Eestis välja töötatud oskuste ja teadmistega. EIT Digital aga võimendab digitaalset innovatsiooni ja ettevõtlust mitmete algatuste kaudu, mille eesmärgiks on olla digitaalse ümberkujundamise eestvedajaks kogu Euroopas ja kaugemalgi. Eesmärk: aidata Eesti innovatsiooni ökosüsteemil kasvada ja mängida üha olulisemat rolli ka rahvusvahelisel digimaastikul edendades eesti uuenduslike ettevõtete pääsu Euroopa turgudele ja muutes Eesti välismaistele tehnoloogiaettevõtetele, investoritele ja talentidele atraktiivsemaks sihtkohaks. Allkirjastamine toimus Tallinnas, innovatsiooni ja startup konverentsi Latitude59 raames, EIT Digitali tegevjuhi Willem Jonker’i ning Startup Estoniale koduks oleva KredEx Fondi tegevjuhi Lehar Küti vahel ja Startup Estonia juhi Mari Vavulski ning side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Siim Sikkuti juuresolekul. EIT Digital liitub Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Startup Estonia, Euroopa Komisjoni ja Dell’iga, et ühiselt 2017. aasta novembris korraldada Eesti eesistumise raames Startup Nations tippkohtumine. Eesti on osa ARISE Europe’ist, EIT Digitali Regionaalse Innovatsiooni kavast (Regional Innovation Scheme ehk RIS). ARISE Europe’i eesmärk on stimuleerida piirkondlikku kasvu Euroopa Liidu riikides, kus ETI Digital füüsiliselt sõlmena olemas ei ole. Plaan on ühendada kohalikud ja piirkondlikud innovatsiooni keskused ja nende ökosüsteemid EIT Digital innovatsiooni ja hariduse ökosüsteemiga. EIT Digital’ist   EIT Digital on Euroopa juhtiv avatud innovatsiooni organisatsioon. Meie missiooniks on edendada digitaalset innovatsiooni ja andekaid ettevõtjaid, et soodustada majanduskasvu ja elukvaliteeti Euroopas. Me koondame ettevõtjaid üle 130-st Euroopa tippkorporatsioonist, VKEdest, idufirmadest, ülikoolidest ja teadusasutusest. EIT Digital investeerib strateegilistesse valdkondadesse, et kiirendada teaduspõhise digitehnoloogia turulejõudmist ning tuua Euroopasse andekaid ettevõtjaid ja juhtimist. Meie innovatsiooni- ja haridustegevused on koondatud meie ühispaiknemiskeskustesse, kus õpilased, teadlased, insenerid, äri arendajad ja ettevõtjad saavad kokku tulla, et üheskoos digitaliseerimise ühiskonda kurssi hoida. EIT Digital on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukond. Alates 2010. aastast on EIT Digital järjekindlalt mobiliseerinud andeid, ideid, tehnoloogiaid, investeeringuid ja ettevõtlust kogu Euroopas ja kaugemalgi, et stimuleerida häiritud digitaalset innovatsiooni. Peakorter on Brüsselis ja ühispaiknemiskeskused asuvad Berliinis, Budapestis, Eindhovenis, Londonis, Helsinkis, Madridis, Pariisis, Stockholmis ja Trentos, lisaks ka keskus Silicon Valley’s. /25.05.2017/
EST

          

Kadri Simson transiidikomisjonile: valitsus ja ettevõtjad peavad sektori arengu nimel ühiselt töötama

 Cache   
Täna kogunes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis esmakordselt üle mitme aasta riiklik transiidikomisjon. Esimese kohtumise raames vaadati sektori ettevõtjatega ühiselt üle transiidivaldkonna üldine olukord ja peamised arenguvõimalused. Teemadena tõstatusid nii Eesti sadamate konkurentsivõime tõstmine kui ka globaalsete kaubateede parem ärakasutamine kaugemas tulevikus näiteks Rail Balticu raudtee abil. Transiidikomisjoni kokku kutsunud majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on vajalik, et valitsus kuulaks valdkonna kandvamate jõudude nõuandeid. Transiidisektor on viimase kümne aasta jooksul kõvasti turuosa kaotanud ning veomahud on kordades langenud. Olukorra paranemiseks tuleb leida uusi ideid ning parandada koostööd ettevõtjate ning ministeeriumi vahel. „Valdkonna ettevõtjad tervitavad transiidisektori uuendatud koosseisus kokku kutsumist, sest kõigi jaoks on selge, et meil tuleb leida sektori elavdamiseks uusi lahendusi. Turuosa kaotada on kerge, kuid see, mis on kümne aastaga kaotatud, pole taastatav ühe aastaga. Küll aga näen, et värske valitsus on valmis astuma samme, mis aitaksid meie transiidiettevõtjatel edukamalt opereerida,“ rääkis majandus- ja taristuminister. Simsoni hinnangul tuleb Eestil liikuda senisest ida-lääne suunalisest transiidist rohkem põhja-lõuna suunalise veo peale. Siinkohal tuleb kindlasti kasuks Rail Balticu projekt, mis lisaks inimeste vedamisele avab uusi ja kiiremaid võimalusi kauba vedamiseks raudteel. „Tänasel koosolekul oli palju juttu ka Hiinast ning sealse potentsiaali ärakasutamisest. Oli tore näha, et transiidiettevõtjad on valmis koostööks ning nõus koos valitsusega ühiseid lahendusi otsima.“ Valitsuse transiidikomisjon loodi MKM-i juurde 2003. aastal nõuandva organina, kuid komisjoni pole juba enam kui seitse aastat kokku kutsutud. Transiidikomisjoni tööks on õigusloome-, valdkondlike strateegiate-, välissuhtluse- ja finantseerimisalaste ettepanekute tegemine, et tagada meie transpordiettevõtjate konkurentsivõime  ning soodustada majanduskasvu. Komisjoni juhib majandus- ja taristuminister. Järgmine transiidikomisjoni kohtumine lepiti kokku juuliks. Komisjoni kuuluvad MKMi, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi, maksu- ja tolliameti, tehnilise järelevalve ameti, veeteede ameti, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni ja Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni esindajad. Ettevõtetest on komisjonis Eesti Raudtee, Tallinna Sadam, Rail Baltic Estonia, EVR Cargo, Sillamäe Sadam, Alexela Oil, VOPAK E.O.S, E.R.S ja Kühne + Nagel. /25.04.2017/
EST

          

Minister Palo kohtub Saaremaa ettevõtjatega

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo külastab täna Saaremaad, kus kohtub laevaehitusettevõtjatega ja Saaremaa Ettevõtjate Liiduga ning külastab elektroonikatööstust Incap Electronics Estonia OÜ, mis avas reedel uue tootmisliini. Minister Palo sõnul on Saaremaa suure potentsiaaliga, seda nii turismi kui ka ettevõtluse valdkonnas. „Uued parvlaevad on kohalike ja mandri inimeste poolt soojalt vastu võetud, nüüd tuleb meil tegeleda graafikute tihendamisega, et meie suursaared saaksid senisest veelgi enam oma mitmetahulist potentsiaali ära kasutada.“ Ta lisas, et Saaremaal on mitmeid globaalse haardega ettevõtteid, nende hulgas Incap Electronics. „Ettevõte ekspordib lisaks Skandinaaviale oma toodangut ka Hiina ja Põhja-Ameerikasse. Saarlaste panus elektroonika tootmisel aitab Eesti tugevamalt maailma kõrgtehnoloogiatööstuse kaardile märkida.“ Lisaks kohtub minister Palo Kuressaare linnapea Madis Kallasega, kellega arutatakse saarele üürikorterite rajamise vajadust. /03.04.2017/
EST

          

Eesti ettevõtluse kasvustrateegia panustab 2017. aastal riigi majandusse üle saja miljoni euro

 Cache   
Valitsuse istungil heaks kiidetud 2017. aasta Eesti ettevõtluse kasvustrateegia rakendusplaani raames pööratakse tähelepanu kolmele väljakutsele Eesti inimeste jõukuse kasvatamisel: tootlikkuse tõstmine, ettevõtlikkuse ergutamine ja innovatsioonile julgustamine. „Selleks, et ettevõtted suudaksid maksta töötajatele üha kõrgemat palka, olles samal ajal oma toodete ja teenustega konkurentsivõimelised maailmaturul, peavad nad suutma oma tegevust ümber kujundada nii, et tootlikkus tõuseks. Täna on Eesti  tööjõutootlikkus jooksevhindades 55,5 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Valitsuse ettevõtlust toetavad tegevused on suures osas suunatud just abistamaks ettevõtjaid liikumaks vähemtootlikest ettevõtetest ja valdkondadest tootlikumaisse ning tõstmaks olemasolevate ettevõtete tootlikust,“ ütles tänasel Valitsuse istungi pressikonverentsil ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo. „Selleks, et inimeste sissetulekud ja ühiskonna jõukus kasvaks, panustab valitsus nii erinevatesse ettevõtlusmeetmetesse kui ka töötajate täiend-ja ümberõppesse,“ kommenteeris Palo. „Lisaks arvukatele juba töös olevate toetusmeetmete jätkamisele, avaneb sellel aastal ka mitmeid uusi. Olgu selleks suurinvestoritoetus, tööstuse digitaliseerimist, automatiseerimist ja ressursisäästlikkust toetavad meetmed, elektri-, vee-, kanalisatsiooni- ning sidevõrkudega liitumise toetamine või väikesadamate rajamine,“ lisas Palo. Samamoodi avaneb sel aastal korterelamute renoveerimise või ehitamise meede, mis puudutab omavalitsuste poolt rajatavaid üürielamuid. Väljatöötamisel on ka viimase miili toetusmeede. Nii kvaliteetse elamispinna kui ka võrguühenduse tagamine üle Eesti toetab töökohtade loomist ka väljaspool suurlinnu. Kasvustrateegia rakendusplaani järgi jätkab Kredex erinevate laenude, laenukäenduste ja eksporditagatiste pakkumist ning edasi liigutakse ka idufirmadele suunatud Startup Estonia programmiga. Juba avanenud toetusmeetmetest jätkuvad teiste seas ettevõtja arenguprogramm, innovatsiooni toetavate hangete, loomemajanduse ja ekspordi toetused ning ettevõtlikkusteadlikkuse koolitused. /30.03.2017/
EST

          

Palo: e-Eesti saab olla vaid nii võimas kui on tema nõrgim lüli

 Cache   
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo tutvustas täna infotehnoloogia ja kommunikatsiooni valdkonna arenguprogrammi tegevussuundade ettepanekuid, mis on lähtekohaks programmi koostamisel.    „E-Eesti saab olla vaid nii võimas kui on tema nõrgim lüli. Tänases olukorras tähendab see, et peame jõuliselt tegelema kvalifitseeritud spetsialistide nappuse leevendamisega ja IKT oskuste edendamisega,“ ütles minister Palo. Programmi kontseptsiooni arutelude käigus leidis taas kinnitust, et IKT sektori ettevõtete arengu suurim piiraja on kvalifitseeritud spetsialistide nappus ning Eesti majanduskasvu üheks peamiseks takistuseks selles valdkonnas on tööstusettevõtete mahajäämus oma protsesside digitaliseerimisel. Samuti on soodsate arengutingimuste loomiseks vaja Eesti kui tugeva e-riigi kuvandi säilitamist ja edendamist, lisas minister. „Nimetatud väljakutsetest lähtuvalt on arenguprogrammi tegevussuundade peamine fookus IKT sektori tööjõupuuduse leevendamine ja Eesti majanduse tootlikkuse kasvatamine läbi tööstuse digitaliseerimise toetamise,“ selgitas Palo. Ta märkis, et arenguprogrammi üks kaalukamaid algatusi on majanduse arengu jaoks vajalike andmete kogumine ja analüüsimine. „Täna on raske teha majandusarengut toetavaid teadmiste põhiseid otsuseid, kuna alusandmed on ebapiisavad või vananenud. Samuti on otsuste mõju raske hinnata, kuna tagasiside ilmneb ligi 1,5-aastase nihkega. Samas on meil andmed selleks olemas, puudu on vaid platvorm, et saaksime neid ära kasutada.“   Arenguprogrammi tegevussuundade koostamisse andsid lisaks MKM-ile oma panuse Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, EAS-i e-residentsuse ja e-Estonia showroom’i tiimid, Riigi Infosüsteemi Amet, IT ettevõtjate ja idufirmade esindajad. Arenguprogrammi ettepanek keskendub kokku kuuele tegevussuunale: Tööstuse digipööre IKT-oskused 2000 IT-spetsi projekt Andmekaeve paremateks juhtimisotsusteks e-Eesti nähtavuse suurendamine Suurandmete avamine Smart City valdkonnas Vastavalt valitsuse tegevusprogrammile töötatakse IKT valdkonna arenguprogrammi kontseptsioon välja 2018. aasta jaanuariks. Arenguprogrammi eelarve on iga-aastaselt 10 miljonit eurot alates aastast 2018.   Manusesse on lisatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri slaidid tänaselt pressikonverentsilt. /06.03.2017/
EST

          

Eesti lubab osad isejuhtivad autod tänasest tänavatele

 Cache   
Alates tänasest on Eesti teedel ja tänavatel lubatud isejuhtivate autode testimine. Seda tingimusel, et autol on juht, kes saab vajadusel kontrolli sõiduki üle endale võtta. Ilma inimese järelevalveta ei hakka sõidukid omapead tänaval liiklema veel niipea. Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul on isejuhtivate autode näol tegemist põneva tulevikulahendusega, millega tuleb ajapikku harjuda nii inimestel kui ka seadusandlusel. „Eesti üheks edu võtmeks on aastate jooksul olnud innovaatiliste lahenduste leidmine ning nende rakendamine. Isejuhtivate autode näol on tegemist projektiga, millega tuleb kindlasti edasi minna, tagades samal ajal kõikide liiklejate ohutuse,“ lisas minister Simson. Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul teeb Maanteeamet isejuhtivate sõidukite valdkonnas tihedat koostööd Euroopa teiste riikide ametitega. “Olukord on uus ja tuleb olla kindel, et nii auto mehhaanika kui tarkvara vastavad nõuetele. Testimine toimub Maanteeameti järelevalve all ja peab olema ohutu,” lisas ta. Möödunud sügisel riigikantselei juurde loodud isesõitvate sõidukite ekspertrühma juhi Pirko Konsa sõnul on Eestil võimalus väikse ja paindliku riigina olla uute lahenduste esmane rakendaja ning siinsed ettevõtjad saaks tulevikus need teadmised edukalt laia maailma eksportida. “Tehnoloogia on sealmaal, et suudab paljud ülesanded juhilt üle võtta ja liikluse palju turvalisemaks muuta. Kõike seda tuleb muidugi testida nii tarkvara, riistvara kui ka ärimudelite mõttes. Meie tänane sõnum on, et Eesti riigiametid ja eksperdid on jõudnud kokkuleppele ning isejuhtivate autode avalikel teedel testimine võib alata,” lisas Konsa. Testimisõigus avalikel Eesti teedel kehtib isejuhtivatele sõidukitele, mida Rahvusvahelise Autoinseneride Ühingu klassifikatsiooni järgi liigitatakse tasemele SAE 2 või SAE 3. Kõnealustel autodel peab olema kas sõidukis või kaugjuhtimise abil juht, kes sõiduki eest vastutab ning vajadusel kontrolli üle võtab. Ekspertrühm jätkab tööd vastutuse, kindlustuse, privaatsuse, eetika ja muudel teemadel, et jõuda lahendusteni, mis võimaldavad tänavatele lubada ka kõrgema autonoomsusega sõidukid (SAE International’i standardi J3016 tasemed 4 ja 5). Riigikantselei juures tegutseva isejuhtivate autode ekspertrühma eestvedamisel ning koostööst Eesti IKT klastri ja ITS Estonia võrgustikuga toimub täna Kultuurikatlas temaatiline seminar, kus saavad sõna Maanteeameti, Tuleviku Tehnoloogiate Sihtasutuse ning valdkonna ettevõtete esindajad. Teemaks tulevad isejuhtivate autodega kaasnevad riskid, keskkonnaküsimused, kasutajakogemused ning Eesti lähiaja plaanid isejuhtivate sõidukite arenduskohana. Isejuhtiva tehnoloogia  (nt auto) testimiseks  Eestis tuleb esmalt läbida järgnevad sammud: Tuleb taotleda sõiduki registreerimist ja taotleda sellele üksikkinnitust (vt LS § 78). Selleks tuleb kirjutada info@mnt.ee ja saata dokumendid sõiduki tehnilise kirjelduse kohta. Sealjuures on abiks igasugune lisainfo, nt materjal varasemate testimiste kohta (välisriikides). Tuua sõiduk enne registreerimist Maanteeametisse kontrolli, kus Maanteeameti meeskond (kuhu kuuluvad eksperdid liiklusohutuse, isejuhtiva tehnoloogia valdkonnast) testib sõidukit nii kinnisel alal kui ka liikluses. Testitakse, kuidas juht sõidukit manuaalselt kontrollib; kuidas tehnoloogia võimaldab juhil turvaliselt võtta kontrolli sõiduki autonoomselt režiimilt üle; ning sõiduki võimekust ise sõita. Üksikkinnitus kehtib siseriigiliselt, kuid täpsemad testimise tingimused ja kord kooskõlastatakse Maanteeametiga sõiduki registreerimisel. /02.03.2017/
EST

          

Majanduse kasvu pärsib investeeringute nappus ja kesine rahvusvaheline konkurentsivõime

 Cache   
Eesti Konjunktuuriinstituudi eksperdid-analüütikud hindasid detsembris Eesti majanduskliimat 5,5 punktiga (skaalal 1-9), mis on 0,2 punkti halvem kui eelmisel vaatlusel septembris. Eratarbimist hinnatakse heaks ja investeeringute olukorda taas ebarahuldavaks. Tööstuse-, ehituse- ning kaubandusettevõtete juhtide hinnang majanduskonjunktuurile on parem pikaajalisest keskmisest. Samas on Eesti ettevõtjate kindlustunne madalam enamike Euroopa Liidu riikide ettevõtjate kindlustundest ja majanduse elavnemist pole toimunud. Tarbijate kindlustunne oli aasta lõpukuudel kõrge ja püsikaupade ostuaktiivsus on jõudnud kriisieelse aja tasemele. Konjunktuuri tulemusi kommenteerinud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri nõunik Ardo Ojasalu märkis, et investeeringute olukord on mõnevõrra muret tekitav ning kinnitas, et riik on lähiajal astumas mitmeid samme, et investeeringuid riiki juurde meelitada. Tema sõnul on olulisim valida kindlad fookused ning pigem teha vähem ja korralikult, kui üritada haarata kõike ja saavutada vähe. "Näiteks tööstussektori edendamiseks on loomisel 13 miljoni eurose mahuga konkurentsivõime tõstmise programm tööstusettevõtete digitaliseerimiseks," nimetas Ojasalu. Investeerimisvõimekust peaks tema sõnul parandama ka planeeritavad elektri- ja gaasitarbijate hinnaerisused suurtarbijatele ning möödunud nädalal avanenud kolme miljoni eurone meede suurinvesteeringute toetuseks. "Nagu konjunktuur ka viitab, on üheks suurimaks probleemiks ka tööjõupuudus, mida leevendame välismaalaste värbamise programmiga Work in Estonia ning OSKA programmidega," jätkas Ojasalu.   Konjunktuuriinstituut prognoosib 2017. aastal 2,3-protsendilist majanduskasvu ja oodatav tarbijahindade tõus on 2,5 protsenti. Kiireneva inflatsiooni tingimustes jääb 2017. aasta reaalpalga kasv (2,7 protsenti) oluliselt alla viimaste aastate reaalpalga kasvule. Maailmaturu toormehindade tõus ja ees seisvad aktsiisitõusud toovad kaasa nii kütuse kui paljude toidukaupade hinnatõusu, mis võib vähendada tarbijate kindlustunnet.  /10.01.2016/
EST

          

Idufirmade tippkohtumine Startup Nations Summit tuleb Eestisse

 Cache   
Majanduse- ja Kommunikatsioniministeerium ja Startup Estonia nimetati nädalavahetusel Iirimaal toimunud iga-aastasel ülemaailmsel startup'ide tippkohtumisel järgmise aasta kohtumise võõrustajaks. Idufirmade tippkohtumine Startup Nations Summit on suurim ülemaailmne idufirmade üritus, mida korraldab globaalne ettevõtluse võrgustik Global Entrepreneurship Network (GEN). Järgmisel aastal toimub üritus Eestis. Idufirmade tippkohtumine Tallinnas on avapauk Euroopa väikesete ja keskmiste ettevõtete nädalale. Startup Nations Summit 2017 saab olema Euroopa Liidu Eesti eesistumise aja kõige kõrgetasemelisem ettevõtluse teemaline üritus, mis toob kokku nii poliitikakujundajad kui ka ettevõtjad. Kohtumist korraldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja GEN koos Euroopa Komisjoni ja Delliga. Oma panuse annavad ka Startup Estonia ja EIT Digital.   Järgmise aasta Startup Nations Summitil käsitletakse maailma muutmist digitaalsete võimaluste kaudu. Räägitakse sellest, kuidas nii idufirmad kui ka poliitikakujundajad on need, kes saavad digitehnoloogiaid ära kasutades viia ellu muudatusi.   "Eestil on üks maailma edumeelsemaid valitsusi ja me jagame hea meelega oma digitaalse riigijuhtimise kogemust ka teistele," ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. "Me oleme valmis kõikidele poliitikakujundajatele tutvustama, kuidas Eestis loovad digitehnoloogiad ettevõtjate jaoks uusi võimalusi ja kutsume ka teiste riikide idufirmasid üles küsima oma riikide valitsustelt rohkem, et ettevõtetel oleks võimalik alustada ja kiiremini areneda," lisas Oviir.   Startup Estonia on Eesti idufirmade kogukonda toetav riiklik algatus, mille eesmärgiks on arendada idufirmade ettevõtluskeskkonda. Startup Estonia kutsub kõiki osapooli tippkohtumisest maksimumi võtma ning kasutama ära võimalust maailmakogemusest osa saada.   Startup Nations on GENi juhitud algatus, mida rahastab Ewing Marion Kauffmani sihtasutus. Algatus keskendub erinevatele regulatiivsetele muudatustele ja poliitilistele ideedele, et kiirendada uusi ja alustavaid ettevõtteid.   Idufirmade tippkohtumine Startup Nations Summit toob kokku poliitikud, eksperdid ja idufirmade kogukonna juhid, et aidata mõjutada ettevõtlust ja ergutada ettevõtluse kasvu üle maailma. 2016. aasta tippkohtumisel osalesid delegaadid rohkem kui 70st riigist.   Eelmised Startup Nations Summitid on toimunud Kanadas, Malaisias, Koreas, Mehhikos ja Iirimaal. /21.11.2016/
EST

          

EAS: Aasta Ettevõte 2016 on Hekotek AS

 Cache   
13. oktoobri pidulikul auhinnagalal Eesti Parimad Ettevõtted 2016 pälvis Aasta Ettevõtte tiitli masinaehitusettevõte Hekotek AS. Parimate ettevõtete tunnustamise pidulikku galat korraldavad Eesti Tööandjate Keskliit, EAS ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Aasta Ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) konkursi Ettevõtluse Auhind ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Konkurentsivõime Edetabeli parimate seast. Sel aastal nomineerisid Aasta Ettevõtte tiitlile Eastman Specialties OÜ, Hekotek AS, Proekspert AS, Estonian Cell AS, SPS Grupp OÜ, Adcash OÜ Tallink Grupp AS ja Kohila Vineer OÜ. „EASil on hea meel, et kandidaatide ring on täienenud erinevate valdkondade ettevõtetega. Tänavune Aasta ettevõte on masinatööstuse valdkonna lipulaev Hekotek, kelle toodetud seadmeid kasutavad Baltimaade suuremad puidugraanulitehased ja saetööstused. Lisaks on ettevõte investeerinud igal aastal mitu miljonit eurot tootmise laiendamiseks,“ lausus EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg. “Ettevõtjate tunnustamine nende panuse eest ühiskonnas on kaubanduskoja jaoks alati tähtsal kohal olnud,“ kinnitas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. „Ettevõtlusauhindu üle andes tunnustame ja toome eeskujuks parimaid, kuid teiselt poolt väljendame sellega oma lugupidamist kõikide ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste suhtes, sõltumata nende tegevusulatusest või valdkonnast,“ ütles Luman. „Oleme alati toetanud ettevõtliku mõtteviisi edendamist noorte hulgas ning loodame, et noore ettevõtja preemia traditsioon aitab sedagi eesmärki paremini täita.“ Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Tiit Kuuli: “Ettevõtete panus ühiskonna arendamisse väärib tunnustust igal päeval aastas. Igaüks, kes loob kasvõi ühe töökoha, aitab sellega kaasa kõigi eestimaalaste heaolu tõstmisele. Parimaid eristab teistest aga suurelt mõtlemine ja veidi “jalad maast lahti” unistamine samaaegselt piinlikult täpse teostuse ja kokkulepetest kinnipidamisega. EASi Ettevõtluse Auhind 2016 võitjad: Aasta uuendaja Estonian Cell AS Aasta eksportöör Hekotek AS Aasta piirkonna ettevõte Eastman Specialties OÜ Aasta välisinvestor Kohila Vineer OÜ Aasta disainirakendaja Proekspert AS Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Konkurentsivõime Edetabeli 2016 võitjad: Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2016 – SPS Grupp OÜ  Konkurentsivõimelisim väike- ja keskettevõte 2016 – AdCash OÜ Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2016 – Tallink Grupp AS Konkurentsivõimelisimad ettevõtted 2016 tegevusvaldkonniti: Stora Enso Eesti AS, tööstus- ja energeetika A. Le Coq AS, toiduainetööstus Swedbank AS, finantsvahendus Baltic Agro AS, hulgikaubandus Telia Eesti AS, side-, kommunikatsioon ja IT Tallink Grupp AS, turism Tallinna Kaubamaja Grupp AS, jaekaubandus E.L.L. Kinnisvara AS, kinnisvara Sillamäe Sadam ASB, transport ja logistika Merko Ehitus AS, ehitus Olympic Entertainment  Group AS,  teenindus Aasta Ettevõtte valis esinduslik žürii, kuhu kuulusid ettevõtlusminister Liisa Oviir, majandus- ja taristuminister Kristen Michal, Aasta Ettevõte 2015 võitja Kodumaja Grupp juhatuse esimees Lembit Lump, Eesti Panga president Ardo Hansson, Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, ettevõtja Oliver Väärtnõu (Cybernetica AS juhatuse esimees) ja ettevõtja Ruth Oltjer (Chemi-Pharm AS juhataja, Aasta ettevõtja 2012). /14.10.2016/
EST

          

Liisa Oviir: innovatsiooni- ja disainiõpetus peab saama osaks haridussüsteemist

 Cache   
Sellel nädalavahetusel toimub Zürichi Ülikoolis Euroopa äri- ja ametinaiste assotsiatsiooni BPW Europe 15. konverents „Ole inspireeriv, ole mõjukas!“, kus teiste esinejate seas astub üles ka ettevõtlusminister Liisa Oviir. Eestit esindab seal lisaks 16-liikmeline Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni delegatsioon. Oviir peab konverentsil kõne muutunud majanduse väljakutsetest ja osaleb sellele järgnevas paneeldiskussioonis. Konverentsil on üle 850 osaleja üle terve Euroopa. „Selleks, et kohaneda muutuva majandusega, peame senisest enam rõhku panema meie haridussüsteemi täiustamisele,“ ütles Oviir. „Juba esimesest klassist alates tuleks õppekavadesse integreerida innovatsiooni- ja disainiõpetust, et tagada meie noorte konkurentsivõime üha muutuval tööturul. Kui meie haridussüsteem annab kaasa tolerantsuse ning innovaatilise mõtlemise, tagab see meie ühiskonna eduka arengu,“ lisas Oviir. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni presidendi Anu Viksi sõnul on ettevõtlusministri esinemine konverentsil neile suur tunnustus. „Rahvusvahelised kontaktid loovad koostöökogemusi ja kogemuste vahetamisel on hindamatu väärtus,“ ütles Viks. Tema sõnul on Eestis veel palju ära teha, et saavutada naistele võrdne positsioon nii ühiskonna-, majanduse- kui ka poliitilises elus ning antud konverents on hea võimalus teiste inspireerivatest näidetest õppida. Liisa Oviir pidas tunnustamisväärseks ka EENA tegevust noorte naiste kaasamisel. Assotsiatsioonil on eraldi alla 35-aastastele naistele mõeldud ühendus, kelle kanda on EENA kampaania „Tilliga ja tillita“ ehk võrdse palga päev. Ka noortel on oma üleeuroopaline ja ülemaailmne suhtlusvõrgustik ning Eestis kogub noorteliikumine üha hoogu juurde. „Mul on hea meel, et lõpuks on Eesti liikumas esimese naispresidendi suunas ja loodan, et see julgustab ja inspireerib paljusid noori naisi, kes seni maailma väga meestekesksena on harjunud nägema,“ ütles Oviir. EENA, teise nimega BPW Estonia, on globaalse äri- ja ametinaiste organisatsiooni BPW International liige. Läbi liikmete võrgustiku saavad naised suhelda teiste naistega, luua ärisuhteid, sõprussuhteid, olla toeks ja aidata teisi ning saada ise tuge ja julgustust. Kohtumiste, külastuste, koolituste ja huvitegevuste kaudu julgustab ning toetab EENA olema naisi aktiivsed ja võtma liidripositsiooni igal tasandil. /3.10.2016/
EST

          

Eesti disain jõuab esmakordselt Washingtoni moenädalale

 Cache   
21.-25. septembrini toimuval Washingtoni moenädalal osaleb 22 Eesti disainibrändist koosnev esinduslik delegatsioon. Eesti moe ja disaini Washingtoni viimise eesmärk on tutvustada USA turul Eesti tugevaid brände, luua alus pikaajalistele müügi- ja koostöövõimalustele potentsiaali omavatele loomemajandussektori ettevõtetele ning arendada sektori e-kaubandust. Kutse Eesti disainibrändidele osalemaks Washingtoni moenädalal esitas Barack Obama kabineti liige Maria Contreras-Sweet kohtumisel ettevõtlusminister Liisa Oviiri ja Eesti Disainerite Liiduga Eesti Disaini Majas. 24. ja 25. septembril ka ise Washingtonis viibiva Oviiri sõnul on Eesti disaini potentsiaal kõrge. “Siiani on Eesti disaineritest vaid väga üksikud Ameerika Ühendriikidesse jõudnud ja kahtlemata on sealne turg nõudlik ja küllastunud, kuid samas väga võimalusterohke. Nii nagu seda teevad teisedki riigid, tasub ka Eestil oma disaini tutvustada ja selle eksporti toetada. Moelavale jõudes kõnetavad meie brändid sisseostjaid juba ise ja ma väga loodan, et sellel esinduslikul moeüritusel sõlmitakse nii mõnigi Eesti disaini jaoks kasulik kokkulepe,” ütles minister Liisa Oviir. Washingtoni moe- ja disainipäevade raames toimub Eesti rõiva- ja aksessuaaridisainerite moeetendus Washingtoni moenädala ametliku programmi osana, korraldatakse meedia- ja müügikohtumisi ning Eesti saatkonnas avatakse moe- ja tootedisaini ühine pop-up väljapanek. 25. septembril Washingtoni moenädala (DCFW) International Couture Collections Show raames Carnegie Librarys lavale jõudev moeetendus “EFBA presents: The Best of Estonian Fashion Design” toob lavale üle 100 komplekti Eesti moedisaini ühtse stiliseeritud tervikuna. “Oleme etendust kokku pannes lähtunud Washingtoni eduka moetarbija elustiilist, hõlmates võimalikult mitmekülgse valiku disainbrände, alates taaskasutuse sõnumiga efektsest teksastiilist kuni äri- ja poliitikaringkondade esindusliku igapäevariietuse ning õhtusteks vastuvõttudeks ja galadeks sobiva disainini,” rääkisid etenduse kokkupanijad Oksana Tandit ja Evelin Ojamets Estonian Fashion Brands Associationist. Osalevate ettevõtjate soov, alates väikestest tugevatest disainbrändidest Eesti moesektori ühe suurima tootmisettevõtteni, on saada reaalseid müügikontakte kohapeal, saavutada meediakajastust ning seeläbi tõsta brändi tuntust, suurendada e-kaubandusest saadavat müügitulu ning panna alus jätkusuutlikule kontaktvõrgustikule USA turul. “Eesti Disainerite Liit on aastaid otsinud Eesti disaineritele väljundeid välisturul. Eesti disaini tugevale konkurentsivõimele on kinnitus saadud erinevatelt messidelt ja disaininädalatelt, paljudel disaineritel on juba oma välisesindajad. See annab julgust katsetada uutel turgudel. Loodame, et Washingtoni Eesti moe- ja disainipäevad, mis saavad teoks mitme võimeka osapoole koostöös, on Tallinnas toimuva Disainiöö väärtuslikuks pikenduseks, avades ukse maailma ühele suurimale turule, “ rääkis Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine. „Eestis loodud mood on väärt maailmalavadel kõndima ja rahvusvahelist moepublikut kõnetama. Oleme end juba tõestanud Euroopas, kus näiteks Montonit müüakse edukalt mainekates kaubamajades. USA turg on küll keeruline ja rõivabrändidest küllastunud, ent usume siiski, et meil on sealsetele moehuvilisele pakkuda midagi ainulaadset – vaid meile omast disainikäekirja ja väga head kvaliteeti. Müügikanalina näeme ka e-poodi Andmorefashion.com, mis tarnib juba täna moe-esemeid 44 riigi klientidele,“ ütles Baltika jaekontseptsioonide ja brändingu direktor Maire Milder. Eesti moe- ja disainipäevade projektis on esindatud: Ülle Pohjanheimo, Riina Põldroos, Reet Aus, Tiina Talumees, Kristina Viirpalu, Oksana Tandit, Monton, Baltman, Ivo Nikkolo, Gvido, Birgit Skolimowski, Tanel Veenre, Kadri Kruus, Uncle Paul, Elmet Treier, Stella Soomlais, Andres Labi, Karl Annus, Piret Loog, Mare Kelpmann, New Vintage by Kriss, Estonian Design House. Visiit saab teoks tänu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Estonian Fashion Brands Associationi (EFBA) ning Eesti Disainerite Liidu (EDL) koostööle. Projekti kaasrahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest, osalevad disainerid kannavad moenädalal osalemise kulud ise. Washingtoni moenädala kava ja osalejad: http://www.dcfashionweek.org/ Pressiteatele on lisatud Eesti moe- ja disainipäevade ametlik visuaal. Lisainformatsioon: Evelin Ojamets Estonian Fashion Brands Association evelin.ojamets@metaadvisory.ee tel. 521 2890 Ilona Gurjanova Eesti Disainerite Liit leart@estpak.ee tel. 5557 3687 Anu-Maaja Pallok Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik anu-maaja.pallok@kul.ee tel. 628 2234 /15.09.2016/
EST

          

Rail Baltic saab teisest toetusvoorust 202 miljonit lisaks

 Cache   
Euroopa Komisjon otsustas toetada Rail Balticu projekti teist rahastus taotlust kokku 202 miljoni euroga, millest Eesti osa on seekord 10,9 miljonit. „Kiire raudteeühenduse loomine Euroopa südamesse on olnud nii Balti riikide soov aastaid, nüüd sai meie teine rahastustaotlus positiivse vastuse. Lõviosa sellest rahast, 9,7 miljonit läheb Eestil RB Ülemiste reisiterminali ja Tallinna Lennujaama ühendava trammiliini ehituseks. Hea uudis nii Tallinna reisijate jaoks kui Rail Balticu tuleviku osas, “ märkis majandus- ja taristuminister Kristen Michal. Ülejäänud osa rahastusest on planeeritud mitmesuguste vajalike uuringute teostamiseks, seal hulgas raudtee ehitusliku kontseptsiooni loomiseks, ehituslogistika lahenduste välja töötamiseks, trammiliini Tallinna Vanasadamani pikendamise võimaluste analüüsiks, Pärnu kaubajaama võimalike lahenduste analüüsiks. Eesti, Läti, Leedu ja kolme riigi ühisettevõtte RB Rail AS poolt Euroopa Komisjonile esitatud ühistaotluse kogumaht on 238 miljonit eurot, millest Euroopa ühendamise rahastu (CEF – Connecting Europe Facility) tuge oodatakse 202 miljoni euro ulatuses. Kui eelmise rahastuse põhirõhk langes Eesti ja Läti ettevalmistustöödele, siis seekord jagunes lõviosa rahastusest Leedule. Toetuse määr on 85 protsenti. Rahastamislepete allkirjastamine on plaanitud toimuma tänavu sügisel, seejärel kantakse toetussummad rahastust üle osade kaupa vastavalt tehtavatele töödele. Koguprojekti peamine elluviija on ühisettevõte RB Rail AS ja Eestis Rail Baltic Estonia OÜ, Tehnilise Järelevalve Amet ja MKM. Möödunud aastal esitasid kolm Balti riiki koos ühisettevõttega esimese neljapoolse taotluse kogumahuga 540 miljonit eurot, siis olid suurema rahastuse saajateks Eesti ja Läti, vastavalt 213 ja 291 miljonit eurot. Leedu osa oli esimeses taotlusvoorus väiksem, 28 miljonit eurot. Rail Baltic taastab otseühendused Baltimaade ja Euroopa raudteevõrgustiku vahel, soodustades piirkondlikku integratsiooni ning ühendab omavahel Tallinna, Riia, Kaunase (kust on ühendus ka Vilniusega), Varssavi ja sealt edasi Kesk- ja Lääne-Euroopasse. Tulevikus võib avaneda võimalus ka liini pikendamiseks Tallinna-Helsingi tunneli kaudu Soome. Rail Baltic on keskkonnasõbralik ja kaasaegne avalikuks kasutuseks loodud kiire elektriraudtee, mis vähendab suurel määral kaubavedu maanteel, mis omakorda aitab vähendada mootorsõidukite poolt tekitatavat heitgaaside hulka. /17.06.2016/
EST

          

Ettevõtlusminister avab Latitude59 raames Pitch@Palace võistluse

 Cache   
Ettevõtlusminister Liisa Oviir avab täna koos Yorki hertsogi prints Andrewga tehnoloogiakonverentsil Latitude59 Suurbritannia maineka Pitch@Palace idufirmade äriideede esitluse võistluse. Esmakordselt toimub üritus väljaspool Ühendkuningriike. Täna Tallinnas toimuvale Pitch@Palace Estonia lõppvõistlusele on valitud üheksa Eesti idufirmat, kes kolmeminutilise kõnega nii Eesti kui välisinvestoritele ja koostööpartneritele oma äriideed tutvustama hakkavad. Võistlus on suunatud tehnoloogia sektori ettevõtjatele ning selle võitjal avaneb võimalus osaleda detsembri lõpus Suurbritannias ülemaailmsel Pitch@Palace Global võistlusel. Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et see on Eestile suur tunnustus, et pitchingu-võistlus esimest korda väljaspool Ühendkuningriike just Tallinnas korraldatakse. „See näitab, et oleme Eestis loonud suurepärase keskkonna idufirmadele, mis toetab edukate start up-ide arengut ja kasvu,“ lausus Oviir. Kuna idufirmasid üle maailma on väga palju, on investorites huvi tekitamine idufirmade jaoks kindlasti suur väljakutse. „Latitude59 on toonud Eestisse mitmeid tehnoloogiavaldkonna eksperte ja investoreid, mistõttu on täna toimuv võistlus idufirmadele heaks võimaluseks ennast tutvustada,“ selgitas minister. Pitch@Palace võistlus on mõeldud start up-idele, kes peavad lühikese, läbimõeldud ja konstruktiivse kolmeminutilise kõnega tutvustama äriideed investoritele ja koostööpartneritele. Pitch@Palace võistluse kutsus ellu Yorki hertsog prints Andrew. Vähem kui kolme aastaga on Pitch@Palace aidanud kasvada rohkem kui 200-l start up-il üle maailma. /01.06.2016/
EST

          

Ettevõtlusminister andis Põltsamaal koolitunni

 Cache   
Ettevõtlusminister Liisa Oviir külastas täna Jõgevamaad, mille raames andis ta Põltsamaa ühisgümnaasiumis õpilastele koolitunni ning kohtus kohalike ettevõtjatega. Visiit algas koolitunniga Põltsamaa Gümnaasiumi õpilastele, kus minister Oviir rääkis õpilastele ettevõtlusega alustamisest ja noortest tööturul. „Noortel on suurim eelis alustada ettevõtlust, neil on julgust ja teotahet. Puuduvad veel täiskasvanulikud kohustused nagu pangalaen või pereelu, mis annab neile suurima eelise julgelt katsetada. Kuna maailm muutub kiiresti, siis peavad kõik olema valmis elukestvaks õppeks ja erinevatel eluetappidel ka ümberõppeks. Julgustasin noori elus asjadele jah ütlema ning väljakutseid vastu võtma,“ rääkis Oviir koolitunni eesmärkidest. Põltsamaa ühisgümnaasiumi direktor Aimar Arula ütles, et eriti põnev oli ministri ettekanne neile, kes ise juba ettevõtluse ja majandusõpet saanud. Samas ministri esitatud küsimusele, kui palju unistavad ettevõtjaks saamisest, tõstis käed üles vaid veerand kuulajatest. Arula märkis, et ettevõtlikkuse innustamiseks noorte hulgas peaks olema ettevõtluse õpe tagatud rohkemates koolides ning see võiks olla oluliselt praktilisem. „Õpilastele tuleks rohkem rääkida ettevõtlusega alustamisest, IKT-st, toodete esitlusest – nii tekiks ehk rohkemates soovi ja julgust ettevõtlusega tegeleda,“ rääkis Arula. Ministri Jõgevamaa visiidi eesmärgiks oli lähemalt tutvuda Jõgevamaa kohaliku eluga ning ettevõtjate olukorraga. Lisaks külastati ka Jõgevamaa ettevõtteid Vikan Estonia AS Põltsamaal, Eltor OÜ Pajusi vallas ning OÜ Juta ja Kaido ning OÜ Kronopal Jõgeval. „Pean väga oluliseks ettevõtjate külastamist ka kohapeal, et täpsemalt tutvuda nende olukorraga ja väljakutsetega erinevates piirkondades,“ selgitas minister Oviir visiidi eesmärke. /24.05.2016/
EST

          

Ettevõtluse kasvustrateegiat viiakse järgmisel aastal ellu 83 miljoni euro eest

 Cache   
Ettevõtluse kasvustrateegia keskendub investeeringuteks sobiva keskkonna loomisele, ettevõtete konkurentsivõime kasvatamisele ja tööstuse arendamisele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitles valitsusele ettevõtluse kasvustrateegia järgmise nelja aasta rakendusplaani, mille kavandatav eelarve järgmiseks aastaks on 83 miljonit eurot ning perioodil 2016–2019 kokku 350 miljonit eurot. Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et selle aasta olulisimad toetusmeetmed on avanenud. Üheks suurima mõjuga meetmeks nimetas ta kasvuettevõtja arenguprogrammi, mille eesmärk on anda terviklik arenguimpluss ettevõtjatele, kellel on kõrge kasvupotentsiaal ning realiseerimisvõimekus. Oviir nimetas olulisemate tegevustena lisaks suurinvestori toetusmeedet ja tööstuse rohelise raamatu väljatöötamist. "Suurinvestori toetusmeede on kõige kiirema tootlusega investeering, mis toob investeeringuks kulutatud summa riigile tagasi 1,5 aastaga," ütles Oviir. Meetme eesmärk on julgustada välisinvestoreid ja Eestis tegutsevaid välisettevõtteid tegema suuremaid investeeringuid, luua juurde uusi töökohti ja suurendada eksporti. Tööstuspoliitika tulemusena valmib roheline raamat, kus kaardistatakse tööstuse kitsaskohad ning pakutakse lahendused sektori arenguks. "Tööstuspoliitika peamine eesmärk on tootearenduse kaudu saavutada kõrgem lisandväärtus ning protsesside digitaliseerimise kaudu efektiivistada tööstuse protsesse," selgitas Oviir.    Ettevõtlusteadlikkuse osas jätkatakse peamiselt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuste omategevustega (koolitused, välisinvesteeringute suurendamine, ekspordi tugiteenused). Alustavatele ettevõtjatele pakutakse starditoetust ja nõustamist maakondlikes arenduskeskustes. Jätkub iduettevõtjate arendamine programmis Start-up Eesti 2.0. Ellu viiakse ka arendustegevusi ettevõtlikkuse kasvatamiseks, mis muuhulgas sisaldub ka ettevõtlushariduse edendamise tegevustes. Jätkatakse aastal 2015 alanud innovatsiooni- ja arendusosaku pakkumist, mis algatab ja viib uuele tasemele teadlaste ja ettevõtjate vahelise koostöö. Eesti on aktiivne osaleja ka rahvusvahelistes võrgustikes. Tegutsemist jätkavad 2015. aastal positiivse rahastusotsuse saanud tehnoloogia arenduskeskused ning klastrid, mis süvendavad arendustegevust ning koostööd, sh ekspordi osas. Sihtasutus KredEx jätkab oma finantsinstrumentide pakkumist – laenud, laenukäendused, aga ka AS KredEx Krediidikindlustuse pakutavad eksporditagatised. Ekspordi kasvatamiseks vahendatakse kontakte, osaletakse aktiivselt messidel ning viiakse läbi sihtturu seminare. Jätkub vastutustundliku ettevõtluse arendamine. Kasvustrateegia alamtegevuskavadena viiakse ellu tegevuskavades „Work in Estonia“ ja „Made in Estonia 3.0“ kokku lepitud tegevusi. Olulise komponendi kasvustrateegia rakendusplaanis moodustavad loomemajanduse arendamiseks suunatud vahendid, mis väljenduvad erinevates tegevustes, mis lõppeesmärgina peavad kasvatama loomemajanduse konkurentsivõimet ning sidustama seda muu majandusega. /19.05.2016/
EST

          

Ettevõtjad tõdesid, et sallivuse teema vajab rohkem tähelepanu

 Cache   
Eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud ühisseminaril “The Business case for Diversity” tõdesid osalejad, et sallivust ühiskonnas saab suurendada ühiselt tegutsedes, eeskuju näidates ning vaatamata hoiakutele jätkuvalt värvates tööle välismaalasi, kes aitavad luua uusi töökohti ja maksta kinni meie vananeva ühiskonna pensioneid. Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et tal on väga kahju kuulda, et välisriikide kaubanduskojad tajuvad võõraviha ja rassismi mõju igapäevaselt. "Kaubanduskojad on teinud tänuväärset tööd Eestile positiivse kuvandi loomisel, mis olukorra jätkudes võib kahjustatud saada ja lõpptulemusena vähendada nii investorite kui talentide huvi Eesti vastu," tõdes minister. Ta lisas, et meil kõigil tuleb mõelda, kuidas ja mida saame teha, et võõraviha vähendada ning muuta mitmekesisus ettevõtluses tavapäraseks normaalsuseks. Estonia klaverivabriku juht Indrek Laul märkis, et väga palju saab ära teha ettevõtte juhtkond muutes töökeskkonna selliseks, kus kõigil inimestel on hea töötada. "Kui inimesed tunnevad, et neist hoolitakse ja neid märgatakse, siis tekitab see töökeskkonna, kus on hea tööd teha," märkis Laul. Ta avaldas lootust, et ettevõtted, kelle jaoks mitmekesisus on oluline, sealhulgas erivajadustega ja eakamate inimeste kaasamine, ütleksid seda kõva häälega välja ja julgeksid näidata eeskuju. Jobbaticali juht Karoli Hindriks jagas oma kogemust moslemiriigis Malaisias ja USAs töötamisest, kus ta ei tundud kordagi, et teda oleks rahvuse tõttu teistest kehvemini koheldud. “Olen mõelnud, et kõigil inimestel võiks olla võimalus saada kogemus välismaal töötamisest, siis oleksime ka ise mõistvamad teiste suhtes," ütles Hindriks. Ka tema oli seda meelt, et nii riik kui ettevõtjad peaksid olema proaktiivsemad mitmekesisuse teemade käsitlemisel.   Vestlusringis osalenud Ameerika ettevõtja Yahya Basha tõi välja, et üldiselt on nii töötajatel kui klientidel komme kohe kõva häälega välja öelda, kui neile midagi ei meeldi ning just seetõttu on tema otsustanud investeerida mitmekesisusse. "Kui me oleme töötajate ja klientide suhtes hoolivad, mõjub see hästi ka ärile," ütles Basha. Ta lisas, et kindlasti on oluline ka see, et riiklikud arvamusliidrid näitaksid eeskuju ning teeksid mitmekesisuse toetuseks avalikke väljaütlemisi. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös USA saatkonna ning Ameerika kaubanduskojaga korraldasid eile ühisseminari „The Business case for Diversity“, kus paneeldiskussioonis arutlesid Eesti tippjuhid sallivuse ja tolerantsuse teemadel. Mitmekesisuse teemal arutlesid Estonia klaverivabriku omanik ja juht Indrek Laul ning Jobbaticali juht Karoli Hindriks, lisaks jagas oma kogemust Süüria päritolu Ameerika ettevõtja Yahya Basha, kes on oma ettevõttesse värvanud sadu põgenikke ja immigrante. /18.05.2016/
EST

          

Ettevõtjad arutlevad, kuidas võõraviha mõjutab ettevõtlust

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös USA saatkonna ning Ameerika kaubanduskojaga korraldavad homme ühisseminari „The Business case for Diversity“, kus paneeldiskussioonis arutlevad Eesti tippjuhid sallivuse ja tolerantsuse teemadel. Seminari avab ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Eesti ühiskonnas tajutav võõraviha ning kasvav ksenofoobia- ja rassiilmingud mõjutavad tugevalt Eestis elavate välismaalaste turvalisust ja elukvaliteeti ning omavad negatiivset mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele,“ ütles Oviir, „seetõttu on oluline mõelda, kuidas riik ja ettevõtted saaksid koostööd tehes suurendada sallivust ühiskonnas.“ Paneeldiskussioonis ütlevad teemale sõna sekka Estonia klaverivabriku omanik ja juht Indrek Laul ja Jobbaticali juht Karoli Hindriks. Diskussiooni juhib EASi juht Hanno Tomberg. “USA majandusedu ei oleks võimalik ilma sisserännanud põlvkondade panuseta,“ nentis USA suursaadik James Melville. „Avaldan tunnustust minister Oviirile ja teistele valitsusjuhtidele, kes on taotlenud sallivuse suurendamist Eestis, ja võtan rõõmuga osa konstruktiivsest dialoogist teemal, kuidas erinevus on äriliselt mõttekas.“ Ka Ameerika Kaubanduskoja tegevdirektor Daria Sivovol lisas, et mitmekesisuse teemadel tuleb arutelusid jätkata. „Erinevus on soodsa ja atraktiivse ärikeskkonna tähtis osa ning see on äärmiselt oluline Ameerika kaubanduskoja liikmetele ja üldiselt kõigile Eestis juba tegutsevatele investoritele, aga ka neile, kes Eestit võimaliku investeerimise sihtkohana alles kaaluvad,“ ütles Sivovol. Seminar toimub teisipäeval, 17. mail algusega kell 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. /16.05.2016/
EST

          

Suurim ettevõtluskonkurss selgitab välja Eesti parimad ettevõtted

 Cache   
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuulutavad välja Eesti parimate ettevõtete konkursi, mis kulmineerub 13. oktoobril „Aasta ettevõtte“ autasustamisega. Kandidaate saab üles seada kuni 1. juulini. Pikaajaliste traditsioonidega konkursi juured ulatuvad 1996. aastasse, kui tollase presidendi Lennart Meri eestvedamisel anti esmakordselt välja tiitel „Välisinvestor 1995“. Igal aastal osaleb konkursil ligi 500 Eesti ettevõtet. Ettevõtluskonkursi peamiseks eesmärgiks on edendada ettevõtlikkust ning tunnustada parimaid Eesti ettevõtteid, keda ka teistele eeskujuks seada. Tegu on suurima konkursiga, mis toimub era- ja avaliku sektori koostöös. 2015. aastal kõige konkurentsivõimelisemaks mikroettevõtteks valitud Interstudio juht Piret Guss rõhutas, et saadud tiitel on andnud neile tuule tiibadesse nii rahvusvahelisel kui koduturul. „Peale auhinna saamist oleme rahvusvahelisel turul saavutanud mõjusama ja enesekindlama positsiooni ning oleme ka hankijaid juurde saanud. See on aidanud kaasa meie müügitulu suurenemisele ning meie portfell on tooteliikides oluliselt laienenud. Julgen öelda, et see auhind on parim, mis võib ühe mikroettevõttega juhtuda. Ka meie meeskond võtab julgemalt suuremaid riske ning nende motivatsioon aitab meil vallutada uusi turge ning arendada välja veelgi paremaid tooteid,“ lisas Guss. Ettevõtluskonkurss liidab endas kaks konkurssi: Ettevõtluse Auhinda annab välja EAS. Selle konkursi raames selgitatakse välja riigile enim kasu toonud ettevõtted viies valdkonnas: aasta uuendaja, aasta välisinvestor, aasta disainirakendaja, aasta piirkonna ettevõte ja aasta eksportöör. Konkurentsivõime edetabelit korraldab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Selle konkursi raames koostatakse ettevõtete üldine konkurentsivõime paremusjärjestus ettevõtete majandusnäitajate põhjal. Lisaks valdkondlike edetabelite koostamisele selgitatakse parimad välja nii suurettevõtete, kesk- ja väikeettevõtete kui ka mikroettevõtete arvestuses. Konkursi metoodika on välja töötatud Eesti Konjunktuurinstituudi majandusteadlaste poolt. Eelmisel aastal võitis Aasta Ettevõte 2015 tiitli AS Kodumaja, lisaks pärjati ettevõte ka Aasta Eksportööri auhinnaga. Teiste kategooriate võitjateks osutusid 2015. aastal: UPM-Kymmene Otepää AS (Aasta Piirkonna Ettevõte); Playtech Estonia OÜ (Aasta Vastutustundlik Ettevõte); Westaqua-Invest OÜ (Aasta Välisinvestor); Adcash OÜ (Aasta Uuendaja ja Konkurentsivõimelisim Väike- ja Keskettevõte); Interstudio OÜ (Konkurentsivõimelisim Mikroettevõte); Merko Ehitus AS (Konkurentsivõimelisim Suurettevõte). Kõiki ettevõtteid oodatakse endast märku andma ja kandideerima veebilehel www.ettevotluskonkurss.ee. Kandideerimine on avatud 10. maist kuni 1. juulini 2016. Parimaid ettevõtteid auhinnatakse pidulikul auhinnagalal, mis tänavu toimub 13. oktoobril! Lisainfo: Maarja Loorents/Kaubanduskoda maarja@koda.ee +372 51 67 429 Priit Pruul/EAS priit.pruul@eas.ee +372 56210182 /10.05.2016/
EST

          

Nordic Digital Day 2016 keskendub andmete nutikateks otsusteks muutmisele

 Cache   
Tänavune Nordic Digital Day võtab fookusesse andmetega seonduvad teemad nagu andmete turvaline käitlemine, andmeanalüüsi võimalused e-teenuste arendamisel, poliitikakujundamisel ja infoühiskonna alase teaduse tegemisel. Tähelepanuta ei jää ka erasektori algatused suurandmete privaatsel töötlemisel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsleri Taavi Kotka sõnul on riik siiani tegelenud põhiselt registripõhiste andmete kogumisega. “Uueks väljakutseks on tuleviku ennustamise mudelite ja simulaatorite abil paremaid ning analüüsitud juhtimisotsuseid teha. Selle osas parimate praktikate jagamine on ülioluline,” selgitas Kotka.   Põhjamaad on infoühiskonna ja e-valitsemise arendamisel maailma liidrite seas ning loonud infotehnoloogilisi lahendusi, mille rakendamine on andnud võimaluse asju targemini, tõhusamalt ja kiiremini teha. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tulemusena on kogutud suurel hulgal andmeid, mille analüüs  võimaldab teha targemaid poliitikavalikuid, aitab ennustada tulevikutrende ja  lubab tõsta avalike teenuste kvaliteeti. 27. mail toimuv Nordic Digital Day 2016 toob kokku e-valitsemise arvamusliidrid ja asjatundjad, et jagada Eesti ja välisriikide parimaid praktikaid andmeanalüüsi vallas. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi korraldatav üritus avab ühtlasi selleaastase Estonian ICT Week-i. Konverentsile tulevad kokku infoühiskonna ja e-valitsemise arvamusliidrid ning asjatundjad nii Eesti kui välisriikide avalikust, era- ja kolmandast sektorist. Konverentsile registreerimine on lõppenud, kuid e-valitsuse arendamise ja uute ideede huvilised saavad otseülekannet jälgida Postimehe vahendusel. Estonian ICT Week on iga-aastane IKT-ürituste sari, mille avaürituseks on rahvusvaheline infoühiskonnaalane konverents Nordic Digital Day. Konverentsi korraldatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“ ning rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Lisainfo Nordic Digital Day 2016 kohta: https://e-estonia.com/nordicday/ Estonian ICT Week-i koduleht: http://www.ictweek.eu/ Lisainfo: Katrin Hänni Riigi infosüsteemide osakonna juhtivspetsialist 6397604 katrin.hanni@mkm.ee /10.05.2016/
EST

          

Parim väikeettevõttest praktikakoht on Gurmeeklubi

 Cache   
Parima väikeettevõttest praktikakoha tiitli pälvis isikupäraste hõrgutiste loomisega tegelev Gurmeeklubi OÜ, kellele andis täna auhinna üle ettevõtlusminister Liisa Oviir. „Gurmeeklubi on igati imetlusväärne ettevõte, kes võtab igal aastal praktikale sama palju inimesi, kui selles ettevõttes töötab. Kui seda eeskuju järgiks ka suurettevõtted, poleks meil probleemi noorte väljaõppe vastavusega tööandjate soovidele või noorte suundumisega tööturule pärast õpinguid,“ ütles Oviir. „Gurmeeklubi on hea näide vastutustundlikust ettevõttest, mis tahab panustada ühiskonda. Loodan, et seda eeskuju hakkavad järgima paljud!“ sõnas minister. Gurmeeklubi tootmisjuhi Kaire Kase sõnul on Parima väikeettevõttest praktikakoha tunnustus neile väga oluline eelkõige seetõttu, et ka väikeettevõtete panust praktikakohtade loomisel märgatakse ja väärtustatakse. „Meil on hea koostöö mitmete erinevate koolidega praktikantide leidmisel, kuid loodame, et kondiitri, pagari ja kokaeriala praktikahuvilised märkavad meid senisest veelgi rohkem ning leiavad ka ise tee meie juurde praktikale.“ Eesti Tööandjate Keskliidu esmakordselt korraldatava Parima praktikakoha konkursi eesmärgiks on tunnustada ja tõsta esile neid Eesti ettevõtteid, kes panustavad märkimisväärselt kutseõppuritele ja tudengitele praktikavõimaluste või õpipoisiõppe pakkumisse, aidates lähendada kooliharidust ja reaalse tööturu vajadusi. Parima praktikakoha konkursi tunnustused anti välja kolmes kategoorias: parima praktikakoha tiitli pälvis ettevõte ABB AS, parima regionaalse praktikakoha tiitli sai Narva ettevõte Fortaco Estonia OÜ ning parim väikeettevõttest praktikakoht on 24 töötajaga Gurmeeklubi. Konkurss viidi läbi Haridus ja Teadusministeeriumi tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi tegevuste „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses“ ning „Õpipoisiõppe laiendamine“ raames. Programmi eesmärk on viia õppimisvõimalused vastavusse tööturu vajadustega. Konkurssi rahastavad Eesti riik ja Euroopa Sotsiaalfond. /28.03.2016/
EST

          

Uus keskus hindab e-riigi mõjusid

 Cache   
Täna, 23. märtsil tutvustati Tallinnas e-Estonia showroom’is infotehnoloogia mõju-uuringute keskust CITIS (Center of IT Impact Studies), mis tegeleb ainsana Eestis avalike e-teenuste ja tehnoloogia mõjude kvantitatiivse hindamise ja modelleerimisega. CITIS koolitab ühelt poolt e-riigi valdkonna arendajaid, teiselt poolt kasutab e-riigi andmeid, et luua uusi teenuseid.   Eesti e-valitsemise ökosüsteem pakub hetkel ligikaudu 1500 e-teenust, mida kasutati 2014. aastal kokku enam kui 340 miljonit korda; digitaalset autentimist kasutati samal ajal enam kui 80 miljonit ning digitaalset allkirjastamist enam kui 35 miljonit korda. Oma loomuliku tegevuse käigus loob riik oma institsioonide kaudu väga palju andmeid, millel on suur potentsiaal nii efektiivsema juhtimise kui uute teenuste väljatöötamise osas.   E-riigi võimaluste leviku kõrval teatakse vähe, millised on e-teenuste majanduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud mõjud. „Nende mõjude kohta on üllatavalt vähe tõendeid. Õhus on küsimused, kas e-teenused säästavad aega ja raha või on tegemist ainult marginaalsete mugavusele suunatud alternatiividega, või kuidas on Eesti e-teenused ajas kasvanud ning missuguseks võib kujuneda nende tulevik,“ arutles keskuse eestvedaja, Tartu ülikooli tehnoloogiauuringute vanemteadur Kristjan Vassil, lisades, et nende küsimustega CITIS tegelebki.   Keskusel on kaks olulist eesmärki – luua Eesti e-teenuste analüüsil tuginevaid uusi teadmisi ja valmistada ette uue põlvkonna eksperte, kes näevad avalike e-teenuste, andmeanalüütika ja teenusearenduse kokkupuutealadel avanevaid uusi innovatsioonivõimalusi.   Spetsialistide koolitamiseks alustas veebruaris kursus peamiselt sotsiaalteaduste tudengitele, mis keskendub Eesti e-riigi ja digitaalsete teenuste mõjude analüüsile ning mõjude mõõtmisele ja hindamisele. Sügisel toimub e-kursus laiemale sihtrühmale, mis vaatleb konkreetseid e-teenuseid ja nende mõjuanalüüsi.   TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteaduri Mihkel Solvaku sõnul on huvi e-teenuste vastu rahvusvahelise kaaluga. „E-riigi kontekstis on Eesti riigi huvi suunatud väljapoole. Meie e-teenuste tõenduspõhine analüüs aitab teistele riikidele näidata, kuidas ja miks sarnased teenused toimiks või mitte. E-riigi rahvusvaheline reklaam on sama oluline kui analüüsida, kui palju saaks olemasolevaid andmeid ristkasutada, et veel uusi lahendusi välja pakkuda,“ rääkis Solvak.   Keskus kasutab e-riigi andmeid lisaks valdkonna ekspertide koolitamisele ka e-riigi arendamiseks. CITISe pikem eesmärk on läbi andmete ristkasutuse arendada ja katsetada uute teadusmahukate innovaatiliste e-teenuste prototüüpe, mille loomine ei eelda eraldi andmekogumise protsesse, vaid keskendub juba olemasolevate andmestike väärtustamisele.   Kristjan Vassili sõnul hinnatakse CITISe edukust nelja aasta pärast mitte ainult koolitatud inimeste ja teadusväljundi kaudu, vaid selle kaudu, kas ja kui palju on CITIS suutnud oma tegevuse käigus aidata välja arendada uusi tõendipõhiseid e-teenuseid, millel on laiapõhjaline ühiskondlik mõju.   CITIS uuringute keskuse rahastajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Euroopa sotsiaalfondi programmist „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine 2014-2020“ ning Tartu ülikool.   Lisainfo Kristel Vits, CITIS projektijuht tel 58160307 e-post kristel.vits@ut.ee või citis@ut.ee /23.03.2016/
EST

          

Startup Estonia jätkab tegevust KredExis

 Cache   
Seoses Arengufondi ümberkorraldamisega ning riigi investeerimistegevuse konsolideerimisega saab "Startup Estonia" programmi elluviijaks KredEx. Muudatused realiseeruvad selle aasta teise kvartali jooksul. Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et seoses ümberkorraldamisega ei muutu Startup Estonia partnerite jaoks midagi. „Programm jätkab tööd ning plaanitud tegevused viiakse lõpuni.“ Minister lisas, et konsultatsioonidest iduettevõtete kogukonnaga tuli selgelt välja nende eelistus näha programmi KredExi juures. „Kogukonna esindajad leidsid, et Startup Estonia programmi sisenevate ettevõtete jaoks on tegu parima võimaliku lahendusega, kuna KredExi alla on koondunud kõik riiklikud fondiinvesteeringud ja nii on uued alustavad ettevõtted järgmise faasi investoritele lähemal.“ "KredExil on hea tuntus ja maine nii turuosaliste kui ettevõtlusega alustajate hulgas, teadlikkus sihtrühmast ja kapitaliturust ning pikk riikliku poliitika elluviimise kogemus ja programmi elluviimiseks või teenuste turult sisse ostmiseks vajalik ekspertiis," ütles Oviir. Minister avaldas lootust, et Startup Estonia ja KredExi meeskonna kootöös hakkab viimastel aastatel kiirelt arenenud idufirmade keskkond veelgi jõudsamalt arenema ja luuakse järgmised globaalse tuntusega edulood. KredExi juht Lehar Kütt ütles, et Startup Estonia programmi tegevuste KredExi alla viimine on loomulik osa protsessist, mille käigus koondatakse riigi riskikapitaliinvesteeringutega seonduv ühte organisatsiooni. „Startup Estonia programmil on oluline roll selles, et Eestist võrsuksid järgmised rahvusvahelised edulood. Selleks parandatakse iduettevõtete ligipääsu kapitalile, arendatakse sobivat tegevuskeskkonda ja iduettevõtete rahvusvahelist võimekust.“ Eestis on praegu 500-700 iduettevõtet, nende hulk peaks „Startup Estonia“ programmi tegevuse mõjul aastaks 2020 kahekordistuma. Eesti iduettevõtted kaasasid 2015. a 95 mln EUR kapitali, alates 2006. a kokku 268 mln EUR, millest 1/5 on Eesti investoritelt. Eesti iduettevõtted on loonud üle 2300 töökoha, mille keskmine palk on ca 1700 EUR. Aastal 2015. tasusid iduettevõtted riigile maksutuluna ca 22 mln EUR. KredEx on finantsasutus, mis aitab Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda pakkudes riigi garantiiga tagatisi, krediidikindlustust, laene ja riskikapitali. KredExi riskikapitali-alaste tegevuste portfell hakkab hõlmama riigi esindamist SmartCapi senise portfelli juures, Startup Estonia raames loodavate ärikiirendite haldamist, Eesti riigi osalusel loodud fondifondide haldamises osalemist. /09.03.2016/
EST

          

Euroopa Kosmoseagentuur otsib Eestist sobilikke e-lahendusi

 Cache   
Täna külastab Eestit Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) delegatsioon, et tutvuda Eesti IT-sektori võimalustega panustada kosmose arengusse. Eesti on esimene riik, kelle IT-ettevõtete vastu agentuur ametlikku huvi on üles näidanud. 22 liikmesriiki ühendav Euroopa Kosmoseagentuur soovib muuta organisatsiooni toimimist efektiivsemaks uusimate IT-lahenduste kasutamise kaudu. Läbi digiteerimise loodetakse parandada organisatsiooni sisemist toimimist, viia kommunikatsioon liikmesriikide vahel uuele tasemele ning tõhustada kosmoseringkonna ettevõtete ja teadusgruppide omavahelist koostööd. Leidmaks potentsiaalseid tegijaid Euroopa Kosmoseagentuuri digiteerimise agenda elluviimiseks, on agentuur alustanud konsultatsioone oma liikmesriikidega, kellest esimesena tutvutakse Eesti e-riigi võimalustega. ESA delegatsiooni juhivad Dr Gunther Kohlammer kaugseire direktoraadist ja IT-osakonna direktor Filippo Anglucci. Visiit algab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, kus side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka ning infoühiskonna teenuste arendamise osakonna juhataja Janek Rozov tutvustavad ESA delegatsioonile Eesti digiagendat ning erinevaid e-riigi lahendusi, sh ID-kaarti, e-residentsust ja x-teed. Seejärel külastatakse e-Estonia show room-i, kohtutakse Maksu- ja Tolliametiga, et rääkida e-maksusüsteemist. Päeva teisest pooles külastatakse Infotehnoloogia Liitu ning kohtutakse e-lahenduste väljatöötamisega seotud ettevõtjatega, tutvutakse NATO küberkaitsekeskusega. /07.03.2016/
EST

          

Valmisolek välistööjõudu värvata on olemas, ent napib teadlikkust

 Cache   
Eile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kogunenud Eesti talendipoliitika tegevuskava töörühm tõdes, et kuigi aasta jooksul on tehtud märkimisväärseid edusamme, on välistööjõu värbamine jätkuvalt keeruline ning nõuab osapoolte väga head koostööd. Välisspetsisalistide Eestisse kaasamise tegevuskava töörühma juht ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et saavutatud on märksa rohkem kui esialgu tegevuskavaga ette nähti. Hiljuti avaldatud INSEADi, Adecco Grupi ja inimressursi Juhtimise Instituudi indeksis talentide meelitamise ja hoidmise osas oli Eesti väga heal 19ndal positsioonil 109 riigi seas. „Lootus on, et jõuame väikeriigina ka 15 atraktiivseima hulka,“ lausus Oviir. Minister lisas, et samal ajal teeb murelikuks majanduskonjunktuuri viimane uuring, kus taaskord ütles viiendik küsitletud ettevõtjatest, et suurimaks arengut takistavaks teguriks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Üheks olulisemaks takistuseks peab minister sisserände kvooti. „Me võime teha ükskõik kui palju ponnistusi, aga kui me pole valmis sisserände kvooti suurendama, pole võimalik siia väljastpoolt Euroopat rohkem lisatööjõudu tuua,“ ütles Oviir. Eilsel kohtumisel tõdeti, et suurendada tuleb nii avaliku kui erasektori teadlikkust välisspetsialistide värbamisel. Kuigi suurimaks probleemiks nimetatakse kvalifitseeritud tööjõu puudust, siis pakutud alternatiivsete lahendustega ettevõtjad kaasa ei lähe, sest sageli ei olda võimalustest teadlikud või pole piisavalt julgust neid proovida. Möödunud aastal kinnitatud välisspetsisalistide Eestisse kaasamise tegevuskava 2015-2016 eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduskasvule, meelitades Eestisse ja rakendades siinsel tööturul välisriikides elavaid spetsialiste. Talendipoliitika tegevuskava sihtrühmad on Eesti tööandjad kui potentsiaalsed välistööjõu värbajad, organisatsioonid, kes pakuvad talendipoliitikaga haakuvaid teenuseid, Eestis õppivad välistudengid, väljaspool Eestit elavad kodanikud ning välisriikide spetsialistid, kel on sellised oskused ja teadmised, mida Eesti tööjõuturul napib. Täpsemat infot tegevuskava kohta leiate siit: https://www.mkm.ee/workinestonia/et/ /10.02.2016/
EST

          

Uuring: Eesti startup ökosüsteemi kasvu pidurdab talentide ja kapitali puudus

 Cache   
Rahvusvaheliselt tunnustatud iduettevõtete uuringu kohaselt on Eesti startup’id ligi kolm korda ülemaailmsest keskmisest rohkem rahul riikliku poliitikaga, kuid suurimate puudujääkidena nähakse kasvavat talendi ning kapitali puudust. Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et Startup Compassi raport on eeskätt kompliment siinsetele ettevõtetele, ehkki ka riik on juba mitu aastat kõrgtehnoloogilise ettevõtluse levikut toetanud ning meie ökosüsteemi tuntus ei ole juhus. „Kui ettevõtjad on juba olnud ääretult tublid, siis ka avalik sektor on pakkunud üha enam tuge, et edulugude hulk mitmekordistuks,“ ütles Oviir. Minister tunnustas startupe, tänu kellele saab Eesti majandus uue hingamise, kui siin luuakse kõrget lisandväärtust tootvaid ning hea palgaga töökohti. Startup Estonia ja Startup Compassi koostöös valminud uuring toob positiivsete leidudena välja valitsuse uuendusmeelseid algatusi, näiteks e-valitsust, e-residentsust ja riigiasutuste asjaajamise digitaliseerimist, mis on pälvinud suure startup kogukonna toetuse – Eestis on rahulolu riikliku poliitikaga 66 protsenti, samas ülemaailmseks keskmiseks on 25 protsenti. Samuti on Eesti startup ökosüsteemi kasvuindeks erakordselt kõrge, olles peamiselt tingitud riskikapitali investeeringute kiirest suurenemisest viimastel aastatel. Suurimate kasvupiduritena näeb raport vähest välistöötajate hulka, mis on kaks korda madalam kui Silicon Valley’s. Idufirmad vajavad kasvamiseks   kogemusega talente – arendajaid, disainereid, müügiinimesi, kellest on tööturul puudus. Seega tuleb meil olla avatud ja proaktiivsed välismaalaste siia toomisel, seejuures on aga konkurents teiste riikidega tugev. Lisaks toob uuring välja raskused varase ja kasvufaasi rahastuse kaasamisel. Välisinvestorid eelistavad investeerida keskkonda, mida nad tunnevad ja mille regulatsioonid oleks lihtsasti mõistetavad ja sõbralikud, täna aga Eestit sellisena ei nähta ning seetõttu peavad Eesti startup tihtipeale investeeringuid kaasama välismaal asuvasse õiguslikku kehasse. Seega peaksime pöörama rohkem tähelepanu lahendustele, kuidas muuta siinsetesse startup’idesse investeerimine investori-sõbralikumaks. “Eesti ei ole ega ka muutu kunagi Silicon Valley’ks, see kindlasti ei tohiks olla ega muutuda eesmärgiks iseeneses,” kirjeldas Startup Estonia juht Mari Vavulski: ”Eesti üks suurimaid erinevusi startup mekaga on targa raha puudus - inimesed, kes on korduvalt edu saavutanud ning valmis lisaks rahale ka oma teadmisi, oskuseid ja kogemusi investeerima üha uutesse startupidesse. Eesti startup ökosüsteemi arendamisel on ülimalt oluline keskenduda ka kodust edukaks kasvanud startupidele – muutmaks nende jaoks Eesti selleks kohaks, kuhu tulla maailmas edu saavutamise järel tagasi ning investeerida üha uutesse ja uutesse kohalikesse startupidesse oma teadmisi, oskuseid ja kogemusi”. Startup Estonia on Eesti startup’ide tugiüksus, mille eesmärgiks on läbi tugeva startup kogukonna, tarkade inimeste, targa raha ja paremate regulatsioonide soodustada siinsete startup-ettevõtete kasvu ja arengut ning suurendada Eesti kui startup-riigi tuntust ja atraktiivsust. Startup Estonia programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Startup Compassi poolt koostatav rahvusvaheline startup ökosüsteemide uuring on suurim omataoline maailmas, hõlmates üle 11 000 osaleja. Täismahus uuringu raport on leitav aadressil http://blog.compass.co/estonia/. Lisainfo: Kadi-Ingrid Lilles Startup Estonia kommunikatsioonijuht +372 5656 8595 kadi@startupestonia.ee /05.02.2016/
EST

          

Käivitub üle-eestiline õppurite äriideede arendust toetav eelinkubatsiooni mudel

 Cache   
Eelinkubatsiooni mudeli rakendamine on osa tegevusest „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ (EETA). EETA eesmärk on kujundada noortes ettevõtlikku hoiakut ja arendada praktilist ettevõtlusõpet kõigil haridustasemetel, sh arendada valdkondade- ja rahvusvahelisi ning rühmatöö õppevorme. Eelinkubatsiooni käigus arendavad noored oma idee ärimudeliks. Mudelit rakendatakse semestripõhiselt ja see on avatud kõigile kõrg- ja kutsekoolide õppuritele. Alustatakse inspiratsiooniseminaridega uute ideede leidmiseks. Sellele järgneb idee ja meeskonna arengut toetav neljakuuline praktiline koolitus. Meeskonnad saavad tuge mentoritelt ja valdkonnapõhist nõustamist. Iga semestri lõpus toimuval võistlusel esitlevad meeskonnad oma ärimudelit. Õppuritele on kõigis tegevustes osalemine tasuta. Eelinkubatsiooni jätkutegevustes tehakse koostööd Eestis tegutsevate ettevõtlusinkubaatorite ja kiirenditega, et pakkuda meeskondadele võimalust arendada oma ärimudelit edasi, kasutades vajaduse korral mentoreid ja tuge lisarahastuse leidmisel. Eelinkubatsiooni mudeli koostamisel on lähtutud eri haridustasemetel juba toimuva ettevõtlusõppe ja startup – valdkonna arendustegevuste parimatest praktikatest. Eelinkubatsiooni juhtkeskused Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tallinna Ülikoolis keskenduvad loome- ja tehnoloogiaettevõtluse arendamisele. 2016. aastal on kavas toetada 81 meeskonda, kelle ideest on programmi lõpuks välja arendatud perspektiiviga ärimudel. Osalevad kõrgkoolid Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Estonian Business School, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Maaülikool teevad tihedat koostööd kutse- ja rakenduskõrgkoolidega. Eelinkubatsiooni avaüritused toimuvad Tallinnas ja Tartus: 29.‒31. jaanuarini on Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakoolis koostöös Digixiga arendusnädalavahetus ”„Loomehäkk; 18. veebruaril on Athena Keskuses Tartu Ülikooli inspiratsioonipäev „Ideede Raju. 100 ideed, mis muudavad maailma”; 22. veebruaril toimub Tallinna Tehnikaülikooli Mektory saalis inspiratsiooniöö „How to start up 2016 – Ideede Öö“. Tegevust EETA kaasrahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest. Lisainfo:Piret Arusaar, 737 6339, piret.arusaar@ut.ee 15/01/2016
EST

          

Eestis asutatud mängukiirendi võitis Euroopa parima tiitli

 Cache   
Eile Luxembourgis toimunud Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnatseremoonial nimetati äri rahvusvahelistumise edendamise kategoorias Euroopa parimaks projektiks Eestis asutatud mänguvaldkonna ärikiirendi GameFounders. Peaauhind anti ettevõtluse arendamise eest Lissaboni linnavolikogule. Nii Euroopas kui ka Aasias tegutsev GameFounders on ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul maailma tipptegija, kes on hea näide sellest, et Eesti ettevõtted on tihtipeale teistest sammu võrra ees ning Eesti on üks parimaid kohti targa ettevõtte rajamiseks. “Minu siirad õnnitlused tublile ja ambitsioonikale meeskonnale. Te olete eeskujuks ja inspiratsiooniks kõigile ettevõtjatele ning tegusatele inimestele.” GameFoundersi asutaja ja tegevjuht Kadri Ugand rõõmustas tunnustuse üle ning ütles, et tal on hea meel, et ka Euroopas on märgatud ärikiirendi olulisust. "Rahvusvaheline tunnustus on kindlasti paljudele meie programmides osalejatele märk sellest, et oleme usaldusväärne ja kindel partner," lausus Ugand. GameFoundersi järgmise programmi avaldusi oodatakse 20. detsembrini, kolmekuune kiirendusprogramm algab järgmise aasta märtsis Malaisias ning sinna on oodatud osalema kõik maailma mänguettevõtted. GameFounders on edukalt panustanud start-up ettevõtluse arendamisse, suurendanud eksporti ja rahvusvahelistumist, mis aitab tõsta tootlikkust ja selle kaudu inimeste sissetulekuid. GameFounders on esimene Euroopas asuv ärikiirendi, mis tegeleb mänguvaldkonna ettevõtjatega. Kiirendi käivitamist rahastas EAS Startup Estonia programm ja see pakub alustavatele ettevõtjatele algkapitali kõrval ka mentoreid, partnerluskokkuleppeid ja ligipääsu ülemaailmsele kontaktvõrgustikule. Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnaga tunnustatakse edukaid tegevusi ja algatusi, mis loovad uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil /20.11.2015/
EST

          

Estonian Air peatab 8. novembrist 2015 kogu oma äritegevuse

 Cache   
Estonian Airi juhatus otsustas 8. novembrist lõpetada oma äritegevuse tulenevalt Euroopa Komisjoni otsusest, mille kohaselt on Estonian Airile antud ühisturuga kokkusobimatut riigiabi, mis tuleb tagastada.  Estonian Airi piletiomanikel palutakse lisainfo saamiseks minna veebisaidile www.estonianair.ee või helistada Tallinna Lennujaama telefonil 605 8888. „Estonian Airi töötajatel on olnud suur au anda 24 aasta jooksul oma panus Eesti turismi ja majanduse arengusse. Viimasel aastal on meie lennufirma läbi teinud suure pöörde ja tänu suurenenud hulga allhankelepingutele tõestasime, et Estonian Air saab töötada jätkusuutliku ja kasumliku regionaalse lennufirmana. Soovin siinkohal tänada kõiki Estonian Airi töötajaid, kliente ja koostööpartnereid, kes andsid sellesse oma panuse. Vaatamata kõigele pidas Euroopa Komisjoni Konkurentsiamet meile antud riigiabi reeglitevastaseks,“ lausus Estonian Airi juhatuse esimees Jan Palmér. Estonian Air loodi 1. detsembril 1991. Lennufirma omanikud on Eesti riik (97,34%)  ja SAS Grupp (2,66%).  Ettevõte on IATA (The International Air Transport Association) liige aastast 1992. Estonian Airi kodubaas on Tallinna lennujaam. 2014. aasta kaheteistkümne kuuga lennutas Estonian Air ühtekokku 553 200 reisijat. Lennuettevõttes töötab ligikaudu 200 inimest Lisainformatsioon: Ilona Eskelinen, Estonian Airi avalike suhete juht Tel: +372 640 1178 pr@estonianair.ee www.estonianair.ee   /07.11.2015/
EST

          

Käitumisjuhised Estonian Airi piletiomanikele

 Cache   
Hea reisija! Alates 8. novembrist lõpetab Estonian Air kõik lennud. Kui olete ostnud pileti Estonian Airi lennule, leiate siit info edasiseks tegutsemiseks: Reis Estonian Airiga algab ajavahemikus 8.-10. november 2015 Pilet on ostetud Estonian Airilt või reisibüroost (lennupileti number algab “960...”) Teile leitakse asenduslend. Uus broneeringu kinnitus saadetakse Teile SMS-iga või e-mailile. Juhul kui 6 tundi enne väljumist pole kinnitust saabunud, helistage palun telefonile 6266 234 või kirjutage rebook@estravel.ee. Asenduslende pakutakse reisijale kogu marsruudi ulatuses lennupiletil (mille number algab “960...”) märgitud sihtkohani ja tagasi. Ümberbroneerimist alustatakse väljuvate lendude järjekorras, mis tähendab, et esmalt väljastatakse piletid 8. novembri lendudele. Teile pakutakse asenduslend, mis on kõige sarnasem esialgsele marsruudile. Erisoove marsruudi ega lennufirmade eelistuse osas ei ole võimalik kahjuks arvesse võtta. Pilet Estonian Airi lennule on ostetud teiste lennufirmade kaudu (piletinumbri algus ei ole “960...”; pange tähele, et pileti müünud firma ja lennu teostav firma võivad olla erinevad) Teie pilet on jätkuvalt kehtiv. Pileti müünud lennufirma (näiteks SAS, KLM, Brussels Airlines vm) pakub Teile vähemalt piletiraha tagastamist, kuid suure tõenäosusega asenduslendu. Pöörduge selleks pileti müünud lennufirma või reisibüroo poole. Kui asute parasjagu transiittsoonis, saate jätkulennu kohta teavet transiitlendude letist.Transiitreisijatel palume tähelepanu pöörata pagasile. Vahelennujaamas võib tekkida vajadus pagasi väljavõtmiseks ning selle registreerimiseks uuele lennule. Reis Estonian Airiga algab 11. novembril 2015 või hiljem Pilet on ostetud Estonian Airist või reisibüroost (lennupileti number algab “960...”) 11. novembril ja hiljem algavate lendude piletiraha makstakse tagasi. Palun esitage selleks taotlus www.estonian-air.ee. Piletite kompenseerimine algab 11. detsembrist 2015. Lende ümber ei broneerita, uue pileti peab reisija ostma ise. Pilet Estonian Airi lennule on ostetud teiste lennufirmade kaudu (lennupileti number ei alga “960...”) Teie pilet on jätkuvalt kehtiv. Pileti müünud lennufirma (näiteks SAS, KLM, Brussels Airlines vm) pakub vähemalt piletiraha tagastamist, kuid suure tõenäosusega asenduslendu. Pöörduge selleks pileti müünud lennufirma või reisibüroo poole. Vabandame ebamugavuste pärast. /07.11.2015/
EST

          

Ameerika kaubanduskoda sooviks lihtsamaid immigratsioonitoiminguid, rohkem spetsialiste Eestisse ja avatud suhtumist

 Cache   
Ameerika Kaubanduskoda juhtis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud kohtumisel tähelepanu riigi välisspetsialistide värbamispoliitika kitsaskohtadele ning tegi ettepanekuid, milliste tegevuste kaudu Eestit Ameerika ja teiste välismaa ettevõtjate jaoks atraktiivsemaks muuta.    American Chamber of Commerce Estonia (AmCham) tunnustas Eestit jõupingutuste eest, mida on tehtud välisspetsialistide palkamisel ettevõtjate abistamiseks ning märkis, et välismaalaste seadusest tulenevad muudatused on juba avaldanud positiivset mõju Eesti kasvamisel globaalseks tegijaks tuleviku tööstusaladel. Kiideti ka valitsuse käivitatud kohanemis- ja keelekoolitusi, mis muudavad teistest riikidest Eestisse tööle või õppima tulnud inimeste Eestisse sisse elamise sujuvamaks.   AmChami liikmed tõid välja, et välistalentide värbamise eelduseks on immigratsioonipoliitika tegevuste lihtsustamine. Näiteks valmistavad välismaalastele sageli muret elamisloaga kaasnevate dokumentide nõue ning protseduuride pikk aeg. Toodi välja, et mõistlik oleks elamisloa taotlemisel loobuda nii apostillitud haridust tõendavate dokumentide kui ka püsiva elukoha aadressi esitamise nõudest. Sellised dokumendid võiks esitada siis, kui elukoht juba olemas ning inimene on ennast sisse seadnud.   Investeeringute suurendamiseks vajab arendamist ka kaasaegne ja paindlik töökeskkond. Liikmete sõnul on Eesti tööõigus väga tööstusekeskne ning vähem on tähelepanu jagunud teenindussektorile, mis majandust järjest enam mõjutab.    Hädavajalik oleks panustada ka kvaliteetsesse ja konkurentsivõimelisse ingliskeelsesse haridusse.   Viimasel ajal on välismaalasi muutnud üha murelikumaks ja ettevaatlikumaks avalikkuses kõlav üleüldine negatiivne suhtumine ning vaen teiste riikide kodanike suhtes. Paljudel Eestis töötavatel tippspetsialistidel ja ülikoolides õppivatel välismaalastel on tuua oma elust kurbi näiteid halvustava kohtlemise kohta Eestis ning see tõsiasi muudab järjest keerulisemaks uute spetsialistide Eestisse meelitamise.   AmChami sõnumina jäi kõlama, Eesti peab kindlasti jätkama nutikate töökohtade loomist ning välisspetsialistide värbamist Eestisse, kuid seda peavad toetama ka kaasaegne tööõigus, sujuvad immigratsioonitoimingud ja avatud suhtumine siia tulevatesse välismaalastesse. See aitab kaasa uute ettevõtete ja töökohtade loomisele, mis toetavad nii Eesti maksutulu kui üldise jõukuse kasvu.   /15.10.2015/
EST

          

Tallinna Sadam saab uue nõukogu

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Kristen Michal nimetab uuteks Tallinna Sadama nõukogu liikmeteks tuntud advokaadi, rahvusvahelise juhtimiskogemusega ettevõtjad, audiitori ning kõrged ametnikud. Uue nõukogu ülesandeks on moodustada ettevõtte juhtkond, jälgida erikontrolli teostamist ning ettevõtte tegevuse ja võetud kohustuste täitmist. Nõukogu pooled liikmed on lisatud rahandusminister Sven Sesteri ettepanekul. Tallinna Sadama uuteks nõukogu liikmeteks nimetatakse vandeadvokaat Aare Tark, audiitor Urmas Kaarlep, ettevõtjad Mart Luik ja Üllar Jaaksoo, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks ning rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu. Majandusministri sõnul lähtuti rahandusministriga nõukogu koostades põhimõttest, et seal oleks erinevate valdkondade asjatundjad. „Uues nõukogus on äriõiguse asjatundja – vandeadvokaat Aare Tark ja pika audiitortegevuse kogemusega Urmas Kaarlep. Laiema haarde ja rahvusvaheliste ettevõtete juhtimiskogemust esindavad ettevõtjad Mart Luik ja Üllar Jaaksoo. Lisaks on avaliku sektori esindajana majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Merike Saks ning  rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu,“ märkis Kristen Michal. Nõukogu esmased ülesanded on majandusministri sõnul Tallinna Sadamale uue juhtkonna otsimine ning ettevõtte tegevuse ja võetud kohustuste täitmise jälgimine, eeskätt parvlaevalepingute täitmise jälgimine. „Mul on uutele nõukogu liikmetele kaks ootust. Üle tuleb vaadata kahtlustusega hõlmatud ja muud Tallinna Sadamat puudutavad ebaharilikud tehingud, selgitada välja ühingule tekitatud kahju ning selle kõrvaldamise ja hüvitamise võimalused. Teine lähiaja ülesanne on leida Tallinna Sadamale asjatundlik ja usaldusväärne juhatus,“ sõnas rahandusminister Sven Sester. Aare Tark on rahvusvahelisele äriõigusele keskendunud advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene vanempartner. Urmas Kaarlep on tegutsenud vandeaudiitorina ja on Henley Business Services (Estonia) OÜ partner ning varasemalt Price Waterhouse Coopersi partner. Mart Luik on ettevõtja. Varem on ta olnud Postimehe vastutava väljaandja, juhtinud TV3 kanaleid Eestis ja Sloveenias ning ettevõtet Venemaal. Ta on mitme ettevõte puhul olnud vastutav reorganiseerimise korraldamise eest. Üllar Jaaksoo on NOW! Innovations tegevjuht ning juhtinud Tele2 Eestit ja Ajakirjade Kirjastust. Merike Saks on majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler. Ta on varem töötanud siseturu valdkonna asekantslerina. Agris Peedu on rahandusministeeriumi asekantsler. Tal on pikaajaline kogemuse riigi äriühingute ja riigihangete valdkonnas.  Varem töötas ta maksu- ja tolliametis peajuristina. Eesti riigil on osalus 32 tegutsevas äriühingus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on kõige enam, 18 äriühingut. /25.09.2015/
EST

          

Eesti parim ettevõtluse edendaja jõudis Euroopa konkursil finaali

 Cache   
Kevadel Eesti üheks paremaks ettevõtluse edendajaks nimetatud GameFounders jõudis Euroopa ettevõtluse edendamise auhindade konkursi finaali. Konkursiga tunnustatakse edukaid tegevusi ja algatusi, mis parendavad ettevõtluse tugisüsteemi, inspireerivad ja julgustavad ettevõtjaid arenema. "Õnnitlen GameFoundersit parimate hulka jõudmise puhul!" ütles ettevõtlusminister Liisa Oviir. "GameFounders on edukalt panustanud start-up ettevõtluse arendamisse, suurendanud eksporti ja rahvusvahelistumist, mis aitab tõsta tootlikkust ja selle kaudu inimeste sissetulekuid. Finaali jõudmine kinnitab, et tegemist on ka võrreldes teiste riikidega väga innovaatilise ettevõtmisega, mis on teistele eeskujuks. See on tõestus sellest, et Eesti on maailmas üks parimaid kohti ettevõtlusega alustamiseks ja targa ettevõtte rajamiseks.“ GameFounders on esimene Euroopas asuv ärikiirendi, mis tegeleb mänguvaldkonna ettevõtjatega. Kiirendit rahastab EAS Startup Estonia programm ja see pakub alustavatele ettevõtjatele algkapitali kõrval ka mentoreid, partnerluskokkuleppeid ja ligipääsu ülemaailmsele kontaktvõrgustikule. Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnaga tunnustatakse edukaid tegevusi ja algatusi, mis loovad uusi võimalusi ettevõtluse arendamiseks nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Finaali jõudnud projektidest valitakse kategooriate võitjad ning Euroopa parim ettevõtluse arendaja kuulutatakse välja novembris Luxemburgis. Ettevõtluse edendajaid hindab žürii, kuhu kuuluvad Euroopa Liidu eelmise eesistujamaa Läti ja praeguse eesistujamaa Luxemburgi, Euroopa Komisjoni, Regioonide Komitee ning äri- ja akadeemiliste ringkondade esindajad. /18.09.2015/
EST

          

Riigi Infosüsteemi Amet kuulutas välja hanke e-residentsuse projekti teavitustegevuse partneri leidmiseks Ameerika Ühendriikides

 Cache   
Tegemist on pilootkampaaniaga, mille tulemusena soovib EAS tutvustada e-residentsust Ameerika Ühendriikide peavoolu meedia kanalitele ja ulatusliku levikuga Ameerika Ühendriikide tehnoloogia meedia kanalitele. Sõlmitava hankelepingu maksumus on kuni 160 000 eurot koos kõikide maksudega, kampaania toimub kevadel 2016.   „Planeerime e-residentsuse rahvusvahelist teavitustegevust, et jõuda läbi USA tippmeedia potentsiaalsete e-residentideni ja e-residentsuse platvormi arendajateni ning teenusepakkujateni. Esimese kampaaniaga testime pilootkorras, kuidas selline lähenemine töötab ning millist tulemust toob. Kui tulemused on edukad, kopeerime väljatöötatud mudelit teistel sihtturgudel üle maailma,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi side ja riigi infosüsteemide asekantsler Taavi Kotka.    “Plaanitav kampaania on e-residentsuse esimene Eesti riigi poolt elluviidav rahastatud teavitustegevus. Teavituskampaaniat rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Euroopa Liidu struktuuritoetuse toetusskeemist „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine“,” lisas Taavi Kotka.    Hetkeseisuga on e-residentsust taotlenud kokku üle 3500 inimese ning e-residendi digi-ID on kätte saanud üle 2000 e-residendi. Taotluseid on tulnud 101 riigist: Soomest (26 protsenti), Venemaalt (12), Ukrainast ja USAst (6), Saksamaalt, Lätist ja Ühendkuningriigist (4), millele järgnevad väikese vahega Holland ja Itaalia (3) ning India, Leedu ja Rootsi (2). Enam kui 18 000 potentsiaalset e-Residenti on tellinud programmi infokirja.   Eesti on esimene riik maailmas, mis pakub alates 2014. aasta detsembrist e-residentsust. E-residentsus annab välisriikides elavatele välismaalastele Eesti elanikega sarnased võimalused Eesti e-keskkonnas tegutsemiseks ja e-teenuste kasutamiseks. E-residentidele väljastatakse digi-ID, mis annab välismaalasele võimaluse ajada asju digitaalselt ja asukohast sõltumata.    Nii on näiteks väljast poolt Euroopa Liitu pärit inimesel võimalik luua omale baaskeskus Euroopa Liidus asjaajamiseks – tal on võimalik asutada äriühing Eestis ning osaleda aktiivselt selle juhtimises, elades ise näiteks Ameerika Ühendriikides. Eesti e-residendid võivad asutada interneti kaudu ettevõtte, teha e-panganduse tehinguid, saada ligipääsu rahvusvahelistele makseteenuste pakkujatele, esitada tuludeklaratsiooni elektrooniliselt, kaugjuhtida ettevõtet ning digitaalselt allkirjastada dokumente ja lepinguid.    E-residendi digi-ID ei ole füüsiline isikut tõendav või reisidokument ja sellel ei ole fotot. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba. Rohkem infot e-residentsuse kohta: http://e-resident.gov.ee   Lisainfo:   Katre Kasmel e-residentsuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn, Estonia katre.kasmel@eas.ee e-resident.gov.ee
EST

          

Palo avas Milanos EXPO Eesti paviljoni turismiseminari

 Cache   
Ettevõtlusminister Urve Palo avas neljapäeval Itaalias Lombardia pealinnas Milanos toimuva EXPO maailmanäituse Eesti paviljoni turismiseminari.   „EXPOl on esindatud need Eesti ettevõtted, kes on Itaalia turul aktiivsed ning soovivad oma sealset kontaktbaasi ning turuosa kasvatada. Maailmanäitusel osalemine on selleks parim võimalus,“ ütles minister.    Ta lisas, et näiteks on Eesti paviljonis esindatud puidust seinaplaatide tootja Reliefwalls juba saanud maailmanäituse abiga esimese tellimuse. “See on heaks eeskujuks ka teistele Eesti ettevõtjatele ning ka tõestuseks, et EXPO-l osalemine on ettevõtetele ukseks maailma.”    Ettevõtlusminister märkis, et muuhulgas keskendutakse EXPOl Eesti kui turismisihtkoha tutvustamisele. “Täna külastab Eestit ligi 27 000 Itaalia turisti, eestlasi käib Itaalias aga kolm korda rohkem. Rahvaarvult on Itaalia meist aga kordades suurem.” Ta lisas, et Venemaa ja Soome turistide voo vähenedes on oluline leida uusi turge ning Itaalia võiks olla üks neist riikidest, kust oleks võimalik meelitada senisest enam turiste Eestisse. “Sellele keskendub ka turismiseminar.”      Eesti aukonsul Giuseppe Barranco di Valdivieso ütles, et Estonian Airi otselennud toovad Itaalia Eesti kõrvale. „See edasipüüdlik riik pakub kogemusi igale maitsele – muusikat ja laulu armastavale inimesele, neile, kes hoolivad loodusest ning naudivad maastikuvaateid, aga ka neile, kes tahavad teada, kuidas funktsioneerib e-riik,“ lisas ta.    Seminaril oli esindatud EAS-i Turismiarenduskeskus, Tallinna linn, Lääne-Eesti regioon, Estonian Air, reisikorraldajad Estravel, Baltic Tours, Carlson Wagonlit ja Via Hansa ning Koluvere Mõis.    EXPO maailmanäituse, mis toimub Lombardia pealinnas Milanos 1. maist 31. oktoobrini, seekordseks peateemaks on toit ja eluenergia rõhuga säästlikkusel ja innovatsioonil. 140 osalevat riiki pakuvad meelelahutust ja uusi teadmisi ning põnevust igas vanuses külastajale.   Ettevõtlusminister naaseb Eestisse reede hilisõhtul. 
EST

          

MKM investeerib majanduse elavdamisesse 140 miljonit eurot

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) investeerib aastatel 2015-2020 üle 140 miljoni euro, et parandada kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavust ettevõtetele.    „Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamise meetme eesmärgiks on tagada ettevõtetele nii traditsiooniliste äriprojektide finantseerimiseks vajalik kapital, et tõsta nende üldist konkurentsivõimet, kui ka riskikapital kõrgema riskiga ambitsioonikate äriprojektide finantseerimiseks, et toetada nende kiiret kasvu,“ ütles ettevõtlusminister Urve Palo.    Palo lisas, et ettevõtteid finantseeritakse KredExi ja Arengufondi laenude, käenduste, garantiide ja riskikapitali investeeringutega.    Kapitali ja krediidikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks annab Sihtasutus KredEx laene ja tagatisi ning KredEx Krediidikindlustus AS kindlustab eksporditehinguid – kogusummas 85,5 miljonit eurot. Samuti luuakse sihtasutus KredExi juurde fondifond, milleks MKM eraldab struktuurifondi vahenditest 60 miljonit eurot. Fondifond investeerib allfondidesse, mis omakorda investeerivad peamiselt Eesti seemne- ja start-up-faasi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse. Seeläbi tekib ka Eesti pensionifondidel võimalus investeerida allfondidesse, mis omakorda pakuvad rahastamisvõimalusi ettevõtetele.    MKM-i tellimusel viis Ernst & Young Baltic AS läbi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamise ning tegi ettepaneku tuua turule innovatsioonilaen ettevõtete toote- ja arendustegevuse soodustamiseks. Samuti luua Arengufondi juurde varase faasi investeerimisskeem, mille raames investeerida läbi kiirendiprogrammide erinevate valdkondade iduettevõtetesse.    Arengufondi kiirendid on abiks alustavale idufirmale   Arengufondi Start-up Estonia programmi üheks osaks on kiirendid. „Kiirendiprogrammid pakuvad iduettevõtjale toote ja teenuse arendamiseks kohalikku varase faasi kasvukapitali ning kiirendi meeskond osutab tuge oma teadmiste, oskuste ja võrgustikuga. See aitab iduettevõtjatele anda olulise arengukiirenduse, et jõuda järgmisesse olulisse arenguetappi – jätkufinantseeringuni,“ ütles Arengufondi juhatuse esimees Pirko Konsa.    Start-up Estonia eesmärk on pakkuda koostöös Eesti idufirmade ökosüsteemiga Eesti alustavatele ettevõtjatele lihtsasti mõistetavat ja terviklikku arengukeskkonda ning aidata kaasa ambitsioonikate ja maailmale väärtuslike ettevõtete loomisele ning arendamisele.    Innovatsioonilaen soodustab investeeringuid arendustegevusse   Ettevõtete innovatsiooni, konkreetsemalt toote- ja teenusarenduse tegevuste finantseerimisvajaduste analüüsil ilmnes, et soodustingimustel suuremat riski võimaldav laenutoode aitaks elavdada investeerimist toote- ja teenusarendusse ning vähendaks ettevõtete poolt kogetavat rahastamise puudujääki.   Innovatsioonilaenu sihtrühmaks oleksid majanduslikult aktiivseid VKE-d, sõltumata nende tegevusvaldkonnast, kellel on rahavood olemasolevast äritegevusest ning kes soovivad oma väärtuspakkumist laiendada. Eelhindamise tulemustest lähtudes peaks innovatsioonilaenu sihtotstarve olema toote- ja teenusarenduse ning arenduse tulemuste kommertsialiseerimisega seotud tegevuste kulude finantseerimine.    Eelhindamise läbiviimisel keskenduti kavandatavate finantsinstrumentide rakendamise tingimuste väljatöötamisele, mille tulemusel valmis finantsinstrumentide investeerimisstrateegia ettepanek. Muuhulgas analüüsiti väljapakutud rakendamistingimuste vastavust riigiabi reeglitele ning tuvastati instrumentide rakendamise eeldatavad tulemused prioriteedi eesmärkide kontekstis ning ringlusefekti tulemusel avalduv võimendav mõju. Ringlusefekti analüüsi põhjal jõuti tulemusele, et sõltuvalt eelarveliste vahendite panusest ja rakendamise tingimustest võib tänu tagasimakstavate eelarveliste vahendite uuesti investeerimisest ettevõtetesse jõuda 2014-2020 programmiperioodil ringlusesse kuni 760 miljonit eurot.
EST

          

Välisspetsialistide kaasamise tegevuskava muudab Eesti töötamise sihtriigiks

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kinnitas välisspetsialistide kaasamise tegevuskava aastateks 2015–2016, kava eesmärk on terviklik ja süsteemne lähenemine nii välisriikide kui mujal elavate Eesti spetsialistide hõlmamiseks Eesti majanduse arenguks.   „Eesti ettevõtete arengut enim takistavaks teguriks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Elanikkonna vähenemine ja vananemine seab tööjõu pakkumisele täiendavad piirangud. Sellistes tingimustes on möödapääsmatu vaadata töökäte otsimisel ka piiri taha ning mõelda sellele, kuidas Eesti majanduse jaoks olulistesse valdkondadesse välisspetsialistide värbamine saaks toetada selle arengut,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtlusvaldkonna juht Piret Treiberg.   Seni ei ole talendipoliitikat ühise tegevuskavana koordineeritud. Erinevad ametiasutused ja organisatsioonid on küll talentidega tegelenud, kuid see tegevus on olnud omavahel kokku leppimata. Seetõttu ei ole seni välisspetsialistide täit potentsiaali Eesti majanduse hüvanguks ka õnnestunud realiseerida. Tegevuskava koostamine on esimene talendipoliitika elluviimise algatus, mis tuleneb Eesti konkurentsivõime kavast „Eesti 2020“ ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiast 2014-2020.    Kavas kirjeldatud tegevused aitavad arendada Eesti kui töötamise sihtriigi mainet, lihtsustada spetsialistide leidmist, värbamist, sisserännet, tööle asumist ja kohanemist, seda nii ettevõtjate kui tööjõu puhul. Võimalikud lahendused on välja toodud iga etapi lõikes, mis kirjeldavad välisspetsialisti Eestisse kaasamise teekonda. Uue algatusena luuakse „Work In Estonia“ keskkond, kuhu koondatakse kogu Eestisse tööle asumise ja välismaalase palkamisega seotud informatsioon.    Välisspetsialistide tegevuskava sihtrühmad on Eesti tööandjad kui potentsiaalsed välistööjõu värbajad, organisatsioonid, kes pakuvad välisspetsialistidele teenuseid, Eestis õppivad välistudengid, väljaspool Eestit elavad kodanikud ning välisriikide spetsialistid, kel on sellised oskused ja teadmised, mida Eesti tööjõuturul napib.   Tegevusplaan viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Välisministeeriumi poolt ning koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, SA Archimedes, Eesti Teadusagentuuri, Eesti Töötukassa ja ettevõtluse ja omavalitsuste katusorganisatsioonidega, ülikoolide ning tugistruktuuridega.   Tegevuskavaga saab tuvuda MKMi koduleheküljel
EST

          

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsleriks kinnitati Ahti Kuningas

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati MKMi senine majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas, kes alustab uues ametis 6. aprillil.   „Ahti on end tõestanud majandusvaldkonna võimeka juhi ja hea kolleegina. MKMi juhtkonna liikmena on Ahti hästi kursis ka transpordivaldkonna teemadega, mistõttu olen kindel, et ta on ka uues rollis edukas,“ sõnas ministeeriumi kantsler Merike Saks.   Ahti Kuningas on alates 2007. aastast olnud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler ning vastutanud Eesti ettevõtluspoliitika väljatöötamise, rakendamise ja järelevalve eest. Kuningas on Estonian Airi ja EASi nõukogu esimees. Kuningal on sotsiaalteaduste magistrikraad Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast.  
EST

          

MKMi töörühm leppis kokku talendipoliitika tegevuskavas

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eestvõttel kogunenud töörühm kinnitas Eesti talendipoliitika tegevuskava aastateks 2015-2016. Tegevuskava eesmärk on aidata kaasa Eesti majanduskasvule, meelitades Eestisse ja rakendades siinsel tööturul välisriikides elavaid spetsialiste. Talendipoliitika tegevuskava koostamisel osales laiapõhjaline ettevõtjate, ministeeriumite, ülikoolide ja tugistruktuuride esindajate töögrupp. „Eesti ettevõtete arengut enim takistavaks teguriks on kvalifitseeritud tööjõu puudus. Elanikkonna vähenemine ja vananemine seab tööjõu pakkumisele täiendavad piirangud. Sellistes tingimustes on möödapääsmatu vaadata töökäte otsimisel ka piiri taha ning mõelda sellele, kuidas välisspetsialistid Eesti majanduse arengut saaksid toetada,“ ütles MKMi majandusarengu osakonna nõunik Piret Potisepp. Talendipoliitika tegevuskava sihtrühmad on Eesti tööandjad kui potentsiaalsed välistööjõu värbajad, organisatsioonid, kes pakuvad talendipoliitikaga haakuvaid teenuseid, Eestis õppivad välistudengid, väljaspool Eestit elavad kodanikud ning välisriikide spetsialistid, kel on sellised oskused ja teadmised, mida Eesti tööjõuturul napib. Tegevuskavas on kirjeldatud tegevusi, mis aitavad välistalentide huvi Eesti vastu kasvatada. Eestit tutvustatakse ettevõtjasõbraliku ja mitmekesiste karjäärivõimalustega riigina, talentide leidmine ja värbamine muutub lihtsamaks, Eestisse tulnud spetsialistidele pakutakse paindlikke kohanemisteenuseid ning soodustatakse talentide võrgustike teket. Uue algatusena luuakse Work In Estonia keskkond, kuhu koondatakse kogu Eestisse tööleasumisega ja välismaalase palkamisega seotud informatsioon. „Seni ei ole talendipoliitikat ühise tegevuskava raames koordineeritud. Erinevad ametiasutused ja organisatsioonid on küll talentidega tegelenud, kuid see tegevus on olnud omavahel kokkuleppimata. Seetõttu ei ole seni välisspetsialistide täit potentsiaali Eesti majanduse hüvanguks ka õnnestunud realiseerida,“ kommenteeris Piret Potisepp. Tema sõnul on tegevuskava koostamine esimene talendipoliitika elluviimise algatus, mis tuleneb Eesti konkurentsivõime kavast „Eesti 2020“ ja Eesti ettevõtluse kasvustrateegiast 2014-2020.  
EST

          

Palo: 2014 suurimad väljakutsed olid transpordis ja energeetikas

 Cache   
2014. aastal olid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas suurimad väljakutsed transpordi ja energeetika valdkonnas. Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul on transpordi valdkonnas täidetud eesmärkide nimekiri muljetavaldavalt pikk, millest üks olulisemaid on eelmisel nädalal sõlmitud parvlaevade käitlusleping Tallinna Sadamaga – alates 2016. aasta oktoobrist korraldab mandri ja saarte vahelist praamiliiklust ausa ja läbipaistva konkursi korras valitud ettevõte. „Saarte elanikud saavad olla kindlad, et hea teenindus jätkub senisest suuremas mahus ka kahe aasta pärast,“ ütles Palo. Transpordi valdkonnas tõi minister veel esile sügisel allkirjastatud Rail Balticu ühisettevõtte asutamislepingut Läti ja Leeduga ning seda, et trassivalikutega on liigutud edasi eskiislahenduste koostamise etappi. Lahendus on leitud Estonian Airi restruktureerimiseks uue investori kaasamisega. Valitsuse tegevuskava seadis suured ülesanded energeetikas, millest enamik on tänaseks täidetud. Eesti ja Soome valitsused, arendajad ning Euroopa Komisjon allkirjastasid suvel teekaardi Eestit ja Soomet ühendava gaasitoru Balticconnectori arendamiseks, mis paneb paika vajalikud tööetapid ja ajakava. Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse projekt ja Balticconnectori uuringute taotlus said positiivse rahastamisotsuse Euroopa Ühisrahastu (CEF) esimesest taotlusvoorust. Regionaalse LNG terminali osas leppisid Eesti ja Soome valitsused kokku edasise ajakava ja lahenduse terminali asukohaks. Gaasituru arendamiseks on tehtud lõplikud ettevalmistused gaasi põhivõrgu lahutamiseks gaasi tootmisest. Et gaasi ülekandesüsteemioperaator AS EG Võrguteenus saaks säilitada tegevusloa ning jätkata sõltumatu gaasi ülekandesüsteemi operaatorina, ei tohi alates 1. jaanuarist 2015 AS EG Võrguteenuse aktsiad kuuluda isikule, kes tegeleb maagaasi müügi või tootmisega. Valitsus otsustas omandada enamusosaluse AS EG Võrguteenustes AS Eleringi kaudu. Ette on valmistatud Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 eelnõu, mille eesmärk on tagada tarbijatele turupõhine hind ning kättesaadav energiavarustus. Arengukava on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega ja panustab Eesti majanduse keskkonna paranemisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Muuhulgas soodustatakse elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekut taastuvenergiale ja elektri ülekandel uute tehniliste lahenduste (sh targa võrgu) arendamist. Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 pööratakse esmakordselt süvendatult tähelepanu seni alaväärtustatud eluasemepoliitikale.  „Põhjalikule analüüsile tuginedes oleme valinud targa riigi lähenemise – see tähendab senisest oluliselt enam riigi tuge hoonete rekonstrueerimisse, liginullenergiahoonete ehitamise soodustamist ning riiklikult toetatud üürielamufondi loomist,“ ütles Palo. „Arvestades Eesti jätkuvalt kiiresti vananevat eluasemefondi on see ainuvõimalik tee.“ Oktoobri lõpus sai Eesti Euroopa Komisjonilt positiivse riigiabi otsuse uue taastuvenergia toetusskeemi rakendamiseks. See võimaldab võtta riigikogus vastu elektrituruseaduse redaktsioon, millega saab muuta seni rakendatud taastuvenergia toetusskeemi ja vältida tulevikus taastuvenergia tootjate ülekompenseerimist ja muuta elektrienergia tarbijale soodsamaks. Palo sõnul on tal eriti hea meel aga selle üle, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud kiirlaenuturu ohjeldamise ettepanekud on kõik töös ning jõudmas üksteise järel Riigikokku – keelatakse krediiditeenuse reklaamimine raadios ja televisioonis ning piiratakse oluliselt kõikide tarbimislaenude reklaami sisu, allutatakse kiirlaenufirmad Finantsinspektsiooni kontrollile, intressidele ja sissenõudmiskuludele seatakse ülempiir.  „Reklaami keelamine järgmise aasta kevadest ei säästa meid veel nende jõulude ajal üleskutsetest emotsionaalselt tundlikul perioodil rahalisi lisakohustusi võtta, kuid juba mõne kuu pärast on vastutustundetul laenupakkumisel loodetavasti lõpp,“ lisas Palo.  
EST

          

Estonian Airi kaasatakse erainvestorina Infortar Grupp

 Cache   
Estonian Airi nõukogu kinnitas teisipäeval Euroopa Komisjonile esitatava täiendatud restruktureerimiskava, mille heakskiitmine loob eeldused Infortar Grupi kaasamiseks lennufirma enamusaktsionärina. Estonian Airi täiendatud restruktureerimiskava esitatakse Euroopa Komisjonile 31. oktoobril. Restruktureerimiskava kinnitamisel investeerib Infortar Grupp lennufirmasse ajaliselt eeldatavalt 2015. aasta kevadel. Omandistruktuuri muudatused peab eelnevalt heaks kiitma ka Eesti valitsus. “Eesti riik on otsinud võimalusi kaasata rahvusliku lennukompanii omanikeringi tugev erainvestor viimase kolme aasta jooksul,” lausus Estonian Airi nõukogu esimees, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. “Täna oleme jõudnud ühtse kavatsuse leppeni partneriga, kel on konkurentsitult kõige parem visioon Estonian Airi tulevikust ning oskusteave turismisektorist.” AS-i Infortar juhatuse esimehe Ain Hanschmidti sõnul on tegemist suure väljakutsega, samas saab Infortar Grupp Estonian Airi arengu heaks rakendada oma laia kogemust investeerimisel turismi- ja teenindusvaldkonda ning finantsvõimekust.   “Näeme lisaks mitmeid olulisi mahuefekti andvaid sünergiavõimalusi Tallinkiga – näiteks hangete hinnas, turundustegevustes, müügivõrgustikus,” lausus Hanschmidt. Estonian Air on Tallinnas baseeruv Eesti rahvuslik lennufirma, mille lennukiparki kuulub neli Embraer 170 ja kolm CRJ900 lennukit. Ettevõte regulaarlendude liinivõrku kuulub 10 otselennu sihtkohta, neile lisanduvad hooajalised sihtkohad ja tšarterreisid. AS Infortar on Eesti kapitalil põhinev investeerimisfirma, millele kuulub muuhulgas 36 protsenti Läänemere juhtivast laevandusfirmast AS Tallink Grupp. Ettevõtte tegevus keskendub investeeringutele turismisektoris, transpordivaldkonda ning kinnisvaraarendusse. 
EST

          

Rail Balticu Eesti valdusettevõtet hakkab juhtima Indrek Orav

 Cache   
Majandus- ja taristuminister Urve Palo allkirjastas täna raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid, ettevõtte juhatuse liikmena asub tööle Indrek Orav ning nõukogu liikmetena Anti Moppel, Agris Peedu ja Illar Kaasik. Rail Baltic Estonia OÜ juhina 15. oktoobrist tööle asuv Indrek Orav on olnud varem AS Eesti Raudtee juhatuse liige, töötanud Radisson SAS hotelli nõukogu esimehena ja puidutootja Notio Puit juhatuse esimehena. Praegu on Indrek Orav AS Viking Window nõukogu esimees. “Rail Balticu panust Eesti liikumisvabaduse ja kaubavahetuse edendamisse ning majandusarengusse üldisemalt on raske ülehinnata. Usun, et minu juhtimis- ja läbirääkimisoskused ning töökogemus raudteevaldkonnas aitavad projekti kiirele ja ladusale ettevalmistamisele kaasa,” lausus Orav. “Esmase ülesandena uues ametis näen Balti riikide Rail Baltic ühisettevõtte kiiret käivitamist, mis on kavandatud lähikuudele.” Valdusettevõtte Rail Baltic Estonia OÜ nõukogu liikmeteks kinnitati minister Urve Palo otsusega OÜ Investment Agency juhtivpartner Illar Kaasik, rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Anti Moppel. Loodud Rail Baltic Eesti valdusettevõtte peamine ülesanne on Eesti riigi huvide esindamine Balti riikide ühisettevõttes RB Rail AS hõlmates muu hulgas rahastamistaotluste, projekteerimis-, ehitus- ja muude hangete ettevalmistust ning äriplaani koostamist. Valdusettevõtte juht Indrek Orav hakkab kuuluma Balti riikide ühisettevõtte nõukogusse. Valitsus andis 21. augustil 2014 majandus- ja taristuminister Urve Palole volitused asutada Rail Balticu valdusettevõtte Eestis ning omandada 1/3 suurune osalus Rail Balticu rahvusvahelises ühisettevõttes. Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. Euroopa Liidu rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.  
EST

          

Anne Sulling: tööstusalade loomine oli riigilt õige otsus

 Cache   
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling kohtus esmaspäeval ja teisipäeval visiidil Ida-Virumaale piirkonna suurettevõtjatega ning tööstusparkide esindajatega. Ühiselt leiti, et tööstuspargid toovad piirkonda vajalikke töökohti ning toetavad ekspordile suunatud ettevõtlust. „Tööstus Narvas ja kogu piirkonnas on suurem, kui paistab Tallinnast. Ida-Viru on Eesti jaoks võtmetähtsusega tööstuspiirkond. Narva Logistika- ja tööstuspark ning teised arendused annavad nähtava panuse piirkonna arengusse ja laiemalt Eesti ekspordile,“ lausus Sulling. „Hea on kuulda, kuidas siinsed ettevõtted kiidavad kohalikku tööjõudu kui kompetentset ning usaldusväärset. Kuid nii Ida-Virumaal kui igal pool mujal Eestis kordub ettevõtjatelt tagasisidena üks probleem – meil on loovate inseneride põud. See on haridusvaldkond, kuhu peame riigina investeerima,“ lisas Sulling. Minister Anne Sulling viibis 2.-3. juunil visiidil Ida-Virumaal, kus ta külastas ettevõtteid Estonian Cell, Fortaco, FebParts, Westaqua-Invest ja Molycorp Silmet, tutvus Narva Logistika ja Tööstuspargi ning Narva Kolledžiga. Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus loodi 2009. aastal valitsuse ja omavalitsuste koostöös ning ühendab Narva logistika ja tööstusparki, Jõhvi logistika ja äriparki, Kohtla-Järve tööstusparki, Kiviõli ettevõtlusala ning Jõhvi tööstusparki.
EST

          

Minister Anne Sulling alustab visiiti Ida-Virumaale

 Cache   
Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling alustab visiiti Ida-Virumaale. Täna külastab minister ASi Estonian Cell ja kohtub Narva ettevõtjate klubi liikmetega. Teisipäeval külastab ta ettevõtteid Fortaco, FebParts, Westaqua-Invest ja Molycorp Silmet, tutvub Narva Logistika ja Tööstuspargi, Narva Kolledži ja Ökosili keskkonnalaboriga, lõunatab Ida-Virumaa ettevõtjatega. Ajakirjanikel on võimalus ministriga kohtuda teisipäeval kl 13.30 Narva Kolledžis.
EST

          

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 22. nädala eelinfo

 Cache   
Esmaspäev, 26.05 Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo osaleb 26.-27. mail Stavangeris, Norras toimuval Põhja- ja Baltimaade (NB8) transpordiministrite kohtumisel. Lisainfo: Rasmus Ruuda, 6256429, rasmus.ruuda@mkm.ee. Minister Anne Sulling kohtub MTÜ Finance Estonia esindajatega. Lisainfo: Gea Otsa, 6256434, gea.otsa@mkm.ee.      Teisipäev, 27.05 Minister Anne Sulling kohtub Teenusmajanduse Koja esindajatega. Lisainfo: Gea Otsa, 6256434, gea.otsa@mkm.ee. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel toimub Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis algusega 9.30 teabepäev avalike teenuste korraldamise uutest suundadest. Üritusel räägitakse uudistest Eesti IKT-maastikul, uutest avalikest e-teenustest ja Euroopa Liidu struktuurivahendite rahastamisvõimalustest avalike teenuste valdkonnas. Palun registreeruda programmi kodulehel. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.      Kolmapäev, 28.05 Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo osaleb AS EVR Cargo ja AS Tallinna Sadama üldkoosolekul. Lisainfo: Rasmus Ruuda, 6256429, rasmus.ruuda@mkm.ee.   Minister Anne Sulling külastab IKT-valdkonna kompetentsikeskust Cybernetica. Lisainfo: Gea Otsa, 6256434, gea.otsa@mkm.ee.   Minister Anne Sulling kohtub Eesti Piimaliidu esindajatega ja maakondlike arenduskeskuste võrgustiku eestseisusega. Lisainfo: Gea Otsa, 6256434, gea.otsa@mkm.ee.   Neljapäev, 29.05 Minister Urve Palo ja minister Anne Sulling osalevad valitsuse istungil ja kabineti arutelul. Reede, 30.05 Ministrid Urve Palo ja Anne Sulling osalevad peaministri kokku kutsutud e-Eesti nõukogu koosolekul. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.  Riigi Infosüsteemi Amet Reedel, 30. mail toimub Tallinnas Riigi Infosüsteemi Ameti aastakonverents, kus räägitakse e-riigi tulevikust ja küberturvalisusest. Lisainfo: RIA kommunikatsiooniosakonna juhataja Rauno Veri, 663 0233, rauno.veri@ria.ee.  
EST

          

MKMil valmis Eesti ettevõtteid ja ettevõtlust tutvustav raamat "Made in Estonia"

 Cache   
Eelmisel nädalal valmis 20 Eesti ettevõtet ja 12 majandussektorit tutvustav ingliskeelne raamat „Made in Estonia“, mille eesmärk on tekitada huvi Eesti majanduse vastu, tutvustada Eestit kui rahvusvahelistele ettevõtetele ja alustavatele start-upidele soodsat keskkonda ning aidata luua ettevõtjate vahel kontakte. Majandusajaloo Muuseumi Ühingu ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös välja antud albumisse on koondatud ülevaade 12 Eestile olulisemast majandussektorist ning nende ajaloost, vaadet minevikku täiendavad 20 täna Eestis tegutseva eduka ettevõtte lood. Valik tehti põhimõttel, et esindatud oleks eri valdkonnad, ettevõte oleks edukalt eksportiv ja uuenduslik. Raamatut hakkavad ministrid Urve Palo ja Anne Sulling kinkima väliskülalistele ja jagama visiitidel. Raamatu saab PDF formaadis alla laadida MKMi kodulehelt.
EST

          

EASi uus nõukogu koondab eri valdkondade kompetentsid

 Cache   
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uude, seitsmeliikmelisse  nõukogusse on minister Anne Sullingu sõnul koondatud kompetentsid eri valdkondadest.Täna kinnitatud EASi uude nõukogusse kuuluvad AS Molycorp Silmet juhatuse esimees David O’Brock, OÜ Codeborne osanik Toomas Talts, AS TREV-2 Grupp juhatuse esimees Erki Mölder, makromajanduse analüütik ja peaministri majandusnõunik Maris Lauri, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas, Estonian Business Schooli juhtimise õppetooli lektor Anto Liivat ning ettevõtja ja Riigikogu liige Meelis Mälberg.„Nõukogu koostades lähtusin põhimõttest, et esindatud oleks nii eksportiva tööstuse kui ka nö uue majanduse ettevõtjad, suure organisatsiooni juhtimiskogemusega inimene, makromajanduslikku pilti valdav inimene, MKMi esindaja ning üks esindaja kummastki koalitsioonierakonnast, kusjuures ka viimaste puhul oli oluline ettevõtlustaust,“ ütles väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling. „Kaalusime ligi sadat tugevat kandidaati. Usun, et kokku sai tõesti tugev ja mitmekülgne nõukogu, kus saab olema hea sisekliima ja toimimiseks vajalik töörahu.“Esimese ülesandena tuleb EASi nõukogul paika panna võimekas tegevjuhtkond. Teiseks tuleb nõukogul ajakohastada EASi tegevusstrateegia ja läbi mõelda oma roll tulevikuks – kui toetuste mahud vähenevad, muutub EASis järjest olulisemaks ettevõtete toetamine nõustamise, efektiivse infojagamise ning välisturgudele tee sillutamise kaudu.„Pean oluliseks, et kõiki vajalikke organisatoorseid kohendusi, kui need tuleb ette võtta, viiakse läbi pidades silmas EASi eesmärke ja samal ajal ka töötajate heaolu. Motiveeritud töötajad on hästi toimiva EASi eeldus,“ ütles Sulling.Nõukogu koguneb esimesele istungile homme, 6. mail.2000. aastal loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) edendab ettevõtlus- ja regionaalpoliitikat Eestis ning on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone, pakkudes ettevõtjatele, teadusasutustele, avalikule ja kolmandale sektorile rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitust.
EST

          

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 17. nädala eelinfo

 Cache   
Minister Anne Sulling puhkab 21.04-29.04. Esmaspäev, 21.04Majandus- ja kommunikatsiooniminister Urve Palo osaleb AS Eesti Teed üldkoosolekul. Lisainfo: Rasmus Ruuda, 6256429, rasmus.ruuda@mkm.ee.Teisipäev, 22.04Minister Urve Palo osaleb AS Tallinna Lennujaam, AS Teede Tehnokeskus ja Lennuliiklusteeninduse AS üldkoosolekul. Lisainfo: Rasmus Ruuda, 6256429, rasmus.ruuda@mkm.ee.Minister Urve Palo peab avakõne Eesti E-kaubanduse Liidu aastakonverentsil. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka osaleb AmCham (Ameerika Kommertskoda Eestis) ümarlaua arutelul. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Aet Rahe osaleb Nordic Digital Agendas Day esindajana ICT Week’i pressikonverentsil. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.Kolmapäev, 23.04Minister Urve Palo osaleb Sihtasutus KredEx üldkoosolekul. Lisainfo: Gea Otsa, 6256434, gea.otsa@mkm.ee.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka avab oma sõnavõtuga e-tervise ja telemeditsiini konverentsi "Estonia and Finland - eHealth firing line? Towards effective eHealth". Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.Neljapäev, 24.04Minister Urve Palo osaleb valitsuse istungil ja kabineti arutelul.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka kohtub Euroopa Komisjoni CONNECT peadirektoraadi asedirektori Jean-François Jungeriga IKT teemadel. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.Reede, 25.04Minister Urve Palo kohtub Leedu energeetikaministri Jaroslav Neverovičiga. Lisainfo: Rasmus Ruuda, 6256429, rasmus.ruuda@mkm.ee.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab rahvusvahelise infoühiskonna konverentsi Nordic Digital Agendas Day, kus esinevad riigi IT-juhid Eestist, Soomest, Rootsist, Norrast ja Taanist. Konverents keskendub Põhjamaade lähiaastate suurimatele IKT-alastele väljakutsetele ja plaanidele. Üritusel esindab Eestit Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka ning konverentsi modereerib Riigikantselei info- ja kommunikatsioonitehnoloogia nõunik Siim Sikkut. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.Riigi Infosüsteemi AmetNeljapäeval, 24. aprillil teeb Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektor Jaan Priisalu Tallinnas ByteLife'i kevadkonverentsil ettekande küberintsidentide lahendamisest. Lisainfo: kommunikatsiooniosakonna juhataja Rauno Veri, 663 0233, rauno.veri@ria.ee.MaanteeametEsmaspäeval, 21. aprillil alustab Maanteeamet koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga meeldetuletavat liiklusohutuskampaaniat lubatud piirkiirusest kinnipidamiseks ja ohutu sõidukiiruse valikuks. Kampaania tugineb 2012. ja 2013. aastal loodud kontseptsioonile ning selle põhisõnum on endine – piirkiirusel on põhjus. Lisainfo: liikluskasvatuse talituse juhataja Urve Sellenberg, 611 9391, urve.sellenberg@mnt.ee.
EST

          

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsib uuringu täitjat

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium otsib teadus-arendusteenuse ehk uuringu “Feasibility study for the design and implementation of demand-side innovation policy instruments in Estonia” (“Teostatavusuuring innovatsioonipoliitika nõudluspoole meetmete väljatöötamiseks ja rakendamiseks Eestis”) täitjat.  Pakkumiste esitamise tähtaeg on 29. november 2013.  Uuringu kirjeldus, tingimused on leitavad siit. 
EST

          

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 40. nädala eelinfo

 Cache   
Esmaspäev, 30.09Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtub Euroopa komisjoni asepresidendi pr. Neelie Kroes’iga Euroopa digitaalse turu tegevuskava teemadel. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.Teisipäev, 01.10Minister Juhan Parts osaleb 01.-03.10 Briti-Eesti Kaubanduskoja korraldatud ärivisiidil Belfastis. Visiidi raames toimub SmartEST investeerimiskonverents, mis on suunatud Eesti tutvustamisele ning mille eesmärgiks on tuua investeeringuid Eestisse. Minister esineb konverentsil ettekandega. Ministrit saadavad visiidil EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin Roger ning avalike suhete osakonna juhataja Kalev Vapper.Kolmapäev, 02.10Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka osaleb Slovakkias Ameerika Kaubanduskoja ning ajakirja Forbes korraldataval rahvusvahelisel konverentsil KOŠICE INVEST 2013, kus teeb ettekande Eesti e-lahenduste teemadel. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.Reede, 04.10Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Aatriumi saalis toimub uuringu „Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon – rakendused ja kasutusvõimalused ning mõju Eestis“ tulemuste tutvustamine. Lisainfo: Gea Otsa 6256434, gea.otsa@mkm.ee.TarbijakaitseametTeisipäeval, 01. oktoobril toimub Tallinnas ettevõtjatele suunatud „Suunanäitaja“ koolitus. Infopäeva peamiseks teemaks on sel korral müügigarantii ja pretensiooni esitamise õigus. Lisaks sellele räägivad tarbijakaitseameti ametnikud e-kaubandusest, ülepiirilistest ostudest ja ebaausatest kauplemisvõtetest. Üritus toimub kaubandus-tööstuskoja ruumides. Üritust korraldavad tarbijakaitseamet ja kaubandus-tööstuskoda. Lisainfo: Hanna Turetski, tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja hanna.turetski@tarbijakaitseamet.ee.Riigi Infosüsteemi AmetTeisipäeval, 1. oktoobril toimub Radisson BLU hotellis Euroopa Liidu Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ning RIA korraldatud seminar "Soovitused tööstuslike automaatjuhtimissüsteemide testimisvõimete ühtlustamiseks Euroopa Liidus". Seminaril räägivad ENISA, RIA ja mitmete EL liikmesriikide esindajad, kuidas tõsta turvalisust seadmetes, mis juhivad tööstuslikke süsteeme, sh elutähtsaid teenuseid nagu veevarustus, elekter ja transport. Lisainfo: kommunikatsioonijuht Liisa Tallinn, 663 0233, liisa.tallinn@ria.ee.MaanteeametReedel, 4. oktoobril algusega kell 10.00 toimub Tallinnas Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses (Liivalaia tn 33) konverents “Ära istu unisena autorooli”. Registreerumise tähtaeg on 30. september. Täpsem info: Vitali Nester, Maanteeameti liiklusohutuse osakonna peaspetsialist, tel 6119 323, e-post: vitali.nester@mnt.ee.Ettevõtluse Arendamise SihtasutusTeisipäeval, 1. oktoobril algusega kell 12.00 avatakse Tallinna Lennart Meri lennujaamas reisijate terminali väravas nr 5 VisitEstonia temaatiline ala. Lisainfo: Katrin Aunpu, 6279786, katrin.aunpu@eas.ee.
EST

          

Paberitööstus jäi mullu 2011. aasta tasemele

 Cache   
2012. aastal suurenes paberitööstussektori toodangumaht püsivhindades varasema aastaga küll ligi 2 protsenti, kuid müügimahud jooksevhindades vähenesid ühe protsendi võrra. Sektoris kasvas töötajate arv paari protsendi võrra ning palk 4,5 protsenti, kuid kasum püsis endisel tasemel ning täheldada võis tööviljakuse vähenemist ühe töötaja kohta 15 protsendi võrra. Kogu sektori konkurentsivõime sõltub suuresti välisturgudest, kuhu müüakse enam kui 82% toodangust. Ekspordi sihtriikide osatähtsus on aastate jooksul muutunud - kui 2011. aastal eksporditi kõige rohkem Prantsusmaale siis mullu Hollandisse ja Indiasse. Oluliseks sihtriigiks on ka Egiptus, kuhu eksporditakse peamiselt jõupaberit ja pappi. Koduturu osatähtsus on aasta-aastalt vähenenud.Paberitööstust mõjutavad peamiselt globaalsed trendid, nagu paberi nõudluse vähenemine ning paberitootmise liikumine odavama energiaga riikidesse, kus on lõdvemad keskkonnanormid. Efektiivsuse kasvatamine iseloomustas mullu ka sektori suurettevõtteid. Peamiselt jätkati eelnevalt alustatud mahukate rekonstrueerimisplaanide elluviimist. Konkurentsivõime säilitamiseks on ettevõtted investeerinud järjepidevalt tehnoloogia uuendamisse.Sektori selgroo moodustavad kaks ettevõtet, kes kokku annavad üle kahe kolmandiku sektori müügitulust. Üks on ligi 67 miljoni eurose käibega AS Estonian Cell ning teine samasse suurusjärku jääva käibega Horizon Tselluloosi ja Paberi AS.2013. aasta kevadel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud paberitööstuse ettevõtted olid tuleviku suhtes positiivsemalt meelestatud kui aasta varem. Samuti oli mullusest kõrgem tootmisvõimsuste rakendatuse tase, mis näitab, et tööd jätkub ning 2013. aasta võib tulla parem kui eelmine.Täpsemalt on võimalik paberitööstuse 2012. aasta ülevaatega tutvuda siin.
EST

          

Turismisektor kasvas majandusest kaks korda kiiremini

 Cache   
Kolmandat aastat järjest kasvas mullu Eesti turismisektor majandusest kaks korda kiiremini, sektoris kasvas rekordiliselt eksport ning suurenes töökohtade arv.2012. aastal oli Eesti turismiteenuste eksport 1,236 miljardit eurot, mis kasvas aastaga 2,7 protsenti, moodustades 29 protsenti Eesti teenuste ekspordist ning 7,4 protsenti Eesti kaupade ja teenuste koguekspordist.Hinnanguliselt tegid välismaalased Eestisse 5,3 mln reisi, mis oli veidi enam kui aasta varem. Turismi toetas ka lennuühenduste paranemine. Tallinna lennujaama läbis 2,2 mln reisijat ehk 15 protsenti rohkem kui aasta tagasi, kuid tulenevalt Estonian Airi kärbetest, lõpetati mullu juba miinuses ning selle mõju kandub edasi ka 2013. aastasse.Majutatute arv ulatus 2,8 miljonini, mis oli 4,2 protsenti enam kui aasta varem, sellest enam kui kolmandiku moodustasid Eesti elanikud.  Üle mitme aasta kasvas siseturistide nõudlus, kuid ka välisturistid andsid majutuskohtadele rohkem tööd. Aastaga kasvas Venemaa turistide ööbimiste arv veerandi võrra. Positiivse poole pealt võib veel välja tuua Läti ning USA. Nõudluse vähenemine iseloomustas aga Suurbritannia ja Skandinaavia turgu. Voodikohtade arv suurenes majutuskohtades aastaga ligi kolm protsenti. Suurem kasv iseloomustas Lõuna-ja Kesk-Eesti piirkonda, kus kasvumäär ületas kaheksat protsenti. Eestis tervikuna tõusis keskmine voodikohtade täitumise määr 37 protsendini. Ettevõtlusstatistika põhjal kasvas aastaga hõivatute arv toitlustussektoris üle viie protsendi, majutuses paar protsenti ning reisibüroodes ja reisikorraldajatel enam kui kümnendiku võrra. Keskmine palk kasvas kaheksa protsenti, kuid aasta lõpus palgakasv siiski aeglustus. Kokku kasvas majutuses ja toitlustuses loodud lisandväärtus püsivhindades aastaga seitse protsenti. Samuti iseloomustas lisandväärtuse kasv ka reisibüroosid ning reisikorraldajaid. Majutusteenuste ööpäeva keskmine maksumus ulatus 31 euroni, mis oli ligi üheksa protsenti kõrgem kui aasta varem. Aasta lõikes hinnatõus siiski pidurdus.Majutusettevõtted suunasid üle 60 protsendi investeeringutest ehitamisse ja rekonstrueerimisse. Reisibüroodel läks pool kapitalipaigutustest ehitiste soetamisele. Toitlustusettevõtted investeerisid enim masinatesse, seadmetesse ning inventari.Tallinna Sadama andmetel on 2013. aastal oodata Tallinnasse rekordilist kruiisireisijate arvu, ligi 485 tuhat. Lennuühendusi on aga vähem kui mullu ning oodata on lennureisijate arvu vähenemist. Majutusettevõtetele oli aasta algus jätkuvalt positiivne, kuid ootused lähituleviku osas olid mõnevõrra konservatiivsemad kui aasta tagasi.Täpsemalt on võimalik turismisektori 2012. aasta ülevaatega tutvuda siin. 
EST

          

Estonian Airi uus nõukogu liige on Jaan Tamm

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kutsus täna Estonian Airi nõukogust tagasi Erkki Raasukese ning nimetas uue liikmena ametisse Jaan Tamme.“Jaan Tamme asumine Estonian Airi nõukogusse tähendab omaniku järelevalve prioriteetides edasiminekut – oleme liikunud ettevõtte finantsilise saneerimisest järgmisesse faasi, kus on vaja arendada kasumlikku Eesti lennufirmat,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.Jaan Tamm töötab täna AS Infortari tegevdirektorina ning teostab selle heaks omanikujärelevalvet paljudes teistes äriühingutes. Varem töötas ta kümnendi SEB elektroonilise panganduse ning e-Tehnoloogia ja operatsioonide divisjonide juhina.“Avaldan tänu Erkki Raasukesele tema töö eest Estonian Airi nõukogu esimehena selle ettevõtte ehk kõige keerulisemal eluetapil. Nõukogu muudatus on kooskõlas varasema plaaniga, kuna Raasukese tööülesanded ei näinud ette praktilist tegevust mõnes riigi äriühingu nõukogus,” lisas Parts.Erkki Raasuke jätkab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunikuna. 
EST

          

MKMi kommentaar Euroopa Liidu Konkurentsi Direktoriaadi teatele

 Cache   
Euroopa Komisjon teatas kolmapäeval oodatult, et alustab ametlikku uurimist, kas Eesti riigi poolt lennufirmale Estonian Air restruktureerimise käigus antud laen on kooskõlas Euroopa riigiabi reeglitega.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Ahti Kuninga sõnul on riik seisukohal, et omaniku tegevus Estonian Airi toetamisel on olnud Euroopa riigiabireeglitega kooskõlas.„Valitsus on Estonian Airi enamusosaluse omandamisest  kapitalisüstid põhjalikult läbi kaalutlenud. Omaniku tegevus on põhinenud arusaamal, et ühelt poolt vajab Eesti riik lennuühendusi ja teiselt poolt, et ettevõte on võimalik restruktureerida jätkusuutlikuks ja kasumlikuks lennufirmaks. Samas ootame sarnaselt teiste meie regiooni lennufirmade omanikega Euroopa Komisjonilt avarat vaadet, mis võtab arvesse regiooni lennundusäri eripärasid,“ lisas ta.Uurimise aluseks on Eesti enda taotlus riigiabi loa saamiseks, mis registreeriti eelmise aasta lõpus. Eesti riigi eesmärk on Estonian Air läbi käimasoleva restruktureerimise korda teha. Ettevõte on selles protsessis tegelenud olemasolevate võlgade klaarimise, kahjumlike tegevuste lõpetamise ja enda korrastamisega.Eesti riigi jaoks annab Euroopa Komisjoni riigiabimenetlus hea võimaluse seletada lahti ettevõtte ja selle omanike senine tegevus, mille eesmärgiks on Eesti lennuühendusi pakkuva ettevõtte jaluleseadmine. Ettevõtte restruktureerimise seisukohalt on tarvilik tekitada õigusselgus ja seeläbi anda ka tulevastele võimalikele investoritele vajalik kindlus firma tuleviku osas.Ettevõte on lõpetamas detailset restruktureerimiskava ja valitsuskabinet arutab seda järgmisel neljapäeval.Euroopa Komisjoni teade: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-133_et.htm
EST

          

Valitsus kinnitas Made in Estonia tegevuskava

 Cache   
Valitsus kinnitas täna Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2012-2014 „Made in Estonia 2.0“(MIE), mille kohaselt keskendub riik järgneva kolme aasta jooksul toetuste asemel rohkem teenuste pakkumisele ja välisinvestoritega otsekontaktide loomisele.Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul sõltub Eesti majanduskasv otseselt sellest, kui palju suudetakse tooteid ja teenuseid eksportida välisturgudele. Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse suurendamiseks keskendutakse seniste rahaliste toetuste asemel rohkem teenuste pakkumisele ja nende kvaliteedi tõstmisele. „Ühe tegevusena näen EASi muutumist kompetentsikeskuseks, kelle teenuste eest oleksid ettevõtjad valmis ka tasu maksma,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.Välisinvesteeringute paremaks kaasamiseks hakkavad näiteks maakondlikud arenduskeskused rohkem ise välisinvestoritega suhtlema ning riiklikult luuakse enam otsekontakte potentsiaalsete välisettevõtetega.MIE eesmärk on paika panna olulisemad eesmärgid ja tegevused nö. vaheaastateks, mil seniste ettevõtluse toetusprogrammide raha lõppeb, kuid samas tuleb juba alustada ümberorienteerumist järgmise, 2014-2020 planeerimisperioodi eesmärkidele, viies läbi  pilootprojekte ning katsetades uusi lähenemisi.Tegevuskava kohaselt paneb riik senisest rohkem rõhku ettevõtete abistamisele kontaktide leidmisel, ekspordiplaanide koostamisel, arendustöötaja kaasamisel ja näiteks inkubaatori teenuste pakkumisel. Täiendavate ekspordinõunike ametikohtade loomine EAS-is peab suurendama kompetentsi ning EAS-i uute välisesinduste avamine aitama sihtturule sisenenud ettevõtetel oma tegevust laiendada ning uusi ettevõtteid sihtturgudele viia.Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2012-2014 „Made in Estonia 2.0“ on Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 rakendusplaani 2012 lisa, mille rakendamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  
EST

          

Paberitööstus panustas jõuliselt eksporti

 Cache   
Paberitööstuse eelmise aasta müügimaht oli esialgsetel andmetel 186 miljonit eurot, kasvades 2010.aastaga võrreldes 4,4%. Kasvu taga oli peamiselt eksport, mis moodustas 86% kogutoodangust.Prantsusmaa oli endiselt sektori suurimaks sihtturuks, seda eelkõige tänu puitmassi ekspordile, kuigi müük sinna kahanes aastaga veerandi võrra. Samas Hollandisse müüdi puitmassi aastatagusega võrreldes enam kui kolm korda rohkem. Kolmandaks suuremaks ekspordi sihtriigiks oli Egiptus. Hõive tegi 2011. aastal paberitööstuses läbi tugeva languse, vähenedes ligi 8%, samas tööjõukulud kahanesid kolme protsendi võrra. Seejuures keskmine palk kasvas sektoris ligi 12%, mis oli kiireim kasv töötlevas tööstuses.Investeeringud põhivarasse suurenesid pea kaks korda, 15 miljoni euroni, ületades juba kriisieelseid tasemeid. Üle 90% kogu põhivarasse paigutatud vahenditest läks tavapäraselt suure osatähtsusega masinatesse ja seadmetesse.Suurimateks ettevõteteks Eesti paberitööstuses on AS Estonian Cell ja "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts, mis annavad kokku üle kahe kolmandiku sektori müügitulust. Paberitööstuse detailsema aalüüsiga saab tutvuda siin.
EST

          

Trading capacity attained a record level of profit

 Cache   
Last year the trading capacity reached a record level,  increasing export by 38 percent and import by 37 percent. Total trade profit  added up to 24.6 billion euros.The growth of global economy progressed quite fast in the first half of 2011, mainly due to the progression of  international trading and intense internal demand of developing economies.The year 2011 was successful to Estonian exporters. External demand and the growth of competitiveness during crisis helped to increase the export. The biggest growth, 1.7 times, happened in the machinery and appliances sector. The biggest export markets for Estonia were Sweden, Finland and Russia, accordingly 16, 15 and 11 percent of the total export.In 2011, import almost reached the growing pace of the export, extending to 37 percent. Similarly with the export, machinery and appliances were the biggest contributors to the growth, which increased 1.6 times within a year. 
EST

          

Mullu jäid arengud kummi- ja plasttoodete sektoris tagasihoidlikuks

 Cache   
Kummi- ja plasttoodete tootmises jäi mullu Eestis tootmismaht 2010. aasta tasemele ning aasta teisel poolel toodang mõnevõrra isegi vähenes, selgus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülevaatest.Samas kui mahtudelt jäi tööstusharu alla kriisieelsele tasemele, siis rahaliselt on müügimahud juba peaaegu täielikult kriisist taastunud.Kummi- ja plastitööstuse müük ning eksport kasvasid aastaga kümnendiku võrra jõudes uue rekordini, kuid müük siseturule suurenes mõnevõrra vähem. Osaliselt oli müügitulu kasvu taga hindade tõus, sest tootjahinnad kasvasid aastaga keskmiselt 6,5 protsenti. Sarnaselt teistele harudele pidurdus hinnatõus just aasta lõpus.Võrreldes 2010. aastaga müüdi oluliselt rohkem toodangut Lätti ning Leetu, kuid müük suurenes ka teistele peamistele eksportturgudele. Suurematest turgudest iseloomustas langus ainult Norrat, kuhu eksporditakse peamiselt kotte ja pakendeid. Kuigi kummi- ja plasttoodete tootmissektoris suurenes iga kvartaliga töötajate arv, siis aasta kokkuvõttes jäi selles tööstuses hõivatud inimeste arv ikkagi viis protsenti alla aastatagusele tasemele. Ligi kümnendiku võrra kerkinud palgad tõid kaasa ka mõningase tööjõukulude suurenemise.Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal andsid ettevõtjad 2011. aastale pigem tagasihoidliku hinnangu. Tellimusi oli tavapärasest vähem ning see oli probleemiks suuremale osale ettevõtetest. Ka 2012. aasta algus ei toonud kaasa pööret paremuse suunas ning ettevõtjate prognoosid lähituleviku osas on üsna tagasihoidlikud.Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad ligi 200 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal ning Tartumaal, kuid üsna palju töötajaid on ka Hiiumaal ja Saaremaal. Suuremateks ettevõteteks on plasttorude tootja Pipelife Eesti AS, plastakende tootja AS Plasto  ja kummi- ja metalldetaile auto- ja masinatööstusele tootev Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ.Täpsemalt on võimalik kummi- ja plasttoodete sektori eelmise aasta ülevaatega tutvuda siin.
EST

          

Muudatused Estonian Airi nõukogus

 Cache   
Lennufirma AS Estonian Air aktsionärid määrasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul ettevõtte uuteks nõukogu liikmeteks Erkki Raasukese ja Märten Vaikmaa.Ühtlasi kutsuti nõukogust tagasi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja asetäitja Raul Allikivi ja Heldur Meerits.„Tänan nõukogust lahkunud liikmeid. Usun, et kahe uue nõukogu liikme teadmised ja oskused on ettevõttele tarvilikud,“ ütles majandusminister Juhan Parts. „Erkki Raasukesel on pikaajaline kogemus finantside ja Märten Vaikmaal ettevõtluse vallas,“ lisas ta.17 aastat panganduses töötanud ja mullu Swedbank grupi finantsjuhi kohalt lahkunud Erkki Raasuke asus majandusministri nõunikuna tööle tänavu 9. aprillil. Tema tööülesandeks on ministri nõustamine riigile kuuluvate äriühingute asjus.Märten Vaikmaa on Saaremaal asuva laevatehase Baltic Workboats omanik. 
EST

          

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 21. nädala eelinfo

 Cache   
Esmaspäev, 21.05-       Minister Juhan Parts osaleb AS Tallinna Sadama üldkoosolekul. Lisainfo: Rasmus Ruuda, 6256429, rasmus.ruuda@mkm.ee.-       Minister Juhan Parts osaleb AS A.L.A.R.A üldkoosolekul. Lisainfo: Kalev Vapper, 6256493, kalev.vapper@mkm.ee.Teisipäev, 22.05-       Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi külastavad Singapuri ajakirjanikud, kes kohtuvad minister Juhan Partsiga. Lisainfo: Kalev Vapper, 6256493, kalev.vapper@mkm.ee. Kolmapäev, 23.05-       Riigikogu konverentsikeskuses toimub Aasia foorum ja äriseminar: Eesti esimesed sammud. Avakõne peab minister Juhan Parts. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee-       Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimub uuringu „Ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika vahehindamine“ lõppraporti esitlus. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee-       Minister Juhan Parts osaleb AS Elektriraudtee üldkoosolekul. Lisainfo: Rasmus Ruuda, 6256429, rasmus.ruuda@mkm.ee.Neljapäev, 24.05 -       Minister Juhan Parts osaleb valitsuse istungil ja kabineti nõupidamisel.Reede, 25.05-       Minister Juhan Parts peab kõne Virumaa Teataja ja Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis 5. arvamusliidrite lõunal Vihulas. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee. -       Allkirjastatakse Eesti- Šveitsi koostööprogramm, mille raames toetatakse 5,4 miljoni euroga nelja kohaliku omavalitsuse hoone madalenergiamaja kriteeriumitele vastavaks renoveerimist või rajamist. Projekti lepingu allkirjastamine ja sellele järgnev seminar algab kell 9.00 Sokos Hotel Viru saalis Grande 3.  Seminar on tasuta. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee.  Maanteeamet-       Kolmapäeval, 23. mail kell 10-16 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul Tallinna, Harju- ja Raplamaa koolide õpilastele mõeldud liikluskasvatuslik jalgrattavõistlus “Vigurivänt 2012”. Võistlus annab lastele võimaluse võrrelda oma teadmisi liiklusteooria tundmises ning jalgratta vigurraja läbimise osavuses. Täiendav info: Martin Alles, Maanteeameti põhja regiooni liikluskasvatuse osakonna peaspetsialist, mob 55 679 041, e-post: martin.alles@mnt.ee-       Laupäeval, 26. mail peetakse Eesti Maanteemuuseumis postijaamapäeva, kus saab ülevaate erinevatest sõidukitest ja uudistada nii vanu kui ka kaasaegseid busse. Laste jaoks tuleb kohale teadusbuss. Täiendav info: Kristel Kossar, Eesti Maanteemuusemi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi kt, mob 57 450 218, e-post: kristel.kossar@mnt.eeEttevõtluse Arendamise Sihtasutus-       Tallinn võõrustab 20.-22. maini Euroopa suurimat lennundusfoorumit Routes Europe. Foorumile on oodata ligikaudu 800 delegaati, nende seas nii Euroopa lennufirmade kui lennujaamade esindajaid. Routes Europe on Euroopa lennutranspordi arendajate iga-aastane kohtumine, kus osalevad nii suuremate lennufirmade kui ka regionaalsete-, tšarter- ja odavlennufirmade ja lennujaamade esindajad, et arutada uute lennuliinide avamise võimalusi. Routes Europe 2012 võõrustavad Tallinna Lennujaam, EAS, MKM, Tallinna linn koos paljude partneritega.-       Eestisse saabuvad nädalasele visiidile 40 Singapuri ajakirjanikku ja kommunikatsiooniinimest, kellele tutvustatakse Eesti majandust, kultuuri ja eluolu. Visiidi jooksul kohtutakse president Ilvese, peaminister Ansipi ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Partsiga, külastatakse EASi, Muuga sadamat, Arengufondi, Tolaram Gruppi, Skype’i, Routes Europe raames toimuvat Minilaulupidu, Vabaõhumuuseumit, Lennusadamat, KUMU, Maardu mõisa ja Toompea lossi. Lisaks tehakse Tallinna vanalinna tutvustav ekskursioon, käiakse bastionikäikudes ja istutatakse puid RMK eesvedamisel.Veeteede Amet-       21. mail 2012. a korraldavad Veeteede Amet, Eesti Laevaomanike Liit, Tallink Grupp AS ja Eesti Mereakadeemia Euroopa merepäeva raames koolilastele ekskursioone Tallinki reisilaevadele ning Admiraliteedi basseini ääres seisvatele alustele. Rohkem infot Euroopa merepäeva kohta: http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/maritimeday/index_en.htm.  Lisainfo: Veeteede Ameti välissuhete ja info osakonna juhataja Dan Heering dan.heering@vta.ee, 620 5529.-       22.–23. mail 2012. a toimub Hispaanias Valencias Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) üldkogu koosolek (Annual General Assembly). Üldkogul kuulatakse ära ja kinnitatakse PIANC-i komiteede ja rahvuslike sektsioonide aruanded ja tööplaanid, auditi tulemused, jooksva aasta finantsplaani täitmise seisukord ning kinnitatakse finantsplaan aastateks 2013–2015. Üldkogul osalevad Veeteede Ameti peadirektor Andrus Maide ja nõunik Vaido Kraav. Riigi Infosüsteemi Amet-       RIA peadirektor Jaan Priisalu on 22.-24. maini USAs Washingtonis, kus esineb 23. mail ettekandega Atlantic Council korraldatud küberkaitse teemalisel üritusel “Building A Secure Cyber Future: Attacks On Estonia, Five Years On”.-       Jätkub riigiportaali eesti.ee kampaania. Riigiportaali tutvustustelki Ervinal saab külastada 25.-27. maini Tartus Lõunakeskuses. Oma andmete vaatamiseks on vaja ID-kaarti või mobiil-IDd ning PIN koode. Riigiportaali teavituskampaania on osa Euroopa Liidu struktuurifondide programmist “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine”, mida rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Lisainfo: Katrin Pärgmäe, 663 0233, press@ria.ee Tarbijakaitseamet-       22. mail  toimub Brüsselis järjekordne Tarbijakaitsealase koostöö määruse nr  2006/2004 komitee  korraline koosolek. Komiteesse kuuluvad liikmesriikide rakendusasutused ning Eestist on selleks asutuseks Tarbijakaitseamet. Komitee nõupidamised toimuvad 3-4 korda aastas ning Tarbijakaitseametist osaleb koosolekul turujärelevalve osakonna juhataja Anne Reinkort. Seekordsel nõupidamisel keskendutakse muuhulgas  ühisprojektidele, kontrollaktsiooni SWEEP DAY läbiviimisele ja ametnike vahetuste teemadele.-       24. mail toimub Brüsselis  Euroopa Komisjoni poolt kokku kutsutud Toote Ohutuse Direktiivi Komitee järjekordne korraline nõupidamine, kus arutatakse Üldise Toote Ohutuse Direktiivi rakendamist, täitmist ning sellega seotud teemasid liikmesriikides. Eestist kuuluvad komiteesse nii tarbijakaitseameti kui ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. -       25. mail toimub Brüsselis Euroopa Komisjoni poolt kokku kutsutud tooteohutusealase CSN töögrupi  (Consumer Safety Network) korraline kohtumine. Nõupidamisel keskendutakse  probleemsetele  tarbijatoodetele ja teenustele, mille kasutamine võib olla seotud potentsiaalse ohuga tarbijatele. Tarbijakaitseametist osaleb koosolekul turujärelevalve osakonna juhataja Anne Reinkort.23.-24.mail toimub Soomes Põhjamaade ja eesti tarbijahariduse töögrupi koosolek. Töögruppi kuuluvad lisaks Eestile esindajad soomest, Norrast ja Rootsist. Tarbijakaitseametist osaleb Hanna turtski, tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja. Lisainfo: Hanna Turetski, hanna.turetski@tarbijakaitseamet.ee
EST

          

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 20. nädala eelinfo

 Cache   
-       Minister Juhan Parts osaleb 14.-15. mail Berliinis energiaministrite kohtumisel. Lisainfo: Rasmus Ruuda, 6256429, rasmus.ruuda@mkm.ee.Kolmapäev, 16.05-       Minister Juhan Parts osaleb ettevõtluskonverentsil Liidrite Foorum paneeldiskussioonil. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martinmiido@mkm.ee.Neljapäev, 17.05 -       Minister Juhan Parts osaleb valitsuse istungil ja kabineti nõupidamisel.-       Minister Juhan Partsi külastab Eestis visiidil viibiva Saksamaa Baden-Württembergi liidumaa parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni delegatsioon. Lisainfo: Martin Miido, 6256430, martin.miido@mkm.ee Reede, 18.05-       Minister Juhan Parts osaleb AS A.L.A.R.A üldkoosolekul. Lisainfo: Kalev Vapper, 6256493, kalev.vapper@mkm.ee.-       Minister Juhan Parts osaleb AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri üldkoosolekul. Lisainfo: Rasmus Ruuda, 6256429, rasmus.ruuda@mkm.ee.  Riigi Infosüsteemi Amet-       RIA peadirektor Jaan Priisalu ja peadirektori asetäitja küberturbe alal Toomas Vaks osalevad 14. ja 15. mail Riias kolme Balti riigi küberjulgeoleku alastel konsultatsioonidel. Arutatakse kolme riigi koostööd.-       Neljapäeval, 17. mail toimub Infoühiskonna konverents "Demokraatia muutuste keerises". Selle korraldab e-Riigi Akadeemia koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning RIAga. Täpsem info konverentsi kodulehel: http://infoyhiskond.eesti.ee/et -       Jätkub riigiportaali eesti.ee kampaania. 11.-13. maini saab Ervinali külastada Haapsalus Rannarootsi keskuses. 18.-20. maini on Ervinal Pärnus Kaubamajakas.-       Konkursile Eesti parim m-teenus saab töid esitada reede, 18. maini. Täpsem info konkursi kodulehel http://www.m-konkurss.net/ ja Facebookis https://www.facebook.com/Mkonkurss. -       Infoühiskonna konverentsi, riigiportaali teavituskampaaniat ja m-teenuse konkurssi on rahastatud Euroopa Liidu struktuurifondide programmi “Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” vahenditest. Seda rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Lisainfo: Katrin Pärgmäe, 663 0233, press@ria.eeTarbijakaitseamet-       15. mail osalevad EL tarbija nõustamiskeskuse töötajad (European Consumer Centre of Estonia -ECC Estonia) Riias Balti riikide ECC-de töökoosolekul. Tegemist on Balti riikide ECC’de igaaastase kohtumisega, mille raames arutatakse kaebuste menetlemisega seonduvat, planeeritakse ühistegevusi ning vahetatakse kogemusi edukate tarbijateavitustegevuste osas.-       EL tarbija nõustamiskeskus (ECC Estonia) on Tarbijakaitseameti osakond, mis tegeleb tarbijate piiriüleste tehingutega seotud probleemide lahendamisega. Keskus kuulub üleeuroopalisse võrgustikku European Consumer Centres’ Network, mille tegevust koordineerib ja osaliselt rahastab Euroopa Komisjon. Lisainfo: Hanna Turetski, hanna.turetski@tarbijakaitseamet.ee Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus-       Sel pühapäeval, 13. mail kell 20 on ETV saatesarja „Püramiidi tipus“ teemaks Eesti kosmoseprojektid. Saates tutvustatakse viite valdkondlikku projekti ning räägitakse EASi rollist Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri partnerluses.-       14. mail algab Soomes lõpptarbijale suunatud turismikampaania, mis kutsub põhjanaabreid Eestisse looduspuhkust veetma. Mitmekesine kampaania kestab 24. septembrini. -       EASi tellimusel on valminud video, mis tutvustab Eesti IKT sektorit. Video eesmärgiks on tekitada huvi ja emotsionaalset tausta, et näidata Eestit küberkaitse osas turvalise riigina, mis omab maailmas ainulaadset kogemust. Video on nähtav siin: http://youtu.be/egH4lGDvMCE -       17.-18. mail toimub Viljandimaal, Vanaõue puhkekeskuses Eesti majutusettevõtetele suunatud Rohelise Võtme ja Eesti toidu seminar. Teemast huvitatud majutusettevõtjad on oodatud kuulama! Veeteede Amet-       14.–15. mail osaleb välissuhte ja info osakonna juhataja Dan Heering Helsingis Soome Transpordi- ja Sideministeeriumis EL Läänemere strateegia meresõiduohutuse ja mereturvalisuse valdkonna 6. töökohtumisel. Tähtsamad päevakorrapunktid on Läänemere EL strateegia tegevuskava; meresõiduohutus ja mereturvalisus Läänemere piirkonnas; EL rahastatavad projektid, sh hiljuti lõppenud EfficienSea. -       15. mail esineb laevaliikluse korraldamise osakonna juhataja Are Piel ettekandega “GOFREP süsteem Eestis” Kotkas toimuval Läänemere naftatranspordi julgeolekualasel seminaril  (Security Threats of Maritime Oil Transport in the Baltic Sea). Käsitletavad teemad: rahvusvaheline koostöö ja vastastikune infovahetus naftatranspordiga seotud riskide minimeerimiseks; seirealane koostöö Euroopas; ohutus Läänemere sadamates; terrorismioht merenduses; merendusalane julgeolek, sh toimuvad töötoad: ohtude määratlemine, liiklusvoogude prognoos, laeva madalikulesõit – mudelolukorra analüüs.
EST

          

Uuring: Eestis on suur rohelise IKT potentsiaal

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valminud uuringu põhjal kasutavad Eesti ettevõtjad hästi info- ja kommunikatsioonitehnoloogilisi (IKT) lahendusi tootmisprotsesside efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks muutmiseks (roheline IKT). Uuringu „The role of green ICT in enabling smart growth in Estonia“ tulemustest selgub, et Eestis on võimekad ettevõtted, kes oskavad luua tarkvara, mis aitavad tootmisprotsesse muuta efektiivsemaks ja parandavad kõikvõimalike IT-tarkvaral töötavate seadmete kvaliteeti. Peamise nõrkusena toodi Eesti puhul välja terviklahenduste pakkumise puudumine. Kui Eestis arendatakse välja tarkvara, siis selle rakendamiseks tuleb masinad ja seadmed sisse osta teistest riikidest, mitte ei looda terviklahendust koostöös kohalike IT-ettevõtete ja seadmetetootjatega. Sellest tulenevalt näeb uuring ühe suurima väljakutsena Eesti erinevate valdkondade ettevõtjate koostöö arendamist. Eelnevast lähtuvalt omab rohelise IKT valdkonna arengus suurt tähtsust rahvusvahelise koostöövõrgustiku olemasolu, seda nii seadmete tarnimiseks kui ka täiustatud toodete eksportimiseks. Eesti ettevõtete väiksuse tõttu on aga rahvusvaheline koostöö tihti raskendatud. Rohelise IKT potentsiaali paremaks rakendamiseks ning võimekuse kasvatamiseks Eestis teeb uuring  avalikule sektorile mitmeid poliitikasoovitusi: - Teadlikkuse tõstmine – tuua omavahel kokku IKT ja tootmisettevõtted, kelle koostöö tulemusena võib sündida väga kõrge lisandväärtusega tooteid. Uuringu põhjal ei ole ettevõtted enda jaoks sellist koostöövormi teavitanud. - Rohelise IKT hindamise ja auditeerimise metodoloogia välja töötamine – tarkvaraarenduse mõju tootmisele või seadmete kvaliteedile pikemaajaliselt on raske mõõta ning keskkonnasäästlikkusse ja võimalikku kasumisse ümber arvutada. Tulemused võiksid avaldada positiivset mõju nii era- kui ka avaliku sektori ressurssidele. - Tagasihoidlik koostöö erinevate ettevõtete, avaliku sektori ning teadus – ja arendusasutuste vahel. Globaalsete trendide analüüsist selgus, et mujal maailmas tuleb initsiatiiv klastritelt, kuid Eestis ei ole eraldi rohelise IKT klastrit loodud. - Toetusmeetmed – Valdkonna arenguks soovitab uuring luua riigipoolsed toetused rohelise IKT alase koostöö edendamiseks ja investeeringute tegemiseks. Uuringu tulemustest lähtudes alustabki MKM koostöös partnerite ning huvigruppidega riiklikku programmi väljatöötamist, millega toetatakse innovaatilisi IKT tooteid ja teenuseid, mis aitavad strateegiliselt olulistes valdkondades nagu energeetika, transport ja logistika, E-tervis, tööstus ja tootmine saavutada tuntavat ressursisäästu. Uuringu viis MKMi tellimusel läbi Ernst&Young Baltics ning selle eesmärgiks oli kaardistada Eesti ettevõtjate rohelise IKT-alane võimekus ning valdkonna potentsiaal nii eraettevõtluses kui ka avalikus sektoris. Uuringuga on võimalik tutvuda veebiaadressil: https://www.mkm.ee/sites/default/files/inno_18_greenict.pdf. Uuring on inglise keelne.
EST

          

Eesti ja Kasahstani vahel hakkab sõitma konteinerrong

 Cache   
Eesti-Kasahstani valitsustevahelise komisjoni transpordi- ja transiidi alakomisjon leppis eelmisel nädalal Tallinnas kokku, et selle aasta teisel poolel alustab opereerimist konteinerrong Kasahstani ja Eesti vahel.Rongi hakkavad koos opereerima Kasahstani riiklik raudteefirma ja Eesti poolt Eesti Raudtee tütarettevõte EVR Cargo.Pooled leppisid kokku, et Eesti osaleb Kasahstani korraldataval ärifoorumil Pekingis, mis annab pikemas perspektiivis võimaluse pikendada kaubaliiklust raudteel Eestist kuni lääne Hiinani. Lisaks osalevad Eesti ettevõtjad sügisel toimuval foorumil Astanas ning kasahhid oktoobris Tallinnas toimuval konverentsil Transestonia.Samuti tegi Tallinna Sadam koos operaatoritega Kasahstani äridelegatsioonile konkreetsed pakkumised käidelda praegustes terminalides Kasahstani kaupu, nagu näiteks nafta, naftasaadused, kivisüsi, metallid ja tulevikus ka vedelgaase (LNG-LPG).Lisaks leppisid osapooled kokku, et Kasahstani ekspediitorite assotsiatsioon ja Eesti logistikaklaster hakkavad regulaarselt  vahetama informatsiooni potentsiaalsete kaubavoogude osas.Eesti tööstuskontsern BLRT Grupp sõlmis eelkokkulepped Kasahhi ettevõtetega NMSK Kasmortransflot ja Aktau sadam, mille kohaselt pooled uurivad juba lähiajal rongiparvlaevade, kaubalaevade ja sadamakaatrite ehitusvõimalusi. Moodustati töögrupp, mis peaks välja selgitama laevaehitus- ja remondikompleksi rajamise võimalikkust.Läbirääkimiste protokollile kirjutas Eesti poolt alla Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe ja Kasahstani poolt transpordikomitee asekantsler Kairiden Nurkenov.6.-8. juulini toimunud Kasahstani delegatsiooni visiit oli jätkuks aprillis toimunud Kasahstani presidendi Nursultan Nazarbajevi Eesti visiidile ja Eesti äridelegatsiooni visiidile juunis Kasahstani.
EST

          

Uuring: Ettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö vajab olulist täiustamist

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel on valminud uuring Eesti materjalitehnoloogilise võimekuse kohta, millest selgub, et tänu Eesti ülikoolide ja ettevõtete vahelisele nõrgale koostööle valitseb Eestis sügav lõhe ülikoolide poolt läbi viidava teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtete reaalsete vajaduste vahel.Uuring „Feasibility Study for an Estonian Materials Technology Programme“ koostati eesmärgiga kaardistada Eesti materjalitehnoloogia-alane võimekus ning valdkonna potentsiaal nii teaduses kui ka eraettevõtluses. Kõige enam rõhutati uuringus nõrka ülikoolide ja ettevõtete vahelist koostööd, mille tulemusena on Eestis sügav lõhe ülikoolide poolt teostatava teadus-ja arendustegevuse ning ettevõtete vajaduste vahel. Teiste seas tõsteti esile ka ettevõtete madalat teadus-ja arendustegevust puudutavat teadlikkust ning võimekust, praktiliste oskuste arendamise väikest osatähtsust kõrgkoolide õppekavades ning kvalifitseeritud tööjõu puudust materjaliteaduse ning –tehnoloogia valdkonnas. Uuringu tulemusi esitleti 27. mail Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt korraldatud seminaril. Seminaril esinenud ettevõtte Estiko Plastar arendusprojektide juht Sven Lange kinnitas, et uuringu tulemused peegeldavad tõepoolest reaalset olukorda: „Lõhe erasektori vajaduste ja akadeemilise võimekuse vahel on Eestis märkimisväärne. Selle vähendamine on võtmeküsimuseks Eesti viimisel konkurentsivõimeliste ja kõrge tootlikkusega majanduste hulka“. Ka Tartu Ülikooli professor Alvo Aabloo nõustus uuringu tulemustega ning rõhutas hariduse kvaliteedi tõstmise tähtsust. Ühe olulise takistusena tõi ta välja asjaolu, et Eesti teadlaste ja õppejõudude töö hindamiskriteeriumid ei arvesta vajadusega toetada Eestis toimivat ettevõtlust. Laura Kauhanen Soome konsultatsioonifirmast Spinverse OY, kes oli ühtlasi ka uuringu läbiviijaks, rõhutas uuringu tutvustamisel, et kuigi materjalitehnoloogia kommertsialiseerimine on aeganõudev, võib ta kaasa tuua laiaulatuslikku kasu Eesti majandusele. „Traditsiooniline tööstus peab oma tootmisprotsesse moderniseerima ja materjalitehnoloogia mängib siinkohal suurt rolli,“ lisas Kauhanen. Vaatamata paljudele arengutakistustele on Eestis teatud majandusharudes siiski küllaltki tugev potentsiaal materjalitehnoloogia arendamiseks ning rakendamiseks. Kõrgkoolides on mitmeid silmapaistvaid teadusgruppe ning kõrgtehnoloogia sektoris leidub edukaid näiteid maailmatasemel innovatsioonist. Ka mõned ettevõtted traditsioonilisest tööstusest on hakanud teadvustama teadus-ja arendustegevuse olulist rolli konkurentsivõimelisuse tõstmises ning otsivad koostöövõimalusi ülikoolidega. Potentsiaali paremaks rakendamiseks ning võimekuse kasvatamiseks teeb uuring ka mitmeid poliitikasoovitusi, mille hulgast peab Eestile kõige sobivamaks ettepanekuks laiaulatuslikumat materjalitehnoloogiaprogrammi ettevalmistava programmi loomist. Programmi fookuses oleksid eelkõige teadlikkust, koostööd ning teadus-ja arendustegevuse võimekust tõstvad tegevused. Eelmainitud soovitustest lähtudes hakkabki Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös partnerite ning huvigruppidega välja töötama riiklikku materjalitehnoloogia programmi. Uuringu läbiviija, Spinverse OY, analüüsis materjalitehnoloogia arenduse ja rakenduse perspektiivist kõige olulisemaid majandusharusid: metalli-ja masinatööstust, puidu-, keemia-, plasti-, tekstiili- ja ehitusmaterjalide tööstust. Lisaks vaadeldi materjaliteaduse ning-tehnoloogia valdkonnaga seotud kõrgtehnoloogia sektorit. Kõrgkoolidest keskenduti eelkõige Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu Ülikooli tegevustele materjaliteaduses ning hariduses.Uuringu tulemustega on võimalik lähemalt tutvuda veebiaadressil http://www.mkm.ee/innovatsiooniuuringud/ . 
EST

          

Puhkemajadele jagab järgmisel viiel aastal tärne MTÜ Eesti Maaturism

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas eile käskkirja, mille alusel korraldab järgmisel viiel aastal kodumajutusettevõtetele, puhkeküladele, -laagritele ning puhkemajadele järkude andmist MTÜ Eesti Maaturism.Kodumajutusel, puhkekülal ja -laagril ning puhkemajal on võimalik taotleda kaks või kolm tärni, mida tähistatakse rukkilille stiliseeritud kujutisega. Ettevõttele omistatud järk aitab tarbijal paremini mõista majutusteenuse taset ja kvaliteeti. Majutusettevõttele antakse järk kolmeks aastaks, selle taotlemine on vabatahtlik.Järgu omistamisel pööratakse lisaks ruumide suurusele ja sisustusele tähelepanu ka ümbritsevale keskkonnale, viidastikule ja parkimisaladele, infomaterjalide olemasolule, lisavõimaluste kättesaadavusele (lisatekk, lisapadi jms), teenindusvalmidusele, hommikusöögi võimalusele jms.Praegu on Eestis 19 kahe ja 22 kolme tärniga kodumajutust, puhkeküla ja -laagrit ning puhkemaja. Järgumärgiseid väljastatakse ettevõtetele aastaringselt.MTÜ Eesti Maaturism korraldas järkude andmist ka eelmisel viiel aastal. Järgu nõuetega saab täpsemalt tutvuda MTÜ Eesti Maaturism kodulehel http://www.maaturism.ee/index.php/?id=jargutamine. Riiklikus turismiinfoportaalis http://www.puhkaeestis.ee ja http://www.visitestonia.com kuvatakse järgumärgiseid omavaid ettevõtteid esireas. Hotellidele ja motellidele tärnide andmist korraldab Eesti Hotellide ja Restoranide Liit.
EST

          

Eesti ja Gruusia plaanivad lennuühendust

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kohtus täna Eestis visiidil viibiva Gruusia regionaalarengu- ja infrastruktuuri ministri Ramaz Nikolaishviliga Kohtumisel arutati vajadust luua lennuühendus Tallinna ja Thbilisi vahel. Mõlemad ministrid tõdesid oma kodanike huvitatust partnerriigi kui turismi sihtkoha vastu. Läbirääkimisi lennuühenduse loomiseks on peetud ka varem, Estonian Airi enamusaktsiate omamine Eesti riigi poolt loob aga senisest paremad eeldused konkreetse lennuühenduse tekkeks.Gruusia soovib Eestilt abi ka oma veeteede haldamise ja Gruusia meremeeste litsentseerimisega seotud protseduuride vastavusse viimisel Euroopa Liidu  ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO nõuetega.Visiidi käigus kohtub Gruusia regionaalarengu- ja infrastruktuuri minister Nikolaishvili regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri ning Eesti-Gruusia parlamendirühma liikmetega, tutvub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tööga ning külastab IKT Demokeskust. Lisaks kohtuvad Gruusia delegatsiooni liikmed Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajatega.
EST

          

Juhan Partsi ja MKM-i 100 tegu 2010 aastal

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prioriteet lõppeval aastal oli panustada majanduskasvu taastumisse ja  majanduskeskkonna atraktiivsuse tõstmisse.Täna võib tõdeda, et Eesti majandus on jõudsalt kosuma hakanud. Sellele on kaasa aidanud nii avaliku kui ka erasektori investeeringud, uute töökohtade loomine, ekspordi suurenemine ja  uute ettevõtete lisandumine.Meie ettevõtjad on olnud tublid ning majanduskriisist välja tulnud senisest tugevamana. Usun, et kõik teadvustavad endale, et praegu on suurte pingutuste aeg, edukama tuleviku jaoks tuleb olla innovaatiline ja tõsta tootlikkust.Riigi ülesanne on aidata ettevõtjatel väljakutsetele vastata. Toetasime EASi kaudu enam kui 3000 ettevõtet investeerimisel, töökohtade loomisel ja spetsialistide palkamisel, välisturule minekul või tootearenduses. KredEx on käendanud ja finantseerinud kokku 387 ettevõtet kogusummas 991,4 miljonit krooni. Juba üle saja ettevõtte tegutseb ühiselt kokku kaheksas klastris. Riigi toel on valminud näiteks Estonia klaveri uus mudel ja masstootmisega alustanud intelligentne maja Yoga, käivitunud on Ericssoni 4G serverite tootmine Tallinnas.Vaatan algavasse, 2011. aastasse mõõduka optimismiga - väljakutsed Eesti majanduse ees on suured, aga stardipositsioon on tänu aastal 2010 tehtud tööle positiivne. Soovin kõigile Eestimaalastele ettevõtlikku algavat aastat!Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister 1.         Eesti Konjunktuuriinstituudi mõõdetav majandususalduse indeks tõusis aastaga 14,2 punkti, jõudes 107,9-ni.2.         Eesti ettevõtetel läks välisturgudel hästi –  eksport kasvas tänavu 10 kuuga eelmise aasta sama ajaga võrreldes kolmandiku võrra.3.         Riiklike ettevõtlusprogrammide kaudu toetati 2,9 miljardi krooniga 3262 projekti.4.         Tööturu olukord Eestis paranes. III kvartalis vähenes töötute arv võrreldes I kvartaliga 23% (137 000-st 106 000-ni).5.         2010. aastal tuli EASi toel Eestisse 24 välisinvesteeringut mahuga 1,8 miljardit krooni.6.         517 alustavat ettevõtet said EASist stardi- või kasvutoetust.7.         Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringute toetust sai üle 60 ettevõtte kogusummas 250 miljonit krooni.8.         Algas suurinvestori tehnoloogiainvesteeringute toetusprogramm, mille kaudu kaks ettevõtet said 60 miljonit krooni. Toetusprogramm jätkub 2011. aastal. Toetuse saaja peab tegema vähemalt 100 miljoni kroonise investeeringu ja looma sada uut töökohta.9.         Käivitus kolm uut tehnoloogiaarenduskeskust, mille kaudu saavad kokku IKT, masinaehituse ja reproduktiivmeditsiini valdkonna tippkompetentsid.10.       Seitse loomemajandusega tegelevat keskust said loomemajanduse infrastruktuuri toetusmeetme kaudu 77 miljonit krooni toetust.11.       Tõsteti riikliku ettevõtluslaenu tagatist: sihtasutuse Kredex kaudu ettevõtjatele väljastatavate ettevõtluslaenude tagatiste kogulimiit tõusis 1,5-lt 2-le miljardile kroonile.12.       Üleriigilisel ettevõtlusnädalal toimunud üritustel osales üle 15 000 inimese.13.       Asutatud sihtasutus Ida-Viru Tööstusala sai riigilt 135 ha maad. Tööstusalale koondatud ettevõtted hakkavad tööd pakkuma 4400 inimesele.14.       Riik toetas tootearendusprojekte 175 miljoni krooniga ehk teisisõnu iga päev anti 500 000 krooni toetust uute toodete ja teenuste arendamiseks.15.       Koostöös kõrgkoolidega on ettevõtjad innovatsiooniosakuid kasutades läbi viinud ligi 250 projekti. Programmi eelarvet kolmekordistati 45 miljoni kroonini.16.       Toetati kaheksa uue testimis- ja pooltööstusliku labori loomist, mis annab Eesti ettevõtetele uusi võimalusi tootearenduseks.17.       Kaheksas klastris tegutseb Eestis kokku juba üle 100 ettevõtja, kes koostööd tehes panustavad oma konkurentsivõime tõstmisele EASi kaudu toetati IKT Demokeskuse ekspordiklastri, tuuleenergia klastri, puitmajade klastri, logistikaklastri, Eesti ECO klastri ja jäätmete taaskasutamise klastri arendamist.18.       Töötati välja noori kasvuettevõtteid toetav Start-Up Eesti programm, mis annab paremad võimalused alustavatele ambitsioonikatele ettevõtjatele. Programmi kogumaht on 58 miljonit krooni.19.       KredEx käendas ja finantseeris kokku 387 ettevõtet kogusummas 991,4 miljonit krooni.20.       Algas gümnaasiumitele suunatud ettevõtlusõppe videoloengute sari, kus ettevõtluspraktikute kogemusi ja nõuandeid saavad soovi korral kuulata kõik gümnaasiumiõpilased. Loengusari, mida saab jälgida MKM-i kodulehe vahendusel, jätkub 2011. aasta kevadeni.21.       Eesti sõlmis lepingu liitumaks Euroopa Kosmoseagentuuriga. Koostati Kosmosevaldkonna arengukava, mis loob Eesti ettevõtetele uusi võimalusi ja aitab arendada uutel tehnoloogiatel põhinevaid rakendusi Eesti igapäeva elu paremaks muutmiseks.22.       Ettevõtluse baaskoolitust hakkasid inkubaatorites saama ka füüsilised isikud, mitte üksnes ettevõtjad.23.       Koostöös Kaubandus-Tööstuskoja ja Haridusministeeriumiga allkirjastati terviklik ettevõtlusõppe kava „Olen ettevõtlik“, mille eesmärk on arendada ja rakendada ettevõtlusõpet koolides ja lasteaedades. 24.       Programmis „Investorteeninduse võimekuse tõstmine kohalikul tasandil“ osaleb üle 100 kohaliku omavalitsuse, kes õpivad paremini investoreid kaasama ja teenindama ning seeläbi oma kodukanti arendama.25.       Koos Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi ja EBSiga sai hoo sisse vastutustundliku ettevõtluse edendamise projekt.26.       Korterelamute renoveerimiseks suunati 470 miljonit krooni saastekvoodi müügist laekunud raha, mis aitab vähendada inimeste küttekulusid, säästes nii raha kui keskkonda.27.       KredExile laekus 55 korterelamute rekonstrueerimistoetuse taotlust kogusummas 15,2 mln krooni. Positiivse otsuse on saanud 48 taotlust kogusummas 13,2 mln krooni.28.       359 mln krooni CO2 kvoodi müügist saadud raha eraldati uute tuuleparkide rajamiseks, mis võimaldab eeldatavalt paigaldada täiendavalt ca 27 MW jagu tuulikuid. Hetkel on Eestis tuuleparkide kogumaht ca 150 MW.29.       Monopolide ohjamise seadusega toodi ka kaugküttes hinnakontroll Konkurentsiameti alla, mis loob eeldused vee ja toasooja hinna püsimisele mõistlikul tasemel.30.       Kehtestati nõue, et sügis-talveperioodil tuleb soojakatkestusest ette teatada vähemalt 90  päeva, et ära hoida tervetes kortermajades kütte väljalülitamine kõige külmemal ajal.31.       1.aprillil avanes elektriturg 35% ulatuses suurtarbijatele, kelle aastane tarbimismaht on üle 2 GWh. Koostöös Nordpool Spotiga käivitus elektribörs vabaturul kauplejatele – läbi elektribörsi on võimalik osta igal ajahetkel kõige soodsama hinnaga regioonis saadaolevat elektrit.32.       Valmis Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020, mis seab eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu lõpptarbimisest 25%ni, sealhulgas taastuvkütuste osakaalu viimise transpordis 10%ni.33.       Töötati välja uus taastuvenergiatasu süsteem, mille eesmärk on kaotada ära taastuvenergia projektidele makstavad ebamõistlikult kõrged toetused ja alandada seeläbi elektri hinda.34.       Sõlmiti Estlink2 kaabli ja konverterseadme ehituslepingud kogumaksumusega ligi 4,7 miljardit krooni.35.       Śveitsi-Eesti koostööprogrammist sai kohalike omavalitsuste energiasäästlike hoonete ehitamiseks ca 80 miljoni krooni eest toetust 5 projekti.36.       Eraldi Eesti Energia kontsernist põhivõrk ja loodi nõnda elektrituru osalistest sõltumatu võrguhaldaja Elering.37.       Viidi lõpule riigihange kahe uue põlevkiviploki ehitamiseks Narva elektrijaama koguvõimsusega kuni 600 MW.38.       Eesti Energia alustas Irusse jäätmetel töötava elektrijaama ehitamist, mille tulemusel tugevneb tulevikus konkurents jäätmehindade osas. Investeering on kokku ca 100 miljonit eurot, jaama võimsuseks tuleb kuni 17 MW.39.       Riik säilitas rahvusliku lennukompanii AS Estonian Air, omandades 90% ettevõtte aktsiatest. Estonian Airi ülesandeks on Eesti elanike reisivõimaluste avardamine.40.       Odavlennufirma RyanAir hakkab lendama Eestisse ja Eestist üheteistkümnesse sihtkohta.41.       Konteinertransiidi arendamiseks investeeriti Muuga konteinerterminaliala laiendusse, tagalaala ning teede- ja tehnovõrkude rajamisse 1,1 miljardit krooni.42.       Tallinna Lennujaamale eraldati riigieelarves 65 miljonit krooni turvakulude ja regionaalsete lennujaamade ülalpidamise katteks, millega tekkis võimalus lennujaamamaksude alandamiseks ning uute lennufirmade tulekuks Eesti turule.43.       Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamate rekonstrueerimisse investeeriti 460 miljoni krooni.44.       Rekonstrueeriti Piirissaare ja Laaksaare sadamad, osteti uus parvlaev ning ehitati tolmuvaba kattega tee.45.       Eraldati 340 miljonit krooni sobivate laevade ehitamiseks ühenduse pidamiseks Kihnu, Ruhnu, Abruka, Prangli ja Vormsiga.46.       Sõlmiti leping Ruhnule sõitma hakkava laeva ehitamiseks Eesti ettevõttega Baltic Workboats. Laev valmib 2012. aasta kevadeks.47.       Hiiumaa ja Saaremaa elanikud saavad soodsamalt praamiga sõita.48.       Valmis Abruka sadam, millesse investeeriti 34 miljonit krooni.49.       Tallinna Sadama reisiterminalid said tänu renoveerimisele värske ja kaasaegse ilme.50.       Jahisadama rajamisega lõi Tallinna Sadam võimaluse tulla isikliku alusega otse südalinna.51.       Uus Sadama turg meelitab turiste ning pakub kodumaised toiduaineid ja käsitööd kesklinnas.52.       Paranes liiklusohutus: tänavu hukkus Eestis liikluses78 inimest (29.detsembri seisuga). Eelmisel aastal hukkus samal ajal 100 ja tunamullu 132 inimest.53.       Jõhvi külje all valmis Kukruse-Jõhvi renoveeritud teelõik, mis on Eesti kõigi aegade suurim tee-ehitusobjekt (628 mln krooni).54.       Mäos valmis Kesk-Eesti tähtsaim liiklussõlm (u 500 mln krooni).55.       Otsustati eraldada 329,4 miljonit krooni Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitamiseks56.       Audrus avati 100-aastane renoveeritud Audru sild.57.       Teeilmajaamade süsteem täienes 11 teekaamera võrra (nüüd on kokku 32 kaamerat).58.       Maikuus käivitus kiiruskaamerate süsteem Tartu maanteel, detsembris hakkasid tööle ka kaamerad Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel.59.       Tolmuvaba kattega kaeti 264,6 km jagu maanteid, mis on üle paarikümne kilomeetri rohkem, kui kahel eelneval aastal.60.       Maanteede äärde valmis ligi 70 km kergliiklusteid, mis on rohkem, kui ühelgi varasemal aastal.61.       Ehitati või remonditi 54 viadukti ning silda (mullu 50).62.       Ülemiste liiklussõlme ehitamiseks eraldati Tallinna linnale 179 mln lisakrooni. Kokku on Ülemiste tööde maksumus 1,18 miljardit krooni.63.       Maanteeamet läks üle uuele autoregistri infosüsteemile ARIS2.64.       Eesti Maanteemuuseumis avati uus alaline näitus Eesti teede ajaloost.65.       Sõlmiti lepingud 38 uue rongi ostuks, millest 18 on elektrirongid ja 20 diiselrongid. Tehingu kogumaksumuseks on 4,5 miljardit krooni.66.       Algas Türi-Viljandi raudteelõigu rekonstrueerimine, milleks EL-i vahenditest eraldati 200 miljonit krooni.67.       Alustati raudteeliinide kontaktvõrgu rekonstrueerimist Tallinnas ja selle lähiümbruses ˇ     eesmärgiga suurendada elektrirongide sõidukiirust aastast 2012. Investeeritakse 232 miljonit krooni Euroopa Ühtekuuluvusfondist.68.       Vähendati oluliselt veoteenuste osutamiseks vajalike lubade maksumusi alates uuest aastast.69.       Mobiiltelefoni abil saab oma isikut tõestada ja hääletada juba järgmistel valimistel.70.       Tulenevalt elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmisest tohib elektroonilist rämpsposti (sh e-post, faks, sms, mms) ehk spämmi füüsilisele isikule edaspidi saata üksnes tema eelneval nõusolekul.71.       Eesti ja Ukraina allkirjastasid IT-alase kokkuleppe, mis avab paremad võimalused Eesti IT-ettevõtetele oma toodete tutvustamiseks ja müügiks Ukrainas.72.       Eesti läks üle maapealsele digitaaltelevisioonile.73.       Algas ülikiire internetivõrgu EstWin väljaehitamine, 2015. aastaks valmib internetivõrk, mis võimaldab viia ülikiire interneti kõikjale Eesti maapiirkondadesse.74.       Valmis interaktiivne Riigi infosüsteemi teejuht, mis tutvustab Eesti e-lahendusi ja õpetab neist kasu saama.75.       Tarbijakaitseamet reageeris kiiresti, korraldades reisikorraldaja Top Tours maksejõuetuse ilmnemisel  maikuus  kahe ööpäeva jooksul 427 tol hetkel Türgis ja Kreetal reisil viibinud TopToursi kliendi Eestisse naasmise.76.       Koostöös Maksu- ja Tolliametiga viis Tarbijakaitseamet läbi esimese ettevõtjaile ja ettevõtlikele inimestele suunatud riigiasutuste ühise foorumi „Suunanäitaja 2010“, kus osales 200 ettevõtjat/ettevõtlikku inimest.77.       Jõustus turismiseadus, mis muudab reisifirmade tegevuse tarbija jaoks läbipaistvamaks ning kaitseb reisijaid makseraskustesse sattunud reisifirmade eest.78.       Eesti osales edukalt EXPO maailmanäitusel Hiinas. Tänu sellele said Hiina võimalused palju käegakatsutavamateks Eesti ettevõtjatele, ülikoolidele, ametiisikutele ja kodanikele.79.       Tööd austas Patendiinfo keskus, kus põhieesmärgiks on teha patendiinfo kaudu kõigile kättesaadavaks analoogsete toote-, tehnika- ja tehnoloogiaprobleemide lahendusteks väljatöötatud tehnilisi- ja disainilahendusi.80.       Uuenenud riigiportaal eesti.ee pakub kodaniku- ja ettevõtjasõbralikumat internetikeskkonda suhtlusel riigiga. 81.       Hea e-teenuse kuu jooksul tunnustasid Eesti arvutikasutajad 47 erinevat e-lahendust.82.       Riigi infosüsteemide arenduskeskuse infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programmi raames toimunud koolitustel osales ligi 2500 avaliku- ja erasektori spetsialisti.83.       Genereeriti uus ID-kaardi sertifikaat ning võtmepaar, mis saab isiku ja tema toimingute, näiteks digitaalallkirjade ehtsust tõestavate teenuspakkujate kinnitamise ja hindamise aluseks.84.       Loodi ID-kaardi baastarkvara esimene riiklik tugi Linuxile ja Macile.85.       Toimus küberkaitseõppus TallinnCIIP 2010, mille eesmärk oli arendada riigiasutuste ja erasektori koostööd ning otsustusmehhanisme rünnakute korral.86.       Eesti.ee portaali üleriigilise teavituskampaania raames külastati kontsertprogrammiga kaheksat linna.87.       Aasta jooksul toimus riigi infosüsteemi valdkonna üld- ja kasutajakoolitused ehk projekt nimega "Tark e-riik". Kokku toimus aasta jooksul üle 50 koolituse, osales ca 1500 avaliku ja erasektori spetsialisti.88.       Turismitoodete arendusse ja erinevatesse turismitoetustesse investeeriti kokku 218 miljonit krooni.89.       Eestit külastanud välistusristide ööbimiste arv tegi kõigi aegade rekordi – kasvades 2010. aasta 9 kuuga 2,53 miljoni ööbimiseni.90.       Ka siseturism kosus – kümne kuu jooksul ööbis mõnes hotellis, motellis või kämpingus 8% rohkem eestimaalasi kui mullu.91.       11 kuuga on Tallinna sadamat läbinud 7,3 miljonit reisijat ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal terve aasta jooksul.92.       Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks korraldati sihtturgudel üle 80 ürituse ja kampaania ning võõrustati ning informeeriti üle 200 välisajakirjaniku ning  üle 500 reisikorraldaja.93.       Uuendati visitestonia.com lehekülge, mida külastati 1,4 miljonit korda ehk ligi kaks korda enam kui eelneval aastal.94.       Kuue ettevõtja turismiarendusprojektid said toetust 50,1 miljonit krooni.95.       Turismiühenduste ja regioonide turundustegevusi sihtturgudel toetati läbi 22 projekti kokku 23,7 miljoni krooniga, 17 ettevõtja turundustegevusi sihtturgudel toetati kogusummas 18,2 miljonit krooni96.       Paarikümne rahvusvahelise ürituse ja konverentsi toimumist Eestis toetati kokku 15,4  miljoni krooniga.97.       Käivitus Rahvusvaheliste turundusürituste programm, mille raames õnnestus hästi „Eesti mööbli ja disaini päev“ Stockholmis.98.       Riik müüs OÜ Tehnokontrollikeskuse 37 miljoni krooniga.99.       Tehnilise järelevalve amet viis edukalt läbi konkursi neljanda põlvkonna mobiilside ehk 4G sageduslubade müümiseks, järgmise kuue aasta jooksul ehitatakse Eestisse tuhandeid uusi mobiilside tugijaamu.100.      276 lasterikast pere sai oma elutingimuste parandamiseks toetust kogusummas 35 miljonit krooni. Kokku on sellest programmist toetatud juba 1035 paljulapselist peret.
EST

          

Hea e-teenuse kuu tõi kiitust ligi poolesajale e-lahendusele

 Cache   
Eesti arvutikasutajad kiitsid novembris hea e-teenuse kuu raames ühtekokku 47 erinevat e-lahendust. Kõiki kiitust teeninud e-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parima e-teenuse konkursile, mille võitjad saadetakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste võistlusele World Summit Award (WSA) 2011.Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on tunnustamine vajalik ning näitas, et enam hinnatakse teenuseid, millest on inimestele praktilist kasu. „WSA konkursist osavõtt toob meie teenustele loodetavasti rahvusvahelist tunnustust ning kasulikke kontakte ka välismaalt, luues ekspordivõimalusi ja eeldusi välisinvesteeringute kaasamiseks,“ lisas Parts. Hea e-teenuse kuu ajal teenisid veebilehe http://www.e-konkurss.net vahendusel internetikasutajatelt enim kiitust eestlaste loodud majandustarkvara ERPLY ja Maa-ameti  kaardiserver. Mitmel korral kiideti riigiportaali eesti.ee, Swedbanki ja SEBi netipankasid, sooduspakkumiste keskkondi Cherry.ee ja Deal24, Mobiil ID-d, korteriühistutele mõeldud veebipõhist tarkvara korteriyhistu.net ning Pilet.ee ja Piletilevi piletiostukeskkondi.  E-riigi lahendustest tunnustati 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaali ja Tallinna veebikaarti ning e-meditsiini valdkonnast Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendiportaali i-patsient, meditsiiniportaali arst.ee ja salenemisportaali Kaaluabi.    E-äri lahendustest märgiti ära e-poe tarkvara Pipfrog.com, e-arvete süsteemi eAktiva, muusika veebipoodi Muusika24, Eesti siseturismile suunatud broneerimiskeskkonda Hotelliveeb, müügikeskkonda Varad.ee, iseõppivat tööaja arvestussüsteemi Toggl, Tallinki. Estonian Airi, Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinide  veebipõhiseid broneerimissüsteeme, äritarkvara Next, online konsultatsioonkeskkonda Tutoruno, küsitluskeskkonda At-Survey, elektroonseid trükiseid pakkuvat ePaberit, Piletimaailma müügikeskkonda, personaalse teenuspaketi kokkupanekut võimaldavat Starman Starti, Kummimehe rehvivahetuse broneerimissüsteemi, projekti- ja ressursihaldustarkvara Ganttic, Eesti Energia iseteenindust ning If Kindlustuse e-bürood.   Hariduse ja kultuuri vallas toodi esile Eesti e-Ülikooli keskkonda, raamatukogude e-kataloogi Ester ja rahvuslikku digiarhiivi Saaga, heategevuse valdkonnas hüljatud loomadele annetusi koguvat Veebiperemeest ning vaba aja veetmise osas Eesti mõttespordi portaali www.vint.ee, mereinfot koondavat Surfpaperit, ERRi suusaportaali ja Eesti Loto mängukeskkonda. Meediaväljaannetest märgiti positiivselt ära Postimehe online-väljaannet.  Hea e-teenuse kuu korraldati Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel.
EST

          

Hea e-teenuse kuu on toonud kiitust 35-le e-lahendusele

 Cache   
Eesti arvutikasutajad on 1. novembril alanud hea e-teenuse kuu raames kiitnud juba 35 e-lahendust erinevatest valdkondadest. „Kuna Eestis on täna paljuski valdav e-eluviis, siis vajavad sarnaselt hea teeninduse kuuga oma kuud ka head e-teenused, mis lubavad meil igapäevaseid asju ajada kodust lahkumata, laiendavad silmaringi või lahutavad hoopis meelt,“ selgitas MKMi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa „Sageli leiab laialt kõlapinda üksnes negatiivne kogemus ning häid asju peetakse niivõrd loomulikuks, et neid pole mõtet isegi Facebookis seinale kirjutada. Seetõttu väärivad sarnaselt headele teenindajatele kiitmist ja tunnustust ka meie mugavad ja innovatiivsed e-abimehed.“ Kahe nädalaga on veebilehe http://www.e-konkurss.net vahendusel internetikasutajatelt mitmel korral kiitust teeninud Riigiportaal eesti.ee, Swedbanki ja SEBi netipangad, sooduspakkumiste keskkond Deal24, korteriühistutele mõeldud veebipõhine tarkvara korteriyhistu.net, eestlaste loodud majandustarkvara ERPLY ja Piletilevi piletiostukeskkond.  E-riigi lahendustest on veel tunnustatud 18 minutiga uue firma loomise maailmarekordi püstitanud Ettevõtjaportaali, Maa-ameti kaardiserverit ja Mobiil ID-d ning e-meditsiini valdkonnast Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendiportaali i-patsient ja meditsiiniportaali arst.ee.    E-äri lahendustest märgiti ära iseõppivat tööaja arvestussüsteemi Toggl, Tallinki. Estonian Airi, Saaremaa Laevakompanii ja Väinamere Liinide  veebipõhiseid broneerimissüsteeme, äritarkvara Next, online konsultatsioonkeskkonda Tutoruno, küsitluskeskkonda At-Survey, elektoonseid trükiseid pakkuvat ePaberit, Piletimaailma ja pilet.ee müügikeskkondi, personaalse teenuspaketi kokkupanekut võimaldavat Starman Starti, Kummimehe rehvivahetuse broneerimissüsteemi, päevapakkumisi vahendavat Cherry.ee-d, projekti- ja ressursihaldustarkvara Ganttic, Eesti Energia iseteenindust ning If Kindlustuse e-bürood.   Hariduse vallas toodi esile Eesti e-Ülikooli keskkonda ning vaba aja veetmise osas mereinfot koondavat Surfpaperit, ERRi suusaportaali ja Eesti Loto mängukeskkonda.  Kasutajatelt kiitust teeninud IT-lahendusi kutsutakse kandideerima ka Eesti parim e-teenus 2011 konkursile. Eesti parimad e-teenused valitakse välja ühtekokku kaheksas kategoorias ning iga valdkonna võitja saadetakse e-Eesti au kaitsma maailma parimate e-lahenduste konkursile World Summit Award (WSA) 2011. Konkurss korraldatakse Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ning Euroopa Regionaalarengu Fondi rahastusel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus nimetasid novembri hea e-teenuse kuuks, et kutsuda inimesi märkama ja tunnustama igapäevaelu lihtsustavaid e-lahendusi.Lisainformatsioon: Monika SaarmannMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumRiigi infosüsteemide osakondInfoühiskonna talituse juhtivspetsialistTelefon 6397647E-post Monika.saarmann@mkm.ee Katri Ristal WSA Eesti esindaja Telefon 565 4654E-post katri.ristal@artun.ee 
EST

          

Soomlased uurivad Eesti materjalitehnoloogia-alast potentsiaali

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellis Soome konsultatsioonifirmalt uuringu, et kaardistada Eesti materjalitehnoloogia-alane võimekus ning valdkonna potentsiaal nii teaduses kui ka eraettevõtluses. Valmiv uuring on pikemas perspektiivis aluseks valdkonna riiklikule arendamisele ja finantseerimisele.„Materjalitehnoloogiad on rakendatavad paljudes Eestile olulistes majandusvaldkondades, nagu toiduaine- ja metsatööstus, masinaehitus ning energeetika. Seega on oluline saada ülevaade praegusest olukorrast,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas.Materjalitehnoloogia arenguid ning rakendamisvõimalusi ei ole Eestis siiani põhjalikult veel analüüsitud. Seetõttu ongi oluline valdkond kaardistada ja võrrelda selle võimekust ja võimalusi teiste riikidega, võttes arvesse tehnoloogiliste arengute prognoose maailmamajanduses. Uuringu nimega „Feasibility Study for an Estonian Materials Technology Program“ viib läbi Soome konsultatsioonifirma Spinverse OY. Ettevõte on varem samalaadse uuringu läbi viinud 2006. aastal Soomes.Lisaks bio-ja info-ja kommunikatsioonitehnoloogiale on materjalitehnoloogia üks kolmest võtmetehnoloogiast, mis on esile tõstetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias 2007-2013. 
EST

          

Innovatsioonipoliitika komisjon kiitis heaks 58 miljoni kroonise eelarvega Start-up Estonia programmi loomise

 Cache   
Innovatsioonipoliitika komisjon otsustas täna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud koosolekul toetada innovaatilistele alustavatele ettevõtetele mõeldud programmi Start-up Estonia loomist.„Olen rahul, et innovatsioonikomisjon toetas ettepanekut luua innovaatilisi alustavaid ettevõtteid toetav programm. Täna on tekkinud uus põlvkond ambitsioonikaid ettevõtjaid, kes soovivad arendada start-up taolist ettevõtlust ja oluline on tegijaid kiiremas korras toetada,“ ütles komisjoni esimees majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. „Kasvavale taimele tuleb kiiresti lisada väetist, et areng toppama ei jääks,“ lisas ta.Start-Up Estonia on terviklik tegevuskavaga, mis hõlmab nii teadlikkuse, teadmiste, oskuste kui ka rahastamise aspekte innovaatiliste alustavate ettevõtete arengu kiirendamiseks. Innovatsioonipoliitika komisjon otsustas 58 miljoni kroonise eelarvega programmi toetada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerum saadab Start-up Estonia programmi valitsusele kinnitamiseks aasta lõpuks.Teise olulise teemana käsitles komisjon ettevõtlusõppe küsimust ja ettevõtlusõppe tegevuskava hetkeseisu. Jõuti seisukohale, et võimalikult kiiresti tuleb kaardistada ülikoolide ettevõtlusõppe reaalne olukord. Seire läbi viimise ettepanek tehti Arengufondile. Innovatsioonipoliitika komisjon on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures Vabariigi valitsust innovatsioonipoliitilistes küsimustes nõustav nõukogu, mida juhatab majandus- ja kommunikatsiooniminister.  
EST

          

Eesti ettevõtted hakkavad Euroopa Kosmoseagentuuriga koostööd tegema

 Cache   
Täna, 22. septembril, allkirjastasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas ning Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) õigusasjade ja välissuhete direktor Peter Hulsroj Pariisis ESA peakorteris Eesti Vabariigi ja ESA vahelise Euroopa koostööriikide kava lepingu. Lepingu allkirjastamise tulemusena hakkab ESA läbi suunatud hangete rahastama Eesti ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste arendus- ja tehnoloogiaprojekte. Lepingu allkirjastamine annab Eesti ettevõtetele võimaluse osaleda kõrgtehnoloogilises arendustöös, tõsta oma võimekust uute tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamisel ning ühtlasi avab uusi uksi äripartnerite leidmisel ning kontaktvõrgustikes osalemisel. „Mul on väga hea meel, et alates 2007. aastast, mil Eesti ja Euroopa Kosmoseagentuuri poolt allkirjastati esimene kosmosekoostöö kokkulepe, on edasi liigutud heas tempos ning tänaseks oleme jõudnud juba reaalsete projektideni, mida meie firmad ja teadusasutused ellu viivad,“ ütles MKM-i majandusarengu asekantsler Ahti Kuningas. „Koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga on kvaliteedimärk meie ettevõtetele,“ lisas ta. Lepinguga käivitatakse 12 arendus- ja tehnoloogiaprojekti, mis valiti välja 2010. aasta jaanuaris konkursile laekunud 36-st projektiideest. Projektid on seotud satelliitkommunikatsiooni, kosmosetehnoloogiate, kosmoseteadusega, maa kaugseire ning eluteadustega ning teostajate seast leiab sellised ettevõtted nagu näiteks Regio OÜ, Skeleton OÜ, Vertex Estonia AS ja Estrotech OÜ. Teaduse poolelt on esindatud Tartu Observatoorium, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse innovatsiooni divisjoni nõunik Madis Võõrase sõnul tõestab koostöö ESA-ga, et Eesti ei kuulu vaid tehnoloogiaid-tarbivate, vaid ka tehnoloogiaid loovate riikide hulka. „See on väike samm Euroopa jaoks, aga väga suur samm Eesti jaoks,“ ütles Võõras.Koostöö ESA ja Eesti vahel sai alguse 2007. aasta juunis Eesti ja ESA vahelise rahumeelse kosmosekoostöö kokkuleppe sõlmimisega. Järgneval aastal läbi viidud Eesti ettevõtete tehnoloogiaaudit, kus tunnustati ettevõtete tehnoloogilist võimekust, ning ettevõtete üha kasvav huvi antud valdkonna arengus kaasa lüüa, päädis Eesti ja ESA suhetes 2009. aasta novembris Euroopa koostööriigi kokkuleppe sõlmisega. Tänane lepingu allkirjastamine käivitab juba reaalsete kosmosevaldkonnaga seotud projektid. Eesti on võtnud endale eesmärgiks saada 2015. aastal ESA täisliikmeks.Koostöö rahastamine hakkab toimuma läbi Eesti liikmemaksu ESA eelarvesse, mis on aastas ligikaudu üks miljon eurot.  
EST

          

Riik ja SAS kinnitasid Estonian Airi ostu-müügitehingu

 Cache   
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja lennunduskontserni SAS asepresident Benny Zakrisson kinnitasid täna Tallinnas lennufirma Estonian Air ostu-müügitehingu.Tehing jõustub automaatselt pärast seda, kui riigikogu kinnitab selle aasta riigieelarve seaduse muudatuse, millega riik suunab rahandusministeeriumilt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvesse 280 miljonit krooni Estonian Airi aktsiakapitali suurendamiseks.Juhan Partsi sõnul on väga oluline, et riigikogu kiidaks aktsiakapitali suurendamise võimalikult kiiresti heaks. „Me oleme võtnud vastutuse rahvusliku lennukompanii ees ning peame seda täitma,“ lisas ta.MKMi majandusala asekantsleri Ahti Kuninga sõnul ootavad Estonian Airi ees huvitavad ajad. Ühelt poolt toob majanduse väljavaadete paranemine kaasa lennunduse käibekasvu, teisalt on teada, et lennundusturul käib suur rebimine.„Hea on tõdeda, et vaatamata SAS-i osaluse vähenemisele Estonian Airis on äriliselt meil tekkinud palju ühishuvisid ja seda kogu Balti turul. Seda on juba näha ka uue liini avamisest Vilniusest,“ lisas Kuningas.Tehingu kohaselt kasvab Eesti riigi osalus Estonian Airis 90 protsendini ja SAS-ile kuulub edaspidi kümnendik.Estonian Air ja Kanada lennukitootjaga Bombardier allkirjastasid hiljuti lepingu, mille kohaselt saab Estonian Air esimesed kaks CRJ900NG lennukit 2011. aasta alguses ja kolmanda 2012. aastal. Lepe lennufirma ja lennukitootja vahel oli SAS-i ja riigi tehingu eelduseks.Estonian Air jätkab senist head koostööd Skandinaavia juhtiva lennufirmaga SAS ja kuulub edaspidigi Star Alliance´i. See võimaldab saada ka edaspidi osa eelistest, mis tulenevad koodi jagamisest Stockholmi, Kopenhaageni ja Oslo lennujaamades ning võimaldavad osa saada SAS-i partnerina tulenevatest soodustustest. 
EST

          

Ministeeriumid alustavad üle-Eestilist eurotoetuste kampaaniat

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium alustavad täna, 1. juulil üle-Eestilist eurotoetuste kampaaniat, mille eesmärgiks on tutvustada inimestele tuhandeid eurotoetust saanud projekte kõikjal Eestis.Kampaania kutsub inimesi märkama eurotoetuste logo, millega on märgistatud kõik Euroopa Liidu abiga ehitatud või renoveeritud maanteed, sadamad, kooli- ja lasteaiahooned, mõisad, turismiobjektid jpt. Kampaanias osalemiseks tuleb logo kõrval teha endast pilt ning laadida see üles kampaanialehele. Kõigi osalejate vahel lähevad loosimisse erinevad puhkusepaketid Eestis ning peaauhinnana edasi-tagasi lennupiletid kahele inimesele vabalt valitud Estonian Airi sihtkohta.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Ahti Kuninga sõnul on kampaania eesmärgiks ühelt poolt selgitada tuttava Eesti ja Euroopa lipu kombinatsiooniga logo tähendust ning teisalt eurotoetuste kasutamise ulatuslikkust. „Eestis on ellu viidud üle 16 000 erineva eurotoetust saanud projekti ning meie sõnum on see, et igal ettevõtlikul inimesel Eestis on võimalus eurorahade abil korda saata midagi kasulikku,“ lisas Kuningas.„Peaaegu kõik Eesti inimesed kasutavad igapäevaselt midagi, mis eurotoetuste abil tehtud või korrastatud. Tahame, et inimesed neid asju märkaksid,” selgitas Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk.Kampaania kestab 1. juulist 26. augustini ning viiakse läbi koostöös Postimees Online’i ja Raadio Elmariga. Kampaania kodulehekülg asub aadressil pilt.postimees.ee.Eestile on alates 2004. aastast eraldatud 66 miljardit krooni eurotoetusi, mille abiga edendatakse transporti, ettevõtlust, haridust, tööturgu, teadus- ja arendustegevust, infoühiskonda, haldusvõimekust, keskkonnahoidu, energiamajandust, regionaalset ja kohalikku arengut, tervishoidu ning hoolekannet. Eurotoetusi jagatakse läbi Majanduskeskkonna-, Elukeskkonna- ning Inimressursi arendamise rakenduskava.  
EST

          

Juhan Partsi pressikonverents Estonian Airi teemal

 Cache   
Täna kell 14.00 annab Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Estonian Airi teemalise pressikonverentsi. Pressikonverents toimub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi A-saalis Harju tn. 11. Samale ajale varem planeeritud pressikonverents hindade kahes vääringus avaldamise määruse tutvustamiseks on edasi lükatud. Täpsema info selle pressikonverentsi toimumise kohta edastame esmaspäeval. Otseülekanne algab orienteeruvalt 14:00 ja seda saab vaadata alljärgneva lahenduse kaudu:  
EST

          

Riik ja SAS jätkavad kõnelusi Estonian Airi teemal

 Cache   
Esmaspäeval kohtusid Tallinnas Eesti majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, MKMi asekantsler Ahti Kuningas ja lennunduskontserni SAS asepresidendid Benny Zakrisson ja Mats Lönnkvist, kes arutasid Estonian Airi tulevikuarenguid.Osapooled kinnitasid ühiseid plaane muuta Estonian Airi omandistruktuuri ning allkirjastasid aktsionäride vahelise kavatsuste protokolli.Kokkuleppe detailid on konfidentsiaalsed ning osapooled kommenteerivad neid pärast aktsionäride leppe sõlmimist.
EST

          

Parts: ootan eestimaalastelt ettevõtlikkust ning uusi välisinvestoreid

 Cache   
Reedel Briti-Eesti Kaubanduskoja investeerimiskonverentsil esinenud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et võti raskest majandusolukorrast väljumiseks on inimeste ettevõtlikkus ja välisinvesteeringud.Oma kõnes teemal „Rise and Shine, Estonia: How to Make the Best of the Recovery?“ („Tõuse ja sära, Eesti: kuidas kõige tõhusamalt taastuda?“) oli minister optimistlik Eesti valitsuse kriisiperioodil tehtud otsuste suhtes ning avaldas veendumust, et Eesti on 2011. aastaks valmis liituma eurotsooniga, mis omakorda kergitab kõvasti Eesti usaldusväärsust välisinvestorite silmis.Minister selgitas, et ehkki valitsuse käsutuses on mitmeid olulisi vahendeid Eesti majanduse kriisist välja toomiseks, ei ole valitsus siiski see, kes suudaks üksi luua piisavalt palju uusi konkurentsivõimelisi töökohti, suurendada eksporti või asutada uusi kiiresti arenevaid ettevõtteid. Käesolev kriisijärgne periood vajab ministri kinnitusel raskustega toime tulekuks kõige enam hoopis innukaid ettevõtjaid, vaba turgu ning uuenduslikku meelt.Valitsuse peamiseks ülesandeks hetkeolukorras peaks jääma konkurentsivõimelise keskkonna loomine, mis toetaks firmade võimekust, muutes võimalikuks ettevõtete kasvu ning seeläbi ka uute ja kvaliteetsete töökohtade tekke.Positiivse noodiga jätkates leidis minister, et raskele ajale vaatamata on Eesti Vabariigi valitsus suutnud säilitada selget meelt säilitada ja langetada väga mõistlikke otsuseid. Tänu tasakaalukale finantspoliitikale on Eesti täitmas Maastrichti kriteeriumit ning seetõttu valmis eurotsooniga liituma ette plaanitud 2011. aastal. Samuti tõdes Parts, et kuna Eestil on Euroopa Liidu riikide seast väikseim riigivõlg, pole meil põhjust oma seni hästi toiminud maksusüsteemi muuta ja valitsus püüab hoolt kanda selle eest, et siinsed maksud püsiksid stabiilsena senisel tasemel. Riigi lihtne ja läbipaistev maksusüsteem on oluliseks peibutuseks investorite ligi meelitamiseks.Ka peab Parts positiivseks seda, et üha enam hakatakse laias maailmas mõistma seda, et Eesti pole tüüpiline Ida-Euroopa riik. Siinne asjaajamine on üks maailma läbinähtavamaid - rahvusvaheliste uuringute põhjal on meie korruptsiooni tase nullilähedane. Läbi interneti on võimalik maksta oma makse, e-valitsus ja seadusandlus on kõrgelt arenenud ja ehkki me ise kipume neid tegureid juba kohati iseenesestmõistetavateks pidama, siis tegelikult eristab just kõik eelpool mainitu meid selgelt teistest meile sarnase taustaga riikidest.Kolmanda tugeva küljena kriisijärgses Eestis tõi Parts välja meie infrastruktuuride jätkuva jõulise arengu, ehkki rõhutas, et selles valdkonnas on meil siiski veel palju parandada vaja. Olgugi, et meie põhihariduse tase on maailma mastaabis igati konkurentsivõimeline, siis kõrghariduses pole me veel saavutanud näiteks seda, et mõni meie kõrgkoolidest kajastuks maailma parimate ülikoolide esiviiesajas. Ka peab minister kahetsusväärseks, et Tallinnast ei välju hetkel igal hommikul ja õhtul regulaarseid lende näiteks Londonisse, Berliini või Pariisi.Infrastruktuuride valdkonnas võime aga ministri sõnul uhkust tunda töös oleva EstWin projekti üle, mille raames valmib juba 2012. aastaks üle-eestiline kuni 100-megabitise kiirusega internetivõrk.Kokkuvõtvalt möönis majandus- ja kommunikatsiooniminister, et Eesti majandus saab hakata kriisist toibuma alles siis, kui kohalikud firmad rohkem investeerima hakkavad. Värsked investeeringud tagavad uute töökohtade tekke, tootmise tõhustumise ning uute turgude avastamise. Samuti leidis minister, et Eestil on Skandinaaviamaade ning Suurbritannia ees olulisi eeliseid tänu avatud ja läbipaistvale ärikliimale ning oskuslikule tööjõule, kes ei nõu töö eest ülearu suurt tasu.„Eestil on olemas kõik vajalikud eeldused uueks ärkamiseks ja võimaluseks särada – sel korral saab see toimuma aga tänu tõelisele innovatsioonil baseeruval arengule, mitte enam tänu laenudest üle ujutatud tarbimisele,“ sõnas lõpetuseks Juhan Parts. 
EST

          

Juhan Partsi ja MKM-i 100 tegu aastal 2009

 Cache   
See aasta oli Eesti majandusele unikaalne. Isegi nõnda unikaalne, et vahekokkuvõtte tegemine on liigne – mullu alanud majanduskriis kestab paraku veel ja lähitulevik ei too kiiret kosumist.Eesti majanduse stabiilsuse alus on riigi rahasüsteemi usaldusväärsus. Kogu riik on panustanud jõuliselt kulude kokkuhoidu ning leitud on uusi allikaid riigitulude suurendamiseks. Kõik on tehtud selleks, et hoida riigi tulud ja kulud võimalikult tasakaalus. Ka majandusministeerium võib öelda: oleme andnud oma rammusa panuse, et 2011. aastal võiks Eesti üle minna Euroopa Liidu ühisrahale.Nii minu kui ministeeriumi jaoks on viimase aasta peamisteks märksõnadeks olnud töökohtade loomine ja säilitamine. Inimesed küsivad tihti: kust tulevad uued töökohad, et inimesed saaks tunda end turvaliselt ja täisväärtuslikuna? Sellele küsimusele ei saa vastata poliitik või bürokraat, vaid enesekindel Eesti kodanik või ettevõtja ja julge investor.Ma ei saa lubada, et riik ise tormaks töökohti looma ja palkaks inimesed lumememmesid ehitama. Aga ma saan lubada, et teeme kõik selleks, et loov ja abistav keskkond annab ettevõtetele tegutsemiskindluse ja tarmukatele inimestele julguse hakata ettevõtjaks.Teine keskne küsimus on, millised uued ideed rakenduvad ettevõtluse vormis järgmistel aastatel. Lõppenud innovatsiooniaasta näitas, et me oleme alles alguse alguses. Niikaua, kui me jääme Euroopa innovatsiooni pingereas teise poolde ja meie kulutused on suhtarvudes kordades väiksemad kui Põhjamaades, ei saa me olla rahul. Samas saan olla rahul, et Eesti riigi panus teadusele ja haridusele on suurenemas ja ühiskond on aru saanud: innovatsioon peab jääma majanduses lähiaastate põhiküsimuseks.Olen jätkuvalt seisukohal, et riik ei saa jõuliselt sekkuda äritegevusse, vaid peab eelkõige looma hea keskkonna. Kuid samas ei maksa olla liiga dogmaatiline – kui erasektor ei suuda pakkuda ekspordigarantiisid, siis peab aitama riik; kui on ohus Eesti lennuühendus teiste Euroopa riikidega, siis peab panustama valitsus.Ma mõistan nende soovi, kes tahavad sõita mööda neljarajalist teed Peterburi, Riiga või Pihkvasse. Pole võimalik lubada, et see juhtuks lähikümnendil, kuid juba tuleval suvel peavad autojuhid vähendama kiirust kõigil neil trassidel, mil toimuvad laiaulatuslikud teetööd sadade miljonite kroonide ulatuses.Peagi lõppeb olukord, kus kiire internetiühendus on ainult suurlinna elanike privileeg. Kuni 100-megabitise kiirusega ja kogu Eestit kattev internetivõrk EstWin  saab reaalsuseks mõne aasta pärast.Energeetikas on Eesti riik läinud sõnadelt tegudele. Turu korrastamiseks eraldas valitsus Eesti Energia kontsernist põhivõrgu ja tegi otsuse Eesti Energia investeeringute rahastamiseks. Kuid me ei tohi pidama jääda – igale eestimaalasele peab olema tagatud elekter ning see vajab kümnetesse miljarditesse kroonidesse ulatuvaid investeeringuid.Uus aasta saab olema realismiaasta. Me peame selgelt määratlema need valdkonnad, milles oleme tugevad ja panustama sellele. Peame lõplikult endale aru andma, et oleme osa Euroopa Liidust ja maailma majandusest tervikuna.Minu uusaasta soov oleks: Ettevõtlikud Eestimaa elanikud – ma loodan väga teie kaasabile, et pöörata koos majandussurutis majandusvirguseks! Ja nii tõmbame kaasa ka need, kellel on oht maha jääda.Tahan tänada kõiki Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja selle haldusala töötajaid, kes on andnud ennastsalgava panuse aitamaks Eesti majandusel raskel ajal toime tulla.Et minu sõnad ei jääks tühjaks, tegin valiku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi selle aasta 100 olulisemast saavutusest:1.    5,7 miljardi kroonine ettevõtluse tugipakett toetas 1300 ettevõtte tegemisi, aidates luua ja säilitada tuhandeid töökohti.2.    KredExi laenukäenduste limiit ettevõtetele suurenes 800 miljonilt kroonilt 1,5 miljardi kroonini.3.    Ekspordigarantiide limiidi suurenemine 1 miljardilt kroonilt 3 miljardi kroonini kasvatab Eesti ettevõtete eksporti.4.    1,2 miljardi krooni suurune krediidiliin pankadele aitas alla tuua laenuintressi.5.    Loodud KredEx Krediidikindlustuse AS võimaldab anda ettevõtjatele senisest suuremas mahus kesk- ja pikaajalisi ekspordigarantiisid ning tagab ekspordi ka EL-i.6.    Tootearendustoetust hakkasid tänavu saama ka suurettevõtted, aastani 2013 on tootearenduseks ette nähtud vähemalt 1,6 miljardit krooni.7.    Ettevõtted saavad alates märtsist arendustöötajate palgakulude toetuseks kuni 50 protsenti arendustöötaja palgast kolme aasta jooksul.8.    Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted said hakata bürokraatiavabalt taotlema teadus- ja arendustegevuseks 50 000 kroonise väärtusega innovatsiooniosakut.9.    Ühisturunduse toetus tõusis varasemalt 700 000 kroonilt 1 000 000 kroonile ning minimaalmäär langes 50 000 kroonilt 40 000 kroonile.10. Alustava ettevõtja starditoetus suurenes kaks korda 100 000 kroonile ja omafinantseeringu määr vähenes 25 protsendilt 20 protsendile ning EAS teeb otsused senise 35 päeva asemel 10 päevaga.11. Kasvutoetuse maksimummäär kasvas 200 000 kroonilt poolele miljonile, omafinantseering vähenes seniselt 50 protsendilt 35 protsendile. 12. Loomemajanduse arengusse suunas valitsus ligi 100 miljonit krooni, mis loob juurde kõrgema lisaväärtusega töökohti.13. Riigiabi piirmäär kasvas 500 000 euroni ettevõtte kohta.14. MKM-i ja omavalitsuste asutatud Ida-Viru tööstuspark loob juurde üle 4000 töökoha, kokku ulatub tööstusala investeeringu maht järgnevatel aastatel ligi 12 miljardi kroonini.15. MKM kasutas eelneva perioodi euroraha struktuurivahenditest 101 protsenti -  1,788 miljardit krooni.16. Eksporti kasvatav ja välisinvesteeringuid toov tegevuskava Made In Estonia sai valitsuselt rohelise tule.17. Juhan Parts allkirjastas koostööriigi lepingu Euroopa Kosmoseagentuuri ESA-ga, mis avab ukse teadmiste mahukale kõrgtehnoloogia ekspordile.18. MKM esitas ettepanekud ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides ettevõtlusõppe mahu suurendamiseks.19. MKMi blogi „Toetustasku“ teavitab struktuurvahendite kasutamisest igal nädalal ca 300 inimest.20. 8 rahastamisotsusega said tehnoloogia arenduskeskused kokku üle üle 900 miljoni krooni.21. EAS-i abil tegid ettevõtted 580 miljoni krooni eest 110 investeeringut Eesti tööstusettevõtete tehnoloogia uuendamiseks.22. MKM-i toetuste abil tegid välisinvestorid 2009. aastal ligikaudu 20 suuremat investeerimisotsust Eesti riiki.23. Erinevates eksporditurunduse programmidest said valitsuselt tuge ligi 300 miljoni krooni ulatuses 260 ettevõtet.24. EAS aitas Eesti ettevõtteid uutel turgudel nagu Lähis-Ida, Lõuna-Korea.25. Uute äriideede konkursile Ajujaht tuli rekordilised 1750 ideed.26. Eesti ettevõtete tootearendus sai 345 miljonit krooni toetust.27. Euroopa Ühtekuuluvusfond eraldas Viitna möödasõidu Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitusprojektiks 500 miljonit krooni.28. Alates sellest aastast saab Tartust lennata regulaarselt Riiga ja Stockholmi.29. MKM ühendas 1. Juulist Eesti Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti.30. Valitsus suurendas Estonian Airi aktsiakapitali 38,8 miljoni krooni võrra.31. Euroopa Liit toetas Eesti Raudteed Tallinn-Tartu raudtee remondiks ja reisijaplatvormide uuendamiseks üle Eesti 761,1 miljoni krooniga.32. Kärdla, Kuressaare, Ruhnu ja Tartu lennujaamad said kokku 242 miljonit krooni arengutoetust.33. Autodesse tuleb uus hädaabisüsteem eCall, mis kiirendab liiklusõnnetuste korral hädaabiteadete edastamist häirekeskusesse.34. Kuressaare lennuraja pikenemine 2000 meetrile lubab vastu võtta kuni 150-kohalisi lennukeid.35. Piirisaare teenindamiseks valmisid uued sadamad ja uus laev Koidula.36. Valitsus eraldas 230 miljonit krooni Veeteede Ameti mõõdistuslaeva ehitamiseks.37.  Pärnu ümbersõidu ning Väo-Maardu teelõigu suurprojektid said 1,76 miljardit krooni EL-i toetust.38. MKM sõlmis Elektriraudtee AS-iga lepingu 28 uue reisirongi hankimiseks, mis alustavad reisijate teenindamist hiljemalt aastal 2013.39. Sügisel käivitus üle-Eestiline ühistranspordi reisiplaneerija Peatus.ee.40. MKM eraldas 47,5 miljonit krooni Tehnika tänava ja Filtri tee ühendustee ehitamiseks Tallinnas.41. Muuga sadama ühendusteede ja Hundipea sadama ehituseks eraldas MKM 382 miljonit krooni.42. Remonditud Tartu-Valga liinil hakkavad 2010. aasta algusest taas sõitma rongid.43. Jõustunud uus sadamaseadus reguleerib sadamategevust ja riigi omandis olevatesse veekogudesse sadamaehitiste ehitamist.44. Valitsus kinnitas uue meresõidu ohutuse seaduse, mis tagab ühtsed nõuded nii merel kui siseveekogudel.45. Tallinna Lennujaam sai Lennart Meri pühendusnime.46. Maanteeamet remontis 217 km kattega teid (eelmise aastal 268 km).47. Maanteeamet pindas 1094 km teid (eelmisel aastall 1066 km).48. Maanteeamet ehitas 239 km tolmuvabasid katteid teedele (eelmisel aastal 236 km).49. Maanteeamet remontis 466 km jagu kruusateid (eelmisel aastall 331 km).50. Eesti sai juurde 41 km kergliiklusteid (eelmisel aastal 45 km).51. Maanteeamet ehitas/remontis 50 silda/viadukti (eelmisel aastall 35).52. Käib Kukruse-Jõhvi teelõigu ehitus summas 628,3 miljonit krooni.53. Algas Pärnu ümbersõidu Ehitajate tee remont (ümbersõidu I etapp) maksumusega 247,7 miljonit krooni.54. Töösse läks Narva mnt. Liiapeksi-Loobu teeremont, summas 121,8 miljonit krooni.55. Maanteeamet sõlmis Pärnu läänepoolse ühendustee remondi (ümbersõidu II etapp) lepingu summas 86 miljonit krooni.56. Algas Viitna möödasõidu projekteerimine ja ehitus summas 143 miljonit krooni.57. Pärnu Papiniidu sild saab korda 27,2 miljoni krooniga.58. Tallinna-Tartu maanteele paigaldatud 16 kiiruskaamerat on töövalmis.59. Eesti allkirjastas koos Läänemeremaade ja Venemaaga transpordipartnerluse leppe EL-Vene transpordikoridoride arendamiseks.60. Liikluses hukkunud inimeste arv on oli tänavu aastakümnete väikseim.61. Piiriületust ootavad autod saavad peagi parkla Sillamäele.62. MKM lõi seadusliku aluse elektroonilise piiriületuse korraldamiseks 2010.  aastal.63. Algab Narva Sõpruse silla 23,2 miljonit krooni maksev remont, mis lõppeb tuleva aasta 31. detsembril.64. MKM lõi Eesti Interneti Sihtasutuse, mille eesmärkideks on Eesti maatunnusega domeeninimede registri pidamine ja domeeninimede laialdasem kasutamine.65. Eestis avanes viienda riigina Euroopas postiturg, mis tähendas Eesti Postile kuni 50 grammiste lihtkirjade edastamise ainuõiguse kaotamist.66. MKM ja telekomiettevõtted algatasid 6 miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin; aastaks 2012 peab olema suur osa Eestist kaetud kiire internetiühendusega.67. Uuenenud riigiportaal eesti.ee pakub kodaniku- ja ettevõttesõbralikumat internetikeskkonda suhtlusel riigiga.68. Infoühiskonna arengusse suunab MKM sel ja tuleval aastal 250 miljonit krooni.69. MKM korraldas rahvusvahelise küberjulgeoleku konverentsi CIIP, kus võeti vastu Euroopa küberturvalisust käsitlev Tallinna deklaratsioon.70. Riigi e-teenused said arenguks 160 miljonit krooni.71. Üleminek digitelevisioonile vabastab raadiosagedusi, mis võimaldab tulevikus arendada uusi lairiba- ja ringhäälinguteenuseid.72. Vastu võetud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seadus tagab teenuste vabama liikumise EL-is.73. MKM käivitas siseturu infosüsteemi, mis võimaldab kiiresti lahendada teise riigi teenuse osutajaga kerkivaid praktilisi küsimusi.74. Turismitoodete arendamiseks said ettevõtted ligi 200 miljonit krooni.75. Rahvusvaheliste konverentside ning kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks Eestis saavad organisatsioonid 23 miljonit krooni.76. MKM toetas turismiettevõtjate ja organisatsioonide turundustegevusi prioriteetsetel välisturgudel 31 miljoni krooni ulatuses.77. EAS avas 9 keeles toimiva uue infoportaali visitestonia.com Eestit külastavate ning reisi planeerivate välisturistide paremaks teenindamiseks.78. MKM eraldas turismiinfokeskuste kaasajastamiseks 50 miljoni krooni.79. Eesti kui reisisihi tuntuse suurendamiseks suunatud üritustel informeeriti Eesti uutest võimalustest ligi 1400 rahvusvahelist reisikorraldajat ning üle 300 rahvusvahelise reisiajakirjaniku kirjutas puhkamisvõimaluste kohta Eestis.80. MKM-i ettepanekul alanes tax-free ostu piirmäära 2000 kroonilt 600 kroonini, eesmärgiga suurendada kolmandatest riikidest saabuvate väliskülastajate arvu.81. Eesti turismisektori konkurentsivõime parandamiseks suurendas MKM turismitoodete arendamise väikeprojektide toetust 5 miljonilt kroonilt 10 miljoni kroonini projekti kohta.82. Jätkus lasterikaste perede eluasemetingimuste parandamise programm. Sel aastal oli programmi maht 46,3 miljonit krooni ja toetust sai 336 suurt peret. Programm jätkub ka uuel aastal.83. MKM-i initsiatiivil anti parlamendi menetlusse leebusprogramm, mis võimaldab kartellikokkulepete lihtsamat avastamist.84. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse eelnõu tagab parema kontrolli monopolide hinnakujunduse üle.85. MKM koos Konkurentsiametiga töötas välja ettepanekud ravimituru konkurentsi elavdamiseks.86. Vabatahtlike tarbijaühenduste projektid said 800 000 krooni toetust, mille eesmärgiks on tarbijate teadlikkuse tõstmine.87. MKM sõlmis Hiina Rahvavabariigi Kaubandusministeeriumiga investeeringute edendamise koostööalase vastastikuse mõistmise memorandumi.88. Eesti sõlmis Gruusiaga investeeringute kaitse lepingu.89. Eesti sõlmis kaitsealaste vastuostude koostöölepingu.90. Turule on avatud KredExi pikaajalise soodusintressiga renoveerimislaenu saamise programm kogumahus 776 miljonit krooni. Jätkub töö mahu kasvatamisega.91. Jaanuaris alustati energiamärgiste andmete registreerimisega ehitisregistris. Kokku on väljastatud 1963 energiamärgist (sh 1851) eluhoonetele.92. Eesti sai Euroopa Komisjonilt 100 miljonit eurot toetust Estlink 2 merekaabli rajamiseks, mis aitab suurendada Eesti elektrisüsteemi varustuskindlust.93. Eesti, Läti ja Leedu leppisid kokku Baltimaade energiaturgude integreerimise programmi osas.94. Riigikogu kiitis heaks energeetika arengukavad.95. Elektrituru arenguks eraldas riik Eesti Energia kontsernist põhivõrguettevõtja OÜ Elering.96. Valmis avalikku veekeskkonda ehitamise eelnõu, mille eesmärgiks on reguleerida veekogude põhja ehitiste rajamist ning luua seega võimalused tuuleenergia arenguks.97. Eesti saavutas taastuvelektri osakaalu 2010 aastaks seatud eesmärgi.  98. Valitsus kinnitas elektrituruseaduse muudatused: elektrihinna regulatsiooni 35 protsendi ulatuses Eesti turul kaob alates 2010. aasta 1. aprillist.99. Valitsus tegi põhimõttelise otsuse Eesti Energia investeeringute rahastamiseks.100.      MKM on oluline panustaja riigi eelarvetasakaalu parendamisel.
EST

          

Ettevõtluspoliitika rakendusplaan süstib majandusse 1,9 miljardit

 Cache   
Valitsus kinnitas teisipäeval Eesti ettevõtluspoliitika rakendusplaani järgmiseks aastaks, ettevõteteni jõuab toetussummadena üle 1,9 miljardi krooni.Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on ettevõtluse ergutamine keskne küsimus tööpuudusega võitlemisel. „Kõik ettevõtlusprogrammid, mida riik pakub, on turule avatud.  Rõhutan, et jätkame ka tehnoloogiainvesteeringute programmiga, mille järgmine voor on kavas avada aasta alguses,“ lisas Parts.Enamik toetustest tuleb eurorahadest. Võrreldes eelnevate aastatega on tegevuste maht suuresti kasvanud, oma osa selles on ka täiendava majanduse abistamise tugipaketi programmidel.Enim kasvavad eraldised investeeringute toetamiseks, uute meetmetena on lisandunud edupõhine allutatud laen ja krediidiliin pankadele. Samas jätkuvad juba eelnevatel aastatel käivitunud programmid.Endiselt on olulisel kohal ka tegevused, mis toetavad ettevõtluse rahvusvahelistumist. Rahvusvahelistumise tegevuskava „Made in Estonia“ on juba vastu võetud ning kajastab konkreetseid tegevusi detailsemalt.Ettevõtluspoliitika üks suundi käsitleb ka ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamist. 2010. aastal jätkuvad erinevad koolitusprogrammid ning juba praeguseks käivitunud toetusmeetmed.Ettevõtluspoliitika neljas suund on õiguskeskkonna arendamine, mille eesmärgiks on muuta ettevõtluse toimimiseks vajalikku seadusandlikku keskkonda ettevõtjasõbralikumaks. Olulisimatest algatustest võib siinkohal nimetada jätkuvat kodifitseerimisprotsessi ning majandusaasta aruannete esitamise uut korda.Ettevõtluspoliitika tegevusvaldkondi rahastatakse 2010. aastal järgmiselt: teadmiste ja oskuste arendamine 187 miljonit krooni, ettevõtete investeeringute toetamine ja kapitalile ligipääsu parandamine 2,1 miljardit, ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine  108 miljonit ja õiguskeskkonna arendamine 2,4 miljonit krooni.Rakendusplaani koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning tegevuste peamisteks elluviijateks on EAS ja KredEx. Rakendusplaani kogumaht on üle 2,4 miljardi krooni.2010. aasta rakendusplaan on osa Eesti ettevõtluspoliitika 2007-2013 arengukavast. Rakendusplaan täpsustab sisuliselt arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevusi, elluviijaid ja rahastamist.Lisainfo:Kaupo SempelsonMKM-i ettevõtluse talituse peaspetsialist6256350
EST

          

Valitsus kinnitas Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava Made in Estonia

 Cache   
Valitsus kinnitas neljapäeval Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) koostatud Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava aastateks 2009-2011, mis hõlmab tegevuste loetelu oluliste välisinvesteeringute kaasamiseks ja ekspordi suurendamiseks.MKM-is valminud tegevuskava ühendab varasemates strateegiates ette nähtud ja ka juba rakendatavad tegevused, luues tervikpildi sellest, kuidas riik toetab Eesti ettevõtete rahvusvahelistumist.Välisinvesteeringute kaasamisel ning nende mõju suurendamisel on kõige olulisem konkurentsivõimelise investeerimiskeskkonna ja transpordiühenduste arendamine, investeeringute teeninduspaketi väljatöötamine, mainekujundus ning aktiivsete investorite järelteenindus.Tähtis on investeeringu mõju Eesti majandusele, mistõttu on välisinvesteeringute kaasamisel vajalik kindlate võtmesektorite valik ning sihtriigiti tegevuste keskendamine kindlatele sektoritele. Lisaks selgitab tegevuskava investeerimiskeskkonna konkurentsivõime tõstmiseks olulised maksumeetmed.Transpordiühenduste arendamiseks on kavas  kasvatada  otselennuühenduste arvu, parandada eriliigilisi transpordiühendusi ning arendada konteinertransiiti.Eesmärgiga pakkuda investorile head teenindust, on plaanis lihtsustada riigimaa võõrandamist, soodustada tööstusparkide loomist, toetada infrastruktuuriinvesteeringuid ning luua kontaktisikute võrgustik.Tegevuskava näeb ette ka kohalike tarneahelate loomist, mille läbi juba Eestis asuvate rahvusvaheliste kontsernidele leitakse Eesti hankijad, asendades impordi siseriikliku käibega.Ekspordi osas aitavad tegevused ettevõtetel saada piisavalt vajalikku teavet ekspordiga alustamiseks ning omandada oskusi välisturgudele sisenemiseks, võimaldavad saada osa välisturgudel pakutavatest tugiteenustest ning tõstavad Eesti välispoliitika seotust meie ettevõtete ekspordivõimekusega. Lisaks näeb kava ette ekspordinõunike ametikohtade loomise Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses (EAS) ning ekspordiinkubaatorite loomist olulisematel turgudel.Riikliku ekspordi ja välisinvesteeringute tegevuskava elluviijad on lisaks MKM-ile, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei, EAS, KredEx ja Arengufond.Tegevuskava elluviimine toimub igal aastal koostatava rakendusplaani alusel, mille täitmist jälgib MKM.Made in Estonia terviktekst: www.mkm.ee/made-in-estonia 
EST

          

Ida-Viru tööstuspark loob juurde üle 4000 töökoha

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ühendab koos kohalike omavalitsustega Ida-Virumaa tööstuspiirkonnad, loodavale sihtasutusele eraldab riik üle 800 hektarit maad ja aitab sellega kaasa ligikaudu 4400 uue töökoha loomisele.Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et riik on pööranud küll Ida-Virumaa arengule tähelepanu, kuid seni mitte piisavalt. „Ida-Virumaa on kauaaegne tööstuspiirkond ning praegune riigipoolne toetus annab võimaluse seda potentsiaali arendada,“ lisas ta. „Oluline on, et Eesti ühe kõrgema töötuse määraga piirkonnas tekib palju võimalusi uute töökohtade loomiseks.“ Ministri sõnul tulebki töökohtade loomiseks seada ambitsioonikad sihid ning selle nimel tuleb teha palju tööd.Ida-Virumaa tööstuspiirkonna ühendamiseks moodustatakse SA Ida-Virumaa Tööstusparkide Arendus (IVTA), mille eesmärgiks on läbi ettevalmistatud infrastruktuuriga tootmismaade pakkumise tuua regiooni uusi tootmis- ja logistikasektori otseinvesteeringuid. Sihtasutus aitab kaasa masina-, keemia-, metallitööstuse ja logistika edasiarendamisele. Äriplaani kohaselt luuakse IVTA tegevuse tulemusena Ida-Virumaal aastaks 2019 juurde ligikaudu 4400 töökohta ning tegevust alustab 116 uut ettevõtet. Otseinvesteeringute maht tööstusparki on plaani kohaselt 12 miljardit krooni.„Tööstusparkide kasutamine välisinvesteeringute kaasamiseks on tõhus tegevus, mida näeb ette ka juba septembris valitsuskabinetis arutlusele tulev „Made in Estonia: Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011,“ ütles ministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Raul Allikivi. „Ida-Virumaa potentsiaal tööstustootmise ja logistika arendamisel on suur ning riigipoolne toetus annab vajaliku tõuke selle ärakasutamiseks.“MKM-i ning Ida- Virumaa kohalike omavalitsuste hea koostöö tulemusena osalevad SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus asutamisel Eesti riik, Narva linn, Jõhvi vald, Kohtla- Järve linn ja Kiviõli linn. Lisaks sõlmitakse koostöölepped Sillamäe ja Püssi linnaga. IVTA-ga ühinevad kolm olemasolevat organisatsiooni:  SA Jõhvi Tööstuspark, SA Narva Tööstuspark ning SA Püssi Tööstusala Arendus. IVTA arendustegevused maade planeerimisel ja infrastruktuuri väljaarendamisel viiakse ellu viiel piirkondlikul tööstusalal, kus reformimata ja riigireservis olevat maad on kokku 945 hektarit. Täiendavad maa-alad võetakse tootmis- ja ärimaana kasutusse valdavalt seal, kus on traditsioonilised tööstuspiirkonnad ja täna on tegutsevate tootmisettevõtete kasutuses on kokku juba 1900 hektarit maad.IVTA konkurentsieeliseks suure tööstuspargi arendamisel on pikaajaline tööstustraditsioon regioonis, hea logistiline asukoht, kvalifitseeritud ja tööstuses töötamisele avatud tööjõud ning regionaalsete haridusasutuste haridus/teaduspotentsiaal. Samuti aitab tööstuspark tugevdada Ida-Virumaa kui Eesti olulise tööstus- ja logistikapiirkonna mainet rahvusvahelisel tasandil.Tööstusalade infrastruktuuri investeeringuteks koos planeerimiskuludega on kavandatud 180 miljonit krooni. Investeeringute rahastamiseks planeeritakse taotleda lähema viie aasta jooksul 95 miljonit krooni Euroopa Liidu struktuurfondide elukeskkonna arendamise rakenduskava meetmetest ja Interreg IV A programmist. Abirahadele lisandub 15-protsendiline omafinantseering, mis kaetakse loodava sihtasutuse omatulude arvelt.Valitsuskabinet arutas SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse loomist 2. juulil ja andis sellele põhimõttelise heakskiidu. Valitsus kinnitas sihtasutuse loomise neljapäeval. Lisainfo:Raul AllikiviMKM-i  majanduspoliitika talituse juhataja6256432 
EST

          

Tallinn-Peterburi lennuliin avatakse suvehooajaks

 Cache   
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Vene Föderatsiooni Transpordiministeeriumi kokkuleppel avatakse lennuliin hooajaliselt juuli esimeses pooles.  „Lennuliini avamine on positiivseks sammuks kahe riigi lennunduskoostöös. Samas loob liini avamine pinnase, millelt soovin, et käivitub Eesti ja Venemaa vahelise transpordikomisjoni tegevus, et töötada pika-ajalise lennunduskokkuleppe sõlmimise suunas,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.Partsi hinnangul on hooajalise lennuliini käivitamisel positiivne mõju nii Eesti turismi- kui ka ettevõtlussektorile.Lende Tallinna ja Peterburi vahel hakkab teostama AS Estonian Air’i tütarettevõte Estonian Air Regional.  
EST

          

NCP-Eesti veebist leiab nõuandeid vastutustundlikuks äritegevuseks

 Cache   
  OECD rahvusvahelise kontaktpunkti NCP-Eesti eesmärgiks on arendada Eestis sotsiaalselt vastutustundlikku äritegevust ning nõustada rahvusvahelisi ettevõtteid Eestis ja välismaal tegutsevaid Eesti ettevõtteid, et parandada seeläbi rahvusvahelist ärikeskkonda ja investeerimiskliimat. Eestis on rahvusvahelise kontaktpunkti (NCP Eesti – i.k National Contact Point) ülesandeks selgitada Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitusi, väärtustada ning jagada infot sotsiaalselt vastutustundliku ettevõtluse edendamiseks, lisaks aidata lahendada vastutustundliku ettevõtlusega tekkinud eriarvamusi või küsimusi ettevõtjate, elanike ja erialaliitude vahel.  „Soovime vastloodud kontaktpunkti abil julgustada ettevõtteid panustama veelgi enam meie sotsiaal- ja majandusellu vastutustundliku äritegevuse abil. Samuti ühtlustada nii kohalike Eesti ettevõtjate ja rahvusvaheliste ettevõtete äritegevuses sarnaseid eesmärke, mis edendaksid ettevõtete sotsiaalselt vastutustundlikku käitumist,“ ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse peaspetsialist Regina Raukas. NCP-Eesti kontaktpunkt koosneb kolmest osapoolest: avaliku sektori esindajad, sotsiaalsed partnerid ja huvirühmad. NCP-Eesti asutajateks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaministeerium, Välisministeerium ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kontaktpunkti on kaasatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning Eesti Ametiühingute Keskliit. NCP-Eesti kontaktpunkti veeb asub aadressil www.mkm.ee/ncp-estonia Lisainfo: Martti Kalvik nõunik majandusarengu osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium e-post: martti.kalvik@mkm.ee telefon: 625 6464 /01.06.2009/
EST

          

Eesti suurendab riiklikke vedelkütusevarusid veerandi võrra

 Cache   
AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (Estonian Oil Stockpiling Agency, lüh. OSPA) kuulutas täna, 26.05.2009 riigi vedelkütusevarude suurendamiseks välja 2 avalikku hanget, mis hõlmavad:1) 22 300 tonni bensiini ostmist ja tarnimist Paldiski terminali2) 25 000 tonni diislikütuse ostmist ja tarnimist Paldiski või Sillamäe terminaliBensiini tarneajaks on 1. september 2009 – 31. detsember 2009, diislikütuse tarneajaks on 1. juuli 2009 – 31. detsember 2009.Pakkumised tuleb esitada hiljemalt enne pakkumiste esitamise tähtaega 22.06.2009 kell 12:00. Hanke tulemused avalikustatakse hiljemalt 26.06.2009, mis on ühtlasi pakkumiste jõusoleku tähtaeg.Käesolev aasta on viimane ja kõige suurem samm vedelkütusevarude moodustamisel alates 2003. aastast. Ülaltoodud hangetega suurendatakse riiklikke vedelkütusevarusid veerandi võrra, millega Eestis moodustatud varud kasvavad rohkem kui kaks korda.OSPA on Vabariigi Valitsuse poolt vedelkütusevaru seaduse alusel 15. aprillil 2005. a. asutatud äriühing, mille peamiseks ülesandeks on Eesti Vabariigi 90 päeva vedelkütusevaru moodustamine ja haldamine. OSPA on eraõiguslik juriidiline isik, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile ning nende valitsejaks ja aktsionäri õiguste teostajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.Detailsem informatsioon hangete kohta asub veebilehel www.ospa.eeTäiendav info:Alan VahtASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur juhatajaTel: 66 00 900E-post: alan.vaht@ospa.ee 
EST

          

Selgusid riigi vedelkütusevaru suurendamise hangete tulemused

 Cache   
Selgusid ASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur (Estonian Oil Stockpiling Agency) poolt 31. märtsil 2009. a. väljakuulutatud riigi vedelkütusevarude suurendamise nelja avaliku hanke tulemused.Kokku laekus 12 pakkumist kaheksalt ettevõttelt: Neste Oil OYj, Preem AB, Mazeikiu Nafta Trading House OÜ, Glencore Energy UK Ltd, Länsi-Suomen Polttoöljy Oy, AS Alexela Logistics, Viljandi Naftabaas OÜ ja Baltic Tank Oy.Hangete tulemused on järgmised:1)diislikütuse hoiustamise hanke tulemusel sõlmiti kaks lepingut: üks leping Viljandi Naftabaas OÜ-ga 5200 m3 diislikütuse hoiustamiseks Viljandis hinnaga 18,5 EUR/m3 aastas ning teine ASiga Alexela Logistics 30 000 m3 diislikütuse hoiustamiseks Paldiski terminalis hinnaga 29,9 EUR/m3 aastas;2)bensiini hoiustamise hanke tulemusel sõlmiti leping ASiga Alexela Logistics 30 000 m3 bensiini hoiustamiseks Paldiski terminalis hinnaga 29,9 EUR/m3 aastas;3)lennukipetrooli hoiustamise ja delegeeritud varu hanke tulemusel sõlmiti kaks delegeeritud varu lepingut: üks leping Glencore Energy UK Ltd’ga 4 000 m3 lennukipetrooli hoiustamiseks Taanis Kopenhaagenis Oiltanking’i terminalis optsioonitasuga 43,4 EUR/tonn aastas lõpptähtajaga 31.03.2011 ning teine Mazeikiu Nafta Trading House OÜga 4 300 m3 lennukipetrooli hoiustamiseks Muugal Vopak E.O.S. terminalis optsioonitasuga 58 EUR/tonn aastas ning hoiutasuga 70 EUR/m3 aastas lõpptähtajaga 31.12.2009;4)7 100 tonni bensiini ostuleping tarnega Soome Hamina terminali sõlmiti Neste Oil OYj-ga hinnaga 2009. a. mai PLATTS’i keskmine indeks pluss 12,0 USD/tonn.Hoiulepingud on sõlmitud lõpptähtajaga 31.03.2015. Kütuse ostuleping on sõlmitud kütuse tarneajaga 1. mai kuni 31. august 2009. OSPA on Vabariigi Valitsuse poolt vedelkütusevaru seaduse alusel 2005. a. asutatud äriühing, mille peamiseks ülesandeks on moodustada järk-järguliselt Eesti Vabariigi vedelkütusevaru, mis 2010. aasta 1. jaanuariks vastaks vähemalt 90 päeva keskmisele sisemaise tarbimise kogusele.Täiendav info:Alan VahtASi Eesti Vedelkütusevaru Agentuur juhatajaTel: 66 00 900E-post: alan.vaht@ospa.ee
EST

          

Made In Estonia: tegevuskava välisinvestorite meelitamiseks ja ekspordi suurendamiseks

 Cache   
Valitsus kinnitas 22.10.2009 istungil Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011.Made in Estonia: Eesti välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-2011 sisaldab lisaks juba käivitatud ettevõtmistele mitmeid uusi algatusi, mis tuleb kolme aastaga ellu viia, et suureneks välisinvesteeringud Eestisse ning kasvaks meie ettevõtete ekspordisuutlikkus. Tegevuskava ühendab varasemates strateegiates ette nähtud ja ka juba töös olevad tegevused.  Kava saab lugeda ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt Made in Estonia (doc) Tegevuskavas püütakse anda vastused järgmistele küsimustele: millistest riikidest välisinvesteeringuid Eestisse oodatakse; milliseid välisinvesteeringud mõjutavad enim Eesti majandust; millised on eksportimisel ettevõtja jaoks peamised probleemid, millised on edasised väljakutsed ning milliseid tegevusi oleks vajalik väljakutsete realiseerimiseks ellu viia.  Välisinvesteeringute juurde toomiseks ning nende mõju suurendamiseks tuleb keskenduda konkurentsivõimelise investeerimiskeskkonna ja transpordiühenduste arendamisele, investeeringute toetuspaketi väljatöötamisele, Eesti riigi mainekujundusele ja aktiivsele investorite järelteenindusele.Nende eesmärkide täitmiseks:-         luuakse välisinvestorite teeninduspakett-         välisinvesteeringute kaasamisel võetakse kasutusele sektoripõhine lähenemine-         selgitatakse välja investeerimiskeskkonna konkurentsivõime tõstmiseks olulised maksumeetmed-         suurendatakse otselennuühendusi Euroopa tähtsamate tõmbekeskustega-         tekitatakse kohalikud tarneahelad Ekspordi kasvatamiseks tuleb aidata ettevõtetel saada piisavalt ekspordiga alustamiseks vajalikku teavet ning omandada oskusi välisturgudele sisenemiseks, saada osa välisturgudel pakutavates tugiteenustest ning tõstavad Eesti välispoliitika seotust meie ettevõtete ekspordivõimekusega.Olulisemate algatustena:-         kasutatakse rohkem poliitilist kapitali (näiteks presidendi, valitsusliikmete visiidid) Eesti ettevõtete ärihuvide eest seismisel-         ekspordialaste oskuste arendamiseks luuakse kõrgkoolidesse ekspordi juhtimise programm-         suurendatakse ekspordigarantiide mahtu-         viiakse ellu regionaalsete ekspordiinkubaatorite rajamine olulisematesse ekspordi sihtriikidesse-         luuakse valitsuskomisjoni seisuses ekspordi ja välisinvesteeringute nõukogu  
EST

          

Kohtumissari „Elu(s) eeskuju“ - Kristjan Puusild

 Cache   

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18.00 tuleb Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) külla psühholoog, analüütiline psühhoterapeut ja treener Kristjan Puusild.

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18.00 tuleb Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) külla psühholoog, analüütiline psühhoterapeut ja treener Kristjan Puusild.

Juttu tuleb spordist ja liikumisest, vaimsest tervisest ka vaimselt raskete olukordadega toimetulekust.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

 


          

Wednesday's papers: Pipeline progress, dearer EU membership, aviation tax support, white elk

 Cache   
Finland's press looks at a new LNG supply line from Estonia, the EU budget, flying tax party support and more.
          

Puratos forms JV with Estonian Malt to capitalize on growing interest in sprouted grains

 Cache   
The bakery giant has partnered with Estonian Malt to launch Puratos Malt to produce malt flours and sprouted grains for the food manufacturing industry.
          

Benjamins Travel Guide Explores Tallinn Estonia English Edition

 Cache   
Benjamins Travel Guide Explores Tallinn Estonia English Edition
          

Can you make millions in a recession? – Bondora (Video)

 Cache   
Click here for the German or Estonian video. Today, experts around the world are debating whether another recession is looming. Recession is a word that we have all probably heard before, and what follows is often the fear of the unknown. The good news is that a recession doesn’t have to hurt your finances. To...
          

EGT busca ampliar su presencia en Europa con la versión online de Egypt Quest

 Cache   
El juego ya está disponible para los jugadores de Bulgaria, Armenia y Georgia, y se encuentra en proceso de certificación en Rumania, Croacia, Estonia, Letonia y Portugal.
          

AUTOMOBILIŲ PREKYBOS VERSLO ATSTOVAMS LEISTA VYKDYTI KONCENTRACIJĄ

 Cache   
Suomijoje registruota bendrovė „Veho Oy Ab“ galės vykdyti koncentraciją įsigyjant Estijos įmonę „Aktsiaselts Silberauto“, po 100 proc. Lietuvos bendrovės „Silberauto“ ir Estijos bendrovės „Silberauto Estonia AS“ ir per pastarąją netiesiogiai – 100...
          

CULTURA ITALIANA NEL MONDO...e non solo - OPERE DALLA COLLEZIONE MUSEO EGIZIO NELL'OTTOBRE 2020 IN FINLANDIA ED ESTONIA

 Cache   
none
          

Doktoritöö kaitsmine geoloogia instituudis

 Cache   

Ursula Toomi doktoritöö “Ordovician and Silurian trace fossils from Estonia” kaitsmine toimub 4. detsembril 2019 kl 13.00 ruumis NRG-131.

Doktoritöö käsitleb Eestis seni vähe uuritud fossiilirühma — jäljekivistisi ehk ihnofossiile, mis aitavad rekonstrueerida elustiku arengulugu ja iseloomustada mereökosüsteeme ning mineviku keskkonnatingimusi. Töös on iseloomustatud Eesti karbonaatkivimite jäljekivististe süstemaatikat, levikut ning mitmekesisust. Töö baseerub kaheteistkümnel artiklil, mis on avaldatud erinevates teadusajakirjades perioodil 2015–2019. Selle tulemusel suurenes Eestist kindlaks tehtud jäljekivististe perekondade arv üle 50 (varasema 15 asemel) ning mitmed taksonid määrati Baltika paleokontinendilt esmakordselt. Saadud tulemused viitavad sellele, et Baltika paleokontinent oli võtmetähtsusega regioon ihnofossiilide koosluste ning eriti bioerosiooniliste jäljekivististe mitmekesisuse arengus Ordoviitsiumi ajastul.

Doktoritöö oponendid on Saskatchewani Ülikooli professor Luis Buatois Kanadast ja vanemteadur Oive Tinn Tartu Ülikoolist. Kaitsmiskomisjoni juhib geoloogia instituudi direktor Atko Heinsalu.

Kõik huvilised on oodatud kuulama ja doktorandile küsimusi esitama!


          

28.10.2019.

 Cache   
Paziņojums par SIA „Allseason-K”derīgo izrakteņu ieguves teritorijas paplašināšanas smilts-grants un smilts atradnē “Atvari” Ventspils novada Ugāles pagastā ietekmes uz vidi novērtējuma ziņojuma sabiedrisko apspriešanu.

Derīgo izrakteņu ieguves teritorijas paplašināšana smilts-grants un smilts atradnē “Atvari” Ventspils novada Ugāles pagastā ietekmes uz vidi novērtējuma  ziņojuma sabiedriskās apspriešanas sanāksme notiks:

2019. gada 5. novembrī plkst. 18:00 Ventspils novada Ugāles pagasta pārvaldē.

Ierosinātājs: SIA „Allseason-K” (Reģ. Nr. 50203137161, adrese: Čiekurkalna 4. šķērsiela 24 D, Rīga, LV-1020)

Ziņojuma sagatavotājs: SIA „Estonian, Latvian & Lithuanian Environment”

Ar ziņojumu un tā kopsavilkumu var iepazīties:

1) Ventspils novada pašvaldībā (adrese: Skolas iela 4, Ventspils, LV-3601) darba laikā;

2) Ugāles pagasta pārvaldē (adrese: "Ugāles pagasta nams", Ugāle, Ugāles pagasts, Ventspils novads, LV-3615) darba laikā;

3) ziņojuma sagatavotāja interneta mājas lapā – www.environment.lv.

Rakstiskus priekšlikumus par ziņojumu var iesniegt līdz 2019. gada 28. novembrim SIA „Allseason-K”, sūtot tos uz adresi Čiekurkalna 4. šķērsiela 24D, Rīga, LV-1020 (elektroniskā pasta adrese: andris@rivita.lv), un Vides pārraudzības valsts birojā, sūtot tos uz adresi Rūpniecības iela 23, Rīga, LV-1045 (tālr. 67321173, elektroniskā pasta adrese: vpvb@vpvb.gov.lv interneta mājas lapas adrese www.vpvb.gov.lv).

 Paziņojums (pilns teksts) 


          

Paziņojums par SIA „Allseason-K”derīgo izrakteņu ieguves teritorijas paplašināšanas smilts-grants un smilts atradnē “Atvari” Ventspils novada Ugāles pagastā ietekmes uz vidi novērtējuma ziņojuma sabiedrisko apspriešanu.

 Cache   
Publicēts laikraksta "Ventas Balss" 2019.gada 28. oktobra numurā Nr.205

Paziņojums par ietekmes uz vidi novērtējuma (IVN) ziņojuma sabiedrisko apspriešanu

Paredzētās darbības nosaukums: Derīgo izrakteņu ieguves teritorijas paplašināšana smilts-grants un smilts atradnē “Atvari” Ventspils novada Ugāles pagastā.

Paredzētās darbības vieta: nekustamais īpašums „Dziļie atvari” (zemes kadastra Nr.9870 001 0105 zemes vienībā ar kadastra Nr. 9870 001 0098) Ventspils novada Ugāles pagastā.

Ierosinātājs: SIA „Allseason-K” (Reģ. Nr. 50203137161, adrese: Čiekurkalna 4. šķērsiela 24 D, Rīga, LV-1020)

Informācija par IVN procedūru: Valsts vides dienesta Ventspils reģionālā vides pārvalde 2017. gada 2. martā sagatavoja ietekmes uz vidi sākotnējo izvērtējumu Nr.VE17SI0008, kurā ietverts lēmums piemērot ietekmes uz vidi novērtējuma procedūru darbības turpināšanai smilts-grants un smilts atradnē „Atvari”. IVN programma izsniegta 2018. gada 21. novembrī. Ziņojums „Ietekmes uz vidi novērtējums derīgo izrakteņu ieguves teritorijas paplašināšanai smilts-grants un smilts atradnē “Atvari”” sagatavots 2019. gada oktobrī.

Ziņojuma sagatavotājs: SIA „Estonian, Latvian & Lithuanian Environment”

Informācija par sabiedrisko apspriešanu:

Ziņojuma sabiedriskās apspriešanas sanāksme notiks šī gada 5. novembrī plkst. 18:00 Ventspils novada Ugāles pagasta pārvaldē.

Ar ziņojumu un tā kopsavilkumu var iepazīties:

1) Ventspils novada pašvaldībā (adrese: Skolas iela 4, Ventspils, LV-3601) darba laikā;

2) Ugāles pagasta pārvaldē (adrese: "Ugāles pagasta nams", Ugāle, Ugāles pagasts, Ventspils novads, LV-3615) darba laikā;

3) ziņojuma sagatavotāja interneta mājas lapā – www.environment.lv.

Rakstiskus priekšlikumus par ziņojumu līdz 2019. gada 28. novembrim var iesniegt SIA „Allseason-K”, sūtot tos uz adresi Čiekurkalna 4. šķērsiela 24D, Rīga, LV-1020 (elektroniskā pasta adrese: andris@rivita.lv), un Vides pārraudzības valsts birojā, sūtot tos uz adresi Rūpniecības iela 23, Rīga, LV-1045 (tālr. 67321173, elektroniskā pasta adrese: vpvb@vpvb.gov.lv interneta mājas lapas adrese www.vpvb.gov.lv).


          

PROGRAM WSPÓŁPRACY TRANSNARODOWEJ REGION MORZA BAŁTYCKIEGO 2014-2020

 Cache   
budżet programu: 260 mln euro z EFRR obszar wsparcia: zasięg geograficzny: Polska, Dania, Szwecja, Finlandia, Litwa, Łotwa, Estonia, wybrane regiony północno-wschodnich Niemiec oraz państwa spoza UE: Norwegia, Białoruś oraz Rosja (wybrane regiony) Morze Bałtyckie stanowi wspólny zasób środowiskowy i ekonomiczny, którego użytkowanie stawia wiele wyzwań, związanych między innymi z ochroną środowiska i transportem morskim, którym […]
          

Туристов предупредили о росте случаев ДТП с участием военной техники в Эстонии

 Cache   
Туристам сообщили о росте числа ДТП в Эстонии

Российских туристов, планирующих поехать в Эстонию, предупредили об участившихся случаях ДТП с участием военной техники. Соответствующее сообщение опубликовано в Twitter Посольства страны в РФ.

 

 

«С учетом возросшего числа российских граждан, посещающих ЭР, обращаем внимание на участившиеся военные учения на территории ЭР и рост числа ДТП с участием военной техники, что само по себе отнюдь не позитивное явление. Будьте предельно бдительны и осторожны», — заявили во внешнеполитическом ведомстве.

Напомним, ранее атташе эстонского посольства в РФ по вопросам туризма Илона Кбеян заявила о том, что введение электронных виз в Ленинградской области и Санкт-Петербурге для иностранных туристов может негативно сказаться на турпоток в Эстонию (подробнее по ссылке: https://www.trn-news.ru/news/95269).

Материал подготовлен редакцией www.trn-news.ru


          

EJOBS: Cu un salariu de 676 de euro pe lună, specialiştii în resurse umane câştigă cel mai puţin din regiune

 Cache   
Salariul mediu net pe care îl câştigă un specialist în resurse umane din România a ajuns la 676 de euro, potrivit datelor eJobs şi ale comparatorului salarial Paylab, cu mult sub mediile de pe alte pieţe din regiune. Cele mai mari salarii sunt ale angajaţilor din Estonia, care încasează, lunar, puţin peste 1.200 de euro. Urmează Slovenia, cu 1.177 de euro pentru un specialist în resurse umane, Croaţia (1.087 de euro) şi Cehia (1.062 de euro), transmite un comunicat remis Redacţiei noastre.
          

Doktoritöö kaitsmine: Tarvo Vaarmets, "Investor Decisions and the Path to the Stock Market"

 Cache   

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi doktorant Tarvo Vaarmets kaitseb 19. novembril 2019 algusega kell 14:00 oma doktoritööd "Investor Decisions and the Path to the Stock Market" ("Investori otsused ja teekond aktsiaturuni"). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli majandusmaja ruumis SOC-213 (Akadeemia tee 3).

Majandusteaduses on väga pikalt võimutsenud arusaam, et inimestena teeme enda jaoks kõige ratsionaalsemaid rahanduslikke otsuseid. Käitumuslik rahandus on suhteliselt noore teadusdistsipliinina selle uskumuse aga viimastel kümnenditel kõikuma löönud, väites, et meie rahanduslikes otsustes on oluline roll ka psühholoogial. Antud doktoritöö annabki omapoolse panuse senikestvasse traditsioonilise ja käitumusliku rahanduse diskussiooni, uurides üksikinvestori käitumist ja lähtudes seega mikrotasandi perspektiivist. Töö keskendub investorite erialavaliku, aktsiaturul osalemise ja dispositsiooni efekti tagamaade ja seotud valikute põhjuste analüüsimisele, kasutades põhjalikku, unikaalset andmestikku. Viimane lubab uurida investorite käitumist sellise detailsusastmega ja sellistest aspektidest, mis varasemas käitumusliku rahanduse kirjanduses ei ole olnud andmepiirangute tõttu võimalik. Doktoritöö oluliseks teaduspanuseks on senisest põhjalikum teadmine, kuidas eksamitulemused, haridus ja ka muud sotsioökonoomilised karakteristikud mõjutavad investorite eriaalavalikut, aktsiaturul osalemise otsust ja dispositsiooni efekti.

Juhendaja vanemteadur Tõnn Talpsepp (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

  • professor Matti Keloharju (Aalto Ülikool, Soome)
  • dotsent Fabio Filipozzi (Estonian Business School (EBS), Eesti)

Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13714

 


          

Doktoritöö kaitsmine: Ursula Toom, "Ordovician and Silurian Trace Fossils of Estonia"

 Cache   

Geoloogia instituudi doktorant Ursula Toom kaitseb 4. detsembril 2019 algusega kell 13:00 oma doktoritööd "Ordovician and Silurian Trace Fossils of Estonia" ("Ordoviitsiumi ja Siluri ajastu jäljekivistised Eestis"). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamaja ruumis NRG-131 (Ehitajate tee 5).

Jäljekivistised ehk ihnofossiilid on erinevate organismide elutegevuse tulemusel tekkinud settekivimite tekstuurid. Sageli on jäljekivistised ainsaks tõendiks väljasurnud organismidest ja nende eluviisist aidates seeläbi kirjeldada mineviku elurikkust ning selle arengut läbi geoloogilise aja. Ihnofossiile ja nende kooslusi kasutatakse laialdaselt sedimentoloogias ning paleokeskkonna uuringutes, tõendamaks vee liikumist, settimise kiirust, toitainete kättesaadavust, hapnikusisaldust jt parameetreid. Jäljekivistised on paremini säilunud ja uuritud merelistes terrigeensetes setendites. Madalmerelise karbonaatse settekeskkonna jäljekivistised on märgatavalt vähem tähelepanu pälvinud, seda eriti Paleosoikumi osas. Seetõttu on senised arusaamad jäljekivistisi tekitanud organismide evolutsiooni ja leviku kohta nii ajas kui ruumis puudulikud ning globaalselt ühekülgsed. Eesti Ordoviitsiumi–Siluri settekivimite läbilõige on esinduslik näide karbonaatse sedimentatsiooniga epikontinentaalsest merest. Baltoskandia paleobasseini elustik ja keskkonnamuutused on üldiselt hästi uuritud, kuid jäljekivistisi on Eestist kirjeldatud vähe ja nende levikumustreid ei ole varasemalt analüüsitud.
Käesoleva doktoritöö eesmärgiks on seda lünka täita ning dokumenteerida karbonaatse madalmere jäljekivististe taksonoomilist koosseisu ja levikumustreid Eesti materjali alusel. See aitaks paremini mõista Baltoskandia ja kogu maailma madalmerelise fauna ökoloogiat ja selle arengut läbi murranguliste sündmuse Maa ajaloos (Ordoviitsiumi biomitmekesistumine ja Ordoviitsiumilõpu massväljasuremine).

Juhendajad professor Olle Hints (Tallinna Tehnikaülikool) ja vanemteadur Olev Vinn (Tartu Ülikool)

Oponendid:

  • professor Luis A. Buatois (Saskatooni Ülikool, Kanada)
  • vanemteadur Oive Tinn (Tartu Ülikool, Eesti)

Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13721

 


          

Doktoritöö kaitsmine: Jiří Tintěra, "Urban Regeneration Strategies for Shrinking Post-Soviet European Communities: A Case Study of Valga, Estonia"

 Cache   

Ehituse ja arhitektuuri instituudi doktorant Jiří Tintěra kaitseb 5. detsembril 2019 algusega kell 11:00 oma doktoritööd "Urban Regeneration Strategies for Shrinking Post-Soviet European Communities: A Case Study of Valga, Estonia" ("Kahanevate linnade elukeskkonna taaselustamine Valga linna näitel"). Kaitsmine toimub Tallinna Tehnikaülikooli energeetikamaja ruumis NRG-226 (Ehitajate tee 5).

Käesolev doktoritöö kaardistab kohalike omavalitsuste võimalusi reageerida elanikkonna kahanemisega kaasnevatele negatiivsetele tagajärgedele linnaruumis. Töö keskendub ruumipoliitilistele vahenditele, mida saab omavalitsus kasutada, selleks et linnaruum muutuks atraktiivsemaks ja mahajäetud ning alakasutatud piirkondi oleks linnas vähem. Väitekiri lähtub hüpoteesist, et linnaruumi mõju kodanike sidemetele oma kodulinnaga on märkimisväärne ning seega mängib linnaruumi kvaliteedi paranemine võtmerolli kahanevas planeerimises. Kriitiline küsimus, mida väitekiri esitab, on: milliseid ruumipoliitilisi vahendeid saavad kasutada omavalitused väikestes kahanevates linnades oma mahajäetud ja alakasutatud alade taaskasutusele võtmiseks postsotsialistliku Euroopa konteksti arvestades?
Väitekiri annab kohalikele omavalitsustele väikestes kahanevates linnades rakendatavaid nõuandeid ja soovitusi, kuidas parandada oma ruumilisi poliitikastrateegiaid mahajäetud ja alakasutatud alade taaselustamiseks ja riigiaparaadile soovitusi regulatsioonide kohandamiseks kahanevate omavalitsuste vajaduste järgi. Soovitused lähtuvad Eesti spetsiifilisest kontekstist, nagu majandusarengu madalam tase, erasektori suurem osakaal eluasemefondist, väiksem riiklik tugi omavalitsusele ja avaliku sektori piiratud rahalised vahendid. Töö soovib algatada laiemat arutelu teemal, mida Eesti riik ja ühiskond saaksid teha kahanevate linnade elanike jaoks.

Juhendajad dotsent Aime Ruus ja professor Zenia Kotval (Tallinna Tehnikaülikool)

Oponendid:

  • Dr. Bianca Radu (Babes-Bolyai´ Ülikool, Rumeenia)
  • dotsent Riin Alatalu (Eesti Kunstiakadeemia)

Doktoritöö on avaldatud tehnikaülikooli raamatukogu digikogus aadressil https://digi.lib.ttu.ee/i/?13718

 


          

Что изменится на берегах реки Нарова в Эстонии и России

 Cache   
Третий этап проекта "Речные променады-3", финансируемого на средства европейской программы Estonia-Russia CBC*, утвержден. Строительство променадов будет продолжено в сторону Йоаору с нарвской стороны и до моста Дружбы с ивангородской.
          

Cu 676 euro pe lună, specialiștii în resurse umane câștigă cel mai puțin din regiune

 Cache   

Salariul mediu net pe care îl câștigă un specialist în resurse umane din România a ajuns la 676 de euro, potrivit datelor eJobs și ale comparatorului salarial Paylab, cu mult sub mediile de pe alte piețe din regiune. Cele mai mari salarii sunt ale angajaților din Estonia, care încasează, lunar, puțin peste 1.200 de euro. […]

Articolul Cu 676 euro pe lună, specialiștii în resurse umane câștigă cel mai puțin din regiune apare prima dată în MANAGER EXPRESS.


          

Canarias lidera un proyecto europeo de innovación que pone en valor la vestimenta tradicional de seis países

 Cache   
Canarias lidera un proyecto europeo de innovación que pone en valor la vestimenta tradicional de seis países
Canarias/ El CIFP Las Indias, en Tenerife, coordina esta iniciativa en la que participan también centros educativos de Francia, Eslovenia, Estonia, Portugal e Italia. El CIFP Las Indias, en Tenerife, lidera el proyecto VEST (Vestimenta Tradicional en Europa), un programa europeo de innovación que pone en valor la indumentaria tradicional…

El director del centro, Gregorio Hernández, explicó que a partir de este trabajo se editará una publicación con la comparativa de los trajes y sus patrones, con la finalidad de que cualquier estudiante o profesional del sector textil pueda confeccionar estas prendas y conocer la historia de sus tejidos. Dichos materiales, con elevado valor histórico y patrimonial, servirán como recurso didáctico para el sector del textil, patronaje y la moda, y estarán también disponibles en versión impresa y digital para su consulta a través de un portal web, para otros sectores y profesionales interesados.
La directora general de Formación Profesional y Educación de Adultos del Gobierno de Canarias, Eva de la Fe, comentó que "pese a su lejanía, Canarias siempre ha sido muy proactiva en movilidad europea" en materia educativa, e indicó que en los ciclos formativos de grado superior, entre 2015 y 2019, se ha producido un incremento del 40% en el número de proyectos que cuentan con participación canaria y del 82% en movilidades. El alumnado y los docentes participantes en este tipo de iniciativas ha aumentado en un 56% y un 59% respectivamente. En los ciclos de grado medio y durante el mismo periodo, el aumento experimentado ha sido de un 8% en cuanto a proyectos, 28% en movilidades, 6% en estudiantes y 63% en profesorado.
Durante el acto de presentación, la directora de Desarrollo Socioeconómico del Cabildo de Tenerife, Ermitas Moreira, reconoció el compromiso del equipo directivo y docente del IES Las Indias con este programa y destacó "su trayectoria en la búsqueda continua de la innovación, fundamentalmente en el ámbito de la moda y la estética".
Por su parte, la concejala de Educación, Juventud y Deportes del Ayuntamiento de Santa Cruz de Tenerife, Elena Mateo, señaló que para la corporación insular es un orgullo que sea un centro educativo de la ciudad, el IES Las Indias, "el que albergue una iniciativa dirigida a la conservación y divulgación de nuestro patrimonio etnográfico".
El proyecto, que arranca hoy con un encuentro entre los coordinadores de este proyecto de los centros IES Las Indias, Lycée Professionnel Thomas Pesquet (Francia), Liceo Artistico P. Petrocchi Pistoia (Italia), Pärnumaa Kutsehariduskeskus (Estonia), Escola de Moda do Porto (Portugal) y Strokovni izobrazevalni center Ljubljana (Eslovenia), está financiado a través de la convocatoria ERASMUS+ con unos 300.000 euros.
VEST constituye, por tanto, un alianza estratégica intercentros, mediante la cual los centros educativos aunarán esfuerzos y compartirán su "Know How" para elaborar una publicación que busca ser un referente en el campo de la vestimenta tradicional en Europa. Esta documentación servirá además de punto de partida para futuros proyectos de colaboración, extrapolable al estudio de otros elementos del patrimonio cultural europeo, actuando de efecto tractor.
La iniciativa parte de tres premisas fundamentales, por un lado, de las similitudes existentes en la indumentaria popular en Europa, donde la prenda básica suele ser la misma, pero se diferencia en los detalles y complementos, por otro lado, de la carencia de referencias documentales e investigaciones al respecto, y, por último, de la necesidad de difundir y reforzar el patrimonio cultural europeo, para que los ciudadanos se comprometan activamente con él.
Además de las actividades de investigación en los seis países integrantes, se celebrarán encuentros transnacionales cada seis meses para el intercambio de conocimientos y eventos multiplicadores en los países de los socios del proyecto.


          

Una alternativa al cuero fabricada a partir de residuos industriales gana el Green Alley Award 2019

 Cache   

  La compañía Gelatex Technologies, de Estonia, se alzó con el premio de 25.000 euros en este galardón europeo dedicado a la economía circular que organiza anualmente Landbell Group. La compañía estonia Gelatex Technologies ha sido la ganadora de la edición 2019 del Green Alley Award que organiza cada año Landbell Group, matriz de ERP, … Continue leyendo »

Esta noticia: Una alternativa al cuero fabricada a partir de residuos industriales gana el Green Alley Award 2019 está completa en Residuos Profesional.


          

Topul salariilor din HR: Angajaţii români din resurse umane, cel mai prost plătiţi în regiune

 Cache   
Salariul mediu net pe care îl câștigă un specialist în resurse umane din România a ajuns la 676 de euro, potrivit datelor eJobs, cu mult sub mediile de pe alte piețe din regiune. Cele mai mari salarii sunt ale angajaților din Estonia, care încasează, lunar, puțin peste 1.200 de euro.
          

Europe: On the front line in Europe’s war against Russian election interference | Ellie Zolfagharifard/The Telegraph

 Cache   
The hackers who fought against Russia in the first ever nationwide cyber attack are today hailed as heroes. “I’ve been to parties where people would discuss how they fought in the cyber war,” says Pactum’s Kristjan Korjus, with a combination of pride and envy. “They had to try to get to the main server rooms and hack for several days and nights… it was really cool.” It may not sound as dramatic as aiming a gun on a battlefield, but the work of these cyber warriors was crucial in thwarting a Russian assault that could have brought down a nation. Today, as the UK prepares for a General Election, Estonia believes Britain can learn from its efforts in defending against online attacks and misinformation. “This is a country that is on the front line of digital warfare,” says Scott Dodson, Lingvist’s chief growth officer, who moved from Seattle to Tallinn several years ago. “It’s kind of a fact of life that, you know, I don't think people in the UK or the US really appreciate... essentially this region is kind of a firewall [against Russian attacks].” That’s partly thanks to Nato’s Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence, codenamed K5, which sits in the shadow of grey Soviet high-rises in the suburbs of Tallinn.   Surrounded by barbed wire and armoured trucks, K5 looks like something out of a spy film. "We get people asking if they can tour this as part of their stag party all the time," laughs Aari Lemmik, who heads up the centre's communications team. 
          

528042-2019: Estonia-Haljala: Servizi di riparazione e manutenzione di macchinari

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: | Documento: Avviso di aggiudicazione
          

528036-2019: Estonia-Haljala: Servizi di riparazione e manutenzione di macchinari

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: | Documento: Avviso di aggiudicazione
          

527338-2019: Estonia-Tartu: Frigoriferi

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: | Documento: Avviso di aggiudicazione
          

527251-2019: Estonia-Tartu: Apparecchi per il condizionamento dell'aria

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: | Documento: Avviso di aggiudicazione
          

C++ Developer

 Cache   
C++ Developer - Sonstiges

C++ Developer

My Client, a large innovative online gaming organisation based in Estonia are looking for an experienced C++ Developer to join their team.

Responsibilities:

  • Take a role in the technical leadership of the Poker product
  • Develop new features, improvements and implement bug fixes according to development processes
  • Suggest and execute improvements in both the technical and product sides of the client
  • Guide and mentor junior developers
  • Ensure deadlines are met with high technical quality

Job requirements:

  • At least six (6) years of experience in IT
  • Good experience in creating UIs using C++
  • Experience with Agile development practices
  • Comfortable using git version control
  • Proficient understanding of web markup and CSS3
  • You are an independent and open-minded team player and gladly share your knowledge with fellow developers
  • Excellent verbal and written communication skills in English
  • You are excited about playing a big part in shaping the future of the slickest gaming products of the industry

Nice to have:

  • Good knowledge of OpenGL and DirectX
  • Usage of C++ 11
  • Native App development - Android, iOS or both
  • Proficient JavaScript knowledge
  • Usage of XMPP
  • Passionate about games and interest in gambling
    Firma: Levy Associates Ltd
    Job-Typ: Andere
    Gehalt:
    EUR 70.000 - EUR 80.000 / Jährlich

          

527241-2019: Estonia-Tallinn: Apparecchi di prova e controllo

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: | Documento: Avviso di aggiudicazione
          

527230-2019: Estonia-Tartu: Apparecchi di prova e controllo

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: | Documento: Avviso di aggiudicazione
          

527079-2019: Estonia-Tallinn: Apparecchi e strumenti per trasfusione e infusione

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: 12-12-2019 | Documento: Avviso di gara
          

527044-2019: Estonia-Tallinn: Reattivi per laboratorio

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: 12-12-2019 | Documento: Avviso di gara
          

Baltic States Tour (Thursday, September 03, 2020)

 Cache   

HELSINKI - BALTIC STATES – POLAND

03-17 SEPTEMBER, 2020

(Dates may change until international

flights are booked by early November)

15 DAYS / 14 NIGHTS

Double Occupancy: $3,850 and Single Occupancy: $4,930 

 

OVERVIEW:

First, you may be asking:  Where are the Baltic States?  The Baltic States are in the northeastern region of Europe on the eastern shore of the Baltic Sea.  They include Estonia, Latvia, and Lithuania.  Second, you may then ask:  Do I want to visit the Baltic States?  Easy answer…Yes.

The Baltic States have a complex history and individual culture.  Each country has been influenced by Scandinavians, Germans, Poles and Russians.  To round out our tour, we are starting in Helsinki and will continue into Poland.

The Baltic countries have a turbulent history but have embraced the modern world moving forward. The medieval castles, old town streets, cobbled stone squares, and church spires have all been spruced up.  In juxtaposition, Tallinn was dubbed ‘party capital of the year’ by the New York Times, Vilnius erected a statue of Frank Zappa and a tradition in Riga is to bungee jump naked! 

Whether you come for the history, architecture, food or culture, these 5 countries will give you insight to hidden treasures of Europe.  Let’s expand our travels to these lesser known yet extraordinary destinations!  Join us as we start in the sexy city of Helsinki and work our way south visiting highlights of the Baltic States before heading into Poland to Warsaw & Krakow to complete our tour.  

          

ITINERARY:

DAY 0 / Depart Orlando International Airport (MCO) for Amsterdam on KLM Airlines

DAY 1 / HELSINKI, FINLAND  (ARRIVAL)

            City tour of Helsinki by bus (3 hours)

DAY 2 / HELSINKI

            Free day

DAY 3 / HELSINKI – TALLINN, ESTONIA

            Transfer to the ferry port; Ferry from Helsinki to Tallinn, Estonia

DAY 4 / TALLINN

            Panoramic city tour of Tallinn

            Free afternoon

DAY 5 / TALLINN – PARNU – CESIS - GUTMANIS – TUAIDA – SIGULDA – RIGA, LATVIA

            Visits to Parnu; Tour of Cesis; Visit to Cesis Castle & Gauja Park; Panoramic  

            visit of Sigulda; Visit the Castle of Turaida and the Caves of Gutmanis

DAY 6 / RIGA

            Visit of Riga Central Market and complete panoramic tour of Riga; Visit’s Saint-

            Peter Church and the Cathedral of Riga; Visit the Art Nouveau district

            Free afternoon

DAY 7 / RIGA – RUNDALE - SIAULIAI - KAUNAS – VILNIUS, LITHUANIA

            Departure to Rundale; Visit Rundale Palace and “Hill of Crosses” in Siauliai

            Departure to Kaunas; Panoramic tour of Kaunas and arrival to Vilnius; 

DAY 8 / VILNIUS – TRAKAI - VILNIUS

            Panoramic tour of Vilnius; Visit to St. Peter and St. Paul’s Church and the 

            Vilnius University; Tour of Uzupis and a visit to Trakai Island Castle

DAY 9 / VILNIUS – WARSAW, POLAND

            Arrival to Warsaw with a complete panoramic tour of Warsaw

DAY 10 / WARSAW                                                           

            Visit to Lazienki Park & Palace          

            Afternoon free or optional activities

            Optional Tours:  Visit to Willanow Palace or a Chopin Concert

 DAY 11 / WARSAW - KRAKOW

               Departure to Krakow and visit to Auschwitz

            Arrival to Krakow with free time

DAY 12 / KRAKOW

            Panoramic city tour of Krakow and visit to Wieliczka Salt Mines

DAY 13 / KRAKOW

            Free day and Farewell dinner in a local restaurant

DAY 14 / KRAKOW Transfer to Airport for Departure back to MCO 

 

What’s included?

  • Roundtrip economy air from Orlando (MCO) to Amsterdam to Helsinki, Finland with return air from Krakow, Poland to MCO (subject to change); Airline baggage fees are not included

      Airline economy seats based on 2019 rates—subject to change until ticketed            

  • 4-Star hotels: 2-night’s stay in Helsinki, Tallinn, Riga, Vilnius & Warsaw; and 3-nights in Krakow
  • Breakfast Buffet Daily; four lunches and six dinners
  • All touring with local guides as stated in the detailed itinerary; basic gratuities included
  • Private air conditioned coach for the extended travel days and most day tours
  • Local taxes
  • Trip medical insurance (trip cancellation coverage is NOT included) 

 

Trip Advertised Price:  

Your Club has reserved space for 24 travelers: 

              Double Occupancy is $3,850 (cash) with 10 rooms available

              And a Single Occupancy is $4,930 (cash) with 4 rooms available.

       (Prices are based on estimated Euro to US$ exchange rate)—rates may vary)   

You must be a current member of The Space Coast Ski & Travel Club (SCSTC) or an affiliated Florida Ski Council (FSC) Club (a $1 reciprocity fee will be applied) to participate in this trip.

Payment Schedule:

SCSTC Deposit:    $500 per person payable with the completed trip application

First Payment:     $2,000 per person by 1 February 2020

Final payment:    Trip balance due by 1 June 2020

 

Trip Cancellation Penalties:

The following trip cancellation schedule and penalties will be applied:

Cancellation Penalty Schedule

Planned Date Applied

Penalty

Initial deposits fully refundable

(up to 180 days out)

1 March 2020

$0

179 to 90 days out from departure          

2 March to 1 June 2020

$100*

89 to 60 days out from departure

2 June to 1 July 2020

$500*

59 to 30 days out from departure

2 July to 1 August 2020

$1,000*

29 days or less out from departure

2 August to departure date

No refund

* Plus any other non-refundable charges for airlines, hotels and suppliers

Trip Cancellation Insurance is recommended to protect against these penalties.

 

Trip Registration:

Please complete a SCSTC Trip Application to secure your spot on this trip.  Our trips have been selling out quickly so recommend you send in your application and initial trip deposit soon.

Each traveler will be required to have a valid passport that expires 6 months or more beyond the completion date of this trip (no earlier than 31 March 2021).  No visas are anticipated for US citizens on this trip.  Please provide a copy of your passport photo page with your completed trip application.

Make all checks out to:
Space Coast Ski & Travel Club or SCS&T

Send Payments To:

   Jeff Koss
   763 Oak Ridge Dr.
   Indialantic, FL 32903

*To use a credit card, add 3% to all pricing and contact Carla to make payments with PayPal

Come join your fellow Club travelers on this trip to the historical areas of Eastern Europe.   If you have any questions, please contact our SCSTC Co-Trip Leaders: 

Carla Constantino:  carla@SpaceCoastSkiClub.com or

Jeff Koss: jeff@SpaceCoastSkiClub.com



TRIP LEADERS:

 

 


 

Jeff Koss

(321) 243-5677

Email: Jeff

 


 

Carla Constantino

(321) 749-0418

Email: Carla

 


          

Front-end Developer (React.js) в BSG, Киев

 Cache   

Необходимые навыки

— 1+years of experience in JavaScript development;
— Experience JS language and standard library knowledge;
— Experience in Ant Design will be as a plus;
— Experience in ReactJS;
— Experience in react-redux;
— Basic HTML/CSS understanding;
— Experience in development of single-page applications.

Предлагаем

— Competitive salary;
— 24 days paid vacation, plus Ukrainian public holidays;
— Official employment;
— Clear career path;
— Friendly young team;
— Comfortable workplace, new office;
— Relaxation programs: mini football, game console, table tennis, corporate events;
— Regular conduct of business trainings by a regular trainer;
— Coffee, fruits, and biscuits;
— The office is located near the American embassy (Beresteiska metro station) in a modern business center, in a green area with fresh and clean air.

Обязанности

— Developing new omnichannel platforms for communication between Sales Manager and Clients, using React.js;
— Building reusable components and front-end libraries for future use;
— Make code reviews, share knowledge with colleagues;
— Effectively communicate with UX designers, customers, and other team members;
— Actively push technical improvements and new approaches into development process.

О проекте

BSG — MESSAGING SERVICES WORLDWIDE — who we are?
— Founded in 2008, BSG LTD is a Global SMS Provider and Licensed Mobile Operator;
— We work with more than 190 countries;
— World famous companies are among our clients;
— 6 offices (Ukraine, Estonia, USA, Hong Kong, Russia, Kazakhstan);
— BSG speaks 13 languages.


          

Update of TalTech's virtual tour with a digital guide: the Estonian Maritime Academy and Mektory were added to the tour

 Cache   

 TalTech's unique virtual tour completed at the beginning of this year was recently updated: one of the most important developments was the addition of Kopli and Kuressaare buildings of the Estonian Maritime Academy of TalTech, which recently celebrated its 100th anniversary.

More
          

527338-2019: Estonia-Tartu: Frigoriferi

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: | Documento: Avviso di aggiudicazione
          

Genuine Clevo 6-87-X710S-4271 P150HMBAT P170 P170EM PC Battery

 Cache   
Battery Type: Li-ion Battery Voltage: 14.8V Battery Capacity: 5200mAh, 76.96Wh Battery Color: Black Battery Weight: 416g Battery Size: 139.30 x 94.50 x 21.00mm Battery Cells Amount: 8-Cells Description:Original / Genuine Battery - 1 Year Warranty Compatible mainbody Numbers: CLEVO 6-87-X710S-4271, 6-87-X710S-4272, 6-87-X710S-4273, 6-87-X710S-4J7, 6-87-X710S-4J72, P150HMBAT-8, . Fit Machine Model: Clevo P170 SM, P170SM, P170SM-A, PCspecialist vortex series, Clevo X511 Series P170, P170EM, P170HM, P170HM-3DE, P170HM3, P170HMx, Eurocom Neptune 2 P170EM, Metabox Pro P170SM-A, Sager NP8131, NP8150, NP8151, NP8170, Terrans Force X711. clevo Replacement Laptop Batteries, Notebook Batteries * We also can ship our orders to the the Netherlands, Germany, France, Italy, Greece, Portugal, Spain, Denmark, Ireland, Sweden, Belgium, Luxembourg, Britain,Finland, Malta, Cyprus, Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria and other EU countries, we also can ship item to USA, Canada, Australia and other countries in the world. You can purchase directly: https://www.replacement-batteries.co.uk/clevo-laptop-battery/1680.html
          

527251-2019: Estonia-Tartu: Apparecchi per il condizionamento dell'aria

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: | Documento: Avviso di aggiudicazione
          

Genuine Lenovo L12L4A02 L12M4E01 L12S4E01 battery

 Cache   
Battery Type: Li-ion Battery Voltage: 14.8V Battery Capacity: 2800mAh, 41Wh Battery Color: Black Battery Weight: 225g Battery Size: 272.40 x 37.50 x 19.80mm Battery Cells Amount: 4-Cells Description:Original / Genuine Battery - 1 Year Warranty Total Sale: 857 Sold Compatible mainbody Numbers: LENOVO 4INR19/66, L12L4A02, L12L4E01, L12M4A02, L12M4E01, L12S4A02, L12S4E01, . Fit Machine Model: Lenovo 505s Touch Series, 80FY, B70-80 80MR0006GE, Eraser Z50-75, G40 - 80E400QRCF, G40 - 80E400QSCF, G40 - 80E400R0CF, G40-30, G40-30-NTH, G40-30-NTW, G40-45, G40-45-AEI, G40-45-ASI, G40-45-E0N, G40-45-ETW, G40-70, G40-70AM-IFI, G40-70AT-CTW, G40-70AT-IFI, G40-70AT-ITH, G40-70AT-PTH, G40-70M-IFI, G40-70M-ITH, G40-70MA-IFI, G40-70MA-ITH, G40-70MA-PTH, G40-75-ATE, G40-80, G400s, G400s Series, G400s Touch, G400s Touch Series, G405s, G405s Series, G405s Touch, G405s Touch Series, G410s, G410s Series, G410s Touch, G410s Touch Series, G50-30-NTH We also can ship our orders to the the Netherlands, Germany, France, Italy, Greece, Portugal, Spain, Denmark, Ireland, Sweden, Belgium, Luxembourg, Britain,Finland, Malta, Cyprus, Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria and other EU countries, we also can ship item to USA, Canada, Australia and other countries in the world. You can purchase directly: https://www.replacement-batteries.co.uk/lenovo-laptop-battery/1783.html
          

527079-2019: Estonia-Tallinn: Apparecchi e strumenti per trasfusione e infusione

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: 12-12-2019 | Documento: Avviso di gara
          

527044-2019: Estonia-Tallinn: Reattivi per laboratorio

 Cache   
Data di pubblicazione: 07/11/2019 | Scadenza: 12-12-2019 | Documento: Avviso di gara
          

ZyXEL GS1900-8HP 8-Port Poe Smart Switch Adapter Power Supply

 Cache   
Item ID: FSP54V1.66A90W-4PIN Input:100-240V~ 1.5A 50-60Hz Adapter Output Voltage: 54V Adapter Output Current: 1.66A Adapter Power: 90W Weight( Adapter only ) :415g Adapter Tip Note: 4Pin Dimension( L x W x H ):132.90 x 58.20 x 32.10mm Note:Not New Total Sale: 185 Sold Original / Genuine : Yes Package Include: 1 x FSP Laptop AC Adapter 1 x UK /EU power cord fit your country, Click to sell all power cable >> Compatible Mainbody AC Adapter Numbers: 9NA0903501 AC Adapter 9NA0903503 AC Adapter FSP090-AWBN2 AC Adapter FSP090-DMBC1 AC Adapter This Laptop Battery Charger Fit Machine Model: Cisco SF302-08PP, SF302-08PP-K9-NA, SG-300-10PP, SG-300-10PP SWITCH, SG200-10FP, SG300 10-PP, SG300-10MPP, SG300-10P, SG300-10PP, SWITCH SF302-08PP-K9-NA, Linksys LGS116P 16-PORT BUSINESS DESKTOP GIGABIT POE+ SWITCH, LGS116P-AP, LGS308, LGS308P, Zyxel GS1900-10HP, GS1900-16, GS1900-24, GS1900-24E, GS1900-24HP, GS1900-48, GS1900-48HP., ZYXEL GS1900-8HP 8-PORT POE SMART SWITCH. FSP Replacement Laptop Batteries, Notebook Batteries * We also can ship our orders to the the Netherlands, Germany, France, Italy, Greece, Portugal, Spain, Denmark, Ireland, Sweden, Belgium, Luxembourg, Britain,Finland, Malta, Cyprus, Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria and other EU countries, we also can ship item to USA, Canada, Australia and other countries in the world. Purchase directly: https://www.replacement-batteries.co.uk/ac-adapter-fsp54v1.66a90w-4pin.html
          

UK New ZyXEL GS1900-8HP 8-Port Poe Smart Switch Adapter

 Cache   
Item ID: FSP54V1.66A90W-4PIN Input:100-240V~ 1.5A 50-60Hz Adapter Output Voltage: 54V Adapter Output Current: 1.66A Adapter Power: 90W Weight( Adapter only ) :415g Adapter Tip Note: 4Pin Dimension( L x W x H ):132.90 x 58.20 x 32.10mm Note:Not New Total Sale: 185 Sold Original / Genuine : Yes Package Include: 1 x FSP Laptop AC Adapter 1 x UK /EU power cord fit your country, Click to sell all power cable >> Compatible Mainbody AC Adapter Numbers: 9NA0903501 AC Adapter 9NA0903503 AC Adapter FSP090-AWBN2 AC Adapter FSP090-DMBC1 AC Adapter This Laptop Battery Charger Fit Machine Model: Cisco SF302-08PP, SF302-08PP-K9-NA, SG-300-10PP, SG-300-10PP SWITCH, SG200-10FP, SG300 10-PP, SG300-10MPP, SG300-10P, SG300-10PP, SWITCH SF302-08PP-K9-NA, Linksys LGS116P 16-PORT BUSINESS DESKTOP GIGABIT POE+ SWITCH, LGS116P-AP, LGS308, LGS308P, Zyxel GS1900-10HP, GS1900-16, GS1900-24, GS1900-24E, GS1900-24HP, GS1900-48, GS1900-48HP., ZYXEL GS1900-8HP 8-PORT POE SMART SWITCH. FSP Replacement Laptop Batteries, Notebook Batteries * We also can ship our orders to the the Netherlands, Germany, France, Italy, Greece, Portugal, Spain, Denmark, Ireland, Sweden, Belgium, Luxembourg, Britain,Finland, Malta, Cyprus, Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria and other EU countries, we also can ship item to USA, Canada, Australia and other countries in the world. Purchase directly: https://www.replacement-batteries.co.uk/ac-adapter-fsp54v1.66a90w-4pin.html
          

UK New ZyXEL GS1900-8HP 8-Port Poe Smart Switch Adapter Power Sup

 Cache   
Genuine FSP Laptop AC Adapter / Laptop Charger / Laptop PSU Ask question Email a friend Item ID: FSP54V1.66A90W-4PIN Input:100-240V~ 1.5A 50-60Hz Adapter Output Voltage: 54V Adapter Output Current: 1.66A Adapter Power: 90W Weight( Adapter only ) :415g Adapter Tip Note: 4Pin Dimension( L x W x H ):132.90 x 58.20 x 32.10mm Note:Not New Total Sale: 185 Sold Original / Genuine : Yes Package Include: 1 x FSP Laptop AC Adapter 1 x UK /EU power cord fit your country, Click to sell all power cable >> Compatible Mainbody AC Adapter Numbers: 9NA0903501 AC Adapter 9NA0903503 AC Adapter FSP090-AWBN2 AC Adapter FSP090-DMBC1 AC Adapter This Laptop Battery Charger Fit Machine Model: Cisco SF302-08PP, SF302-08PP-K9-NA, SG-300-10PP, SG-300-10PP SWITCH, SG200-10FP, SG300 10-PP, SG300-10MPP, SG300-10P, SG300-10PP, SWITCH SF302-08PP-K9-NA, Linksys LGS116P 16-PORT BUSINESS DESKTOP GIGABIT POE+ SWITCH, LGS116P-AP, LGS308, LGS308P, Zyxel GS1900-10HP, GS1900-16, GS1900-24, GS1900-24E, GS1900-24HP, GS1900-48, GS1900-48HP., ZYXEL GS1900-8HP 8-PORT POE SMART SWITCH. FSP Replacement Laptop Batteries, Notebook Batteries * We also can ship our orders to the the Netherlands, Germany, France, Italy, Greece, Portugal, Spain, Denmark, Ireland, Sweden, Belgium, Luxembourg, Britain,Finland, Malta, Cyprus, Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria and other EU countries, we also can ship item to USA, Canada, Australia and other countries in the world. Purchase directly: https://www.replacement-batteries.co.uk/ac-adapter-fsp54v1.66a90w-4pin.html
          

UK Genuine LG 19V 1.3A ADS-40SG LCAP21 power supply AC Adapter

 Cache   
Item ID: LG19V1.3A25W-6.0x4.0mm Input:100-240 V-50/60Hz 1.0A Adapter Output Voltage: 19V Adapter Output Current: 1.3A Adapter Power: 25W Weight( Adapter only ) :135g Adapter Plug Size: 6.0x4.0mm Dimension( L x W x H ):91.40 x 37.30 x 28.50mm Total Sale: 830 Sold Original / Genuine : Yes Package Include: 1 x LG Laptop AC Adapter 1 x UK /EU power cord fit your country, Click to sell all power cable >> Compatible Mainbody AC Adapter Numbers: 19025GPG1.0A AC Adapter ADS-40FSG-19 19025GPG AC Adapter ADS-40FSG-19 19025GPG-1 PSU AC Adapter ADS-40SG-19-13-19025G AC Adapter ADS-40SG-19-3 19025G AC Adapter EAY62512004 AC Adapter EAY62549202 AC Adapter EAY62549203 AC Adapter EAY62549304 AC Adapter EAY62648702 AC Adapter EAY62768606 AC Adapter EAY62768608 AC Adapter LCAP21 AC Adapter This Laptop Battery Charger Fit Machine Model: Lg 10SM3TB, 22EA53VQ, 22EA53VQ-P, 22M35D, 22MP48, 22MP58VQ-P, 23MP67 MONITOR, 24M38H, 24MP47HQ, 24MP55HQ, 25UM55, 27EA33V, ADS-40 FSG-19 19025GPB-2, E1942CA, E1948S, E1948SX, E2242C, E2249, E2251, E2251T, E2251T-BN, E2342V-BN FLATRON, E2342VA, E2351VZ, E2442, EAY62768609, FALTRON IPS224V-PN, FLATRON 23EN43B, FLATRON E1942, FLATRON E2042TC - BN, FLATRON E2242C-BN, FLATTRON 22EA53V-P, FLATTRON 22LG EA53V-P, IPS LED 22MP55HA, IPS LED FLATRON IPS224, IPS224V, LG23ET83V, LG23ET83V TOUCHSCREEN MONITOR, TOUCHSCREEN MONITOR 23ET83V, W1947CY, Lg Lcd Monitor 24MP47HQ, Samsung 22EA53VA. LG Replacement Laptop Batteries, Notebook Batteries * We also can ship our orders to the the Netherlands, Germany, France, Italy, Greece, Portugal, Spain, Denmark, Ireland, Sweden, Belgium, Luxembourg, Britain,Finland, Malta, Cyprus, Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria and other EU countries, we also can ship item to USA, Canada, Australia and other countries in the world. Purchase directly: https://www.replacement-batteries.co.uk/ac-adapter-lg19v1.3a25w-6.0x4.0mm.html
          

SAMSUNG AA-PBZN2TP PBZN2TP Battery for SAMSUNG Chromeboo 905S3G-K

 Cache   
Battery Type: Li-Polymer Battery Voltage: 7.5V Battery Capacity: 4080mAh, 30Wh Battery Color: Black Battery Weight: 90g Battery Size: 245.50 x 90.60 x 3.40mm Battery Cells Amount: 4-Cells Description:Original / Genuine Battery - 1 Year Warranty Total Sale: 329 Sold Compatible mainbody Numbers: SAMSUNG AA PBZN2TP, AA-PBZN2TP, AAPBZN2TP, NP915S3G-K05CN, XE303C, XE303C12, XE303C12-A01US, . Fit Machine Model: Samsung 905s3g, 905S3G-K07, 915s3g, Chromeboo XE303C12, Chromebook XE303C12, chromebook XE303C12-A01UK, NP905S3G, NP915S3G-K02CA, npv905s3g, XE303C12-A01AU, XE303C12-A01CA, XE303C12-H01UK, XE500T1C, XE500T1C 905s3g, XE500T1C 915s3g, XE500T1C-A04US, XE503C12. samsung Replacement Laptop Batteries, Notebook Batteries * We also can ship our orders to the the Netherlands, Germany, France, Italy, Greece, Portugal, Spain, Denmark, Ireland, Sweden, Belgium, Luxembourg, Britain,Finland, Malta, Cyprus, Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria and other EU countries, we also can ship item to USA, Canada, Australia and other countries in the world. You can purchase directly: https://www.replacement-batteries.co.uk/samsung-laptop-battery/2110.html
          

Genuine Averatec 23+050510+00 2200/2300 Series battery 2225 2260

 Cache   
Battery Type: Li-ion Battery Voltage: 11.1V Battery Capacity: 7200mAh, 7.2Ah Battery Color: Black Battery Weight: 476g Battery Size: 203.90 x 73.20 x 21.10mm Battery Cells Amount: 9-Cells Description:Original / Genuine Battery - 1 Year Warranty Total Sale: 331 Sold Compatible mainbody Numbers: AVERATEC #8735 SCUD, 2200, 23+050380+00, 23+050490+00, 23+050490+01, 23+050510+00, PHILIPS 2200 Series, 23+050510+00, 2300 Series, . Fit Machine Model: Averatec 2200 Series, 2225 Series, 2260 Series, 2300 Series, 2371 Series, AV2200, AV2225-EH1, AV2225EH1, AV2260-EH1, AV2260-EK1, AV2260-EY1, AV2260EH1, AV2260EK1, AV2260EY1, AV2300, H12, N2370HM1E-1, N2371DH1E-1, Philips Freevents X56, Freevents X56 H12Y, T5600, Twinhead H12M, H12V, H12Y. averatec Replacement Laptop Batteries, Notebook Batteries * We also can ship our orders to the the Netherlands, Germany, France, Italy, Greece, Portugal, Spain, Denmark, Ireland, Sweden, Belgium, Luxembourg, Britain,Finland, Malta, Cyprus, Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria and other EU countries, we also can ship item to USA, Canada, Australia and other countries in the world. averatec Replacement Laptop Battery You can purchase here: https://www.replacement-batteries.co.uk/averatec-laptop-battery/847.html
          

UK Genuine PA-1900-34 19V 4.74A for charger AC Adapter ASUS X51CU

 Cache   
Item ID: ASUS19V4.74A90W-5.5x2.5mm Input:100-240V~,50-60HZ 1.5A Adapter Output Voltage: 19V Adapter Output Current: 4.74A Adapter Power: 90W Weight( Adapter only ) :360g Adapter Plug Size: 5.5x2.5mm Dimension( L x W x H ):134.40 x 58.70 x 31.30mm Total Sale: 266 Sold Original / Genuine : Yes Package Include: 1 x ASUS Laptop AC Adapter 1 x UK /EU power cord fit your country, Click to sell all power cable >> Compatible Mainbody AC Adapter Numbers: 90-N6EPW2000 AC Adapter 90-N6EPW2010 AC Adapter ADP-65DB REV B AC Adapter ADP-90F AC Adapter ADP-90SB AC Adapter ADP-90SB BB AC Adapter ADP-90YD B AC Adapter EXA0904YH AC Adapter EXA1202YH AC Adapter FSP090-DMBF1 AC Adapter PA-1900-24 AC Adapter PA-1900-30 AC Adapter PA-1900-34 AC Adapter PA-1900-36 AC Adapter PA3380U-1ACA AC Adapter R32379 AC Adapter R33030 AC Adapter This Laptop Battery Charger Fit Machine Model: F80CR, F80L, F80Q, F80S, Asus A43, A43B, A43BY, A43E, A43F, A43J, A43JA, A43JB, A43JC, A43JF, A43JG, A43JH, A43JN, A43JP, A43JQ, A43JR, A43JU, A43JV, A43S, A43SJ, A43SV, A43U, A450J, A53, A53B, A53BY, A53E, A53F, A53J, A53JA, A53JB, A53JC, A53JE, A53JH, A53JQ, A53JR, A53JT, A53JU, A53S, A53SD, A53SJ, A53SV, A53T, A53TA, A6, A6JA, A6JC, A6Jm, A6K, A6KM, A6KT, A6M, A6R, A6T, A6Ta, A6TC, A6VA, A6VM, A73, A73E, A73E-XE1, A73SV-TY125V, A7C, A7D, A7F, A7G, A7J, A7Jc, A7M, A7S, A7Tc, A7V, A7Vc, A8F, A8J, A8Jc, A8Jp, A8Jr, A8Js, A8M, A8Sc, F2J, F2JE, F3JA, F3JC, F3JM, F3JP, F3JR, F3M, F3P, F3Sc We also can ship our orders to the the Netherlands, Germany, France, Italy, Greece, Portugal, Spain, Denmark, Ireland, Sweden, Belgium, Luxembourg, Britain,Finland, Malta, Cyprus, Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria and other EU countries, we also can ship item to USA, Canada, Australia and other countries in the world. https://www.replacement-batteries.co.uk/ac-adapter-asus19v4.74a90w-5.5x2.5mm.html
          

UK Genuine PA-1900-34 19V 4.74A for charger AC Adapter ASUS X51CU

 Cache   
Item ID: ASUS19V4.74A90W-5.5x2.5mm Input:100-240V~,50-60HZ 1.5A Adapter Output Voltage: 19V Adapter Output Current: 4.74A Adapter Power: 90W Weight( Adapter only ) :360g Adapter Plug Size: 5.5x2.5mm Dimension( L x W x H ):134.40 x 58.70 x 31.30mm Total Sale: 266 Sold Original / Genuine : Yes Package Include: 1 x ASUS Laptop AC Adapter 1 x UK /EU power cord fit your country, Click to sell all power cable >> Compatible Mainbody AC Adapter Numbers: 90-N6EPW2000 AC Adapter 90-N6EPW2010 AC Adapter ADP-65DB REV B AC Adapter ADP-90F AC Adapter ADP-90SB AC Adapter ADP-90SB BB AC Adapter ADP-90YD B AC Adapter EXA0904YH AC Adapter EXA1202YH AC Adapter FSP090-DMBF1 AC Adapter PA-1900-24 AC Adapter PA-1900-30 AC Adapter PA-1900-34 AC Adapter PA-1900-36 AC Adapter PA3380U-1ACA AC Adapter R32379 AC Adapter R33030 AC Adapter This Laptop Battery Charger Fit Machine Model: F80CR, F80L, F80Q, F80S, Asus A43, A43B, A43BY, A43E, A43F, A43J, A43JA, A43JB, A43JC, A43JF, A43JG, A43JH, A43JN, A43JP, A43JQ, A43JR, A43JU, A43JV, A43S, A43SJ, A43SV, A43U, A450J, A53, A53B, A53BY, A53E, A53F, A53J, A53JA, A53JB, A53JC, A53JE, A53JH, A53JQ, A53JR, A53JT, A53JU, A53S, A53SD, A53SJ, A53SV, A53T, A53TA, A6, A6JA, A6JC, A6Jm, A6K, A6KM, A6KT, A6M, A6R, A6T, A6Ta, A6TC, A6VA, A6VM, A73, A73E, A73E-XE1, A73SV-TY125V, A7C, A7D, A7F, A7G, A7J, A7Jc, A7M, A7S, A7Tc, A7V, A7Vc, A8F, A8J, A8Jc, A8Jp, A8Jr, A8Js, A8M, A8Sc, F2J, F2JE, F3JA, F3JC, F3JM, F3JP, F3JR, F3M, F3P, F3Sc, F3T, F3Tc, F550D, F6S, F8SV, F9F, F9J, G1, G1S, G2, G2S, K43, K43B, K43BY, K43E, K43E-2410M, K43E-3CVX, K43E-3DVX, K43E-3EVX, K43E-3FVX, K43E-3HVX, K43E-3IVX, K43E-3JVX, K43E-VX037, K43E-VX052R, K43E-VX056, K43E-VX057, K43E-VX065, K43E-VX113, K43E-VX114V, K43E-VX118, K43E-VX120D, K43E-VX122, K43E-VX123, K43E-VX124, K43E-VX127, K43E-VX139, K43E-VX139D We also can ship our orders to the the Netherlands, Germany, France, Italy, Greece, Portugal, Spain, Denmark, Ireland, Sweden, Belgium, Luxembourg, Britain,Finland, Malta, Cyprus, Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovakia, Slovenia, Estonia, Latvia, Lithuania, Romania, Bulgaria and other EU countries, we also can ship item to USA, Canada, Australia and other countries in the world. Purchase directly:https://www.replacement-batteries.co.uk/ac-adapter-asus19v4.74a90w-5.5x2.5mm.html
          

Tudengivormeli tiim läheb võistlema ka isejuhtiva vormeliga

 Cache   

Elektrivormeli hooaeg algas juba rutiiniks saanud tempoga: suve lõpul võistlusreisilt õnnelikuna naasnud liikmed olid saanud valmis tulevase vormeli kontseptsiooni ja seadnud paika järgmise hooaja eesmärgid, mida sügisel värske meeskonnaga täitma asuti. Iga-aastased eesmärgid küll varieeruvad, kuid üks on jäänud püsima aastast aastasse: võita rahvusvahelisi tudengivormeli võistlusi.


Julia Kurg | Fotod: ©FSG. Vivek Maru

Käimasolev hooaeg on FS Team Tallinna jaoks aga erakordne, sest võeti vastu väljakutse ehitada paralleelselt valmis lausa kaks sõidukit: lisaks tavapärasele elektrivormelile arendatakse valmis ka isejuhtiv tudengivormel, Baltimaade esimene.

Uus proovikivi oli eelarve, kasutada olevate ruumide ning kõigi muudegi vahendite jagamine nõnda, et mõlemad meeskonnad saaksid koos funktsioneerida.

Osalejate rekord ja poole suurem eelarve

Katsumusterohke hooaja alguses purustati ka rekordeid. FS Team Tallinn koosneb täielikult tudengitest, esmakursuslastest magistrantideni, igal hooajal alustab värske koosseis ja tänavu kandideeris meeskonda lausa 108 uut huvilist! Vestluseid kadidaatidega peeti nädala jooksul hommikust õhtuni ja elektrivormeli meeskonda võeti vastu 33 uut liiget. Vanu liikmeid jäi tiimi 32 ning hooajale astusime vastu seni suurima meeskonnaga.

Isejuhtiva vormeli meeskond alustas 15-liikmelisena: inseneeriatudengite kõrval on siin majanduse ja infotehnoloogia värskeid tudengeid, kes eesmärgi saavutamiseks saadavad üheskoos mööda mõõtmatu arvu töötunde.

Algselt seati paika esimesed olulised tähtajad: lõplik disainikontseptsioon, auto ratastele ning auto sõitma saamine. Kõik need eesmärgid olid maikuuks ka saavutatud. Uuendusena võeti kasutusele projektijuhtimise süsteem Confluence, kuhu saab igaveseks talletada kõikide meeskondade teadmised. Samuti kutsuti külla põhjanaabrid Soome tudengivormeli meeskonnast, et omavahel teadmisi jagada.

Isejuhtiva vormeli esimene hooaeg ei ole kindlasti olnud kerge. Üks suurimaid proovikivisid on seekord mõlema vormeli valmimise jaoks piisava eelarve tagamine. Praegune eelarve on välja kujunenud 10 aasta vältel, tänavusel hooajal tuli seda suurendada poole võrra.

Teine katsumus on varasemate kogemuste puudumine. Võistluste reeglites on tehtud äärmiselt palju muudatusi ning eelmise hooaja elektrivormel tuleb ümber ehitada isejuhtivaks vormeliks, mis vastaks ka kõikidele uutele reeglitele. FEST18 tudengivormelile tuleb juurde mahutada roolisüsteem, pidurisüsteem, sensorid ning arvuti, et muuta see isejuhtivaks. Vaatamata lisadele peab vormeli võimekus jääma samaks, nii et sõidukit saaks endiselt juhtida ka piloot. Raskendav asjaolu on seegi, et vormel on varasemalt disainitud nii kergeks ja väikeseks kui vähegi võimalik.

Isejuhtivat vormelit arendab noor ja uus tiim, kes on teadmisi kogunud valdavalt internetist ja kogenud partneritelt. Lisaks on võistlussari korraldanud mitmesuguseid koolitusi ning maikuus väisasid isejuhtiva vormeli kaptenid Saksamaad ja osalesid koolitusel, kus alustavatel tiimidel aidati väljakutseteks ette valmistuda ja vormeli struktuuriga lähemalt tutvuda.

Et isejuhtiv vormel õigeaegselt valmis saada, tuleb töö alla panna kogu olemasolev energia, aeg ning veelgi enam. Meeskonnasiseselt ei möödu ühtegi päeva ilma vormeli kallal töötamise, uute süsteemide arendamise või testimiseta. Seda meeskonda ei takista riigi- ega külmapühad, sest väliteste on tehtud isegi aasta viimasel päeval, et koguda andmeid, mille põhjal teha tööd järgnevatel kuudel, enne võistlusreisile asumist. Suurim pinge on viimastel võistluseelsetel nädalatel, mil vormelile tuleb anda lõplik lihv, et auto reeglitele vastavaks ja sõiduvalmis saada.

Mõlemad tiimid pääsesid võistlustele

Võistlustele kvalifitseerumine käib läbi viktoriinide, millele eelneb põhjalik eeltöö. Viktoriinideks ettevalmistumine toimus iganädalastel koosolekutel, kus lahendati insener-tehnilisi ning tudengivormeli võistlussarja reeglitega seotud ülesandeid. Viktoriinid läksid edukalt ning selle tulemusena suundub elektrivormeli meeskond võistlema Ungarisse, Itaaliasse, Austriasse ja Hispaaniasse ning isejuhtiva vormeli meeskond Itaaliasse, Saksamaale ja Tšehhi.

Elektrivormel suundub võistlustele saavutama veelgi paremaid tulemusi kui kunagi varem ning eesmärk on auhindadega tagasi kodumaale jõuda. Isejuhtiva vormeli meeskonna peamine eesmärk on kõikide võistlusalade lõpetamine. Rõhku pannakse ka kogemuste saamisele kogu isejuhtiva vormeli arenduse kohta, mille põhjal järgnevatel aastatel vormelit edasi arendada ning luua tugev tiim, kes alustatud tööd edukalt jätkab.

Isejuhtivate vormelite võistlusklass algas mõni aasta tagasi. Esimene võistlus toimus Saksamaal aastal 2017, kus osavõtjaid oli 15 ja kõik sõidualad lõpetas vaid üks tiim. Järgmisel aastal korraldati kolm võistlust ja Saksamaa võistlusel oli sel korral osalejaid 17, kellest juba 3 meeskonda lõpetasid kõik alad.

Praegu on tudengivormelitele võistlusklasse kolm: sisepõlemismootoritega, elektrimootoritega ning isejuhtivad vormelid. Möödunud aasta novembris teatati, et alates 2021. aastast kaotatakse eraldiseisev isejuhtiva vormeli võistlusklass. Selle asemel hakatakse tudengivormeli sarjas kiirenduse etappi sõitma ilma juhita ning kõik vormelid peavad olema suutelised seda iseseisvalt läbima. 2022. aastal võetakse juht roolist ka skidpad’i alal, AutoX ja kestvussõidu alades jäetakse aga tiimidele valida, kas soovitakse rada läbida piloodiga või isejuhtivana. Nende tulevaste reeglimuudatuste tõttu peavad meeskonnad konkurentsis püsimiseks hakkama tegelema ka autonoomse platvormiga, sest iga ala annab oma punktid üldisesse võistlusetapi punktiskoori. ■


Millega isevormel peab hakkama saama ja kuidas ta seda teeb

Võistlusrada, millel autonoomne vormel peab hakkama saama, on maha märgitud koonustega – sinised raja vasakul pool ja kollased paremal. Isejuhtiva vormeli FEST19-DV (Formula Estonia) ehitamisel kasutati „põhjaks“ eelmise hooaja elektrivormelit FEST18, kus juht asendatakse erinevate sensorite ning aktuaatoritega. Sensorid on vajalikud ümbruskonna tajumiseks ning aktuaatorid juhivad vormeli rooli, pidureid ja rattaid. Kõige selle vahel töötab arvuti, kus toimub sissetulevate andmete töötlemine ning selle informatsiooni põhjal vormeli juhtimiseks vajalike otsuste vastuvõtmine.

FEST19-DV sensorite hulka kuulub 3 kaamerat, LiDAR ja INS. LiDAR annab vormelit ümbritsevast keskkonnast punktipilve ja INS saadab arvutile informatsiooni nii vormeli lineaar- ja nurkkiirenduse kohta kui ka GPS infot. Kahte kaamerat kasutatakse stereoseadistuses koonuste kauguse hinnangu saamiseks ning keskmise kaameraga vaadatakse kaugemale ette, et leida ka eemal asuvate koonuste asukoht ja värv. Sensoritest läheb info edasi SLAMi (Simultaneous Localization and Mapping), mis moodustab tundmatust keskkonnast kaardi ja samal ajal paigutab sõiduki tehtud kaardile. Raja kaardistamine on vajalik, sest võistlusrada ette ei teata ning pärast esimese ringi lõpu tuvastamist on vormelil võimalik ehitatud kaardi põhjal oma trajektoori pikemalt ette arvutada. SLAMiga ehitatud kaart saadetakse edasi trajektooriplaneerijasse, mis leiab optimaalse teekonna koonuste vahel ning arvutab nii rooli nurga kui ka soovitud sõiduki kiiruse, mis saadetakse auto süsteemidele tagasi, et vormelit rajal juhtida. 


          

New perspective on geographical mortality divide in Russia: a district-level cross-sectional analysis, 2008-2012.

 Cache   
Icon for HighWire Related Articles

New perspective on geographical mortality divide in Russia: a district-level cross-sectional analysis, 2008-2012.

J Epidemiol Community Health. 2019 Nov 01;:

Authors: Timonin S, Jasilionis D, Shkolnikov VM, Andreev E

Abstract
BACKGROUND: Prior studies on spatial inequalities in mortality in Russia were restricted to the highest level of administrative division, ignoring variations within the regions. Using mortality data for 2239 districts, this study is the first analysis to capture the scale of the mortality divide at a more detailed level.
METHODS: Age-standardised death rates are calculated using aggregated deaths for 2008-2012 and population exposures from the 2010 census. Inequality indices and decomposition are applied to quantify both the total mortality disparities across the districts and the contributions of the variations between and within regions.
RESULTS: Regional variations in mortality mask one-third (males) and one-half (females) of the inequalities observed at the district level. A comparison of the 5% of individuals residing in the districts with the highest and the lowest mortality shows a gap of 15.5 years for males and 10.3 years for females. The lowest life expectancy levels are in the shrinking areas of the Far East and Northwest of Russia. The highest life expectancy clusters are in the intercity districts of Moscow and Saint Petersburg, and in several science cities. Life expectancy in these best-practice districts is close to the national averages of Poland and Estonia, but is still substantially below the averages in Western countries.
CONCLUSION: The large between-regional and within-regional disparities suggest that national-level mortality could be lowered if these disparities are reduced by improving health in the laggard areas. This can be achieved by introducing policies that promote health convergence both within and between the Russian regions.

PMID: 31676666 [PubMed - as supplied by publisher]


          

, آموزش زبان فرانسه به فارسی

 Cache   
‏Learn French 6,000 Words یک راه آسان و سرگرم کننده برای زبان فرانسه است . این برنامه شامل 6000 هزار کلمه با تصویر برای نشان دادن کلمات می باشد . رونوشت آوایی و تلفظ ضبط شده به زبان مادری و ترجمه آن به فارسی شما را کمک خواهد کرد تا 6000 کلمه پرکاربرد فرانسوی را که در 15 موضوع اصلی و 140 موضوع فرعی دسته بندی شده اند را براحتی فرابگیرید.‏برخی از ویژگی های نرم افزار Learn French 6,000 Words اندروید :‏✤ 6000 کلمه با تصاویر برای نشان دادن کلمات، رونوشت آوایی و تلفظ ضبط شده توسط زبان مادری.‏✤ پوشش واژگان در 15 موضوع اصلی و 140 موضوع فرعی‏✤ کل لغات علاوه بر زبان فارسی به 59 زبان دیگر ترجمه شده است :‏✔ English ✔ Afrikaans ✔ Albanian ✔ Amharic ✔ Arabic ✔ Azerbaijani ✔ Belarusian ✔ Bengali ✔ Bosnian ✔ Bulgarian ✔ Catalan ✔ Chinese ✔ Traditional Chinese ✔ Croatian ✔ Czech ✔ Danish ✔ Dutch ✔ Estonian ✔ Tagalog ✔ Finnish ✔ French ✔ Georgian ✔ Greek ✔ Hebrew ✔ Hindi ✔ Hungarian ✔ Icelandic ✔ Igbo ✔ Indonesian ✔ Irish ✔ Italian ✔ Japanese ✔ Kazakh ✔ Korean ✔ Latvian ✔ Lithuanian ✔ Macedonian ✔ Malay ✔ Mongolian ✔ Nepali ✔ Norwegian ✔ Persian ✔ Polish ✔ Portuguese ✔ Brazilian Portuguese ✔ Romanian ✔ Russian ✔ Serbian ✔ Slovak ✔ Slovenian ✔ Spanish ✔ Swahili ✔ Swedish ✔ Thai ✔ Turkish ✔ Ukrainian ✔ Urdu ✔ Vietnamese‏✤ انجام 7 بازی سرگرم کننده برای یادگیری به شیوه ای منحصر به فرد و جذاب‏✤ بدون اتصال به اینترنت برای استفاده از برنامه و استفاده کاملا آفلاین‏✤ دارای 3 سطح دشواری: مبتدی، متوسط ​​و پیشرفته.‏✤ انتخاب زبان اصلی برنامه از میان 59 زبان مانند : فارسی ، آلمانی، انگلیسی، فرانسوی، ترکی، روسی، کره ای، عربی، تایلندی، ژاپنی، ایتالیایی، اسپانیایی، و غیره
          

, آموزش زبان آلمانی به فارسی

 Cache   
‏Learn German 6,000 Words یک راه آسان و سرگرم کننده برای زبان آلمانی است . این برنامه شامل 6000 هزار کلمه با تصویر برای نشان دادن کلمات می باشد . رونوشت آوایی و تلفظ ضبط شده به زبان مادری و ترجمه آن به فارسی شما را کمک خواهد کرد تا 6000 کلمه پرکاربرد آلمانی را که در 15 موضوع اصلی و 140 موضوع فرعی دسته بندی شده اند را براحتی فرابگیرید.‏برخی از ویژگی های نرم افزار Learn German 6,000 Words اندروید :‏✤ 6000 کلمه با تصاویر برای نشان دادن کلمات، رونوشت آوایی و تلفظ ضبط شده توسط زبان مادری.‏✤ پوشش واژگان در 15 موضوع اصلی و 140 موضوع فرعی‏✤ کل لغات علاوه بر زبان فارسی به 59 زبان دیگر ترجمه شده است :‏✔ English ✔ Afrikaans ✔ Albanian ✔ Amharic ✔ Arabic ✔ Azerbaijani ✔ Belarusian ✔ Bengali ✔ Bosnian ✔ Bulgarian ✔ Catalan ✔ Chinese ✔ Traditional Chinese ✔ Croatian ✔ Czech ✔ Danish ✔ Dutch ✔ Estonian ✔ Tagalog ✔ Finnish ✔ French ✔ Georgian ✔ Greek ✔ Hebrew ✔ Hindi ✔ Hungarian ✔ Icelandic ✔ Igbo ✔ Indonesian ✔ Irish ✔ Italian ✔ Japanese ✔ Kazakh ✔ Korean ✔ Latvian ✔ Lithuanian ✔ Macedonian ✔ Malay ✔ Mongolian ✔ Nepali ✔ Norwegian ✔ Persian ✔ Polish ✔ Portuguese ✔ Brazilian Portuguese ✔ Romanian ✔ Russian ✔ Serbian ✔ Slovak ✔ Slovenian ✔ Spanish ✔ Swahili ✔ Swedish ✔ Thai ✔ Turkish ✔ Ukrainian ✔ Urdu ✔ Vietnamese‏✤ انجام 7 بازی سرگرم کننده برای یادگیری به شیوه ای منحصر به فرد و جذاب‏✤ بدون اتصال به اینترنت برای استفاده از برنامه و استفاده کاملا آفلاین‏✤ دارای 3 سطح دشواری: مبتدی، متوسط ​​و پیشرفته.‏✤ انتخاب زبان اصلی برنامه از میان 59 زبان مانند : فارسی ، آلمانی، انگلیسی، فرانسوی، ترکی، روسی، کره ای، عربی، تایلندی، ژاپنی، ایتالیایی، اسپانیایی، و غیره
          

Estonia, the Netherlands & Nordics continue to drive eHealth adoption and use in Europe, study finds

 Cache   
A new report from HIMSS, in cooperation with McKinsey, sheds light on the current state of eHealth in Europe.
          

Mass-media: După Ucraina "naționalizarea Ortodoxiei" amenință Letonia

 Cache   
Analistul american Paul Goble consideră că Ortodoxia din Letonia se află într-o situație de alegere între scenariul estonian sau cel ucrainean.
          

Генсек НАТО признал украинских моряков трусами за нарушение присяги

 Cache   
Об этом на своей странице в Facebook пишет бывший фейковый «представитель президента Украины в Крыму» Борис Бабин. По его словам, «трагизм положения дел в ВМС» Украина не желает понять и проводит с освобожденными по обмену моряками «мероприятия, над которыми радостно смеется вражеская пропаганда. Detect language Afrikaans Albanian Amharic Arabic Armenian Azerbaijani Basque Belarusian Bengali Bosnian Bulgarian Catalan Cebuano Chichewa Chinese (Simplified) Chinese (Traditional) Corsican Croatian Czech Danish Dutch English Esperanto Estonian Filipino Finnish French Frisian Galician Georgian German Greek Gujarati Haitian Creole Hausa Hawaiian Hebrew Hindi Hmong Hungarian Icelandic Igbo Indonesian Irish Italian Japanese Javanese Kannada Kazakh Khmer Korean Kurdish Kyrgyz Lao Latin Latvian Lithuanian Luxembourgish Macedonian Malagasy Malay Malayalam Maltese Maori Marathi Mongolian Myanmar (Burmese) Nepali Norwegian Pashto Persian Polish Portuguese Punjabi Romanian Russian Samoan Scots Gaelic Serbian Sesotho Shona Sindhi Sinhala Slovak Slovenian Somali Spanish Sundanese Swahili Swedish Tajik Tamil Telugu Thai Turkish Ukrainian Urdu Uzbek Vietnamese Welsh Xhosa Yiddish Yoruba Zulu   Afrikaans Albanian Amharic Arabic Armenian Azerbaijani Basque Belarusian Bengali Bosnian Bulgarian Catalan Cebuano Chichewa Chinese (Simplified) Chinese (Traditional) Corsican Croatian Czech Danish Dutch English Esperanto Estonian Filipino Finnish French Frisian Galician Georgian German Greek Gujarati Haitian Creole Hausa Hawaiian Hebrew Hindi Hmong Hungarian Icelandic Igbo Indonesian Irish Italian Japanese Javanese Kannada Kazakh Khmer Korean Kurdish Kyrgyz Lao Latin Latvian Lithuanian Luxembourgish Macedonian Malagasy Malay Malayalam Maltese Maori Marathi Mongolian Myanmar (Burmese) Nepali Norwegian Pashto Persian Polish Portuguese Punjabi Romanian Russian Samoan Scots Gaelic Serbian Sesotho Shona Sindhi Sinhala Slovak Slovenian Somali Spanish Sundanese Swahili Swedish Tajik Tamil Telugu Thai Turkish Ukrainian Urdu Uzbek Vietnamese Welsh Xhosa Yiddish Yoruba Zulu                   Text-to-speech function is limited to 200 characters     Options : History : Feedback : Donate Close.
          

FIDEL/REAL ROCKERS - Gunman (Strictly Dub Estonia) 7"

 Cache   
Title: Gunman
Artist: FIDEL/REAL ROCKERS
Label: Strictly Dub Estonia
Format: 7"

Track listing:
MP3 Sample - Gunman
MP3 Sample - Drum & Bass

          

[원서] (Cambridge Law, Medicine and Ethics) Marcus Radetzki, Marian Radetzki, Niklas Juth - Genes and Insurance Ethical, Legal and Economic Issues-

 Cache   



Download : (Cambridge Law Medicine and Ethics) Marcus Radetzki Marian Radetzki Niklas Juth Genes and Insurance Ethical Legal and Economic Issues.pdf




솔루션,기타,솔루션



설명



[원서] (Cambridge Law, Medicine and Ethics) Marcus Radetzki, Marian Radetzki, Niklas Juth - Genes and Insurance Ethical, Legal and Economic Issues-
[원서] (Cambridge Law, Medicine and Ethics) Marcus Radetzki, Marian Radetzki, Niklas Juth - Genes and Insurance Ethical, Legal and Economic Issues-



The Ethics and Governance of Human Genetic Databases
European Perspectives

The Medical Biobank of Umea in Sweden, deCODE’s Health Sector ˚ Database in Iceland, the Estonian Genome Project and the UK Biobank were planned to contain health data and genetic data from large populations. Some include genealogical or lifestyle information. They are r…(생략(省略))





솔루션/기타
순서
[원서] (Cambridge Law, Medicine and Ethics) Marcus Radetzki, Marian Radetzki, Niklas Juth - Genes and Insurance Ethical, Legal and Economic Issues- , [원서] (Cambridge Law, Medicine and Ethics) Marcus Radetzki, Marian Radetzki, Niklas Juth - Genes and Insurance Ethical, Legal and Economic Issues-기타솔루션 , 솔루션

Download : (Cambridge Law Medicine and Ethics) Marcus Radetzki Marian Radetzki Niklas Juth Genes and Insurance Ethical Legal and Economic Issues.pdf( 43 )



(Cambridge%20Law%20Medicine%20and%20Ethics)%20Marcus%20Radetzki%20Marian%20Radetzki%20Niklas%20Juth%20%20Genes%20and%20Insurance%20Ethical%20Legal%20and%20Economic%20Issues_pdf_01.gif (Cambridge%20Law%20Medicine%20and%20Ethics)%20Marcus%20Radetzki%20Marian%20Radetzki%20Niklas%20Juth%20%20Genes%20and%20Insurance%20Ethical%20Legal%20and%20Economic%20Issues_pdf_02.gif (Cambridge%20Law%20Medicine%20and%20Ethics)%20Marcus%20Radetzki%20Marian%20Radetzki%20Niklas%20Juth%20%20Genes%20and%20Insurance%20Ethical%20Legal%20and%20Economic%20Issues_pdf_03.gif (Cambridge%20Law%20Medicine%20and%20Ethics)%20Marcus%20Radetzki%20Marian%20Radetzki%20Niklas%20Juth%20%20Genes%20and%20Insurance%20Ethical%20Legal%20and%20Economic%20Issues_pdf_04.gif (Cambridge%20Law%20Medicine%20and%20Ethics)%20Marcus%20Radetzki%20Marian%20Radetzki%20Niklas%20Juth%20%20Genes%20and%20Insurance%20Ethical%20Legal%20and%20Economic%20Issues_pdf_05.gif (Cambridge%20Law%20Medicine%20and%20Ethics)%20Marcus%20Radetzki%20Marian%20Radetzki%20Niklas%20Juth%20%20Genes%20and%20Insurance%20Ethical%20Legal%20and%20Economic%20Issues_pdf_06.gif



다.
          

Eesti Panga näitusel näeb kollektsionäär Kaimar Ilvese ilveseteemalisi münte

 Cache   

Reedel, 1. novembril kell 12 avatakse Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11) näitus, kus näeb kollektsionääri Kaimar Ilvese erinevaid mündikogusid, muuhulgas ka ilvest kujutavaid münte ja maailmas eririikide väljaantud Eestit kujutavaid münte. Kaalukaim eksponaat on Soome ühekilogrammine hõbemedal.

Eesti Panga 100. aastapäevale pühendatud näitusesarja „Aardeid Eesti rahakollektsionääride kogudest“ viimasel näitusel on väljas valik münte kollektsionäär Kaimar Ilvese temaatilistest kogudest: „Ilvesed väärismetallist müntidel“, „Eesti välisriikide rahadel“, „18. sajandi maksevahendid Eestis“ ja „Mündid ehetes“.

Oma perekonnanimest ajendatuna on Kaimar Ilves kogunud ilveseid kujutavaid münte – näituselt leiab peamiselt väärismetallist ilvesemünte 15 riigist, sealhulgas Kuubast, Cooki saartelt ja Omaanist. Kaalukaim eksponaat on Soome ühekilogrammine hõbemedal, mis on pühendatud liigirikkusele.

Väljapanekus on ka valik Eestiga seotud müntidest, mille on välja andnud mõni teine riik. Näiteks Iirimaa 2004. aasta hõbedast meenemünt, millega tähistati kümne uue riigi liitumist Euroopa Liiduga, ja Kongo Vabariigi hõbedast meenemünt, mis anti välja Balti riikide euroalaga ühinemise puhul.

Oma põhikollektsiooniks peab Kaimar Ilves Tsaari-Venemaa mündikogu, kuhu ta on kogunud ligi 1500 münti. Eesti Panga näitusele on sellest kogust toodud kaheksa münti, millel on kujutatud pea kõik keisrid ja keisrinnad, kes valitsesid Venemaad 18. sajandil. Jätkuks suvisele ehterahade näitusele on novembris avataval näitusel väljas Tsaari-Venemaa hõbemündid, mida on kasutatud ehetes: kannaga rahad ja kopikatest käevõru ning Eesti krooni sentidest kõrvarõngad.


Näitus on osa Eesti Panga 100. aastapäevale pühendatud näitusesarjast „Aardeid Eesti rahakollektsionääride kogudest“ ja on avatud kuni 30. novembrini 2019. Tegemist on Eesti Panga 100. aastapäeva näitusesarja viimase väljapanekuga.

Lisateave:
Hanna Jürgenson

668 0959, 5692 0930
hanna.jyrgenson [at] eestipank.ee
Meediapäringud: press [at] eestipank.ee




Next Page: 10000

© Googlier LLC, 2019